docstxt/12316048986461.txt
H+ + OH H2O HCl + NaOH H2O + NaCl Na OH + H Cl H OH + Na Cl Punase kapsa mahl Neutralisatsioonireaktsiooni võrrandi koostamine · Koostame lähteainete valemid, kasutades ioonilaenguid · Kirjutame välja saadused soola ja vee · Koostame soola valemi, kasutades ioonilaenguid · Tasakaalustame võrrandi Neutralisatsioonireaktsiooni tähtsus · Soolade valmistamine · Happeliste muldade ja veekogude neutraliseerimine lubjaga · Happelise või aluselise keemiareostuse likvideerimine · Esmaabi hapete või leeliste sattumisel nahale, riietele · Maomahla ülehappesuse neutraliseerimine
Halogeenide üldiseloomustus Halogeenid on 7.A rühma elemendid flour, broom, jood ja astaat. Nad on kõige aktiivsemad mittemetallid. Aatomite väliskihis on 7 elektroni ; väliskihist on puudu 1 elektron, mille nad kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes. Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel ...
tavapärast teedeehituse metoodikat. Rajatava sillutise alt tuleb puujuured ning sobimatu aluspõhjakiht (kindlasti muld) eemaldada. Aluspõhi peab moodustama stabiilse platvormi järgnevatele kihtidele ja peaks olema väikese kallakuga vee äravoolu suunas. Nõrga kandevõimega aluspõhja puhul on sobiv kasutada geotekstiile või lubjaga/tsemendiga segatud pinnasekihte. 2. Aluskihi ehitus Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus. Aluskihi rajamisel tuleb silmas pidada: 1. Aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla. 2. Aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 - 150 mm. 3. Niiskuse liikumist pinnasest aluskihti saab vältida, kasutades bituumeniga kruntimist (kulu u. 0,3l/m2), kõik kahjustatud kruntkattega alad tuleb veelkord kruntida enne
Referaat ,,SEEP" MÜÜJA II Kursus / 22.õgr Kädi Loorits Väike-Maarja2013 SEEBI AJALUGU Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine.
suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks.Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne.Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki.Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel.
Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem aga soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. 19. sajandini keedeti kodudes seepi loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Veel peale II Maailmasõda kasutati taludses omakeedetud seepi. Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine
Kui kustutatud lubjale vette lisada, muutub ta valgeks, piimjaks vedelikuks, nn. lubjapiimaks. Seismisel settivad lubjaosakesed põhja ja sette peale jääb puhas lubjavesi. Ehituste juures segatakse põletatud lupja veega. Lubjapiimaga lubjatakse seinu. Müürilubja ja krohvi valmistamiseks segatakse kustutatud lupja vee ja liivaga, nii, et tekib veniv taigen. Seda pannakse ehituskivide vahele sideaineks. Osa õhus olevast süsihappegaasist ühineb kustutamata lubjaga, nii moodustub uuesti kindel lubjakivi. See ühinemine toimub väga aeglaselt, seepärast ongi vanad müürid kindlamad kui uued. Veealuste ehituste jaoks tarvitatakse savi ja lubja segu, mida kutsutakse tsemendiks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn
LUBI JA TSEMENT Referaat Pärnu 2009 LUBI Lubi on ühtaegu nii side, täite kui värvaine. Lupja on Eestimaal tuntud suurepärase sideainena varsti juba tuhatkond aastat. Omadustelt sobib lubi meie kliimasse hästi ning on asendamatu vanade hoonete puhul. Paraku on traditsiooniline lubjaga töötamise oskus viimase sajakonna aasta jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust.
(Juudas Iskariot). Jeesus ennustab, et Peetrus teda peatselt maha salgab. Jeesus murrab leiba ja pakub veini, öeldes, et see on tema ihu ja veri. Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik lorrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige.
1. Teoreetilised alused Soodalahuse kaustifitseerimisel töödeldakse soodalahust(Na2CO3) lubjasuspensiooniga, et saada NaOH. Kaustifitseerimist kasutatakse NaOH tootmisel, tselluloosi tootmisel sulfaatmeetodil jne. See on tüüpiline heterogeenne mittekatalüütiline protsess, mis kulgeb kõrgendatud temperatuuril. Soodalahuse töötlemisel lubjaga või lubjapiimaga toimub järgmine reaktsioon: Na2CO3 + Ca(OH)2 CaCO3 + 2 NaOH Protsess toimub süsteemis vedelik- tahke aine. Protsessi suund ja kiirus sõltub põhiliselt vähemlahustuvate ainete Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuse suhtest. Sellele reaktsioonile avaldub tasakaalukonstant järgnevalt: K= [ CaCO3 ][ NaOH ] 2 . [ Ca(OH ) 2 ][ Na 2 CO3 ]
viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne. Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel. Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi lubjakivibilansis 56 lubjakivimaardlat Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 9 AAVERE, HARKU, KARINU, KUNDA, METSLA, NABALA, VASALEMMA, VÕHMUTA ja Väo. 2007
kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta.Ristvõlv,silindervõlv, õlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon".Ehitis on hoone, kus saab sees olla ja ringi vaadata, aga monument tehakse kellegi auks ja iluduseks. Triumfikaar võidukaar. Vabalt seisev monumentaalne väravakaar, mille püstitamisega tähistati Antiik-Roomas väejuhtide sõjalisi võite. Triumfikaared on ühe või mitme väravaavaga, enamasti kaunistatud reljeefide, kujude, raidkirjadega. Tuntuimad näited Roomas on Tituse, Septimus
Selle ehitamiseks ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes 20 aastat. Suure püramiidi kõrguseks on 137 meetrit ja all on tal iga külje pikkuseks 230 meetrit. Valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Püramiide ehitasid küll enamus orjad, kuid mõned olid ka professionaalsed ehitajad. Nemad planeerisid püramiidi kiht-kihi haaval täpselt paika. Kui püramiid sai valmis, ümbritseti see valge lubjaga. Nagu ka kõik teised siis see püramiid rajati, et matta sinna oma kuningad(vaaraod), sest egiptlased uskusid tugevalt hauatagusesse ellu. Püramiide rööviti sageli sellepärast, et vaaraode hauakambrites oli väga palju varandust, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Hiljem hakatigi vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Siiamaani on leidnud teadlased vaid ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua
Fresko Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Maalitehnika Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik korrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige. Secco Lisaks tuntakse ka "kuiva freskot" , mille puhul töö võib lõpetada kuival pinnal, näiteks temperavärvidega peale maalides. Kuivale lubjapinnale tehtud maali nimetatakse secco. Fresco secco't on tihti kasutatud detailide lisamisel või paranduste tegemisel valmis freskodele.
Sajandite vältel on nii müüri kui kindlust mitmeid kordi ümber ehitatud ning müüri ette kaevati kaitsekraav. Tarbeesemeid valmistati peamiselt ränikivist ja luudest. Kasutati ka kivist kirveid. Tell Aswad Tell Aswad asus Süürias. Küla asustati umbes 7 800 6 600 a. eKr. Maaala oli peaaegu ringikujuline ja väga laiaulatusliku asustusega. Piirkond oli umbes 5 ha. suurune. Hooned olid ehitatud savitellistest. Põrandad olid kaetud lubjaga. Ain Ghazal Ain Ghazal on küla mis asustati umbes 7 200 6 000 a. eKr. Küla asus Jordaanias Zarga jõe kaldal. Küla oli 10 15 ha. suurune. Majad olid ristkülikukujulised ning koosnesid mitmest ruumist. Seinad olid kaetud väljastpoolt saviga ja seest poolt krohviga, mida uuendati iga paari aasta tagant. Umbes aastatel 6 700 5 700 eKr. seoses populatsiooni kasvuga muutusid ka majad suuremaks ning neis elasid mitmed pered koos. Hooned olid kohati isegi kolme korruselised
etüülpiirituseks ja söödapärmiks. Hüdrolüüs kontsentreeritud hapetega Kontsentreeritud hapetega hüdrolüüsi puuduseks on suur happe kulu, ja et töösegu kõrge agressiivsus, seega seadmed peavad olema happekindlad, see-eest on suhkru saagis kuni 65 %, mis on lähedane teoreetilisele. Hüdrolüüs kontsentreeritud hapetega toimub temperatuuril 15…40 ºC. Saadud hüdrolüsaat kuumendatakse, neutraliseeritakse kustutatud lubjaga, lisades samal ajal ammooniumsoolade lahust ja fosforhapet. Neutraliseerimise reaktsioon toimub järgmiselt: H2SO4 + Ca(OH)2 = CaSO4↓ + 2H2O CaSO4 sadeneb neutralisaatori põhja, kust teda lastakse perioodiliselt välja. Neutraliseeritud, puhastatud ja 30…32 ºC-ni jahutatud hüdrolüsaati nimetatakse meskiks ehk virreks. Meskit kääritatakse pärmi abil spetsiaalsetes käärimisnõudes mahutavusega 100…200 m3. pärmiseened lahustavad hekssoossuhkru elutegevuse käigus
mais, mis oli inkadele väga oluline. Isegi nende kalender oli maisi külvamise, kastmise, hooldamise ja vilja lõikamise järgi koostatud. Maisi ei kasutatud loomasöödana, nagu ülejäänud maailmas, vaid see oli kõige pühamaks inimtoiduks. Seda kasvatati Peruu madamatel aladel, kuid oli ka teisi taimi. Näiteks puuvill, punane pipar, magus acira-juur, erinevad kõrvitsa-, oa- ja tomatiliigid ning püha kooka (püha kooka oli inkariigi kuulsaim narkootikum, mida näriti lubjaga segatult). Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasteti. Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid väetada. Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda. Inkade koduloomad Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Kaameli sugulasi laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena, aga
See rist mängis tähtsat rolli keldi kunstis ja see sümboliseerib Päikest ja igavikku. Paelornament- katkematu väänleva joonega pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised Keltide sõled Ümmargused keltide sõled ehk prossid, mis on valmistatud metallist. Skulptuur- Keldi sõdalase kujuke, mis on leitud Prantsusmaalt. Keldi elamu- maja oli ümmarguse kujuga, seinad olid punutud tihedalt okstest ning hiljem kaetud lubjaga. Katus oli koonuse kujuline, mis oli valmistatud õlgede, savi ja loomasõnniku segust. Viikingid *Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. *Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri. *Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. *Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada. *8.-10
ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt). Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. 4 Arenenud maades tarvitatakse tänapäeval aastas ligi 13 kg seepi inimese kohta. Seebi ajalugu Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal baltisakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutamaseebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale Teist maailmasõda. Kodune seebivalmistamine Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt
Oma referaadis üritan ma uurida millised probleemid ja kahjustused võivad tekkida tsemendile selle transpordi ning laadimis- lossimistööde käigus. TSEMENDI MÕISTE Kõige üldisemas mõttes sõna, tsement on siduja, materjal, mis settib ja kõveneb iseseisvalt ning seob teisi materjale kokku.Sõna tsement tuleb Roomlastelt, kes kasutasid terminit opus caementicium kirjeldamaks müüriladumise meenutust moodsas betoonis, mis oli tehtud purustatud kivist koos põletatud lubjaga ja oli sidujaks .Vulkaaniline tuhk ja pulbristatud tellise lisandid, mis lisati kustutatud lubjale saamaks hüdraulilist sidujat, mis hiljem avaldus cementum, cimentum, cäment ja cement nime all. Lisaks on olemas ka Hüdrauliline tsement (st.Portlandi tsement) tugevneb hüdratiseerimise keemilise reaktsiooni toimel, mis ilmneb iseseisvalt lisandi vee sisaldusest; nad võivad tugevneda isegi vee all või kui pidevalt on märg ilm.Keemiline
Paekivi sein (msn.live/pictures) Milleks paekivi kasutatakse? Majaehituses seinte, treppide, korstnate, sammaste tegemiseks. Õues teeradade sillutamiseks, kõnniteede äärekivideks, kiviaedadeks, aiapostideks. Toas leiame paekivist treitud küünlajalgu, kausse jt pisiesemeid. Paekivist saab põletamise teel väga tähtsat ehitusmaterjalide koostisainet, lupja. Vanasti seoti ehituses kivid omavahel lubimördiga, maju valgendati lubjaga. Ka praegu soovitatakse keldreid hallituse hävitamiseks lubjata. Nii mõnestki kivistisest sobiks valmistada ehteid. Teaduses on kivististel tähtis koht maakera ajaloo uurimisel, kivimite vanuse määramisel. Juba 18. sajandil, peaaegu 150 aastat tagasi on uuritud peakivis leiduvad surnud loomi ja nendest järele jäänud kesti. 7 Tihtipeale on loom täielikult kadunud, aga tema keha asemele
Punataudi tunnuste puudumisel paigutatakse kalad karantiiniaja möödumisel majandi tiikidesse, haigustunnuste ilmnemisel aga realiseeri takse nad kaubakalana või hukatakse.Punataudi puhkemisel kehtestatakse majandile kitsendused, mille puhul kalade sisse ja väljaviimine kasvatamise eesmärgil toimub vaid veterinaartöötajate loal. Pärast haigete kalade likvideerimist tuleb tiike desinfitseerida kustutamata lubjaga (25 ts/ha) ja need üheks suveks tühjaks jätta.Ravimeid kasutatakse punataudi puhul nii profülaktikaks kui ka raviks. Esimeseks tõhusaks ravimiks osutus metüleensinine, mida antakse koos söödaga. Samuti annab tulemusi kalade pikaajaline vannitamine metüleensinise lahuses. Antibiootikumidest on osutunud efektiivsemaks enrofloksatsiin, mida süstitakse kaladele kõhuõõnde, söödetakse koos söödaga ning kasutatakse ka vannitamiseks
tunnuseks sai sibul kupel . kiiveis püha Shoviia kirkikus panin vürst vladimer nurga kivi. Bütsandsi ja kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaisvamaid mälestisi vana vene kunstis. Kiievi lähisdel vladimiri linnas on Maarja kirik on parimaid näiteid vana vene arhitektuurist. Erakordne ehitus stiil arenes välja nogorodis. Sellest rikas kauba linnas valitsesid kainemad meeled. Sealsed pühakojad tehti lihtsamalt ei kasutatud uhkust . pühakoja lagedad seinad v2rviti lubjaga valgeks. Moodustab meeldiv kooskõla heledate myyrida ja kultsete sibul kuplite vahel . kivi arhitektuur levis peamiselt linnades maal jätkus aga endiselt puu ehitiste loomine. Kirikute yles ehitus on fantastiline . oskusr leida põnevaid võimalusi sibul kuplite paigutamiseks . kuplid on kaetud puusindlitega kaetud . ja hiljem värviti yle .k uni tänapäevani on säilinud puu kirkiud Kizi saarel . moskva punasele väljakule annab ilme samuti
Kokapõõsas kasvab poolteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Kokalehtede närimine on igivana traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, seda näritakse ja seejärel neelatakse sülg alla. Närimisega vabaneb küllaldaselt kokaiini, nii et veres on võimalik selle kontsentratsiooni mõõta. Kokaiini närimiseks ei ole vaja mingeid erilisi vahendeid, ent väikesed kokaiinilehtedest pallikesed vihjavad sellele, et valmistutakse ainet tarbima. Koka närimine ei ole seadusega keelatud neis riikides, kus kokapõõsaid kasvatatakse ja kus see on kohalikus kultuuris sügavasti juurdunud
Tsement (saksa keeles Zement < ladina keeles caementum "purustatud kivi, kivipuru") on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. TSEMENDI AJALUGU Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini. Inglane Joseph Aspdin patenteeris oma portlandtsemendi aastal 1824. Nime sai tsement sellest valmistatud betooni järgi, mis sarnanes välimuselt Inglismaa rannikul
Kuid selle eest oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktikalist taipu, mille tõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ja uuendused ilma milleta me kaasaega ette ei kujutaks. 3 Roomlaste ehitustehnika Roomlased õppisid ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema põhiplaaniga ja väga suurte siseruumidega ehitisi. Põletatud telliskividest ja mördist ehitati kiiresti ja odavalt hiiglaslikke hooneid. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Püstitatud ehitised on ajahambale aastatuhandeid vastu pidanud ja seega on Rooma õigustanud oma hüüdnime "Igavene linn"
Nad kaevasid üles kogu kolmnurga, kuid jätsid puutumata töölishütTide all oleva maa-ala. Lõpuks otsustasid nad pühendada Kuningate orule veel ühe talve, kuid seekord viimase. 3. novembril 1922 alustas Carter (lord Carnarvon asus sel ajal Inglismaal) kaevamist töölishüttide alt. Järgmisel päeval leiti esimene kiviaste. 5. novembri õhtuks oldi kindel, et leiti ühe hauakambri sissepääs. Töö jätkus ning varsti leiti suletud, lubjaga üle võõbatud ja pitseeritud ukse ülemine osa. Järgmisel päeval saatis Carter Lord Carnarvonile teate, et leidis midagi ning palub ruttu kohale tulla. Jäädes teda ootama, lükkab ta kõik avastatud jälle kinni. 23 novembril jõuab Lord Carnarvon kohale koos oma tütrega kohale. 24. novembril kaevasid töölised lahti kogu trepi. Nähti selgelt Tutanhamoni nime ja pitsatit. Leiti tema hauakamber. III ,,Tornide raamat" 26
Tsemendi tootmine 1. Lühikirjeldus Tsemendist Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel.
lihastes, kõhukelmel ja ujupõie seintes. Enne kala lõppemist lagunevad neerud peaaegu täielikult. Diagnoos furunkuloosile pannakse kliinilise pildi, lahanguleiu ja Aeromonas salmonicida esinemise põhjal paisetes ja siseorganeis. Haiguse avastamisel tuleb kõik kalad realiseerida kas inimtoiduks või loomasöödaks (mitte sööta tagasi teistele kaladele). Tiigid lastakse kuivaks ja desinfitseeritakse kustutamata lubjaga (5060 ts/ha). Inventari desinfitseeritakse kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000) või 2%ses Virkon Si lahuses kahe tunni vältel. Uued kalad tuleb tuua taudivabast majandist ning kui aasta jooksul ei teki neil haigustunnuseid, vabastatakse majand kitsendustest. Veelgi parem on kalade asemel tuua viljastatud marja, seda eelnevalt jodofooride või glutaaraldehüüdiga (400 g/m3, toimeajaga 10 minutit) töödeldes.
Nii põletatakse rauast välja mittevajalikud lisandid. 1859 aastal rajas Bessemer terasetööstuse Shefieldis ja alustas relvade ja raudteerööbaste tootmise. 1878. aastal ehitas William Siemens terase tootmiseks esimese elektrilise kaarleekahju. Nii Bessemeri kui ka Simensi meetodi juures sai kasutada ainult puhast rauamaaki. Sidney Gilchrist Thomas näitas, et puhastamata rauamaagi kasutamiseks tuleb sulatusahi vooderdada seest lubjaga. See kõrvaldas rauast fosforilisandid. Pärast selle meetodi leiutamist sai terasetootmine sisse õige hoo. Kasutatud kirjandus 1. ENE 1, Tallinn 1985, 703 lk. 2. ENE 2, Tallinn 1987, 703 lk. 3. Interneti leheküljed 4. Michael Holt, Leiutised, Koolibri, Tallinn, 1996, 57 lk. 5. Tehnikaleksikon, Tallinn 1981, 655 lk. 6. Bessemer process, En.Wikipedia, last modified 21:25, 18 Jan 2004 7. The Columbia Encyclopedia, Sixth Edition.2001. 8. 7
Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema põhiplaaniga ja väga suurte siseruumidega ehitisi. Põletatud telliskividest ja mördist ehitati kiiresti ja odavalt hiiglaslikke hooneid. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Püstitatud ehitised on ajahambale aastatuhandeid vastu pidanud ja seega on Rooma õigustanud oma hüüdnime "Igavene linn"
liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Maalriliim lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideainena. · Laudsepaliim (kondiliim) on puhtam ja kvaliteetsem. Kasutatakse puitdetailide liimimisel. · Kaseliinliim valmistatakse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvatakse pulbriks koos lubjaga. Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. · Kliistrid saadakse tärklisest. Kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks. Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord ka kõvendajast. Enamkasutatavad on: · PVA- · EPO- · fenool-aldehüül- · ja polüuretaanliimid Saab liimida peaaegu kõike (ka metalle). Lakid, värvid
Ajalugu Inkadel on legend, mille järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal NIDA. Inkad kummardasid kokataime, kuna uskusid, et taimel on jumalik päritolu. Legendi järgi lõid jumalad inti (kokaiini), et vähendada nälja- ja januhäda. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Kokalehtede närimine on ammune traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, mida siis näritakse ja seejärel alla neelatakse. Närimisega vabaneb piisavalt kokaiini, nii et veres on võimalik selle kontsentratsiooni mõõta ning enesetunne muutub. 3 Koka närimine ei ole seadusega teatud riikides keelatud. Need on riigid, kus kokapõõsaid kasvatatakse. On riike, kus koka närimine on kohalikus kultuuris sügavasti juurdunud ja levinud
ja raviseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaained, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid(tõrv, vaik, glütseriin jt.) Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Arenenud maades tarvitatakse tänapäeval aastas ligi 13 kg seepi inimese kohta. Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. Telefon Alexander Graham Bell (3.märts 1847-2.august 1922) oli soti päritolu ameerika
1. konteinerkogumissüsteem 2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid. Värviline klaas, s.o. pruun, roheline, valge, asetatakse kõigepealt ülekandelindile. Siin eemaldatakse pudelitelt sildid, magneti abil ka metallosad. Seejärel purustatakse klaas ning segatakse muu toorme - liiva ja lubjaga. Segu sulatatakse erilises ahjus ning niimoodi tekibki sulaklaas, mis valatakse vormidesse ja millest tehakse uusi pudeleid ning muid klaasesemeid. Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on Jäätmeseaduse § 132 lg 3 kohaselt lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on võimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada: Valikkogumisega on võimalik vähendada olmejäätmete veole tehtavaid kulutusi
Tutvuge maja kommunaalvõrgu paigutusega. See võimaldab teil neid vigastuste korral kiiresti välja lülitada. Täpsustage, kus asub lähim varjend ja kuidas sinna kõige kiiremini pääseb. Kui elamu läheduses varjendit ei ole, ehitage hoovi või haljasalale lihtsat tüüpi varje. VÕTKE TARVITUSELE ABINÕUD TULEKAHJU VÄLTIMISEKS! Võtke akende eest ära kardinad ja eesriided ning värvige klaasid ükskõik missuguse värvi või lubjaga valgeks. Riided, jalatsid, raamatud ja muud esemed pange kohvritesse, kastidesse ja kappi. Puit- ja pehme mööbel paigutage akende vahekohta. Sellega te väldite nende süttimist valguskiirguse toimel. Kõrvaldage esikutest, trepikodadest ja pööningutelt suured esemed. Puithoone seinad ja teised majaosad määrige kokku savivõõbaga. See teeb need vähem tuleohtlikeks. Elamu kõrvalhoonete ja lautade juurde varuge vett ja liiva tule kustutamiseks.
tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne. Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. 8 Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel. Põlevkivi (allikas: www.ut.ee) Lubjakivi (allikas: www.et.wikipeedia.org) 9 Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html www.miksike.ee www.annaabi.com www
ja mugavam kõndida. 35. Sideaine värvus määrab: · kattevõime · nakkumine aluspinnaga · kulumiskindlust · rullimisomadused 36. Kuidas iseloomustada värvi, mille läikeastmeteks on 7 : · täismatt · poolmatt · matt 37. Värvide omadus on: · veeimavus · nakkuvus · kulumiskindlus 38.Alküüdvärvi lahustiks on: · nitrolahusti · lakibensiin 39. Kriidiga või lubjaga värvitud laepuhul sobilik eeltöötlus: · eemaldada vana kiht mehhaaniliselt · kruntida kuivvärviga · pahteldada niiskete ruumide pahtliga 40. Levinuimaks pigmendiks lateksvärvis on: · karoliin · raudoksiid · titaandioksiid 41. Vesilahusel värvi kile on täiesti kuiv ning saavutanud oma lõpliku tugevuse umbes paari tunni jooksul: · õige · vale · enamasti õige 42. Enamkasutatavad sideained värvides on:
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
Ristvõlvi ehituse skeem Silindervõlvi ehituse skeem 5 Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema põhiplaaniga ja väga suurte siseruumidega ehitisi. Põletatud telliskividest ja mördist ehitati kiiresti ja odavalt hiiglaslikke hooneid. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Püstitatud ehitised on ajahambale aastatuhandeid vastu pidanud ja seega on Rooma õigustanud oma hüüdnime "Igavene linn".
Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks. Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. Põllumajanduses kasutatakse 5 lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel. Lubjakivi on Eesti rahvuskivi. Joonis 15. Lubjakivi paljand Joonis 14
[3] Alumiiniumi tootmise protsess algab boksiidi kaevandamisest, mis on alumiiniumirikas mineraal, nimega alumiiniumhüdroksiid. Umbes 90% maailmas asub boksiit troopilistes piirkondades. [3] Alumiiniumhüdroksiidi tootmisel boksiit purustatakse, kuivatatakse ja jahvatatakse veskites, kus segatakse seda väikese koguse veega. Selle tulemusel tekib kuum, paks pasta ning seejärel kuumutatakse, et eemaldada sealt räni. Maagi laaditakse autoklaavides ja töödeldud lubjaga seebikivina. Alumiiniumoksiid jääb peale ning ülejäänud mineraalid tekitavad põhja punase muda. Naatriumalumiidi lahust segatakse sadestajas mitu päeva ning lõpuks puhas alumiiniumoksiid, Al2O3, settib allosas. [3] 5 Vähendamise protsessil valatakse alumiiniumoksiid vormidesse ja pannakse ahju 950 kraadi juures.
Eluvorm: (x) enamasti üherakulised monaadid; () enamasti harunemata niidid; () enamasti hulkraksed; () enamasti amöboidsed; () enamasti kokkoidid Iseloomulikuim tunnus: () kolme viburi esinemine; () ränisoomuste esinemine () viburit katavad tubulaarsed karvakesed; (x) haptoneema esinemine; () rakuseina puudumine; () silmtäpi esinemine Kokkoliidid on: () kokkoidse ehitusega haptofüüdid; (x) lubjakihiga kaetud orgaanilised soomused osadel haptofüütidel; () haptofüüdid, millel esinevad lubjaga kaetud soomused; () haptofüüdid, millel haptoneema on redutseerunud () vesiikulid, milles moodustatakse rakku katvad soomused Levik: (x) enamasti meres; () enamasti jõgedes; () enamasti järvedes; () enamasti mullas; () enamasti aerofüüsed Raku suurus: () enamasti piko; (x) enamasti nano; () enamasti mikro; () enamasti meso Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: (x) rakku katvate soomuste peenstruktuur; ()
o ainete hulka,mida sisaldavaid narkootilisi ravimeid jaemüügi korras apteegist väljastatakseainult narkootilise ravimi retsepti alusel. Kokaiinitarvitajad kasutavad oma inventari hoidmiseks erilisi vutlareid.Peeglit ja habemenuga kasutatakse kokaiini peenendamiseks ja toru või lusikat aine ninasse viimiseks. 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid Kokalehtede närimine on igivana traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas.Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse,seda näritakse ja seejärel neelatakse sülg alla.Närimisega vabaneb küllaldaselt kokaiini,nii et veres on võimalik selle kontsentratsiooni mõõta.Kokaiini närimiseks ei ole vaja mingeid erilisi vahendeid,ent väikesed nokaiinilehtedest pallikesed vihjavad sellele,et valmistutakse ainet tarbima. Koka närimine ei ole seadusega keelatud neis riikides,kus kokapõõsaid kasvatatakse ja kus see on kohalikus kultuuris sügavasti juurdunud
korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel On odavam kui keraamiline tellis. Silikaltsiit erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud. Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind, mis on kokkupuutes õhu ja veega oma aktiivsust mõningal määral kaotanud. Liiva purustamine toimub löökveskis (desintegraatoris), kuhu liiv läheb harilikult koos lubjaga. Vesi lisatakse segule hiljem. Järgneb toodete vormimine ja autoklaavimine. Kivistumisreaktsioonid autoklaavis toimuvad aktiivsemalt kui tavalise silikaadi puhul. Struktuurilt jagunevad silikaltsiit-tooted kahte liiki: tihe silikaltsiit ja mullsilikaltsiit (vaht- või gaassilikaltsiit). 10.2. AUTOKLAAVITUD POORBETOONTOOTED Poorse struktuuriga kivipõhjaline materjal Põhitooraineteks on- tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv.
Mo 0,001, Zn 15 min 0,02) Kokk 15 6,23 u 16 KOKKUVÕTE Lubjaväetisnorm Palandiku talu põldudele, mis on pH-ga 5,8, on vajalik ainult nendel väljadel, kus kasvatatakse lutserni. Teised kultuurid lubjaga väetamist ei vaja, neile sobib ka nõrgalt happeline muld. Kokku on väetisnorm on 43 t, puutuhaga neutraliseerimine on jaotatud seitsme aasta peale. See tähendab, et sügisene annus ühele väljale on 6,1 t. Kuna lutserni kasvatatakse kahel väljal, siis on annus kaks korda suurem ehk 12,2 t. Lutserni ja kaera väetatakse käärinud põhusõnnikuga 11,2 t/ha. Aedmaasikate väetamiseks kulub 16 t/ha orgaanilist väetist, aga põldheina ei väetata. Seda ostetakse naabrilt, kes
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem ar...
Värv kanti ümara laiguna põse alaossa. Mürgised olid ka huulte punaseks värvimiseks kasutatud ained, värvitooni määras kasutaja seisus. Õukonnadaamid kasutasid granaatpunast, kodanlaseprouad roosat ja halva kuulsusega naised võrdlemisi lillat tooni. Värvaineteks olid elavhõbesulfiidid, mis kahjustasid nahka ja põhjustasid halva lõhnaga hingeõhku. Rokokoonaise kulmud olid õhukesed, poolkuukujulised ja pruuni tooni. Oma kulmud aeti maha, kitkuti välja või eemaldati kustutamata lubjaga ja asemele joonistati puusöega uued. Ripsmeid määriti rasvaga. Väga levinud olid nüüd ilusünnimärgid. Mari Sarv 6 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Rokokoo 19. sajand Sajandi alguses valitses romantism
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
