Kordamisküsimused Juur 1. Kumb on taime kasvuks soodsam, kas juur või juurestik? Miks? Juur,sest see ulatub sügavamale mulda ja saab seega rohkem toitaineid ja vett. 2. Võrdle sammas- ja narmasjuurestiku ehitust ja teket. Sammasjuurestik on siis kui idujuurest areneb üks peajuur ja sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel. Kasvuvööde asub juure otsas...
all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse köögiviljad: Avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolen...
GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD
Kapsast on tuntud kultuurtaimena juba vähemalt 4000 aastat. Seda kasvatatakse troopikast põhja poole kõikjal, isegi polaarjoone taga. Kapsa populaarsuse põhjus on lihtne: teda saab kogu aja tarvitada värskelt, hapendatult, kuivatatult, marineeritult ja muul viisil konserveerituna. Eestis kasvatatakse toiduks kõige rohkem valget peakapsast, üha enam levib lillkapsas, mis on Euroopas hinnatuim kapsateisend. Igapäevasemaks on saanud ka punane ja kähar peakapsas ehk savoia, nuikapsas ehk koolrabi, rooskapsas ehk brüsseli kapsas ja brokoli ehk spargelkapsas. C-vitamiini rohkem kui sidrunis Meie oludes hinnatavat C-vitamiini sisaldab valge peakapsas keskmiselt 50 mg 100 g kohta (50 mg %), s.o. umbes sama palju kui sidrun või apelsin (40 mg %), kuid kaks korda rohkem kui tomat, kuus korda enam kui porgand ja seitse korda rohkem kui õun. Täiskasvanud inimese C-vitamiinivajaduse rahuldab sügisel 150 --200 g toorkapsast päevas. Punases peakapsas, lill- ja rooskapsas on C-
Retsepti kaal Valmistamise kaal 18% ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 20 porgand kg 0,025 0,020 0,050 0,040 14,50 kr 0,36 kr 25 naeris kg 0,011 0,008 0,021 0,016 6,00 kr 0,06 kr 20 nuikapsas kg 0,010 0,008 0,020 0,016 22,00 kr 0,22 kr 10 lehtsalat kg 0,009 0,008 0,018 0,016 10,00 kr 0,09 kr 30 juurseller kg 0,011 0,008 0,023 0,016 15,00 kr 0,17 kr punane 20 paprika kg 0,010 0,008 0,020 0,016 23,00 kr 0,23 kr 5 tomat kg 0,021 0,020 0,042 0,040 14,00 kr 0,29 kr
- hapendamine, - soolamine, - marineerimine, - konserveerimine, - kuivatamine, - külmutamine. 55.Erinevad kapsateisendid. Kapsal on umbes 400 teisendit ja vormi. Need sarnanevad üksteisega: - struktuurilt, - omadustelt. Erinevad: - kuju, - tüübi, - värvi poolest. Rohkem tähelepanu vääriksid: Valge peakapsas, dekoratiivkapsad. - punane ja kähar peakapsas,- lillkapsas, - spargelkapsas ehk brokoli, - nuikapsas, - rooskapsas ehk brüsseli kapsas, - pekingi kapsas, - paksoi. 56.Maailma suurimad kapsakasvatajad. - Hiina, - Korea, - Indoneesia, - Jaapan, - USA, - Venemaa. 57.Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas. Mineraalainetest leidub: - kaaliumi - kaltsiumi - fosforit - magneesiumi - naatriumi Vitamiinidest sisaldab C- (30 – 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 58.Valge peakapsa sordid jagunevad.
Kuidas paiknevad selle juhtkimbu puidu- ja niineosa lehe ülemise ja alumise külje suhtes. Lehe pearoo moodustab oma ehituselt kinnine kolleteraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool. 21.Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide. Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus. N: mais 22.Nimeta 4 maapealset võsumuudendit. Too näide iga tüüpi kohta. Maapealnen stoolon - maasikas Fülloklaadid - orhidee Püünislehed - huulhein Mugul – nuikapsas 23.Kuidas toimub vee liikumine taimes? Vee liikumist taimes tagab transpiratsioonivool. Suurematel kaugustel trahheede ja trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja -vaheruumide süsteemi ja vakuooli katkendilku süsteemi kaudu. 24.Millised on põua mõjud taimele? Häirib kõigi füsioloogiliste protsesside normaalset kulgu. Protsesside kooskõla häirub, tekivad mürgised ühendid. Kõrge temp. on kahjulik just kasvu algetappidel ja õite moodustumise ajal. 25
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Alemaa 011M Köögiviljad Iseseisevtöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada? Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porg...
rippahven · Küüslauk · Pinto-oad · Aed- · Rukkijahu · Sardiinid · Mäda- · Rohelised murakad · Sojaleib · Siig rõigas oad · Ploomid · Tursk · Nuikapsas · Punased · Kuivatatu · Vikerforell · Okra sojaoad d ploomid · Porgandid · Pohlad · Porrulauk · Põldmari · Roheline · Rosinad
Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii söögi- kui ka...
Fariza Imanova MK13-TE2 Nimi Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus (kuju,värvus,maitse) Valge peakapsas Saab süüa ka toorelt Kibekas maitse (sisaldab Madal süsivesikute-, aga (salatina) või Suur osa valgest peakapsast sinepiõli). kõrge mineraalainete-ja kuumtöödeldult, aurutada, süüakse hapendatult. Sobib vitamiinidesisaldus. ...
huumusrikkad Ei sobi 60x40x5 Spargelkapsas Ristõieline 1 -7 liivsavi- 6,5-7,5 ristõielised 0 suhtelise lt külmakin huumusrikkad Ei sobi 25x25;3 Nuikapsas Ristõieline 2 del saviliiv- 6,0-7,5 ristõielised 5x35 huumusrikkad keskmise raskusega saviliiv, kerged Ei sobi 70x70:1
kergelt läbi. Innovaatilin Aedvilja- Värsked Pane puhastatud ja Serveerida e piimasupp porgandid, tükeldatud aedviljad eelsoojendatu pearoasupp herned, kartulid, potti ja vala juurde nii d kevad- meelepärane palju vett, et supiltaldrikul, suvisesse kapsas(nt aedviljad oleks vaevu mis on menüüsse nuikapsas, kaetud ning keeda asetatud spargelkapsas, vaiksel tulel alustaldrikule sobib ka pehmeks. Lisa sool, 75C juures. valgepeakapsas, või ja lõpuks piim. lillkapsas või Kuumuta pidevalt hoopis kaalikas), segades tasasel tulel vesi, sool, või, keemiseni ja serveeri.
SIBULKÖÖGIVILJAD Kuuluvad laukude perekonda Iseloomulik liitunud või lihtne sibul Iseloomulik lõhn eeterlikest õlidest ja kibeda maitse annavad glükosiidid Tõstavad söögiisu Parandavad toidu omastamist On bakteritevastase toimega (sisaldavad fütontsiide) Liigid: Söögisibul ehk harilik sibul ehk kuldne sibul Olenevalt keemilisest koostisest: kibe,poolkibe ja magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Punane sibul Kujult ümarad, ümarovaalsed Sisu värvitu- lillakas Maitse pehmem kui harilikul sibulal Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt, töödeldult kaotab värvi Valge sibul Kujult ümar, ümarovaalne Valge, vaskse värvusega Kollase sibulaga võrreldes maitsvam ja hinnalisem Salatisibul Teisendid kaaluvad kuni 1kg Sisu värvitu, valkjas ja õrnroheline Olenevalt keemilisest koostisest kibe, poolkibe, magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Salotts...
tomat, üleküpsenud ja vigastatud viljad VÄRSKED KÖÖGIVILJAD Liigitatakse: vegetatiivsed köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained. · Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas, kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal · kõrvitsköögiviljad kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk
19. Gluteenik. See tähendab, et inimene ei tohi tarbida nisuvalku. 20. Salatikastmed. Sinepikaste, salsakaste, teraviljakaste, tomatikaste, tsillikaste. 21. Hele puljong. Aspikk. On kange ja selge hästi tarretuv hele puljong. Kasutatakse tarrendis roogade valmistamisel. Kõige parema aspikki saab vasika või veise jalgadest. 22. 5 erinevat kapsaliiki. a. Lillkapsas b. Peakapsas c. Savoy kapsas d. Rooskapsas e. Nuikapsas 23. Parfee. Toiduained on analoogsed jäätise omaga. Valmistamiseks tehakse esmalt retseptuuris näidatud toiduainetest segu. See valatakse vormi ja asetatakse sügavkülmikusse külmuma. Enne serveerimist võetakse parfee välja ja lõigatakse sellest portsjonid. 24. Valge põhikaste. SAUCE BECHAMEL. Valge põhikastme vedelikuks on piim, koor või piima ja koore segu. Piim kuumutatakse loorberi, sibla ja muskaatõiega keemiseni ja jäetakse kaanega kaetult pooleks tunniks seisma
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
liiga kaua soolestikus ja toksiinid imenduvad kehasse tagasi. Lisaks tõmbab pärasool siis ka kehast vedelikku välja, et vedeldada väljaheidet, mis omakorda võib viia vedelikupuuduseni rakkudes. Rohkem tuleks tarbida aed- ja puuvilju, eriti neid, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante nagu porgand, tomat, marjad, punapeet, viinamarjad, rohelised lehtviljad, paprika. Head on kapsalised ehk valge peakapsas, punane kapsas, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, lehtkapsas ja nuikapsas. Kasuks tulevad ka redised, kaalikas, naeris, spargel ja laugulised (sibul, punane sibul, küüslauk). Köögiviljadest, puuviljadest, täisteraviljadest ja kaunviljadest saame ka piisavas koguses kiudained, mis on üliolulised seedesüsteemi paremaks toimimiseks ning ühtlasi toiduks headele bakteritele. Seedesüsteem vajab puhastumiseks mitmeid olulisi mineraalaineid, vitamiine ja aminohappeid ning nende piisav olemasolu toidus on väga oluline, et keha puhastusprotsess toimiks tõrgeteta
TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 ...
till kurk roosakapsas tomat porgand seller spinat aedmaasikas peakapsas salat mustjuur nuikapsas lillkapsas hernes uba kõrvits LOODUSÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Loomad Kuupäev:.................................... 1)Täidke mõistekardi kasutades abisõnad. Abisõnad: linnud, mesilane,orav, rändlinnud, vares, rohukonn, putukad, nastik,
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redi...
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280
3 Cucumber, Fresh Kurk, värske +31.5 Wheat Grass Nisuoras +33.8 14 Juurviljad White Raddish (Spring) Jaapani redis, kevadine korje +3.1 Rutabaga Kaalikas +3.1 Kohlrabi Nuikapsas +5.1 Horseradish Mädarõigas +6.8 Turnip Naeris +8.0 Carrot Porgand +9.5 Beet Peet, puna- +11.3 Red Radish Redis +16.7
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased ...
Külvamisel 12 soovitatakse külvipäeva määramiseks jälgida, millise taimeosa saaki soovitakse. Tabelis 5 on toodud väike kokkuvõte Maria Thuni soovitustest köögiviljade külvamiseks. Tabel 5 Köögiviljade soovitatav külviaeg Maria Thuni külvikalendrist lähtuvalt (autori koostatud Thun, 2010 põhjal) Juurepäeval Lehepäeval Viljapäeval Õiepäeval Juurseller Nuikapsas Uba Spargelkapsas Kapsas-lehtkaalikas Lillkapsas Hernes Porgand Salatid Soja Redis Lehtsigur Mais Rõigas Spargel Tomat Punapeet Apteegitill Paprika Mustjuur Petersell Suvikõrvits Juurpetersell Kurk Kartul Sibul Küüslauk 13 3. TAIMMATERJALI JAGAMINE EHK VEGETATIIVNE
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
Toiduks tarvitatakse varrelehtede kaenlais moodustuvaid 15 cm läbimõõduga peakesi. Neist valmistatakse: - suppe, - hautisi, - liharoogade lisandeid. Sobib hästi: - konserveerimiseks, - külmutamiseks. Rooskapsa noored lehed on söödavad. 63. Nuikapsa väärtus ja kasutamine. Nuikapsas sisaldab rikkalikult C- (65 mg%) ja A- vitamiini, Mineraalainetest sisaldab enim. - kaaliumi, - kaltsiumi, - fosforit, - magneesiumi, - rauda. 150 g nuikapsast katab täiskasvanu C- ja A-vitamiini päevavajaduse, B2-vitamiini vajadusest 70%. 100 g nuikapsast annab 24 kcal energiat.
roheline kui ka punane sort), mille õisikute tipud tõusevad spiraalina ülespoole. Väga efektne köögiviljavaagnale. Brokkoli e spargelkapsas Brokkoli sarnaneb lillkapsale, õisikuid on rohkem, kuid nad on väiksemad, värvuselt tumerohelised. Kuumutamisel muutub värv veel tugevamaks. Hea on see, et äralõigatud õisikute asemele kasvavad uued, seega pikeneb saagiaeg ja suureneb kogusaak. On sarnase keemilise koostisega ja ka kasutusvõimalused samad kui lillkapsal. Nuikapsas Erineb teistest kapsastest selle poolest, et toiduks tarvitatakse lehtede asemel hoopis paksenenud varreosa. Värvuselt valge rohekas lilla, maitselt meenutab kapsajuurikat. Saak koristatakse kui läbimõõt on 10 cm, sest vananedes muutub kiiresti puiseks. On mahlakam ja suhkrurikkam, kui valge peakapsas. Kasutatakse toorelt salatitesse, keedetult suppides, hautistes ja ühepajaroogades. 45 Hiina kapsas On eriti hea toorsalati materjal, meenutab peasalatit
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljaveni...
kabatsokk, sibulad, avokaado, idandid, oliivid. · Marjad ja puuviljad (v.a. banaan, kuivatatud puuviljad ja marjad) · Seemned, pähklid, mandlid · Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi · Lahja liha, kala, muna · Piimatooted (v.a. riisipiim) · Täisterajahu ja pasta, kaerahelbed, rukis, kinoa GK 11-14 keskmine, tarbida vahetevahel Banaan 12 GK GK 15-19 kõrge, vältida või tarbida harva Kartulipüree, frii- ja ahjukartul, maguskartul, pastinaak, kaalikas, naeris, porgand, nuikapsas, peet, kõrvits. Kuivatatud puuviljad. GK üle 20 reeglina vältida või tarbida väga väikeses koguses ning sama toidukorra ajal mitte süüa teisi süsivesikuid Suhkrurikkad toidud Rämpstoit valgest jahust ja rafineeritud suhkruga MIS MÕJUTAB TOIDU GLÜKEEMILIST TOIMET? 1.Toidu töötlemine Mida vähem on toiduainet töödeldud, seda madalam on tema GK 28 Vali täisteratooted
viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort ,,Tompson", muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained Seller, hiina kapsas, lillkapsas, nuikapsas, baklazaan, sibul, rohelised oad, brüsseli kapsas (võrsed), kurk, suvised kõrvitsalised, magus paprika, spargel, peet, küüslauk, kapsas, magus värske hernes, lehtkapsas, porgand, spinat, noored magusad (teravilja ivad) seemned, brokkoli, naeris, aedsalat, lutserni võrsed * - piimatooteid soovitatakse vältida 6 Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg.
Suure tarbega Keskmise tarbega Väikese tarbega Peakapsas Sibul Uba Käharkapsas Küüslauk Hernes Lillkapsas Porgand Rooskapsas Punapeet Hiinakapsas Apteegitill Kurk Salat Kartul Spinat Porrulauk Mustjuur Seller Redis Kõrvits Nuikapsas Tomat Paprika Rabarber Suvekõrvits Köögiviljade org. väetisega väetamine Sõnnikut hästi kasutavad: Lillkapsas, peakapsas, rooskapsas, seller, porrulauk, kurk, spargel, mädarõigas, rabarber, kõrvits, kartul Sõnnik eelmisel või üleeelmisel aastal: Porgand, petersell, sibul, peet, pastinaak, spinat, kaalikas, salat, aeduba Orgaanika suhtes ükskõiksed: Aedhernes, redis, rõigas, nuikapsas
säilitamistingimuste järgimise korral toidu nõuetekohasuse. Tähtaja kättejõudmisel on kaupa lubatud tarbijale pakkuda ja müüa juhul, kui see on ohutu elule, tervisele ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest, näiteks hallitanud maasikad, konservid. Erandiks on munad, mis kannavad küll «parim enne» märgistust, kuid pärast tähtaja möödumist ei või neid müüa mingil tingimusel. Iseloomusta Eestis kasvatatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine Peakapsas, nuikapsas. Nimeta viis maitsetaime ehk ürti, nende kasutamine Basiilik-Kasutamine. Loomulikult sobitub basiilik kõige paremini tomati ja küüslaguga. Kasutatakse pasta, salati, munade, juustu, kala, mereandide ning linnu- ja sealiha maitsestamiseks. Ideaalne kasutamiseks õlikastmetes. Aedtill-Kasutamine. Selle maitsetaime seemned sobivad hästi äädika- ja õlikastmete, suppide ja kastmete maitsestamiseks. Asendamatu maitseaine marinaadidele. Koriander-Kasutamine
see on ohutu elule, tervisele ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest, näiteks hallitanud maasikad, konservid. Erandiks on munad, mis kannavad küll «parim enne» märgistust, kuid pärast tähtaja möödumist ei või neid müüa mingil tingimusel. 21. Iseloomusta Eestis kasvatatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine Hiinakapsas, punane peakapsas, valge peakapsas, nuikapsas, lillkapsas 22. Nimeta viis maitsetaime ehk ürti, nende kasutamine · Basiilik- Loomulikult sobitub basiilik kõige paremini tomati ja küüslaguga. Kasutatakse pasta, salati, munade, juustu, kala, mereandide ning linnu- ja sealiha maitsestamiseks. Ideaalne kasutamiseks õlikastmetes. · Aedtill- Selle maitsetaime seemned sobivad hästi äädika- ja õlikastmete, suppide ja kastmete maitsestamiseks. Asendamatu maitseaine marinaadidele.
Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat, petersell, till, hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola. Varsköögiviljad rabarber, nuikapsas, lehtpeet, varsseller, apteegitill, bambusevõrsed, spargel. Mugulköögiviljad kartul, mugulpäevalill, jamss, maapirn, bataat, maniokk, söödav ubajuur, taro. Õisikköögiviljad brokkoli, lillkapsas, artisokk, itaalia hernes. Peaaegu kõiki köögivilju võib süüa toorelt, kuid kulinaarias on kasutusel hulgaliselt
asemel süüa eestimaiseid värskeid puu- ja köögivilju. 49 Köögiviljad. Need jaotatakse toiduks kasutatavate osade järgi järgmiselt: 1) lehtköögiviljad: salatilised, peakapsas, lehtpeet, spinat, sigur jne; 2) õisikköögiviljad: lill- ja spargelkapsas (brokoli) jne; 3) viliköögiviljad: kurk, kõrvitsalised, tomat, paprika, avokaado, oliiv jne; 4) varsköögiviljad: spargel, nuikapsas, varsseller, apteegitill jne; 5) juurköögiviljad: kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, -petersell, pastinaak jne; 6) sibulköögiviljad: mugulsibul, murulauk, talisibul, šalottsibul, küüslauk, porrulauk jne; 7) mugulköögiviljad: kartul, maapirn, bataat (magus kartul) jne; 8) kaunköögiviljad: uba, hernes, läätsed jne Kasvukoha järgi jaotatakse köögiviljad avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks. Köögiviljade valikul arvestatakse nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
