Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Uinupung on külgpung,mis hakkab arenema alles võsu kahjustamisel. 3. Võrdle õie- ja lehepunga ehitust. Õiepungas on õiealgmed Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega. 4. Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud? Too näiteid. Sibulad,mugulad ja risoomid on muundunud võsud NT: Alpikann,nuikapsas,liiliad,krookused,lumikellukesed,tulbid. 5. Mille poolest erineb risoom juurest? Risoom meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga.Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed või lehearmid. 6. Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? Vars 1. Missugused on varre põhilised ülesanded? Toitainete juhtumine teistesse taime osadesse. Seob tervikuks kõik ülejäänud taimeorganid
all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse köögiviljad: Avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks
8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolens 32.Spargel asparagus officinalis 33.Söögipeet beta vulgaris 34.Talisibul allium fistulosum 35.Tomat lycopersicon esculentum 36.Valge peakapsas capitata forma alba
GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD
Kapsast on tuntud kultuurtaimena juba vähemalt 4000 aastat. Seda kasvatatakse troopikast põhja poole kõikjal, isegi polaarjoone taga. Kapsa populaarsuse põhjus on lihtne: teda saab kogu aja tarvitada värskelt, hapendatult, kuivatatult, marineeritult ja muul viisil konserveerituna. Eestis kasvatatakse toiduks kõige rohkem valget peakapsast, üha enam levib lillkapsas, mis on Euroopas hinnatuim kapsateisend. Igapäevasemaks on saanud ka punane ja kähar peakapsas ehk savoia, nuikapsas ehk koolrabi, rooskapsas ehk brüsseli kapsas ja brokoli ehk spargelkapsas. C-vitamiini rohkem kui sidrunis Meie oludes hinnatavat C-vitamiini sisaldab valge peakapsas keskmiselt 50 mg 100 g kohta (50 mg %), s.o. umbes sama palju kui sidrun või apelsin (40 mg %), kuid kaks korda rohkem kui tomat, kuus korda enam kui porgand ja seitse korda rohkem kui õun. Täiskasvanud inimese C-vitamiinivajaduse rahuldab sügisel 150 --200 g toorkapsast päevas. Punases peakapsas, lill- ja rooskapsas on C-
Retsepti kaal Valmistamise kaal 18% ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 20 porgand kg 0,025 0,020 0,050 0,040 14,50 kr 0,36 kr 25 naeris kg 0,011 0,008 0,021 0,016 6,00 kr 0,06 kr 20 nuikapsas kg 0,010 0,008 0,020 0,016 22,00 kr 0,22 kr 10 lehtsalat kg 0,009 0,008 0,018 0,016 10,00 kr 0,09 kr 30 juurseller kg 0,011 0,008 0,023 0,016 15,00 kr 0,17 kr punane 20 paprika kg 0,010 0,008 0,020 0,016 23,00 kr 0,23 kr 5 tomat kg 0,021 0,020 0,042 0,040 14,00 kr 0,29 kr
- hapendamine, - soolamine, - marineerimine, - konserveerimine, - kuivatamine, - külmutamine. 55.Erinevad kapsateisendid. Kapsal on umbes 400 teisendit ja vormi. Need sarnanevad üksteisega: - struktuurilt, - omadustelt. Erinevad: - kuju, - tüübi, - värvi poolest. Rohkem tähelepanu vääriksid: Valge peakapsas, dekoratiivkapsad. - punane ja kähar peakapsas,- lillkapsas, - spargelkapsas ehk brokoli, - nuikapsas, - rooskapsas ehk brüsseli kapsas, - pekingi kapsas, - paksoi. 56.Maailma suurimad kapsakasvatajad. - Hiina, - Korea, - Indoneesia, - Jaapan, - USA, - Venemaa. 57.Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas. Mineraalainetest leidub: - kaaliumi - kaltsiumi - fosforit - magneesiumi - naatriumi Vitamiinidest sisaldab C- (30 – 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 58.Valge peakapsa sordid jagunevad.
Kuidas paiknevad selle juhtkimbu puidu- ja niineosa lehe ülemise ja alumise külje suhtes. Lehe pearoo moodustab oma ehituselt kinnine kolleteraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool. 21.Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide. Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus. N: mais 22.Nimeta 4 maapealset võsumuudendit. Too näide iga tüüpi kohta. Maapealnen stoolon - maasikas Fülloklaadid - orhidee Püünislehed - huulhein Mugul – nuikapsas 23.Kuidas toimub vee liikumine taimes? Vee liikumist taimes tagab transpiratsioonivool. Suurematel kaugustel trahheede ja trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja -vaheruumide süsteemi ja vakuooli katkendilku süsteemi kaudu. 24.Millised on põua mõjud taimele? Häirib kõigi füsioloogiliste protsesside normaalset kulgu. Protsesside kooskõla häirub, tekivad mürgised ühendid. Kõrge temp. on kahjulik just kasvu algetappidel ja õite moodustumise ajal. 25
22.Milline kapsa on kõige suurema toiteväärtusega? Lehtkapsas. 23.Mida pidada silmas lehtköögiviljade säilitamisel? Tuleb hoida külmkapis aedviljasahtlis pakitult. 24.Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaugu,salottsibul,basiilik,tüümian,oregano. 25.Millised on tomati kavaliteedi nõuded? Tomatid peavad olema erved puhtad ja värsked.Ei tohi olla vigastatud ega haigustest või khjuritest rikutud. 26.Millised köögiviljad sisaldavad kõige rohkem C-vitamini? Paprika,nuikapsas,sibulad,mädarõigas,söögipeet,roheline sibul. 27.Millist värvi võivad olla paprikad? Kollased,punased,rohelised, heledamad ja tumedamad,sini-punase värvusega. 28.Nimeta kõige väiksema kalorsusega köögiviljad? Kurk. 29.Kõrvitsa kulinaarne kasutamine? Kõrvitsa salat,seemnetest valmistatakse õli. 30.Milline on kaunviljade toiteväärtus? Kaunviljad sisaldavad võrreldes teiste köögiviljadega rohkem valku -6% 31.Nimeta suviõunte sorte? Martsipan,Suislepp,Valgeklaar 32
rippahven · Küüslauk · Pinto-oad · Aed- · Rukkijahu · Sardiinid · Mäda- · Rohelised murakad · Sojaleib · Siig rõigas oad · Ploomid · Tursk · Nuikapsas · Punased · Kuivatatu · Vikerforell · Okra sojaoad d ploomid · Porgandid · Pohlad · Porrulauk · Põldmari · Roheline · Rosinad
tarbida) · Meditsiinis kasutatakse juuri verd puhastava ning maksa ja neerude talitlust ergutava vahendina Kasutamine: · Suppidesse · Hautistesse · Küpsetatult juustukastmega · Hautatult koos veise-, linnuliha või kalaga · Toorelt vinigretikastmega 3. Kapsasköögiviljad · Sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja antioksüdante Nt: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas (savoi kapsas), kähar lehtkapsas, nuikapsas (koolrabi), rooskapsas (Brüsseli kapsas), lillkapsas, spargelkapsas (brokkoli), Pekingi kapsas ehk petsai (hiina kapsas), Hiina varskapsas (paksoi) Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid Nt: harilik sibul (mugulsibul), punane sibul (Hispaania sibul), salatisibul, valge sibul
sapi erituse soodustajat Fariza Imanova MK13-TE2 Nuikapsas e koolrabi Värvus võib olla kollakas, Sisaldab rohkesti Süüakse toorelt riivituna Nuikapsast tuleb kasutada heleroheline või isegi kiudaineid,taimseid valke, salatiks, keedetuna noorelt, sest vananedes punakaslilla, sisu on alati A- ja C-vitamiine, kaaliumi, liharoogade lisandiks, muutub vars puiseks ja
huumusrikkad Ei sobi 60x40x5 Spargelkapsas Ristõieline 1 -7 liivsavi- 6,5-7,5 ristõielised 0 suhtelise lt külmakin huumusrikkad Ei sobi 25x25;3 Nuikapsas Ristõieline 2 del saviliiv- 6,0-7,5 ristõielised 5x35 huumusrikkad keskmise raskusega saviliiv, kerged Ei sobi 70x70:1
kergelt läbi. Innovaatilin Aedvilja- Värsked Pane puhastatud ja Serveerida e piimasupp porgandid, tükeldatud aedviljad eelsoojendatu pearoasupp herned, kartulid, potti ja vala juurde nii d kevad- meelepärane palju vett, et supiltaldrikul, suvisesse kapsas(nt aedviljad oleks vaevu mis on menüüsse nuikapsas, kaetud ning keeda asetatud spargelkapsas, vaiksel tulel alustaldrikule sobib ka pehmeks. Lisa sool, 75C juures. valgepeakapsas, või ja lõpuks piim. lillkapsas või Kuumuta pidevalt hoopis kaalikas), segades tasasel tulel vesi, sool, või, keemiseni ja serveeri.
Seega sobib hästi laste ja ravitoiduks Kasutatakse toorelt või töödeldult Spargelkapsas ehk brokkoli Sarnaneb lillkapsaga, värvilt sinakas- roheline Toiteväärtus suurim kapsastest Kutsutakse kapsaste kuningaks On esikohal vähktõbe ärahoidvate köögiviljade hulgas Parim säilitusviis sügavkülmutamine Romanesco ehk Minarettkapsas Spargel- ja lillkapsa ristand Heleroheline Teravatipuline, püramiidi kujuline spargelkapsa maitsega kasutatakse toorelt vüi töödeldult Nuikapsas ehk Koolrabi Meenutab naerist, aga maitselt mahlasem ja õrnem Söögiks kasutatakse varre paksenenud osa parim suurus on apelsini mõõtu Lehtkapsas ehk Kale Kähardunud, pikkavarrelised lehed Sinakad, punakad ja rohelised Maitselt kibe ja maitsetu Madalal temperatuuril töödeldes muutub magusamaks( talvel) Kasutatakse toorelt või töödeldult 3 korda rohkem kaloreid kui valgel peakapsal Dekoratiivkapsas Lehtkapsa erinevad liigid Ei sööda Kaunistamiseks Merikapsas
tomat, üleküpsenud ja vigastatud viljad VÄRSKED KÖÖGIVILJAD Liigitatakse: vegetatiivsed köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained. · Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas, kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal · kõrvitsköögiviljad kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk
19. Gluteenik. See tähendab, et inimene ei tohi tarbida nisuvalku. 20. Salatikastmed. Sinepikaste, salsakaste, teraviljakaste, tomatikaste, tsillikaste. 21. Hele puljong. Aspikk. On kange ja selge hästi tarretuv hele puljong. Kasutatakse tarrendis roogade valmistamisel. Kõige parema aspikki saab vasika või veise jalgadest. 22. 5 erinevat kapsaliiki. a. Lillkapsas b. Peakapsas c. Savoy kapsas d. Rooskapsas e. Nuikapsas 23. Parfee. Toiduained on analoogsed jäätise omaga. Valmistamiseks tehakse esmalt retseptuuris näidatud toiduainetest segu. See valatakse vormi ja asetatakse sügavkülmikusse külmuma. Enne serveerimist võetakse parfee välja ja lõigatakse sellest portsjonid. 24. Valge põhikaste. SAUCE BECHAMEL. Valge põhikastme vedelikuks on piim, koor või piima ja koore segu. Piim kuumutatakse loorberi, sibla ja muskaatõiega keemiseni ja jäetakse kaanega kaetult pooleks tunniks seisma
hautatud 159 20 127 21 100 hakkmassiks praetud 166 20 133 25 100 varane tervelt keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Brüsseli kapsas keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas keedetud 171 35 111 10 100 küpsetatud 192 35 125 20 100 praetud rõngastena 275 35 179 44 100 Savoi kapsas värske puhastatud 128 22 100 - 100 keedetud kapsapea 140 22 109 8 100 Lillkapsas värske, keedetud 213 48 111 10 100 marineeritud (konserv) 182 45 100 - 100 Hapukapsas
liiga kaua soolestikus ja toksiinid imenduvad kehasse tagasi. Lisaks tõmbab pärasool siis ka kehast vedelikku välja, et vedeldada väljaheidet, mis omakorda võib viia vedelikupuuduseni rakkudes. Rohkem tuleks tarbida aed- ja puuvilju, eriti neid, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante nagu porgand, tomat, marjad, punapeet, viinamarjad, rohelised lehtviljad, paprika. Head on kapsalised ehk valge peakapsas, punane kapsas, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, lehtkapsas ja nuikapsas. Kasuks tulevad ka redised, kaalikas, naeris, spargel ja laugulised (sibul, punane sibul, küüslauk). Köögiviljadest, puuviljadest, täisteraviljadest ja kaunviljadest saame ka piisavas koguses kiudained, mis on üliolulised seedesüsteemi paremaks toimimiseks ning ühtlasi toiduks headele bakteritele. Seedesüsteem vajab puhastumiseks mitmeid olulisi mineraalaineid, vitamiine ja aminohappeid ning nende piisav olemasolu toidus on väga oluline, et keha puhastusprotsess toimiks tõrgeteta
hautatud 159 20 127 21 100 hakkmassiks praetud 166 20 133 25 100 varane tervelt keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Brüsseli kapsas keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas keedetud 171 35 111 10 100 küpsetatud 192 35 125 20 100 praetud rõngastena 275 35 179 44 100 Savoi kapsas värske puhastatud 128 22 100 - 100 keedetud kapsapea 140 22 109 8 100 Lillkapsas värske, keedetud 213 48 111 10 100
till kurk roosakapsas tomat porgand seller spinat aedmaasikas peakapsas salat mustjuur nuikapsas lillkapsas hernes uba kõrvits LOODUSÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Loomad Kuupäev:.................................... 1)Täidke mõistekardi kasutades abisõnad. Abisõnad: linnud, mesilane,orav, rändlinnud, vares, rohukonn, putukad, nastik,
· Suhkruhernes ja poetishernes · Ümarad terad ja kortsus terad · Kõrguse järgi. madalad mis ei vaja toestust kuni 70 cm ja pikad mis vajavad toestust. Kapsad Spargelkapsas · E. prokkoli kapsas on 1.a · Sarnaneb lillakapsale aga on vitamiinirikkam · Moodustab lillkapsast hõredamat õisiku · Vajab toitainete rikkast mulda ja komposti · Optimaalne kasvutemperatuur on 18-20C · Taimed kasvatatakse ette Nuikapsas · On külakindel kultuur · Toiduks tarvitatakse varasvilja · Vajab palju niiskust · Taimed kasvatatakse ette · Mulla suhtes pole nõudlik · 2.a Rooskapsas · Noorim kapsa kultuurvorm · 2.a · Ühel taimel 20-70 kaelapunga (kapsapeakest) · Toiduks tarvitame kaenlapungi · Väga nõudlik kultuur · Talub kuni -10 C Hiinakapsas · 1 või 2 a. taim · Ristõeliste sugukonda · Lehed kähardunud · Toiduks tarvitatakse lehti
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280
3 Cucumber, Fresh Kurk, värske +31.5 Wheat Grass Nisuoras +33.8 14 Juurviljad White Raddish (Spring) Jaapani redis, kevadine korje +3.1 Rutabaga Kaalikas +3.1 Kohlrabi Nuikapsas +5.1 Horseradish Mädarõigas +6.8 Turnip Naeris +8.0 Carrot Porgand +9.5 Beet Peet, puna- +11.3 Red Radish Redis +16.7
Pekingi kapsas ristõielised aiamuld 30-60 cm kasvab mullal, mis ei ole liiga kuiv ja mis sisaldab piisavalt huumust, Kähar peakapsas ristõielised üldiselt vähenõudlik Spargelkapsas ristõielised 60-80 cm võrdlemisi vähenõudlik, vajab palju Nuikapsas ristõielised niiskust vähenõudlik, kasvatatakse samades tingimustes nagu valget olenevalt sordist Lehtkapsas ristõielised peakapsast 10 cm - 5m vähenõudlik, kuid kasvab pareminikeskmise raskusega saviliivmuldadel, mis ei ole liiga
rohelisest tumelillani. tegemiseks. soodustajat ning ta Meeldiva, kergelt on maitse ja nime magus-suitsuse andnud Itaalia maitsega. liköörile Cynar. Nuikapsas ehk Mugula koore värvus Sisaldab rohkesti Toiduks Sobib ka koolrabis võib olla kollakas, kiudaineid, kasutatakse külmutamiseks, heleroheline või isegi taimseid valke, A- mugulataolist kuid siis vajab u 3 punakaslilla, sisu on ja C-vitamiine, jämedat vart. minutit pikkust alati valkjas
Külvamisel 12 soovitatakse külvipäeva määramiseks jälgida, millise taimeosa saaki soovitakse. Tabelis 5 on toodud väike kokkuvõte Maria Thuni soovitustest köögiviljade külvamiseks. Tabel 5 Köögiviljade soovitatav külviaeg Maria Thuni külvikalendrist lähtuvalt (autori koostatud Thun, 2010 põhjal) Juurepäeval Lehepäeval Viljapäeval Õiepäeval Juurseller Nuikapsas Uba Spargelkapsas Kapsas-lehtkaalikas Lillkapsas Hernes Porgand Salatid Soja Redis Lehtsigur Mais Rõigas Spargel Tomat Punapeet Apteegitill Paprika Mustjuur Petersell Suvikõrvits Juurpetersell Kurk Kartul Sibul Küüslauk 13 3. TAIMMATERJALI JAGAMINE EHK VEGETATIIVNE
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha.
hakkmassiks praetud, varane tervelt 166 20 133 25 100 keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Brüsseli kapsas: keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas: keedetud 171 35 111 10 100 küpsetaud 192 35 125 20 100 praetud rõngastena 275 35 179 44 100 Savoi kapsas: värsked, puhastatud 128 22 100 - 100 keedetud kapsapead 140 22 109 8 100 Lillkapsas:
Toiduks tarvitatakse varrelehtede kaenlais moodustuvaid 15 cm läbimõõduga peakesi. Neist valmistatakse: - suppe, - hautisi, - liharoogade lisandeid. Sobib hästi: - konserveerimiseks, - külmutamiseks. Rooskapsa noored lehed on söödavad. 63. Nuikapsa väärtus ja kasutamine. Nuikapsas sisaldab rikkalikult C- (65 mg%) ja A- vitamiini, Mineraalainetest sisaldab enim. - kaaliumi, - kaltsiumi, - fosforit, - magneesiumi, - rauda. 150 g nuikapsast katab täiskasvanu C- ja A-vitamiini päevavajaduse, B2-vitamiini vajadusest 70%. 100 g nuikapsast annab 24 kcal energiat.
roheline kui ka punane sort), mille õisikute tipud tõusevad spiraalina ülespoole. Väga efektne köögiviljavaagnale. Brokkoli e spargelkapsas Brokkoli sarnaneb lillkapsale, õisikuid on rohkem, kuid nad on väiksemad, värvuselt tumerohelised. Kuumutamisel muutub värv veel tugevamaks. Hea on see, et äralõigatud õisikute asemele kasvavad uued, seega pikeneb saagiaeg ja suureneb kogusaak. On sarnase keemilise koostisega ja ka kasutusvõimalused samad kui lillkapsal. Nuikapsas Erineb teistest kapsastest selle poolest, et toiduks tarvitatakse lehtede asemel hoopis paksenenud varreosa. Värvuselt valge rohekas lilla, maitselt meenutab kapsajuurikat. Saak koristatakse kui läbimõõt on 10 cm, sest vananedes muutub kiiresti puiseks. On mahlakam ja suhkrurikkam, kui valge peakapsas. Kasutatakse toorelt salatitesse, keedetult suppides, hautistes ja ühepajaroogades. 45 Hiina kapsas On eriti hea toorsalati materjal, meenutab peasalatit
Juurestik sarnaneb peakapsa kapsaliblikas keldrisse viia. Sealt saab siis omale võtta lehti Nuikapsas 2-aastane Külmakindel Vähenõudlik Varajased istikutest Vähe sademeid kasta Väldi ülekasvamist (siis on Varsvili (ümar, ovaalne, Parem saak jahedamal suvel Huumusrikkad saviliivmullad kasvukohale rohkem kõva, kiuline, halb koorida)
kabatsokk, sibulad, avokaado, idandid, oliivid. · Marjad ja puuviljad (v.a. banaan, kuivatatud puuviljad ja marjad) · Seemned, pähklid, mandlid · Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi · Lahja liha, kala, muna · Piimatooted (v.a. riisipiim) · Täisterajahu ja pasta, kaerahelbed, rukis, kinoa GK 11-14 keskmine, tarbida vahetevahel Banaan 12 GK GK 15-19 kõrge, vältida või tarbida harva Kartulipüree, frii- ja ahjukartul, maguskartul, pastinaak, kaalikas, naeris, porgand, nuikapsas, peet, kõrvits. Kuivatatud puuviljad. GK üle 20 reeglina vältida või tarbida väga väikeses koguses ning sama toidukorra ajal mitte süüa teisi süsivesikuid Suhkrurikkad toidud Rämpstoit valgest jahust ja rafineeritud suhkruga MIS MÕJUTAB TOIDU GLÜKEEMILIST TOIMET? 1.Toidu töötlemine Mida vähem on toiduainet töödeldud, seda madalam on tema GK 28 Vali täisteratooted
viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort ,,Tompson", muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained Seller, hiina kapsas, lillkapsas, nuikapsas, baklazaan, sibul, rohelised oad, brüsseli kapsas (võrsed), kurk, suvised kõrvitsalised, magus paprika, spargel, peet, küüslauk, kapsas, magus värske hernes, lehtkapsas, porgand, spinat, noored magusad (teravilja ivad) seemned, brokkoli, naeris, aedsalat, lutserni võrsed * - piimatooteid soovitatakse vältida 6 Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg.
Suure tarbega Keskmise tarbega Väikese tarbega Peakapsas Sibul Uba Käharkapsas Küüslauk Hernes Lillkapsas Porgand Rooskapsas Punapeet Hiinakapsas Apteegitill Kurk Salat Kartul Spinat Porrulauk Mustjuur Seller Redis Kõrvits Nuikapsas Tomat Paprika Rabarber Suvekõrvits Köögiviljade org. väetisega väetamine Sõnnikut hästi kasutavad: Lillkapsas, peakapsas, rooskapsas, seller, porrulauk, kurk, spargel, mädarõigas, rabarber, kõrvits, kartul Sõnnik eelmisel või üleeelmisel aastal: Porgand, petersell, sibul, peet, pastinaak, spinat, kaalikas, salat, aeduba Orgaanika suhtes ükskõiksed: Aedhernes, redis, rõigas, nuikapsas
säilitamistingimuste järgimise korral toidu nõuetekohasuse. Tähtaja kättejõudmisel on kaupa lubatud tarbijale pakkuda ja müüa juhul, kui see on ohutu elule, tervisele ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest, näiteks hallitanud maasikad, konservid. Erandiks on munad, mis kannavad küll «parim enne» märgistust, kuid pärast tähtaja möödumist ei või neid müüa mingil tingimusel. Iseloomusta Eestis kasvatatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine Peakapsas, nuikapsas. Nimeta viis maitsetaime ehk ürti, nende kasutamine Basiilik-Kasutamine. Loomulikult sobitub basiilik kõige paremini tomati ja küüslaguga. Kasutatakse pasta, salati, munade, juustu, kala, mereandide ning linnu- ja sealiha maitsestamiseks. Ideaalne kasutamiseks õlikastmetes. Aedtill-Kasutamine. Selle maitsetaime seemned sobivad hästi äädika- ja õlikastmete, suppide ja kastmete maitsestamiseks. Asendamatu maitseaine marinaadidele. Koriander-Kasutamine
see on ohutu elule, tervisele ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest, näiteks hallitanud maasikad, konservid. Erandiks on munad, mis kannavad küll «parim enne» märgistust, kuid pärast tähtaja möödumist ei või neid müüa mingil tingimusel. 21. Iseloomusta Eestis kasvatatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine Hiinakapsas, punane peakapsas, valge peakapsas, nuikapsas, lillkapsas 22. Nimeta viis maitsetaime ehk ürti, nende kasutamine · Basiilik- Loomulikult sobitub basiilik kõige paremini tomati ja küüslaguga. Kasutatakse pasta, salati, munade, juustu, kala, mereandide ning linnu- ja sealiha maitsestamiseks. Ideaalne kasutamiseks õlikastmetes. · Aedtill- Selle maitsetaime seemned sobivad hästi äädika- ja õlikastmete, suppide ja kastmete maitsestamiseks. Asendamatu maitseaine marinaadidele.
Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat, petersell, till, hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola. Varsköögiviljad rabarber, nuikapsas, lehtpeet, varsseller, apteegitill, bambusevõrsed, spargel. Mugulköögiviljad kartul, mugulpäevalill, jamss, maapirn, bataat, maniokk, söödav ubajuur, taro. Õisikköögiviljad brokkoli, lillkapsas, artisokk, itaalia hernes. Peaaegu kõiki köögivilju võib süüa toorelt, kuid kulinaarias on kasutusel hulgaliselt
asemel süüa eestimaiseid värskeid puu- ja köögivilju. 49 Köögiviljad. Need jaotatakse toiduks kasutatavate osade järgi järgmiselt: 1) lehtköögiviljad: salatilised, peakapsas, lehtpeet, spinat, sigur jne; 2) õisikköögiviljad: lill- ja spargelkapsas (brokoli) jne; 3) viliköögiviljad: kurk, kõrvitsalised, tomat, paprika, avokaado, oliiv jne; 4) varsköögiviljad: spargel, nuikapsas, varsseller, apteegitill jne; 5) juurköögiviljad: kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, -petersell, pastinaak jne; 6) sibulköögiviljad: mugulsibul, murulauk, talisibul, šalottsibul, küüslauk, porrulauk jne; 7) mugulköögiviljad: kartul, maapirn, bataat (magus kartul) jne; 8) kaunköögiviljad: uba, hernes, läätsed jne Kasvukoha järgi jaotatakse köögiviljad avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks. Köögiviljade valikul arvestatakse nende
annaabi.ee 
