(pastad ,- jahud jne ) Millise riigi tooteid leidsime enam: 1. Eesti 2. Läti 3. Venemaa Miks on just selle maa aineid kõige rohkem ? Meie leidsime siis kõige rohkem Eesti maist toodangut, meie arvates seda ka sellepärast , et meil endal siin Eestis on väga palju põllumajandusega tegelevaid inimesi. Veel leidsime ka väga palju Läti ja Leedu toodangut , sest kindlasti on nemad väga suured eksportijad , sealhulgas ka Eesti Kaup ja tema päritolumaa Meid üllatas väga SIPA nisutangud , mis olid pärit Prantsusmaalt Selle asja tegi huvitavaks ka see , et Prantsusmaa aineid me rohkem ei leidnud see oli ainuke mis jäi silma, oma asukoha tõttu Mitu protsenti moodustasid välismaised toodangud ? 60 % moodustas välismaine toodang , eesti toodangust poodides, mida meie uurisime. Kumb on odavam , kas Eesti- või välismaised ained? Välismaine kaup oli ikka tunduvalt odavam, seda sellepärast ka , et nendel on
teraviljavalkudest 60% • Rasvu on teraviljas 1-7% • Süsivesikuid 60-80% • Mineraalaineid – raud (Fe), fosfor (P), magneesium (Mg) • Vitamiin B NISU • Sisaldab K, P, Mg ja B3 vitamiini • Põhiline teravili paljudes maades • Nisutüüpe on kaks: talinisu ja suvenisu • Paisutatud nisu - hommikuhelbed ja kondiitritööstus • Idandatud nisu – värskelt salatites, suppides ja võileibadel • Nisuiduõli • Nisukruubid • Nisutangud • Bulgur • Nisuhelbed • Manna • Kuskus • Nisukliid Pehme nisu (90%) – kasutatakse kookide ja kondiitritoodete jaoks Kõva nisu ehk durumnisu – kasutatakse pastatoodete ja leiva valmistamisel RUKIS • Kümneid liike ja palju sorte • Vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel • Rukkisaagi kõige ohtlikum vaenlane on seen tunglatera • Rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult, jahvatatuna helvesteks või jahuks
suures osas Aasiast · Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat · Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina · Eestis moodustab nisu 45% kõikidest kasvatatavatest teraviljadest · Tänapäeval ei suuda paljud nisusordid inimese abita püsima jääda, sest aretatud sortide tera ei kuku ise viljapeast välja · Nisujahust küpsetatakse saia, kooke, aga tehakse ka nt makarone Nisust saadavad tangained · Nisujahu kasutatakse saia ja muude küpsetiste valmistamisel · Nisutangud: saadakse kooritud või lihvitud viljateradest purustamise teel Nisuja · Bulgur: kooritud nisutera töödeldakse mõne tuhande aasta vanuse Lähis-Idast hu pärit meetodi järgi. Poolpehmeks aurutatud terad kuivatatakse ning purustatakse.Saadakse pähklimaitseline, kiiresti valmiv, kergelt läbipaitsev tang. · Nisuhelbed: saadakse lihvitud nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuhu on lisatud soola. Järgneb kuivatamine, pressimine ja praadimine
süsivesikud 53,5 g, millest suhkruid 3,6 g; rasvad 3,4 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,4 g; kiudained 5,0 g; naatrium 0,5 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 26 g) sisaldub: energia 70 kcal (4% GDA); suhkur 0,9 g (1% GDA); rasv 0,9 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (1% GDA), naatrium 0,1 g (5% GDA); kiudained 1,3 g (5% GDA) Saiad Sepikud ja segasaiad Kodune sepik Netomass-300 g Koostis-nisujahu, vesi, nisutangud, nisuvalk, pärm, taime õli, suhkur, keedusool (0,9%), rukkikroovjahu, emulgaator E472e Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 1037 kJ (248 kcal); valgud 9,7 g; süsivesikud 42 g, millest suhkruid 1,4 g; rasvad 3,1 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 6,5 g; naatrium 0,4 g Kristel Reinsalu referaat GDA-1 portsjonis (1 viil e. 18 g) sisaldub: energia 45 kcal (2% GDA); suhkur 0,3 g (0%
Jogurt (1,5%) 51 Rasvasisaldusega jogurt 60 Jogurt (1% rasva) 38 Rasvatu jogurtit 30 Piim (3,2% rasva) 60 Täislehmapiim 68 jäätis 220 Keefir 85 Koor (10% rasva) 120 Koor (20% rasva) 300 Hapukoor (10%) 115 Hapukoor (20%) 210 Hollandi juust 357 Parmesani juust 330 Vene juust 371 Juustu Vorst 268 Kodujuust 380 Juust (18% rasva) 226 Madala rasvasisaldusega kodujuust 80 Kodujuust hapukoorega 260 Hernes 280 Nisujahu 348 Rukis 347 Kakaopulber 375 Tatar Jahvatamata 346 Manna 340 Kaer 374 Nisutangud 352 Odratang 343 Maisihelbed 369 Pasta 350 Kaerahelbed 305 Millet 351 Joonis 337 Soja 395 Oad 328 Läätsed 310 Odrahelbed 315 Lambaliha rasva 316 Sink 365 Loomalihahautis 180 Keeduvorst 250 Suitsuvorst 380 Rinnatükk 430 Küülik 115 Kanafilee 135 Praetud kana 210 Veise Maks 100 Seakarbonaad 265 Hautatud sealiha 350 Vorstid 235 Karpkala 46 Praetud karpkala 145 Krevetid 85 Krabid 70 Latikas 48 Grillitud lõhe 145 Suitsulõhe 385 Ahven 95 Vähk 75 Kilu 98 Tursk 59 Sprotid õlis 250
osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti): · Rukkipüül - kõige peenem jahvatis, jahvatatud on ainult tuuma osa · Rukkikroovjahu - idusid ja kesti on 1214%, · Rukkilihtjahu - alles on 2225% kestadest ja idudest · Täisterarukkijahu - ukkiterad jahvatatakse koos kestade ja idudega. 2
Tera osade keemiline koostis ja toiteväärtus on iga teravilja puhul erinev. Kõige väärtulikum on endosperm (teravilja jahuline tuum), mis sisaldab valkaineid, süsivesikud ja rasvu. Kõige väiksema toiteväärtusega on kest ja kestaalune kiht. Tangainete tootmis etapid: 1) Puhastamine; 2) Sorteerimine; 3) Koorimine; 4) Sõelumine, sorteerimine; 5) Lihvimine; 6) Poleerimine. Nisutangud nisuteras on toitained jaotunud jahutuuma, idandisse ja ümbriskesta. Nisu töötlemisel saadakse: · Jahu; · Helbeid; · Mannat; · Termotange; · Bulgurtange · Kliisid Odratangud odratangud on suure ränisisaldusega, tänu millele suudab inimorganismis toita kõike,mis vajavad elastsust (nahka, limaskesti, kõõluseid, sidekudesid, liigeseid, selgrookõhre). Odratangudest saadakse:
iduosa ja aleuroonkihiga, sisaldades rikkalikult vitamiine ja mineraalaineid. Odrast valmistatakse tangu, kruupe ja helbeid. Odratangud jagunevad olenevalt läbimõõdust jämedateks (üle 2 mm), keskmisteks (1.5...2 mm) ja peenteks (alla 1,5 mm). Erineva läbimõõduga osakestest koosnevat segu nimetatakse Lõuna-Eesti tangudeks. Nisust valmistatakse tangu, mannat, helbeid ja kliisid. Nisutangu saadakse kõvast nisust, mis jaguneb suuruse järgi põhimõtteliselt sama moodi kui eelmine. Nisutangud on kollase värvusega. Mannat saadakse eraldi kõvast nisust, pehmest nisust ning kõva ja pehme nisu segust. Esimese värvus on kollane, teisel valge ning segumanna koosneb kollastest ja valgetest terakestest. Rukkist valmistatakse helbeid ja kliisid. Jahuse ja pehme tuuma tõttu pole rukkist tangu võimalik valmistada. Kaerast saadakse kruupe, helbeid ja kliisid. Kaerahelbed jagunevad jämeda- ja peeneteralisteks. Esimesi saadaks tervetest (täisterakaerahelbed), viimaseid pikuti
sitke 3,2 40 4 139 vedel 4,2 45 5 Manna Mannapuder 10-20 min sõmer 2,2 30 3 tihke 3,7 45 4,5 vedel 4,7 55 5,5 Nisutangud Nisutangupuder 45-60 min sõmer 1,8 25 2,5 tihke 3,2 40 4 vedel 4,2 50 5 Putrusid serveeritakse mitmeti. Hommikusöögiks pakutakse tavaliselt vedelaid või sõmeraid putrusid. Igale sööjale arvestatakse 200-250 grammi. Lisandina liha- või kalaroogade juurde sobivad sõmerad pudrud. Igale
annaabi.ee 
