Aleksandra Ivask 8B Eesmäärgid 1.Kuidas kristalli kasvada? 1.Milles kuu faasidel kristall kasvab kiiremini? HÜPOTEES Kristallide kasvamine ei sõltub kuu faasidest. kristallid kristallid — on tahke aine ,milles on väikesed osakesed (aatomid,ionid või moleekulid) . ! Kristallid ei kanna nägu aksesuaar.et kristallid mõne aja pärast hakkavad katki saama, ja nad kahjustavad nahka! KRISTALLIDE LIIGID monokristall– õige kristall (õige kristalli polükristall– kristall millal on teiset kristallid kokku kuju). kasvanud. MEILE ON VAJA: 1.lehter 2.piirituslamp 3.kolb 4.keraamiline kruus 5.statiiv 6.mõõtetsilinder 7.filter Töö kaik Keeduklaasi valatakse u 50 ml – 100 ml keevat vett (mida rohkem vett, seda rohkem kulub lahustuvat ainet) Veele hakatakse lisama suhkrut/soola (u 100 ml läheb 5-7 teelusikat)
AATOMIFÜÜSIKA · Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost. · Alles XVII saj. atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. · Otsustav pööre aine uurimises XX saj. algul. THOMSONI AATOMIMUDEL · 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni. · Tema aatomi-mudelit nimetatakse ,,rosina saiakeseks``. · Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. · Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga. · 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused. RUTHERFORDI AATOMIMUDEL · Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford. · Rutherfordi mudeli kiire populaarsuse põhjuseks on tema sarnasus päikesesüste...
Olemuselt on see supermolekul, milles on hiidpulk koostisaatomeid või ioone. Samuti võib jääpurikat meenutav suur monokristall hakata kasvama kõrgtemperatuuril sulatatud ainesse lastud jahutatava idukristalli külge. Kristallidest kuulsime mõnadgi juba X kl. soojusõpetuse kursuses. Meenutame sealõpitut ja täiendame seda pisut. Kristallides on aatmoid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumvõre. Nagu elektroni laineomadustest, nii ka kristallide mikrostruktuurist annavad veenvat tunnistust difraktsioonikatsed. Sõltub ju difraktsioon nii difrageeruvate lainete pikkusest kui ka võrekonstandist. Kui lainepikkus on teada, saab määrata võrekonstanti. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt, võrekonstant on vaid 10 -10m ( 0,1 nm ) suurusjärgus. Seepärast tuleb kristallide difraktsioon-uuringust, elektronide või neutronite kimpe. Ainult siin on difrageerunud kimpude hälbed piisavad, et difraktsioonipilte
süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust andvaid keem.elemente nim. kromofoorideks. Tähtsamateks kromofoorideks on raua rühma elemendid nagu Ti (sinine, punane, tumeroheline), Mn (roosakas,
Kristallne glasuur. Temperatuuri mõju kristallide kasvamisel. Christine Taylor tegi eksperemendi. Ta paigutas ahju kaamera ja jälgis, kuidas kasvavad kristallid esemel. Samas ta üritas mõjutada kristallide kasvamusele ja liigile temperatuuri kõigumise abil. Tehnika, mida ta kasutas - temperatuuri muutumine reaktsiooni perioodil. Tavaliselt kristallse glasuuri reaktsiooniks asetakse 3-5 tunniks temperatuuril 1093. Esimesed 2 tundi, kui algas reaktsiooni faas, ta suurendas ja vähendas iga 20 minuti tagant temperatuuri ahjus 1093C kuni 1010C ja tagasi. Viimasteks 2 tunniks jättis ta temperatuuri 1093C. Nii saavutas ta kristallide
Oma erilise teadvusega suudavad nad muuta nii meie füüsilise, mentaalse, psüühilise kui spirituaalse keha vibratsioone ning neid harmoniseerida ja muuta. Praegusel Uuel Ajastul on meie maailma tunnetus, mõistmine ning teadvus oluliselt avardunud ning paljud meist otsivad loomulikumaid ning Loodusele lähemaid elamis- ja tervendusviise, et oma tõelist väge taastada. Seepärast on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ka nende inimeste arv, kes tunnevad huvi kristallide ning kristalliteraapia vastu ning otsivad instinktiivselt kristallide ja nende tervendava väe lähedust. Nende juuresolekul toimub meis midagi maagilist ja seniseletamatut. Kristalle ja kive on kasutatud tervendamiseks iidsetest aegadest alates pea kõikides kultuurides. Me pole alati sellest küll teadlikud, kuid tegelikult on kristalliteraapia osa meie igapäevaelust. Me kasutame kristallide väge näiteks kivisoola näol, kui maitsestame oma toitu. Paljud meist kasutavad
erand. Danieli isa omas väikest töökoda ning Daniel sageli aitas teda ja omandas kõike vajalikke teadmisi klaasi valdkonnas. Siis, kui Daniel oli Pariisis, külastas ta ülemaailmse elektri näituse, kust sai teada, et on võimalus lihvida klaasi elektrivoolu abil. Aastal 1891 arendas Daniel Swarovski esimest masinat maailmas klaasi elekrilihvimiseks ja kohe patentis oma leiutist. Austria külas Vattens, aastal 1895 rajas Swarowski oma esimese tehase ja alustas kristallide valmistamist, mis imiteerisid vääriskivide välimust. Seejuures need kristallid erinevad kalliskividest oma madalama hinnaga nii, et paljud inimesed võivad neid endale lubada. Ja juba XX sajandi alguseks ettevõttel oli väga palju tellimusi. 3 2. ETTEVÕTE ARENG Kõrgenenud nõudlus kristallidele pani Swarovski oma ettevõtet suurendada ja sellepärast olid palgatud 200 uut töötajat. Swarovski toodang oli väga nõutav kogu Euroopas.
Sellisel tasandil inimesed enam näha ei suuda. Näiteks Kuu ja Päikese suurust on võimatu tajuda. Ma võin küll arvutada, palju on üks planeet teisest suurem, kuid tajuda ma seda ei suuda. Kui ma olin alles väike, ei suutnud ma iialgi ette kujutada, et maailmas võiks olla midagi, mida ma näha ei suuda. Kunagi polnud mul aimugi sellest, et kive saab mikroskoobiga uurida ja teha kindlaks nende struktuur, aga nüüd, kristalliteraapiat õppides näen ma, kui palju tegelikult kivide ja kristallide sees peitub. Kristallide struktuur on väga oluline, sest see aitab mõista, kas tegu on võltsingu, või päris kiviga. Kristalle kasutatakse tänapäeval kellades, erinevates aparaatides, arvutites, raadiotes, televiisorites, mikrofonides, plaadimängijates, helipeades jne. Kristallide abil on võimalik muuta mehaanilist energiat elektrienergiaks ja vastupidi. Kristallid säilitavad valgust ja saadavad seda välja, samuti muundavad päiksevalguse elektriks,
Swarovski kristallid Koostas: Õppegrupp: Juhendaja: Mis on Swarovski ? · On kaubamärgi nimi varieeruvalt täpselt lõigatud kristallide ja luksus ehete tootjalt. · Kristall: kvaliteetse teemantlõikega ja tugeva sädelusvõimega, üks lummavamaid kristalle maailmas. · Kristallid: omapärased ja omavad maagilist võimet. · Meistrid räägivad , et need tooted hoiavad ruumides positiivset ja head energiat. Avastaja · Daniel Swarovski I (24.10.1862- 23.01.1956), sündis Põhja-Boheemias. · 1895.a. oli Daniel Swarovskil unistus luua ideaalne kristall, mis säraks kui teemant.
SISUKORD Tunnused Tahked ained Difusioon Soojusjuhtivus Sisehõõrdumine Tahkiste liigid Kristallide struktuur Metallid TUNNUSED: Tahkete ainete kuju ja ruumala säilib Tõmbe- ja tõukejõud molekulide vahel on väga suured Molekulide paigutus tahkistes korrapärane Amorfsetes molekulide paigutus korrapäratu Korrastatus tahkistes- kaugkorrastus Korrastatus amorfsetes- lähikorrastus TAHKED AINED TAHKISED AMORFSED (kivi, kristallid jne) (plastiliin, pigi) Difusioon Difusioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus
Tardkivimite eraldisvormide kuju võib olla sammasjas e prismaline (purskekivimeis, eriti basaltides), keraline e kontsentriliskoorikuline (vee all purskunud laavades), rahnjas ning madratsilaadne (aeglaselt jahtunud süvakivimites). (1) 4.3. Tardkivimite struktuurid ja tekstuurid Tardkivimite struktuur sõltub oluliselt magma tardumise kiirusest. Aeglasel kristalliseerumisel jõuavad kristallid kasvada küllalt suureks, kiires protsessis aga mitte. Lähtudes kristallide e terade absoluutsest suurusest eristatakse tardkivimeis järgmisi struktuuritüüpe: · jämedakristalne kristallide pikimõõde üle 5 mm; · keskmisekristalne kristallide pikimõõde 2-5 mm; · peenekristalne kristallide pikimõõde 0,1-2 mm; · peitkristalne kristallide pikimõõde alla 0,1 mm, s.o silmaga eristamatu. (1) Väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel osaliselt või täielikult amorfne klaasjas mass vulkaaniline klaas.
Kristallide piesoelektrilised omadused sõltuvad nende struktuurist. Piesoelektrikuteks on kõik püroelektrikud, s. t. spontaanselt polariseeritud dielektrikud. Mehaanilise deformatsiooni korral muutub spontaanse polariseerituse suurus, mille tulemuseks on otsene piesoefekt. Piesoelektriline efekt tekib ka mõnede teiste materjalide, nt. kvartsi korral. Võib väita, et piesoefekti ei teki kristallides, millel on sümmeetriakese, s. t. polarisatsioon tekib vaid mittesümmeetriliste kristallide puhul. PIESOEFEKT - mehaanilised deformatsioonid põhjusatvad laengute liikumist kristallis ja vastasnimelised laengud kogunevad kristalli vastasservadele. Vahelduvas elektriväljas hakkab kristallplaat võnkuma. Peale looduslike on veel tehiskristallid ( senjettsoolad, durnaliin jne.). Tänu piesoefektile käitub kristallplaat KS elektriväljas väga stabiilselt ja kõrge Q, LC võnkeringina.
5 Värviteraapia meetodid Kiiritamine Teraapiat, kus ravitakse värviliste kiirguste abil nimetatakse kromoteraapiaks. See termin on tulnud kreeka sõnast ,,chroma". See meetod on kasutusel ammustest aegadest. Siis raviti inimesi päikesekiirguse abil, mis tungis läbi erinevate värviliste klaasikildude või kristallide. Tänapäeval on olemas palju erinevaid ravimiseks mõeldud lampe, mida on võimalik kasutada erinevates ruumides. Samas on võimalik osta värvilisi lambipirne või põletada küünlaid värvilistes klaasides. Ravimise ajal on parem kanda valgeid või heledaid riideid, siis neeldub värv organismi kergemalt. Värvipunktsioon Värvikiir suunatakse teatud inimkeha meridiaanile. Hoitakse 1-2 minutit.Need punktid paneb paika värviterapeut. Sarnaneb nõelateraapiaga. Värvi vannid
Pierre Courie 1859 1906 Lapsepõlv Sündis Pariisis, Prantsusmaal. Prantsuse füüsiku poeg. Õppis koduõppel. Tugev matemaatikas ja geomeetrias. Oli kiire õppija. Töötas laboris. Tegi vanema vennaga füüsikalisi katsetusi. Avastused Formuleeris kristallide struktuuri sümmeetriaprintsiibi. Radioaktiivsus. Magnetism. Courie kaal. Isiklik elu Abielus Marie Curiega. Abielust sündis kaks tütart. Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903. aastal. Sai oma töö eest vähe palka. Kandideeris Teaduste Akadeemiasse. Suri tänava õnnetuses 19.aprillil, 1906.
o Küpsetamiseks o Maitsestamiseks Tume kristallsuhkur valmistatakse toor-roosuhkrust. Kristalliseerumine toimub nii, et suhkrusse jääb aroomi- ja värvaineid ning vähesel määral mikroelemente. Tume suhkur sobib eriti hästi maitseaineid sisaldavate taignate valmistamiseks, mikrolaineahju küpsetistele värvi andmiseks ja iiriseglasuuri sisse ning marjapirukate pinnale tavalise suhkru asemel. Kristallide suurus võib suuresti varieeruda - eriti peen kristallsuhkur koosneb väikestest kristallidest ja lahustub kiiresti. Kristallsuhkru alaliigid: o Pärlsuhkur valmistamiseks purustatakse tükksuhkur väikesteks kildudeks. Sellest saab isuäratava pinnakatte saiadele, pirukaümbristele või küpsistele. Küpsetised tuleb eelnevalt alati munaga määrida, siis kinnitub pärlsuhkur küpsetades tugevasti taignapinnale
9. Kuidas toodetakse sahharoosi???? Peamiselt suhkruroost ja suhkrupeedist. 10. Kuidas nim veel laktoosi? Kus teda leidub? Kuidas toodetakse? Nimetatakse veel piimasuhkruks. Leidub piimas ja piimatoodetes. ??? 11. Miks maiustuste toimel hambad lagunevad???? Hambakatu bakterid toituvad söögis sisalduvast suhkrust. Bakterite toimel lahustub suhkur hapeteks, mis tungivad hambavaaba ehk emaili kaltsiumfosfaadi kristallide imeväikestesse vahedesse. Selle tagajärjeks on kristallide osaline või täielik lahustumine. Aja jooksul kujuneb välja kliiniline karioosne kahjustus ehk hambaauk. 12. Kuidas saadakse hüdrolüüspiiritust? Kus seda kasutatakse? ??? 13. Miks inimorganism ei omasta tselluloosi???? Inimse seedeelundkond ei tule selle lagundamisega toime. 14. Kui palju vanapaberit kulub ühe tonni paberi tootmiseks? ??? 15. Amiinide mõiste. Üldvalem. Amiinid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mis sialdavad aminorühma NH2.
m.a. Nimetati platina(hõbedakene) järgi. avastatipeale reisilt saadud kullapesemist, kus eraldati kullast plaatina. arvati, et tänu sellele, et plaatina ja kulla tihedused on lähedased, saab kulda võltsida. Valekulla vältimine. Omadused. Väärismetall Värvus: Hõbedane Tihedus: 21,45 g/cm3 Sulamistemperatuur: 1770 kraadi Keemistemperatuur: 3827 kraadi Prootonite/elektronide arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Kasutusalad. Leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Ehted(kihlasõrmused) Tooraine autotööstuses, elektroonikas ja ka meditsiinis. Plaatina Aitäh kuulamast! :)
Viirus Viiruseid ei loeta elusorganismide hulka, kuna nad asuvad elus ja eluta looduse piiril. Elusorganismile iseloomulik on pärilikkusaine, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Samas aga puudub viirusel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Viiruseid näeb ainult elektronmikroskoobiga, mis võimaldab sajatuhande kordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid kuna nad kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke.
Suhkru liigid Toorsuhkur *Maitse ja lõhn, tugev ja eriline *Neid ei kasutata kunagi valge kristallsuhkru asemel ega ka suurtes kogustes, vaid ainult roogade maitsestamiseks ja väikestes kogustes Turbinado *Osaliselt töödeldu hele toorsuhkur, mille kristallide pinnal leidub karamellsuhkru jääke. Maitse on mahe; võib kasutada tee magustamiseks Musovado ehk barbados Briti toorsuhkur, millel on väga tugev maitse, värvus tumepruun, peaaegu mustjas Bamerera Kuldpruun, suurekristalliline, nõrga karamellimaitsega toorsuhkur, kasutatakse kohvi ja tee
Keelutsoonid eraldavad lubatud tsoone üksteisest Valentstsoon viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentstsoonile järgnev lubatud tsoon, mis on elektronidega täitmata või osaliselt täidetud Hübriidtsoon kaks viimast tsooni täituvad 5. Valentselektron väliskihi elektron ,,Auk" - elektronist vabanenud koht valentstsoonis 6. Kristallide liigitus: Juhid (metallid) olemas kristallstruktuur, mille moodustavad positiivsed ioonid, mida ümbritsevad vaba elektronid (kusjuures nende leiuala hõlmab kogu kristallstruktuuri Dielektrikud olemas kristallstruktuur, mille moodustavad ioonid või aatomid; puuduvad vabad laengukandjad Pooljuhid olemas kristallstruktuur, mille moodustavad aatomid/ioonid; osa elektrone on liikunud leiualasse 7. Kristallide liigitus vastavalt energiatsoonidele:
Ainete ohtlikkus: Bensiil: Kahjulik sissehingamisel, neelamisel, nahale imendumisel. Aine on ärritav hingamisteede limaskesta membraanidele. Põhjustab ka silma ja nahaärritusi. Kõrgetel temperatuuridel on süttiv. Etanool: kergesti süttiv, silma sattumisel ärritav. Meetodi olemus Ümberkristallimiseks on vaja saavutada kuumutamisel ja sobiva lahusti järkjärgulisel lisamisel küllastunud lahus. Seejärel lahus jahutatakse aeglaselt, kristallide tekkimist aitab tritureerimine, idustamine, lahuse külmutamine. Kristallide eraldamiseks lahus filtreeritakse, lisandid peaksid jääma lahusesse, kristallid koosnema vaid puhtast ainest. Katseseadme joonis (koos aparatuuri detailide nimetustega) Eksperimendi kirjeldus (tegevus punktide kaupa enne praktilist tööd ja töö käigus lisada detailsem kirjeldus koos omapoolsete tähelepanekutega) · Koostasin aparatuuri, kinnitasin statiivile muhvi abil kahe labaga käpa, muhv
Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : · Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada. · Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum. · Kristallide vaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : · legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske . · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht. · Fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht ) .
· Märksõna: WARNING · H-laused: Kokkusurutud gaas => H280 sisaldab rõhu all olevat gaasi, võib kuumutamisel plahvatada Jahutatud gaas => H281 sisaldab külmutatud gaasi, võib tekitada krüogeenseid põletusi või vigastusi Kasutusvaldkonnad · Argoon on üks tuntumaid kandegaase gaasikromatograafias. Argooni kasutatakse transportgaasina katoodpihustusel ja plasmasöövitusel ning kattekihina kristallide kasvatamisel. · Argoon on sobivaks gaasiks ka ICP (Inductively Coupled Plasma Induktiivsidestatud plasma) spektroskoopias. · Argooni kasutatakse aatomiabsorbtsiooni spektromeetrias grafiitpõleti kattegaasina. · Üheks argooni põhilisemaks kasutusalaks on puhtalt või erinevate segudena kaitsegaasina kasutamine kaarkeevituses. · Argooni kasutatakse segudes näiteks fluori ja heeliumiga eksimeerlaserites.
SULAMID Sulam on kahe (või enama ) metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal. Sulamite liigid ehituse põhjal: a) ühtlased sulamid ehk tahked lahused - läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre b) ebaühtlased sulamid - erinevate koostisosade väikeste kristallide segu Sulamite omadusi: a) tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel b) tavaliselt kõvemad kui koostisosad Tähtsamad sulamid: malm - Fe + üle C teras - Fe + alla C eriterased - Fe + legeerivad lisandid messing ehk valgevask - Cu + Zn pronks - Cu + Sn duralumiinium - Al + veidi Mg, Mn, Cu amalgaamid - Hg sulamid Metallide saamine Enamik metalle esineb looduses ühenditena. Kivimeid, mis sisaldavad
Ehk ehtekivid, on kivimid, mille all mõeldakse pehmemaid ja vääriskividest sagedamini esinevaid kivimeid. 7. Kroonchakra/ pealae chakra 6. Kolmas silm/ laubachakra 5. Kurguchakra 4. Südamechakra 3. Päikesepõimik 2. Kõhuchakra 1. Juurchakra Erinevad värvitoonid mõjutavad meie tundeid ja kogu meie olemust. Värvid on seotud aura keskustega, mis võnguvad kindlate värvidega samal sagedusel. 7. lilla, värvitu 6. lilla, tumesinine, valge 5. helesinine 4. roheline 3. kollane 2. oranz 1. punane Värvus: purpursest kuni helelillani Välimus: läbipaistvad terava tipuga. Võib esineda kobaratena või teravatipuliste kristallidena. Igasuguses suuruses Kättesaadavus: Üks kõige tavalisemaid kristalle Leiukohad: Brasiilias, Uruguais, Madagaskaril ja Uraali mäestikus Aitab vabaneda halbadest harjumustest Le...
· Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle · Ainete liigid energiatasemete järgi a) Metallid b) Dielektrikud c) Pooljuhid · Pooljuhis on elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul · Pooljuhtide juhtivuse iseloomu saab muuta sobivate lisandainete lisamisel kristallide kasvatamisel · Kui lisandaines on elektrone vähem kui põhiaines, saadakse nn. Aukjuhtivusega pooljuht e. p tüüpi pooljuht ja vastupidi.
Metallide korrosioon ja korrosiooni kaitse Kristen Volkov KBp-12 VKHK Metallide korrosioon ja korrosiooni kaitse Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub suurel määral niiskusest. Terase kokkupuutumine õhuga, mille suhteline niiskus on ligikaudu 60%, põhjustab korrosioonilaikude teket. Kui õhu niiskustase jääb vahemikku 60 kuni 100%, on korrosiooni areng märksa kiirem. Õhuniiskuse hoidmine tasemel 45-50% kaitseb raudmetalle korrosiooni eest. Suhteli...
Alkoholi jatööstusliku Siirupi jäägid piirituse valmistamiseks Kariloomadele toiduks Suhkru tootmise tugevad küljed Varustajateks kohalikud farmerid, seega väiksem transpordikulu ja parem ülevaade kuidas ning mida kasvatatakse. Suhkrurootolmu kasutatakse kütusena. Puhastamata osa kasutatakse suhkruroo põldudel väetisena. Tekkib vähe saasteprodukte. Siirupi ja kristallide segu tsentrifuugimisest järele jäänud siirup läheb alkoholi ja tööstusliku piirituse tootmiseks ning kariloomadele toiduks. Suhkru tootmise nõrgad küljed Suhkrurootolmu kütusena tekkib jääkprodukt- tuhk. Transpordi saaste suur, kuna transporditakse laevadega pikkade vahemaade taha . Kuna ettevõttele kuuluv raudtee koos sõiduvahenditega on vananenud, siis kasutatakse suhkruroo transpordiks veokeid, mis mahutavad vähem kui vaguneid ja seega peab
tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas. Suspensioon- tahke aine pihustunud vedelikus.Tarded-suuri polümeerseid molekule sisaldav kolloidlahustel on eriline omadus teatud tingimustel kaotavad nad voolavuse ning moodustavad tarde. Tahke aine lahustumisel vees temp. Suureneb sest kristallide purustamiseks on avaj kulutad aenergiat ja kõrgemal temp. Muutub see kergemaks seega temp. tõusebki. lahustamata-lahastunud=temp. muutumine ja lahusti juurde lisamine. lahustunud-lahustamata=ainet juurde või aurustada osa veest. Pm=m(aine) x 100% m(lahus) m(aine)= pm x m(lahus) 100% Roo=m V m(lahus)=m(aine) x 100% roo(lahus)
SULAMID Kevin Liimask 10a Miks ? Valisin selle teema ,sest seda ei valinud paljud, ja tahtsin saada ise teavet selle teema kohta. Mis on sulam? Mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal. Mida kujutab endast sulam? Sulam kujutab endast erinevate metallide kristallide mehaanilist segu. Sulami sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel. Sulam kujutab endast tahket lahust ehk tardlahust. Metallide vahekorda saab siin teatud piires muuta. Miks kasutatakse sulameid? Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Hea näide on eriteras, mille iga koostisosa
Õhus leidub süsinikku süsinikdioksiidina Kuulub organismide koostisse. Sealseid süsinikuühendeid nim. orgaanilisteks ühenditeks Süsinik lihtaine ja liitainena. Allotroopia Lihtainena esineb süsinik vaid teemandi ja grafiidina Teemant- särav ja hinnaline vääriskivi. Lihvituna nim. briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena) Grafiiti on võimalik muuta teemandiks ja vastupidi Süsiniku omadused Süsi ja süsinikuühendid põlevad Hapniku vajakul tekib vingugaas(süsinikoksiid) Süsihappegaas tekib põlemisel, hingamisel, käärimisel, kõdunemisel jm. Madalal temperatuuril muutub CO2 tahkeks jäätaoliseks aineks(kuiv jää)
Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist. Levimiskiirus vedelikus oleneb selle kokkusurutavusest ja tihedusest. Gaasis on heli levimiskiirus võrdeline ruutjuurega gaasi temperatuurist ja on peaaegu sõltumatu gaasi tihedustest ning heli sagedusest. Tahkes kehas oleneb heli levimiskiirus keha elastsusest ja tihedusest ning on rist-, piki- ja pinnalainete puhul erisugune. Toatemperatuuril näiteks on heli levimiskiirus · Õhus 330 m/s · Heeliumis 965 m/s
Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega Magnetväli on jupiteril 20 korda tugevam kui Maal Kaaslasi on Jupiteril 67 Suur Punane Laik Jupiter Saturn Ta on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine Planeet näib hele-kollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 km/h Silmapaistev ringide süsteem Kaaslasi vähemalt 60 Saturn Uraan Päikesesüsteemi seitsmes planeet Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja mass neljandal kohal Uraani atmosfääri temperatuur on teiste planeetide hulgas kõige madalam Sisemus koosneb kivimitest ja jääst Uraan Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE
Lisasin saadus filtraadile väikestes kogustes kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsioonini ehk hetkeni kui soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel muutus lahus häguseks. Pärast filtreerimist oli lahus õrnal hägune. Lisadest kristalset (NH4)2SO4 tekkis tugevalt hägune, läbipaistmatu lahus. Järeldus Munavalgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem, kuna lahus muutus rohkem häguseks pärast kristallide lisamist. 1.1.7.Valkude termiline denatureerimine ja lahustuse sõltuvus pH-st Teoreetilised alused Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kusjuures denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumine toob enamasti kaasa valgu väljasadestumise lahusest. Väljasadestumist ei toimu, kui keskkonna pH on palju erinev valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest
paremini välja ning lahuse ja happe piirpinnale tekkis selge purpurne kiht. Fruktoosi puhul oli tulemus küll näha, kuid mitte nii korrektselt ja selgelt, ilmselt võis see olla tingitud sellest, et ei suutnud tilkhaaval korrektselt väävelhapet lisada või segunesid hape ja proov omavahel. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid süsivesikute derivaadid, mis tekivad taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hästi välja, tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Reaktsioon vajab fenüülhürdasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml erinevate taandavate suhkrute lahust, lisada 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ning 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutada, kuni tahked ained on lahustunud. Hoida reaktsioonisegu 40 minutit keevas vesivannis, aeg-ajalt loksutada ning lõpuks jahutada jäävannis
H2SO4. Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht. Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates lahustes esinevad süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine. Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju on lähtesuhkrule iseloomulik. Osasoonide tekkimise reaktsioon on kaheetapiline: · esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis; · teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik:
He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel, jahutusvedelik tuumaenergeetikas Neoon neoonvalgustus, TV kineskoopides jm kõrgpingeseadmetes, gaaslaserites, madalate t°de tehnikas Argoon hõõglampides ja luminestsentslampides, inertgaasina Krüptoon luminestsentslampides, välklampides Ksenoon kõrge intensiivsusega valgusallikates; laserites Radoon kiiritusravis, maavärinate prognoosimisel Omadused Värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid
temperatuur ei muutu. Keha kuumutamisel sulamistemperatuurini kasvab aineosakeste keskmine kineetiline energia ja seetõttu nende võnkumiste hälve sedavõrd, et aineosakeste korrapärane paigutus kristallis hävib. Aine jahtumisel hakkavad aeglaselt liikuvate aineosakeste vahel mõjuma tõmbejõud ning osakesed paigutuvad jälle korrapäraselt. Energia, mille saab sulamistemperatuurini kuumutatud kristalliline aine üleminekul vedelasse olekusse, kulub aine kristallide lõhkumiseks. Energia hulka, mis on vajalik 1 kg kristallilise aine sulatamiseks sulamistemperatuuril, nimetatakse selle aine sulamissoojuseks. Sulamistemperatuuril on 1 kg mingi aine siseenergia vedelas olekus sulamissoojuse võrra suurem kui sama ainekoguse siseenergia tahkes olekus. Tahkumisel vabaneb niisama palju energiat, kui kulub selle aine sulatamiseks. Tahkumisprotsessis vabanev siseenergia kompenseerib aine jahtumisest tingitud energiakaod, seepärast tahkumise vältel temperatuur
struktuurilt individuaalne tahke aine. Mineraali koostise individuaalsus seisneb koostisosade (aatomite, ioonide, ioonrühmade) seostumises kindlas vahekorras, mida väljendab mineraali keemiline valem. Mineraali struktuuri individuaalsus tuleneb nende samade koostisosade korrapärase, võrelise paiknemise viisist, mida iseloomustatakse mineraali kristallvõrena. Mineraali iseloomustab füüsikaliselt veel läige, lõhenevus, kriipsu värv, kristallide kuju, murdepinna iseloom, kõvadus ja tihedus. 11. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Katioonide isomorfism võrdsete laengutega ning suurustega katioonid kipuvad üksteist mineraalide kristallvõres asendama nind moodustama sama kristallstruktuuriga, kuid erineva keemilise koostisega mineraale. Nt Na ja Ca. Ehk teatud piirides muutuv elementide üksteisega asendumise nähtus tema kristallvõres. Polümorfism samade keemiliste elementide kombinatsioon samades
on stabiilne nukleatsioonipind olemas - nt lisandid vedelfaasis või vormi sein. seetõttu on heterogeenne nukleatsioon kergemini toimuv ja vajab väiksemat üleküllastust. 41. Milles seisneb otseste ja mitteotseste kristallikasvatusmeetodite erinevus? Tooge näiteid otseste ja mitteotseste kasvatusmeetodite kohta. otsese meetodi korral sisaldavad lähtematerjalid ainult neid komponente, mis esinevad soovitud kristalls, nt alfa-Al2O3 kristallide kasvatus sulast Al2O3-st.sulafaas on sama koosseisuga kui tahke faas. mitteotsese meetodi korral kasutatakse lisakomponente. seda on vaja siis, kui kristall laguneb sulamisel erinevate koostistega vedelikuks ja tahkiseks (mittekongruentselt sulavad kristallid), või kui vedeliku tahkestumispunktis tekib teine struktuur kui vaja (nt SiO2 tahkestumisel temperatuuri langemisel muundub üks tahke struktuur järjest teiseks, kuni jõutakse alfa-kvartsini.). 42
NEW AGE'i MÕJU LÄÄNE-EUROOPLASTELE New Age on vaimne liikumine, mis hõlmab paljusid alternatiivseid maailmavaateid ja elulaade. Võetakse erinevatest religioonidest endale sobivaid komponente ja segatakse need kokku. Sellest hoolimata ei ole New Age religioon, see on mõtteviis, elulaad. Kuidas on New Age mõjutanud meid, lääne-eurooplasi? Esiteks tooksin ma välja ravimise kristallidega, mida New Age'i liikumise liikmed harrastavad. Alles hiljuti lugesin artiklit ühest Inglismaa spaast, kus on võimalik proovida kristallide ja muude vääriskividega keha eest hoolitsemist, ravimist. Teiseks, ka alternatiivne meditsiin on leidnud koha meie ühiskonnas. Näiteks minu ema, kellel on seljaga probleeme, käib valu ilmnemisel alati ühe mehe juures, kes tema selga masseerib, venitab, painutab, sellega ragistab ning raksutab ja valu kaob! New Age'i liikumise puhul kogunevad selle liikmed enesearendusgruppidesse või m...
1.Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on infra- ja ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks.Infraheli on alla 16 Hz ja ultraheli on rohkem kui 20000 Hz.Ultraheli kuulevad koer, nahkhiir, delfiin. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz.Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus.Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. Infraheli võnkumised avaldavad inimesele tugevat mõju. Seda ei tajuta helina. Infraheliga kaasneb peapööritus, valu kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseorganite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli võnked. 2
puri", J. Barbaruse "Inimene ja sfinks", A. Gailiti "August Gailiti surm" ja "Rändavad rüütlid" (1919). Siuru I Siuru II Siuru III Pariisi mõju · Uus motiivistik · Valmisid akvarellid · Nende esmapilgul improvisatsiooniliste töödega tungis Vabbe linnamiljöö olemusse tabavamalt kui ükski teine meie kunstnik oma samaaegsete teostega. · Sajandi teise aastakümne lõpul valitses Vabbe maalitõlgendustes otsekui mosaiikne värviliste kristallide struktuur. Vorm oli täiel määral killustunud. · Perioodi I maailmasõjast kuni 1920-ndate keskpaigani võiks lugeda Vabbe loomingu kõrgajaks. Kohvikus Arlekiin 1927-... · Temperatehnikas maalitud natüürmordid · Realistlikum tendents · Maastikumaalid Maastik roosaga Mullavere 1952 Linnavaade televisioonimastiga 1960
lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat
Puhas lubjakivi sisaldab 56% CaO ja 44% CO2. Tavaliselt esineb lisanditena dolomiiti, savi, glaukoniiti, raudhüdroksiide. Värvuselt on lubjakivi valge, kollakas, roosakas või hall, olenevalt lisanditest. Lubjakivi sisemine ehitus ulatub peitkristallilisest kuni jämedateraliseni. Koostisosade suuruse põhjal jaotatakse lubjakivi afaniitseks ehk peitkristalliliseks (alla 0,01 mm), mikrokristalliliseks (0,01-0,1 mm), peeneteraliseks (0,1-1 mm) ja jämedateraliseks (üle 1 mm). Kui kristallide materjaliks on kaltsiit, siis terade materjaliks on kõige sagedamini fossiilide kodade purunemisel tekkinud detriit ja keemilise tekkega tombud. Lubjakivide põhimass on sagedamini mikrokristalliline. Vastavalt kivististe tüübile eristatakse karplubjakivi, korall-lubjakivi, onkoliitlubjakivi. Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30% CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa
käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi.Erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne.Jõgedel eristatakse põhja-ja küljeerosiooni. Murenemine: Füüsikaline Keemiline Tingimus 1) Temperatuuri kõikumisest tingitud Piisaval hulgal sademeid soojuspaisumine ja ning soe kliima (temp. kokkutõmbumine. Kristallide kiirendab reaktsioone, vahelised mikropraod suurenevad, sademete abil tekivad kivim mureneb. lahused) põhjustab osade 2) Kivimi pragudes vesi jäätub, lahustuvate ainete paisub, avaldab rõhku. Kivim eraldumise. Lahustunud mureneb. soolad kanduvad ära.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS REFERAAT ULTRAHELI KEITY KIVILO SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ultraheli, kasutusalad 3. Kasutatud kirjandus ULTRAHELI DEFINITSIOON Ultraheli on helilaine mittekuuldava sagedusega 20 kHz kuni 1GHz. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz. Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus. Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. HELILAINETE LEVIMINE Laine levik sõltub materjalist: Gaasiline keskkond võnkumised sumbuvad kiiresti. Tihe keskkond peegeldatakse tagasi peaaegu kõik helilained (luu, metall, kaltsium jne). Vedel keskkond kõige ideaalsem keskkond helilaine levimiseks Ultraheli tekkimine
4. A-rühma elemendi maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine ja tüüpühendite (oksiidid, vesinikühendid) valemite koostamine. 5. A-rühmade elementide omaduste (metallilisus/ mittemetallilisus, aatomiraadius, väliskihi elektronide arv, elektronkihtide arv, elektronegatiivsus, tuumalaeng) muutumine rühmades ja perioodides. 6. Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivamasse (väiksema energiaga ) olekusse; keemilise sideme tekkimisel energia ............. ja keemilise sideme katkemisel energia ....................... 7. Sidemetüübi (metalliline, kovalentne mittepolaarne, kovalentne polaarne ja iooniline ) määramine ühendis, molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete eristamine. 8. 8. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus)
aastast. Need olid teostatud tol ajal nii omase juugendlikult stiliseerivas laadis (näiteks kompositsioon "Tants"). Väga suureks eeskujuks oli talle nii enne kui pärast Vassili Kandinsky, keda esimest korda kohtas Narvas, hiljem ka Münchenis. A. Vabbe esimene loominguperiood, mis oli kindlasti lennukamaid kõrgaegu tema kunstilises tegevuses, kestis 1920. aastate keskpaigani. Sajandi teise aastakümne lõpul valitses Vabbe maalitõlgendustes otsekui mosaiikne värviliste kristallide struktuur. Vorm oli täiel määral killustunud. Suuna lähtepunktina võib meenutada tema maali "Kohvikus". Rahutut, mosaiikset värvipinna struktuuri kohtame ka 1924. aastal valminud akvarellis "Arlekiin". See võlub eelkõige oma peenekoelise puna-rohelise värviskaala kasutamisega ning vormi leidliku dünaamilise struktuuriga. See on ratsionaalsema konstruktsiooniga kui teised tööd. "Kohvikus" (1918) "Arlekiin" (1924) Tänan kuulamast! Kasutatud allikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
