Vahustatakse kokku 20- 30 min. Munavalge on vahul, kui lusikaga tõstes, säilitab ta oma kuju. Munavalge peab suurenema mahult vahustamise lõpuks 6- 7 korda. · Samaaegselt vahustatakse teises katlas munakollane, millele on kohe lisatud 2/3 osa suhkrust. Munakollane peab vahustamise lõpuks suurenema ~3 korda. Munakollast vahustatakse 30- 40 min. · Taignaks segamist alustatakse munakollasest s.t. munakollasele lisatakse 2/3 munavalgetest ja segatakse alt- üles liigutustega. Nüüd lisatakse sõelutud jahu, segatakse ja lõpuks ülejäänud munavalge ning segatakse lõplikult. · Segada ei tohi liiga kaua, kui viimane osa munavalgest on ühinenud jahuga, tuleb segamine lõpetada. Üle segatud taigen on lõhenenud õhumullidega, küpsemisel valgub laiali, on tiheda konsistentsiga ja tooted ei tule kohevad. Valmis taigen tuleb vormida ja küpsetada kohe.
13. Kirjelda sufleede tooraineid, valmistamist ja kasutamise võimalusi. Piim, koor, nisujahu, rasvaine, munakollane, vahustatud munavalge. Lühidalt öeldes valmistatakse suflee paksust valgest põhikastmest (bechamellkaste), munarebudest ja vahustatud munavalgetest. Lisaks võib suflee koostisse kuuluda ka köögiviljad, sink, juust, linnuliha, kala ja kalatooted, maitsetaimed. Suflee jaoks valmistatakse tavapärasest paksema konsistentsiga kaste. Kuumuta või, lisa jahu, kuumuta korralikult läbi( jahuvärv ei tohi muutuda), lisa kuum piim lisadena, sega vispliga 8 tehes läbi ja keedad paksenemiseni. Peale kastme keemist tõsta see jahtuma. Kui on kiire, siis võid keeduanuma tõsta külma veega täidetud valamusse
20 värske münt kg 0,001 0,001 0,002 0,002 169,90 kr 0,17 kr Kokku: 1,186 0,251 2,372 0,502 8,32 kr Hind km-ga: 9,98 kr 10 Valmistamine: 1. Biskviidi jaoks eralda munakollased munavalgetest. 2. Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa järk-järgult juurde suhkur. 3. Seejärel lisa vahustades juurde munakollased. 4. Sega munavahule juurde omavahel segatud õrnalt jahu ja riivleiva segu. 5. Vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küps eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 5-7 minutit. 6. Võta ahjust välja ja lase jahtuda. 7. Kreemi jaoks sega kohupiimakreem sidrunist riivitud koore ja mahlaga ning suhkruga. 8
plaadibiskviite 180 200 kraadi juures, õhemaid 200 225 kraadi juures 6 10 minutit. 8. Mis kergitab keedutainast tooteid? Keedutainast toodete valmistamisel on kobestajaks veeaur, mis tekib toote küpsetamisel. 9. Kirjeldage beseetaina valmistamise erinevaid viise. Besee ehk õhuline munavalgetainas. Klassikaliselt nimetatakse õhulist munavalgetainast ehk beseed meringue`iks. Meringue on väga õhuline magus segu kõvaks vahuks vahustatud munavalgetest ja suhkrust, mis küpsetades muutub krõbedaks ja tugevaks. Tuntakse kolme erinevat valmistamise viisi. Prantsusepärane - munavalged vahustatakse tõusvas tempos pooltugevaks vahuks. Jätkates vahustamist, lisada pool suhkrust ning veidi hiljem teine pool suhkrust. Sveitsipärane - valmistatakse munavalgeid suhkruga kuuma auru kohal vahustades. Äädika ja maisitärklise lisamisel muutub küpsetamisel väljast krõbedaks ja jääb seest pehmeks ja kleepuvaks.
Soovi korral võib panna kastme lauale eraldi. Lisandiks praetud kartulid ja shampinjonid 6. aseptika - koristamine puhtamast mustema poole, et mustus ei kanduks puhtama osa poole 7. austerservik - austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata. Sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente 8. beauf - veiseliha tatra moodi, roog toorest hakklihast 9. besee - vahustatud munavalgetest ja suhkrust õhuline küpsetis 10. bitkii - ümmargune hakkkotlet 11. broiler - spetsiaalselt nuumamiseks aretatud noorlind või nuumloom, nt. kana, küülik. Liha on pehmem ja mahlasem 12. canape - väike võileib elegantse kattega 13. croissant - kohev sarvesai 14. culinaire - See tähendab kööki ja toiduvalmistamise oskust. Ladina keeles culinarius tähendab lihtsalt kööki 15. dariool - väike silindrikujuline metallvorm; ka igasugune roog, mis selles vormis on valmistatud 16
vaniljekauna, ent sageli on maitse andjateks ka apelsini- või sidrunikoor, marjad, šokolaad ning vahel isegi ürdid. Crème brûlée’d võib nautida nii soojalt kui ka külmalt. 4.9 Suflee See on toit, mis võib olla nii soolane kui ka magus, ahjus küpsetatud või sootuks küpsetamata, kuum, külm või suisa külmutatud. Lühidalt öeldes valmistatakse suflee paksust valgest põhikastmest (bechamellkaste), munarebudest ja vahustatud munavalgetest. Lisaks võib suflee koostisse kuuluda ka köögiviljad, sink, juust, linnuliha, kala ja kalatooted, maitsetaimed. Lisaks kuulub sufleega kokku ka kaste. See võõrapärase nimetusega toitu serveeritakse nii eelroaks, põhiroaks kui ka desserdiks. 25 5 Võileivad ja pannkoogid 5.1 Kanapeed Väikesed võileivad (ka praetud või röstitud), mida
järk-järgult 1/3 osa suhkrust. Vahustatakse kokku 20- 30 min. Munavalge on vahul, kui lusikaga tõstes, säilitab ta oma kuju. Munavalge peab suurenema mahult vahustamise lõpuks 6- 7 korda. Samaaegselt vahustatakse teises katlas munakollane, millele on kohe lisatud 2/3 osa suhkrust. Munakollane peab vahustamise lõpuks suurenema ~3 korda. Munakollast vahustatakse 30- 40 min. Taignaks segamist alustatakse munakollasest s.t. munakollasele lisatakse 2/3 munavalgetest ja segatakse alt- üles liigutustega. Nüüd lisatakse sõelutud jahu, segatakse ja lõpuks ülejäänud munavalge ning segatakse lõplikult. Segada ei tohi liiga kaua, kui viimane osa munavalgest on ühinenud jahuga, tuleb segamine lõpetada. Üle segatud taigen on lõhenenud õhumullidega, küpsemisel valgub laiali, on tiheda konsistentsiga ja tooted ei tule kohevad. Valmis taigen tuleb vormida ja küpsetada kohe.
Sokolaade liigitatakse: Mõrusokolaad- kuni 55% kakaosaadusi, suhkrut kuni 42%.Dessertsokolaad- kuni 35% kakaosaadusi, suhkrut kuni 55%.Piimasokolaad- kuni 20%kakaosaadusi, suhkrut kuni 55%, piima- ja koorepulbrit. On heledama värvusega ja nõrgema ergutava toimega, sobivad lastele. Valge sokolaad- ei sisalda kakaopulbrit ega kakaomassi. Valmistatakse kakaovõist, suhkrust, piimapulbrist, vanilliinist. Martsipan on jahvatatud mandlist, suhkrust või suhkrusiirupist ja munavalgetest keedetud mass. Saadud martsipanimass maitsestatakse ja värvitakse ja kasutatakse kondiitritööstuses. Martsipanis on tavaliselt umbes 30% jahvatatud mandleid ja 70% suhkrut. Idamaine maiustus halvaa on õlise konsistentsiga. Sisaldab rasva kuni 55%, süsivesikuid kuni 53% ja valku kuni 18%. Halvaa põhiliseks tooraineks on õlisisaldavad seemned ja pähklid- päevalilleseemned, seesamiseemned, arahhis. Teiseks põhiliseks tooraineks on karamellmass.
ja suhkur. Kõige tuntumad sordid on seesami e. tahhiini-, päevalille-, maapähkli-, sarapuupähkli-, india pähkli- e. nakra- ja mandlihalvaad. Lisatud lisandite järgi eristatakse kakao-, rosina-ja vanillihalvaad. Halvaa on energia- ja valgurikas maiustus, mis sisaldab tänu pähklitele ja seemnetele ka erinevaid vitamiine ning mineraalaineid. Martsipan - on jahvatatud mandlist, suhkrust või suhkrusiirupist ja munavalgetest keedetud mass. Saadud martsipanimass maitsestatakse ja värvitakse ja kasutatakse kondiitritööstuses. Martsipanis on tavaliselt umbes 30% jahvatatud mandleid ja 70% suhkrut. Kuna martsipanimass on elastsem kui mandlimass, siis sobib see paremini rullimiseks ja vormimiseks. Martsipan on energiarikas maius, sisaldades ohtralt suhkrut ja õli. Tänu mandlitele on martsipanis rohkesti valku, kiudaineid ning küllastamata rasvhappeid.
annaabi.ee 
