Kohv Üldiselt Kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Sisaldab kofeiini (60-140 mg) Imendumiseks kulub 45 minutit Ergutav toime 20-40 minuti jooksul Koostis Kohviõlid (10-17% massist lipiidid) Süsivesikud (50% ) Sahharoos Roheline uba (3-9%) Valgud (10-13%) Kohvi liigid Araabika (Coffea Arabica) Robusta (Coffea Robusta) Libeerika (Coffea Liberica) Mõju tervisele Tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid Tõstab vererõhku Mõjutab hingamist Stimuleerib ainevahetust Suureneb higieritus Tõstab tähelepanu- ja töövõimet Aitab keskenduda ja ületada unisust Soodustab seedimist Tekitab sõltuvust Mao ärritaja Mürgituslaadsed seisundid Maksahaiguse korral, kuhjub organismis Võõrutusnähud- uimasus, peavalu, iiveldus Huvitavat Kohvijoojatel väiksem võimalus haigestuda insuliinsõltumatusse suhkruhaigusesse Paran...
Kohvi-ja kakaopuu Koostaja: Margaret Istsenko Juhendaja: Eve Torv JWG 8.A 2013 Kohvipuu Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
Puu on kuni 20 m kõrge, lehed kuni 30 cm pikad ja 15 cm laiad. Viljad umbes 2 cm pikad ja kuni 1,5 cm paksused. Talub teiste kohvipuudega võrreldes paremini kuivust. Excelsa kohvi kofeiinisisaldus on 0,8-1,9%. (H. Kiik, Maailma Viljad, 1989) 7 3 Kohv kui jook Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA. Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest. 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti - jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel. Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus teenindati vaimulikke ja õpetlasi. Kohvi joomine levis sedavõrd, et hakkas palvetamist segama. Mekas ja mitmes teises paigas keelati
sademeid 2200 2300mm aastas. · Alla +8 kraadi ta hävib. · Kohviistandused vajavd pidevalt head hooldamist, siis annavad nad suuri saake. Click to edit Master text styles Tähtsad kohviliigid Second level Third level Fourth level Fifth level · Coffea Arabica ja Coffea Robusta. · Arvatakse, et Arabica kohviliik on esimesi maailmas. · Coffea Robusta on maitselt ja toimelt araabica kohvist tugevam. · Tuntakse ka kolmandat liiki Coffea Liberica, kuid selle osatähtsus on väike. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles
Zabloone, mille abil tehakse näiteks kakaopulbriga espresso pinnale erinevaid kujundeid. Kohvipuud Kohvipuu kuulub madaraliste sugukonda. Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kõikidest kohvipuu liikidest vaid kaks - coffea arabica ehk araabika ja coffea canephora ehk robusta - on maailmaturul kaubandusliku tähtsusega. Kohvipuu Araabikat kasvatatakse kvaliteetsema kohvioa tootmiseks ning selle maitse on mahedam ja nüansirikkam. Robusta seevastu on tugeva maitsega ning sobib hästi espressosegudesse. Selles on kaks korda enam kofeiini kui araabikas, mis teeb espresso maitse täidlasemaks ja tekitab kohvile paksema vahu. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast.
Kohvioa saamine · Marjade korjamine · Töödeltakse ( kuiv- või märgmeetodil) · Pestakse · Kuivatatakse · Kaaritakse · Puhastatakse · Röstitakse Keemiline koostis · Kofeiin 0,6-4% · Kiudained · Suhkur · Rasv · Valk · Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) · Orgaanilised happed · Parkained · Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus ubade tüübi järgi 1. Araabika ( Coffea Arabica) annab ¾ kogu maailma kohvitoodangust Moka (Mocca) on araabika teisend 2. Robusta 1/3 kogu maailma kohvitoodangust 3. Libeerika kohv ( Coffea Liberica) kuid selle osatähtsus on kaduvväike Parim Robusta on parem, kui halvim Araabika Araabika ja Coffea Arabica · Moodustab 70% maailma kahvitoodangust · Oa seesmine külg on seestpoolt nõgus · Väga hea aroomiga · Kofeiinisisaldus kuni 2% · Enne röstimist on sinakas-rohelise värvusega Robusta
Gahwa tähendas arvatavasti tolleaegses keelepruugis unepeletajat. Ubade röstimise idee tuli juhuslikult tulistele sütele kukkunud ja hõrgutavalt lõhnanud kuivatatud marjadest. Ühe variandi kohaselt olevat oad meelega tulle visanud ka kloostriülem, kes pidanud neid saatana kiusatuseks. Samuti on levinud versioon, mille järgi olevat nii kohvi röstimise kui purustatud ubadest kohvijoogi valmistamise leiutanud hoopiski türklased. Taimest Esimene tööstusliku tähtsusega kohvitaim oli Coffea Arabica. Ta kasvab 7-8 m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4 meetri pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10- 15 cm pikad ellipsoidid, läikivalt tumerohelised heledama alapoolega. Õied kerkivad taime harudest koos lehtedega. Valgel kohviõiel on viis õielehte ja lõhn, mis meenutab jasmiini. Õite eluiga on ainult 2 - 3 päeva. Kohvi marjad on kirsisuurused ja esmalt rohelised, muutudes hiljem tumepunaseks. Valmimine võtab 8 kuud
Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused. Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA. Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest. 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel. Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus teenindati vaimulikke ja õpetlasi. Kohvi joomine levis sedavõrd, et hakkas palvetamist segama
väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasmiinilõhnalist õit. Tema punased luuviljad meenutavad kirssi. Kongo kohvipuu e Coffea canephora
01.11 Tallinn 2011 Kohvi ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi
1. Ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi
Kohv & tee Referaat KOHV Ajalugu Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Vastavalt legendile, alustasid inimesed kohvi kasvatamist pärast seda, kui olid täheldatud Etioopias kitsede eriskummalist ja ergast käitumist pärast kohvipuu lehtede ja marjade söömist. Tegelikkuses hakkasid inimesed kohvi tarbima ammu enne rändkarjakasvatajaid. Etioopias leidub senini selliseid paiku, kus inimesed joovad kohvipuu lehtedest valmistatud jooki. Esimene kirjalik teade kohvist, mida valmistati röstitud kohviubadest, on pärit Araabia teadlastelt, kes kirju...
Tartu botaanikaaed Kaidi Suvi PS II, 1.kursus EMÜ Ajaloost: Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh ...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Kohv inimeste elus Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Ajalugu....................................................................................................4 2. Kohv tänapäeval......................................................................................6 3. Kohvisordid.............................................................................................7 4. Lahustuv kohv.........................................................................................8 5. Kohvi töötlemine.....................................................................................9 6. Kohvi mõju tervisele...............................................................................10 Kokkuvõte.....................................
Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumee...
Maitsestatud teed - Luuakse kui lisamaitseid segatakse teelehtedega viimase etapina enne kui tee pakitakse. Jasmiinitee puhul lisatakse oolongile või rohelisele teele terveid jasmiiniõisi. Puuviljamaitselised teed valmistatakse puuviljamaitseliste õlide ja Sri Lanka või hiina musta tee kombineerimisel. Kohv: tooraine, sordilisus. Kohvi tehakse jahvatatud kohviubadest. Kohviseemneid kasvatatakse laiadel lavadel varjutatud puukoolides. Kaks majanduslikult tähtsat kohviliiki on Coffea Arabica (Arabica kohv), mis katab 70 protsenti maailma toodangust ja Coffea Canephora (Robusta kohv). Vähem kasvatatakse Coffea Libericat (Liberica kohvi) ja Coffea dewevreid (Excelsa kohvi)
Käsipress (tamper) kasutatakse jahvatatud espressokohvi kokkupressimiseks käpa sees, õige pressimise raskus on 20kg. Maitse (taste) magusus, mõrusus ja hapukus. Mikromullid (microbubbles) piimavaht, mis koosneb mikromullidest, on Latte Art'i tehnika kasutuse eelduseks. Pod Espresso (pod espresso) padjakestesarnased valmisjahvatatud ca 7- grammised espressoannused. Pump (pump) mahhanism, mis tagab espressomasina rõhu ja uue vee boilerisse. Robusta (robusta) Coffea Canephora. Maailmas levikult teisel kohal. Araabiast mõnevõrra madalama kvaliteediga ja odavam kohvisort, mis kasvab 500-600 meetri kõrgusel merepinnast. Pole eriti aromaatne. Röstimine (roasting) Roheliste kohviubade kuumutamine, mis kõrvaldab suurema osa nenfe niikusest ja algatab hulga keemilis protsesse. See põhjustab muudatusi kohvi koostises, mille tulemusena arenevad välja need komponendid, mida oleme harjunud seostama valmis kohvijoogi maitsega.
Saaremaa Ühisgümnaasium KOHV Referaat Autor: Kaur Lepik 9B Juhendaja: Indrek Peil Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Kohv - see tuntud jook on inimesete poolt armastatud juba aastasadu. Ma valisingi selle teema, kuna see on väga tavapärane ja puutume kokku sellega tihti. Kohvi hakati jooma maitse pärast, ning hiljem märgati, et sellel on ergutav toime. Algselt oli kohv luksuskaubana kättesaadav ainult rikkamatele inimestele, aga nüüdseks on see igapäevaseks muutunud. Tänapäeva maailmas on pea igalpool kohvikud, kohvipoed ja kohviautomaadid. Kohvi joomise kultuur on levinud üle maailma, kohvi joomine on paljudele igapäeva elu osa ja selles pole midagi ebatavalist. Kohvitootmine on arvestatav majandusharu ja mõne piirkonna põhiline sissetulekuallikas, näiteks Brasiilias, Kolumbias jne. Kohvi on meie tervisele ühelt poolt kasulik, teiselt poolt kahjulik. See on ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TOOTERÜHMA ANALÜÜS Töökohapõhine ülesanne Juhendaja koolis: õp. Tiia Kirss Juhendaja töökohal: Monika Borovikova Tallinn 2014 Sisukord Hanna Seeder Tooterühma analüüs 1Sissejuhatus..................................................................................................... 3 2Toidukaupade alarühm - Kohv..........................................................................3 2.1Tootjad........................................................................................................ 4 2.1.1Paulig Group......................................................................................... 4 2.1.2Jacobs...........
· Ühe põõsa saak aastas on ligikaudu pool kilo kohvi. · Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. · Araabikale sobilik temperatuur 15-24°C, Robusta vajab 24-30°C sooja, kohvitaim on väga külmakartlik. · Mida kõrgemal kohv kasvab, seda aromaatsemad on küpsed kohvioad · Kohvi maitseomadusi mõjutavad oluliselt ka pinnas ja kasvukeskkond. Kohviliigid · Kohviliike on üle 60, kuid ainult kaks neist on kaubandusliku tähtsusega: a) Coffea Arabica ehk araabika b) Coffea Canephora ehk robusta · Araabika pärineb Etioopiast. · Robusta avastati Kongost. · Araabika moodustab umbes 65% ja Robusta 35% kogu maailma kohvitoodangust. · Araabika maitse on mahedam ja sel on rohkem maitsenüansse kui Robustal. · Robusta tugev maitse sobib kõige paremini tumeda röstiga kohvisegudesse nagu espresso või Prantsuse stiilis kohvid. Saak · Kohvivilja küpsemiseks kulub 8-9 kuud.
Tartu Botaanikaaed Referaat 28.oktoober 2011 Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: oste...
· Arvatakse ,et ka juba kiviajal tarbiti kofeiini mingil määral. Siis leiti, et mõndade seemente ja lehtede närimine mõjus stimuleerivalt. Hiljem avastasid inimesed, et see efekt suurenes, kui panna teatud toimega lehti kuuma vette. · varaseim teadaolev kakaoubade kasutusest oli leitud iidsete maajade pottidest enne kuutesada aastat enne kristust . · kofeiin kaitseb parkinsoni tõve eest. · kofeiini peamine tootja on kohviuba, coffea arabica seeme. · kofeiin suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis. · kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused. · Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos. · Peale kofeiini sisaldavad paljud taimed ka teisi meditsiiniliselt olulisi ksantiini alkaloide nagu teofülliin ja teobromiin. (teofüliin esineb tees)
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesila...
Tallinna Ülikool Tervis ja Heaolu Uni ja Puhkus Töö koostaja: Ragnar Rebane Töö juhendaja: Ene Lausvee Tallinn 2015 UNI ja HEAOLU Uni on üks kahest inimese eksistentsi põhiseisundist. Argielu stressitekitajad, nagu haigused ja mured, võivad selle aga vandenõulaslikult ära rikkuda. Kes meist ei teaks, mis tunde tekitab halvasti magatud öö: me muurume tähelepanematuks ja ärrituvaks, tunneme end väsinult ja halvasti. Viimase kolmekümne aasta jooksul tehtud uuringud on parandanud asjatundjate teadmisi unest, kuid vähe sellest on saanud avalikkusele teatavaks. Seepärast kujutavad niisugused raamatud nagu ``Uni`` endast vajalikku silda nüüdisaegsetele teadmiste ja tegeliku elu vahel. On teada, et ühiskond ei talu isikuid, kes ei saa oma vaimse seisundiga ise hakkama. Uuringud on samuti näidanud, et vi...
plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine ja meeldiv, kofeiinisisaldus 2%. Kolmveerand maailma kohvitoodangust. 2. Robusta (Coffea Robusta)- on pärit Kongost. Kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus 2%. Umbes veerand maailma kohvitoodangust. 3. Lõuna- Aafrikast pärit Coffea Liiberica Ühes kohvipuu viljas on kaks rohelist seemet. Oad eraldatakse viljalihast, pestakse ja kuivatatakse. Kohvioad sisaldavad umbes 0,6-2% kofeiini ja kokku 1200 erinevat ühendit. Kohvi joomine tõstab vererõhku ja parandab neerude tegevust. Röstimisviisid: Võivad olla hele, keskmiselt tume ja tume. Mida tumedam röst seda maitselt kangem kohv. Kofeiinisisaldus võib tumedal kohvil mõnevõrra väheneda. Eristatakse ka nt. Ameerika,
plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine ja meeldiv, kofeiinisisaldus 2%. Kolmveerand maailma kohvitoodangust. 2. Robusta (Coffea Robusta)- on pärit Kongost. Kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus 2%. Umbes veerand maailma kohvitoodangust. 3. Lõuna- Aafrikast pärit Coffea Liiberica Ühes kohvipuu viljas on kaks rohelist seemet. Oad eraldatakse viljalihast, pestakse ja kuivatatakse. Kohvioad sisaldavad umbes 0,6-2% kofeiini ja kokku 1200 erinevat ühendit. Kohvi joomine tõstab vererõhku ja parandab neerude tegevust. Röstimisviisid: Võivad olla hele, keskmiselt tume ja tume. Mida tumedam röst seda maitselt kangem kohv. Kofeiinisisaldus võib tumedal kohvil mõnevõrra väheneda. Eristatakse ka nt. Ameerika,
Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused. Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA. Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest. 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti - jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel. Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus teenindati vaimulikke ja õpetlasi. Kohvi joomine levis sedavõrd, et hakkas palvetamist segama. Mekas ja mitmes teises paigas keelati õigeusklikel uimastava
(GLAOmega-6 rasvhappe) ja palju teisi rasvhapped mis aitavad alandada kõrget kolesteroolitaset Selts Gentianales emajuurelaadsed Sug. Gentianaceae emajuurelised Gentiana pulmonanthe sinine emajuur (kroontipmed on keerdus õiepungas) Sug. Rubiaceae madaralised o 10000 liiki, suuruselt 4 kohal (1.Asteraceae, 2.Orchidaceae, 3. Fabaceae) Coffea arabica - Araabia kohvipuu Kaffa Etioopia provints. Coffea canephora Kongo kohvipuu (robusta kohv) Aafrikast Galium verum - hobumadar Selts Lamiales iminõgeselaadsed tavaliselt vastakud lehed, kuid on palju erandeid nagu näiteks väga varieeruv mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukond. Õied on sageli sügomorfsed, (monosümmeetriline, bilateraalne) tavaliselt mitmesugused kahehuulelised Sug
Brahea edulis – söödav brahheapalm Chamaeropis humilis – kääbuspalm Phoenix dactylifera – harilik datlipalm Sabal – saabalpalm Dracaena draco – draakonipuu Trachycarpus – karuspalm Oryza sativa – harilik riis Aloaceae – aloe Latania verschaffelti – kollane Saccharum officinarum – suhkruroog laatanpalm Coffea canephora – kohvipuu Ficus carica – harilik viigipuu Phoenix teaphrastiiv – kreeka datlipalm 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Artikkel “Tartu Ülikooli Botaanikaaed”, http://www.puhkaeestis.ee/et/tartu- ulikooli-botaanikaaed , (26.10.2016) 2. Artikkel „Tartu ülikooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann“ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=2965 , (26.10.2016) 3
korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipuu toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvi marju, millest saadakse ligikaudu 500 grammi kohviube. Kohvimarja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivemenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju veevannis 24- 48 tundi, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetluse teel saadud kohv. Parim kohviliik on Coffea Arabica, pärit Etioopiast, mille osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort on Coffea Robusta, mis maitselt Arabica kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Coffea Liberica, kuid selle osatähtsus on maailmas kaduväike. Toorkohvist röstitud kohviks Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Sedasi
erilise masina abil toorestest viljadest, pestakse ja kuivatatakse. Röstimata kohviuba sisaldab 1200 bioaktiivset ainet, millest vaid 200 tuntakse. (Ibid) 4.2 Kohvi liigitamine Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. Kohvipuuliike tuntakse üle poolesaja, kuid kaubanduslik tähtsus on neist vaid kahel. Tähtsaim ja kõige laialdasemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit araabia kohvipuu – Coffea arabica – saadus araabika kohv. Araabika uba on piklik-lameda 18 kujuga, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus. Araabikast valmistatud kohv on mitmekesise ja peene aroomiga, kofeiinisisaldus kuni 2%. Araabika on eelistatuim kohv, tema aastaproduktsioon moodustab u 75% maailma kohvitoodangust. Coffea arabica’l on ohtrasti teisendeid, millele annab sordinime tootjariik, kasvukoht või peamine väljaveosadam
2) väsimus, 3) energilisuse vähenemine, 4) keskendumisraskused, 7 5) uimasus, 6) meeleolu alanemine, 7) kergestiärrituvus, 8) harva grippi meenutavad vaevused. Võõrutusnähud ilmnevad kõigil kofeiinitarbijatel, isegi 100 mg koguse tarbimisel päevas. (Harro, 2006) Joonis 1. Kofeiini valem (http://3.bp.blogspot.com/) 8 Joonis 2. Kohviuba, Coffea arabica (http://www.potomitan.info ) Joonis 3. Teeleht, Camelia sinensis (http://www.horizonherbs.com) 1.2 Tauriin Tauriin on looduslik aine, mis suurendab rektsioonikiirust ja erutab närvisüsteemi. Tauriin on orgaaniline hape, mida leidub nii inimeste kui ka loomade organismis. Nimetus on tulnud härja ladinakeelse nime Taurus järgi, sest esimest korda eemaldati see aine härja sapist. Tauriin on ainuke teadaolev sulfoonhape. Puhas tauriin on peaaegu
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestus...
mangostan, melon, papaia, avokaado, granadill, tomat. kurk, porgand, kapsad, kartul, hurmaa, kiivi, herned 28. Kohvi liigitamine ja erinevate kohvide valmistamiseks kasutatavad toorained. Lahustuv kohv mis on peamine tooraine. Röstimine. Arabika ja Robusta erinevus. Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel: · Kohvipuu liigi järgi Etioopiast pärit araabia kohvipuu Coffea arabika (saadus araabika kohv) ja Kongo kohvipuu ehk Coffea canephora (saadus robusta kohv). · Päritolumaakohvid - kohvid, milles kasutatud kohvioad pärinevad ainult ühelt maalt. · Röstimisviisi järgi - hele, keskmine või tume. Lisaks võib veel olla keskmiselt tume ja prantsuse röst ehk French roast (väga tume röst). · Jahvatusviisi järgi - jahvatamata ja jahvatatud kohviks, viimane omakorda jämedaks, keskmiseks, peeneks ja väga peeneks jahvatuseks. Mida peenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse.
1. TAIMERAKK Soontaimed, nagu kõik teisedki hulkraksed eukarüoodid, koosnevad hästi eristuvatest üksustest -- rakkudest (joonis), mis üheskoos moodustavad funktsionaalse terviku. Rakkude kuju, suurus, struktuur ja funktsioonid on väga mitmekesised. Kõrgemate taimede rakke on kuju järgi võimalik jagada kaheks põhitüübiks -- parenhüümsed ehk isodiameetrilised rakud, mille läbimõõt on igas su...
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
vigu - nii nikotiinivõõrutuses suitsetajatel kui ka mittesuitsetajatel · Nikotiini kognitiivsed efektid on seotud aju atsetüülkoliinisüsteemiga - sama toime on kaudsetel agonistidel, vastupidine antagonistidel · Mittesuitsetajad ei taju nikotiini efekte meeldivatena! Kofeiin Metüülksantiinid · Kofeiin · Teofülliin · Teobromiin KNS stimulaatorina: teofülliin > kofeiin >> teobromiin Metüülksantiinide allikad · Camellia sinensis kofeiin, ka teofülliini & teobromiini · Coffea arabica kofeiin Etioopia taim, Jeemeni kaudu Araabia poolsaarele kofeiin isoleeriti SKS 1820 · Theobroma cacao peamiselt teobromiin, vähe kofeiini kakao & shokolaadi allikas Kofeiinimürgistus DSM-IV järgi: viis alljärgnevat ilmingut pärast vähemalt 2-3 tassi kohvi joomist · Rahutus · Närvilisus · Erutatus · Unetus · Kõhulahtisus · Meeleolu kõikumine · Depressioon · Näopunetus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
