KAER suurimad tootajad:venemaa,kanada,poola,usa Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. 2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaer Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis), mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav
odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati. Märke sellest leidub põllumajanduse algusajast ja läbi kogu ajaloo. Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu-Aasiat.7000 aastat tagasi. Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. Esimesed kaera kasvatamist mainivad kirjutised on pärit meie ajaarvamise algusest. Algselt kasutati kaera meditsiinilistel eemärkidel, hiljem toiduks.
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus.
Populaarsuselt teine liik on bütsantsi kaer (A. byzantina), mis on samuti kultuurliik. Nende liikide ristamisel on saadud palju tänapäeval kasvatatavaid kaerasorte.[4] Kaerasorte aretatakse pidevalt juurde. Nad erinevad teineteisest kõrretüübi, valmimisaja, iva ehituse, vihmataluvuse, koore värvi, kõrre kõrguse, valgusisalduse ja kuivustaluvuse poolest. Kaera kasutamine Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. 1990. aastate alguses oli loomasööda osakaal maailma kogutoodangust ligi 74 %. Vanasti oligi kaer tähtis peamiselt hobuste söödataimena. Kaerast saab ka põhku, silo, aganaid ja haljassööta. Kaera kasulikud omadused
· Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid. · Gluteenitalumatus ehk Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud tooted. Süüa võib aga tatart, maisi ja riisi. 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite. · Valitakse sobiv liha tükk · Liha tükeldatakse kuubikuteks, kangideks või viiludeks risti kiudu · Pruunistatakse väheses rasvas · Lisatakse eraldi rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, vedelik ja maitseained · Pannakse haudepotti kaane alla hauduma 140*c juures · Lihatoidud rulaad, klops, asuu, guljass, raguu, pilaff, risoto, stroogonov. 5
gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Ei tohiks pakkuda: Piim Kohupiim Juust Toorjuust Kodujuust Soovitatavad toiduained: Hapupiim ( kuna osa laktoosi on käärinud piimhappeks) Pika valmimisajaga juustud Marjad Kartul Tatar Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenanteropaatia on päriliku eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toit. Tsöliaakia haigusnähtudeks on enamasti krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine. Kõhnumine ja kasvupeetus võivad lastel olla ka ainsaks haiguse väljendusviisiks, mistõttu kui peres on teisi tsöliaakiahaigeid, peaks olema eriti ettevaatlik ja vajadusel pöörduma kohe arsti poole. Tsöliaakia Ei tohiks pakkuda: Nisu Rukis Oder kaer Soovitatavad toiduained: Puuviljad Kartul Köögiviljad Marjad Liha Kala Osteoporoos e. luukoe hõrenemine
Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Gluteenitalumatus - Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud tooted. Peaks tarbima värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud 4) Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse pruunistatud maitseköögiviljad, maitseained ja hautatakse 140 kraadi juures pehmeks. Hautatakse nii suuri-, kui väikseid tükke. Näiteks Asuu, Klopsid, Liharullid, Pikitud liha, rulaadid jne... 5) Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5
vajavad nad kokku 3070 päeva jooksul minimaalset elutegevust võimaldavat temperatuuri (05°C), muidu neil ei teki generatiivseid organeid. Kaer Kaer on suure toiteväärtusega, sisaldades 2-4 korda rohkem rasva kui teised teraviljad. 10-12% valku (sama palju, kui oder ja rukis, kuid vähem nisust).. Kaeravalgu koostis on täisväärtusliku toitumise seisukohalt parem kui teistel teraviljadel. Kaerast valmistatud toidud on kergesti seeduvad. Kaerakliid aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust. Oder Oder sisaldab valke, tärklist, teda tarvitatakse odratanguna, odrakruubina, hea taimse valgu, B grupi vitamiinide ja kiudainete allikas. Nisu Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi , sealhulgas makarone ja kooke
tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium: Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3 Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused. Väävel: Väävlit leidub rohkesti lihas, rupskites (maks, nahk, neerud, keel jne), kanas, kalades ja munavalges. Taimedest saame väävlit põhiliselt teraviljadest nagu rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim
· Odrajahu saadakse kooritud odratuumast jahvatamise teel. Kasutatakse karaski küpsetamiseks, teiste jahude lisandina ja putrude valmistamiseks. karask Kaer · Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. · Lähis-Idas hakati kaera kasvatama umbes 1700 a eKr. Eestis I aastatuhande teisel poolel. · Kaer on Eestis teraviljade seas toodangu poolest kolmandal kohal, nisu ja odra järel ja rukkist eespool · Kaerast tehakse -kaerajahu, -kaerahelbeid ja -kaerakliisid · Kaerajahu ja kaerahelbeid kasutatakse küpsistes, müslides, vahel õlle valmistamisel · Vanasti oli kaer tähtis hobuste söödana Rukis · Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks. Rukist hakati kasvatama umbes 400 a eKr. · Ka Eestis hakati kasvatama palju hiljem kui nisu ja otra · Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel
· Töötlemine mikrolaineahjus 3. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Gluteenitalumatus - Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud tooted. Peaks tarbima värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud 4.Hautamine on kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Nt. Pikitud liha, rulaad, liharullid, klopsid, pajaroog, asuu, guljass, rahuu, pilaff, risoto, stroogonov. 5.Küüslaugukartulid, keedu kartulid, pariisi kartulid, praetud kartulid, pähklikartulid, prantsuse kartulid, kartulilaastud. 6
Fourth level Fifth level Fifth level Kaer · Kaer on suure toiteväärtusega, sisaldades 24 korda rohkem rasva kui teised teraviljad. 1012% valku (sama palju, kui oder ja rukis, kuid vähem nisust) · Kaeravalgu koostis on täisväärtusliku toitumise seisukohalt parem kui teistel teraviljadel · Kaerast valmistatud toidud on kergesti seeduvad. Kaerakliid aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust Kaer Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Tervis Teraviljadest valmistatud toodete tervislikkus
oleks seda nimetada taimejoogiks, teraviljadest toodetud jooki ka teraviljajoogiks. Mitmesugused taimsed „piimad“ on suurepärased lehmapiimaasendajad neile inimestele, kes piimasuhkrut (laktoos) ja -valku (kaseiini) ei talu, ning taimetoitlastele. Levinumad on mandli-, pähkli-, riisi-, kaera-, kookose- ja sojapiim. Taimseid piimasid valmistatakse üha enam ka kodudes, seda on lihtne teha. Valmistatakse ka kartulipiima, kanepipiima, hirsipiima, kastanipiima, quinoapiima, gluteenivabast kaerast valmistatud piima, päevalillesemne piima. Teraviljajookide tööstuslik valmistamine Enamuse teraviljajookide valmistamine on sarnane. Täisteravili, näiteks riis või kaer jahvatatakse jämedalt, segatakse rohke veega ja keedetakse läbi. Saadud vedelikule lisatakse ensüüme ja seejärel lastakse seista, et see fermenteeruks. Lisatud ensüümid muudavad teraviljatärklise fermenteerumise käigus osaliselt suhkruks ja nii saab teraviljapiim endale kergelt magusa maitse
Oder- ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvpinnalt (541.000 km) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Kaer- ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja tervavili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60-100cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Harilik kaer pärineb arvatavasti Lähis-Idas viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu-ja odra. · Punumise materjalid Kuiv õlg- habras materjal ja urduv, kui kui meie teda leotame, siis ta muutub pehmeks, painduvaks ja peale kuivamist säilitab antud vormi. Punumiseks kasutatakse rukkiõlgi. Rukkiõlg tõuseb esile oma pikkuse ja tugevuse poolest. Nisuõlest saab ka punuda ilusaid asju , aga ta on lühem ja pakseb rukkiõlest
- majonees - piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest - järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni. Tsöliaakiat vallandavaid nisu-, odra-, rukki-, kaeravalke nimetatakse koondnimetusena gluteenideks ning tsöliaakia ravimeetodit gluteenivabaks dieediks. Lubatud toiduaeined Keelatud toiduained
Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg KAER Heino Kiige järgi Kaer on viimastel aastakümnetel muutunud ebapopulaarseks. Ajaloos on kaeral teraviljade hulgas oma kindel koht. Algselt jõudis kaer Euroopasse umbrohuna. Kuid kaer võitis omale koha vastupidavusega. Selle aastatuhande algul oli kaerapudrul tähtis koht odrapudru kõrval. Kuni 16.sajandini pruuliti kaerast ka õlut, kuid põhiline tähtsus on kaeral olnud jõusöödana hobustele. Mis võib olla kaerakasvatuse vähenemise põhjuseks? Kaera sordid eelistavad jahedamat ja niisket kliimat, nende kasvuaeg on umbes 100 päeva. Vastupidava kultuurina kasvatatakse kaera Tiibetis kuni 3860 m kõrgusel mägedes. Kaer on suure toiteväärtusega. Inimestele toiduks valmistatakse kaerahelbeid, kaerajahu ja kaeratangu. Milliseid toite valmistatakse kaerahelvestest?
kolme õiega Kasvutingimused ● Suudab taluda kõiki kliimasid, kuid eelistab niisket ja jahedamat kliimat ● Kaera on õnnestunud kasvatada ka Islandil. ● Võib külvata nii kevadel, kui ka sügisel Kasvupinnas: ● Pole mulla suhtes nõudlik, võib kasvada nii savi-, happe-, turbamuldades ● Ei sobi liiv- ja rähkmullad ● Juurestik areneb kasvuperioodi alguses, kui põud tuleb siis kestab ta vastu. Kasutus ● Kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinud kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder ● Müslit, õlut, küpsiseid ja leiba Kasvuala ● Venemaa ● Kanada ● Poola ● Austraalia ● Soome ● USA ● Saksamaa ● Rootsi ● Hispaania ● Ukraina NISU(Triticum) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 3–4 idujuurest ● Kõrre pikkus on tavaliselt 60–80 cm ● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja karvased kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud on kahe liblega
koogid Kui inimene ei talu absoluutselt piima ega ka hapupiimatooteid, on kaltsiumivarude täiendamisel head alternatiivid ka pähklid ja seemned, oad, apelsinid, spargelkapsas ehk brokoliningsojatooted. [4] Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest ning järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani. Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained: valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid, kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud on
Hobune tuli autori juurde,kuid ei lasknud ennast silitada, siis tuli veel üks hobune, ning siis arutasid need hobused omavahel, nagu inimesed, Siis hakkasid nad Gulliverile õpetama sõna jähuu, mis autoril hästi välja tuli. Siis kutsus üks hobune teda, ja nad hakasid kuhugi liikuma. Nad jõudsid madalasse najja, kus oli veel teisigi hobuseid, Gulliver märkas, et hobused talitsesid oma majas samamoodi nagu inimesed. Nad sõid koos lõunat ning natukese aja pärast tegi Gulliver endale kaerast mingisuguse saia, mida ta koos piimaga sõi. Talle tehakse eluase, kus ta mugavalt magab. Autor jutustas enda elust, seiklustest, Inglismaast ning inimsoost. Varsti, peale kolmeaastase sealoleku, ütlesid hobused talle, et ta peab minema ujuma oma maale, sest teised hiihnhmed(hobud) ei taha, et Gulliver elaks siin. Kuue nädala jooksul tegi ta endale sulase abiga kanuu ning sõitis merele. 15.veebruaril 1714/15 alustas ta teekonda. Kahe päeva pärast jõudis ta Uus-Hollandisse(Austraaliasse).
Kuldhamste r 2015 Toitumine • Kõige õigem on kuldhamstrit toita teraseguga nisust, kaerast, odrast ja hirsist, lisandiks päevalilleseemned, mais, leiva- ja saiakuivikud, toored ja töödeldud köögiviljad, erinevad pudrud, piim, kohupiim, kõvakskeedetud munad, erinevad rohelised taimed. Sellele kõige on vajalik lisada 0,1-0,2 g kalarasva, pärmi, kondijahu, söögisoola. • Jook: hamstril peab olema vaba ligipääs värskele joogiveele. Terve hamster • Terved hamstrid on uudishimulikud ja aktiivsed. • Head tervise tunnused, Silmad: säravad ja selged ilma
Probiootikumid Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle tagajärjel hakkavad vohama nii halvad bakterid kui ka parasiidid, hallitus- ja pärmseened. Soolestiku mikrofloora tasakaalu mõjutavad ka meie toitumisharjumused ja elustiil. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu eest" või "elu poolt". Probiootikumidena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul ...
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL toitlustusettevõtte supi ja prae kohta Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Võrdludlustabel lk 5 Oma arvamus lk 5,6 Austrian Airlines menüü eripakkumise tabel lk 7 Allikad 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS tsöliaakiast Laktoositalumatus Veganism Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis haigus, mille vallandavad päriliku ...
................................................................8-9 Kokkuvõte................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Gluteeni talumatus ehk tsöliaakia on haigus mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Gluteenitalumatusega inimeste jaoks toimib gluteen organismis mürgina, mis hävitab peensoolt. Kahjustatud peensooles ei imendu organismile vajalikud ained, mis omakorda viib laia valiku terviseprobleemideni. Ligikaudu 50%-l gluteenitalumatusega inimestest kujuneb välja ka piimatoodete talumatus. Tsöliaakia võib olla suure hulga erinevate näiliselt põhjuseta sümptomite
katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele. Saagikus, seisukindlus, kasvuaeg, haigus- ja kahjurikindlus, tera kvaliteet. 27.Toiteelementide sisaldus kaeras. Fosfor, Kaalium, Magneesium 28.Peamised tooted, mida saadakse kaerast. kaerajahu, kaerahelbeid (herkulot), kaerakliid, kaerahelbepuder, müsli, küpsised. 29.Kaera olulisus ja kasutusvõimalused. Vähendab "halva" kolesterooli taset inimese kehas. Kaeras leiduvad proteiinid on head (palju erinevaid aminohappeid). Vähendab südamehaigustesse haigestumise riski. põhku, - silo, - aganaid, - haljassööta, loomasööta. 30.Suurimad rukkikasvatajad maailmas. Venemaa, Saksamaa, Poola. 31
ametlikult diagnoositavat toidutalumatuse liiki: Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia ja Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus. Järgnevas referaadis annan ülevaate toidutalumatuse sümptomitest, diagnoosist ja ravist. 2 1. TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENITALUMATUS Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ning tooted (Rosenburg, 2014). Teraviljadest leiduvad valgud põhjustavad gluteenitalumatusega inimesele peensoole limaskesta hattude järkjärgulist taandarengut kuni nende lõpliku mittefunktsioneerimiseni või kadumiseni (Joonis 1). Kuid just tänu peensoolele, imenduvad organismi kõik eluks vajalikud toitained- valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid ja mineraalid. Seega tuleks igal juhul vältida soole ärritamist mittesobiva toiduainega
sellest jagati tükikesi nääride ajal loomadele ja kevadel kündjale. 3.1.4.Kaer Kaerast ( Avena stativa L. ) sai kultuurtaim umbes 3000 a. tagasi Kesk-Euroopas. Vanas Egiptuses kaera toiduteraviljana veel ei tuntud, seda kasutati vaid loomasöödaks või näljahäda ajal. Euroopas oli kaer aga rukki kõrval kaua põhiline toiduteravili. Praegu hõlmab kaer 2-3% kogu maailma teraviljatoodangust, millest suurem osa kasutatakse kariloomade toiduks. Eestis on aga kaerast aegade jooksul valmistatud mitmesuguseid rahvuslikke toite - soola ja võiga maitsestatud kaerakörti e. kaerakilet, kaeratanguputru, kaeratangu-piimasuppi, kama. Uued ajad on toonud ka uued toidud - kiirkaerahelbed (ühe komponendina ka mitmeviljahelvestes), kaeraküpsised, kaerajopgurti, ühe komponendina pagaritoodetes (segatuna nisujahuga). 7
5 teisel poolel ja sügisel metsamarjad, tammetõrud ja pähklid. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüjakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. Loomulikult ei ütle karu ära kaerast ega meest. Pruunkaru on tuntud kui ohtlik ja ettearvamatu kiskja. Tagajalgadele tõusnuna võib ta olla rohkem kui 3 meetri kõrgune ning on piisavalt tugev, et endaga hobust kaasa lohistada. Pruunkarud elavad enamasti metsas, kuigi nad eriti head puu otsa ronijad ei ole. See-eest võivad nad aga lühikese aja vältel väga kiiresti joosta. Seal, kus talved on külmad, magavad karud maa-alustes koobastes talveund. Talvel magab ta ligi 6 kuud ega söö midagi
tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired alates kõhuvalust kuni verise väljaheiteni. Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Tsöliaakia ehk gluteenanteropaatia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et enamikel juhtudel ka kaerast valmistatud toit. 7. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahelised seosed (sotsiaalteenused meditsiinilise probleemiga klientidele) Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega.
koormisena sagedamini ette. (6) 6 Oluline koht eestlaste maaviljeluses kuulus karale. Kaer on mullastiku suhtes võrdlemisi vähenõudlik, kui vajab küpsetamiseks rohkem aega kui oder. Kaera külvati enamasti vaid võsamaale, sest ta esines kümnisena ka seal, kus rukist ja otra nõuti hinnusena. Kaera kasvati rohkem Lõuna- ja Ida- Eestis, mõnikord isegi rohkem kui otra. Kaerajahust küpsetati leiba, kaeratangudest tehti suppi, kaerast pruuliti õlut, kaer oli hobusesööt. (1) Peale juba nimetatud põhiliste toiduteraviljade kasvatati Eesti ala tatart, ent veel harvemini kui nisu. 16. sajandil on Põhja- Eestis tatrakümnist võetud ainult Padisel. Seevastu Lõuna- Eestis polnud tatrahinnus nii haruldane. On isegi alust arvata, et Saksamaale levis tatrakasvatus Liivimaalt. Varaseim teade tatrakasvatusest Saksamaal pärineb 1436. aastast Mecklenburgist.
Teraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest ...
Kiudained 10,6 g Kaltsium 54,0 mg Raud 4,72 mg Magneesium 177,0 mg Fosfor 523,0 mg Kaalium 429,0 mg Mangaan 4,9 mg Tsink 4,0 mg Naatrium 2,0 mg Vask 0,63 mg 25. Peamised tooted, mida saadakse kaerast. Kaerast saadakse peamiselt: - kaerajahu, - kaerahelbeid (herkulot), - kaerakliid 26. Suurimad rukkikasvatajad maailmas. Venemaa, Saksamaa, Poola 27. Rukki kasvatamise vähenemise põhjused. Rukki osakaalu vähenemise põhjuseks on: - tema väiksem saagikus võrreldes odra ja nisuga, - töömahukas koristamine, - raskused kvaliteetse tera saamisel. 28
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOS...
tavaliselt 2–4 nädala jooksul. Laktoositalumatust võib aimata juba haigusnähtude põhjal. Kuna laktoositalumatuse puhul peaks vähendama laktoosi sisaldavaid piimatooteid, millel aga on küllalt oluline koht inimese toidusedelis, siis on tuleks enne kindlalt veenduda, et tegemist on just selle haigusega. Tsöliaakia ehk gluteenanteropaatia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et enamikel juhtudel ka kaerast valmistatud toit. Ülalloetletud teraviljatoodetes sisalduvate valkude toimel kahjustuvad peensoole limaskesta hatud, mille kaudu toimub toitainete imendumine. Kuna tsöliaakia puhul halveneb mikrotoitainete, näiteks raua, kaltsiumi ja D-vitamiini imendumine, võib see avalduda ka osteoporoosi, rauapuudusaneemia jt. haigustena. Tsöliaakia haigusnähtudeks on enamasti krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine. Kõhnumine ja kasvupeetus võivad lastel olla ka ainsaks haiguse väljendusviisiks,
Sobib hästi sepikute ja täisterakuklite küpsetamiseks. Gratineerimine - roogade üleküpsetamine, mis annab toidule kauni pruunistunud väljanägemise. Glükoos viinamarjasuhkur Gratään üleküpsetatud roog Glaseerima toiduainet õhukese maguse kihiga katma Grissini nisuleivapulgad ehk kõrsikud Granita külmutatud roog veest, suhkrust ja maitsevedelikust H Hakkliha lihamass Hapukapsas hapendatud kapsas Herkulad töödeldud kaerast valmistatud Hapendamine - toimub piimhapet moodustavate bakterite kaasabil. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist. Hapukurk hapendatud kurk Hapukoor töödeldud piim Heeringas Läänemere kalaliik Herned kasutatakse suppide valmistamiseks, konserveerimiseks jne.
toidu ja söömisega seotud kommete, retseptide, samuti toiduainete tootjate-töötlejate kohta. Sealsamas on kõigil külastajatel võimalus öelda ka oma arvamus eesti toidu kohta: üleval on küsitlus, mis aitab välja selgitada, mida Eesti inimene ise eesti toiduks peab. Internetilehekülje aadress on www.eestitoit.ee. http://www.etk.ee/index.php?id=132 kama, vana Ida-Euroopa jahutoit. Kamajahu tehakse mitme tera- (nisu, rukki, odra) ja kaunvilja (herne, oa) segust või kaerast. Terad keedetakse soolakas vees, kuivatatakse päikesepaistel, pruunistatakse ahjus ning jahvatatakse. Kamajahust segatakse hapu- või petipiimaga püdel kama (külm kört) või tehakse kamakäkke. Tegelikult võib kamajahu segada ka värske piima või lausa veega ning soolaga maitsestatult saame tõeliselt isase kareda smugri roka. Teine äärmus on segada kamajahu hapukoore ja suhkruga, tulemust on suutelised sööma isegi õrnakõrilised neiud. Eestis
toimimiseks, (maks, nahk, neerud, keel jne), ·antikehade moodustamiseks, kanas, kalades ja munavalges. kus ta osaleb mitmesuguste Taimedest saame väävlit kehavõõraste ühendite kahjutuks põhiliselt teraviljadest nagu tegemisel, rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja ·luudele ja kõhredele pähklites. Jood ·kilpnäärme hormoonide 150 µg * 7 g jodeeritud soolas, türoksiini ja trijodotüroniini * 150 g tursas või suitsulõhes, koostises ja seega kilpnäärme * 100 g kamajahus,
puuduliku talitlusega. Toidutalumatus esineb sagedamini kooliealiste lastel ning ka täiskasvanutel. Nähtudena esineb kõhulahtisus, -puhitus, -valu, iiveldus ja oksendamine. Süsivesikute seedumise häire puhul on tegemist laktoositalumatusega ehk hüpolaktaasiaga. Sel juhul piimas ja piimatoodetes leiduv laktoos ehk piimasuhkur jääb lõhustamata ja imendumata. Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mis tekib päriliku eelsoodumusega inimestel nisust, rukkist, odrast ja ka kaerast valmistatud toitude söömisel. 14 Esineb ka sellist toudutalumatust, mille põhjustajateks võivad olla toidu välimuse, maitse, lõhna või säilivuse parandamiseks lisatud ained.(Raukas,Uibo,Raal:2006:149) Kokkuvõte Laste kasvatamise juures on oluline osa jälgida seda, mida laps sööb, kas see annab talle piisavalt palju toitaineid jne
Tõsta liha vahukulbiga välja jahtuma, lõika väikesteks tükkideks. Kurna keeduleem ja pane koos lihaga potti. Maitsesta vedelik tugevalt soolaga, kuna jahtudes maitse nõrgeneb. Pane külma veega loputatud vormide põhja porgandiviil ja soovi korral konservherneid, seejärel lao lihatükid ning kalla peale leem. Lase külmkapis tarduda Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest . Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist.
Ravimata tsöliaakia võib põhjustada tõsiseid tüsistusi, nt jäävhammaste emaili ja struktuuri muutusi, rauavaegusaneemiat, puberteedi hilinemist, varajast menopausi, luuhõrenemist, kasvajaid jt On kirjeldatud ka ajuatroofiat ja dementsust haiguse kaugelearenenud juhtudel. Tsöliaakia korral on ainsaks raviks range ja eluaegne teraviljavaba (gluteenivaba) dieet, mis ei sisalda nisust, rukkist, odrast ja soovitavalt ka kaerast valmistatud toite ja tooteid. Keelatud teraviljade valgu saab asendada kartulist, riisist, maisist, sojast või ubadest valmistatud jahuga. Võimalik on ka kasutada spetsiaalseid gluteenivabasid jahusid või tooteid. Kui dieeti rikutakse, tekivad taas haigusnähud ning kahjustub uuesti peensoole limaskest. 16. 5 maitseürti basiilik Eriti armastatud ürt Vahemeremaades. Basiilik mahendab rasvaste lihatoitude maitset, aga sobib
see pika perioodi jooksul mitmeid kordi muutuda. Samas on alust oletada, et ülalesitatud üldised seaduspärad kehtisid ka püügimajanduslikus Eestis. 18 HILISNEOLIITILISED KULTUURID EESTIS HILISNEOLIITILINE KAMMKERAAMIKA KULTUUR (ca 3600-1900 ema) Teraviljakasvatuse algus Eestis Eestis hakati maad viljelema enam-vähem samal ajal, kui Lõuna- Skandinaavias. Esimesed andmed kaerast pärinevad 4000 ema, odrast 3900 ema, nisust 3500 ema. Võib-olla toodigi teadmised ja/või seemned näiteks Lõuna-Skandinaaviast või Kesk-Euroopast. Pikad meresõidud olid tollal juba ilmselt tavalised. Asustus Hilisneoliitikumis elati juba kindlalt külade või taludena sellele viitab paks kultuurkiht, samuti asulakohtadelt leitud esemete suur variantiderikkus. Viimane osutab, et kohapeal on tehtud kõikvõimalikke töid ilmselt aasta läbi.
Oder Oder on võrreldes teiste teraviljadega paremini kohanenud erinevate ilmastiku- ja mullastikutingimustega. Kevadel hakkavad odra terad aeglaselt idanema juba +1...3 °C juures. Idanemine on normaalne kui temperatuur tõuseb üle +5 °C. Odra oras talub öökülmasid teistest suviteraviljadest halvemini, sordid on öökülmade suhtes erineva vastupidavusega, kusjuures põhjapoolsetes riikides aretatud sordid on tugevamad; kõrget temperatuuri talub oder nisust ja kaerast paremini. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvioder aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Odrale sobivad üldreeglina jahedad ja niisked ilmad; varajane külv ja jahe temperatuurireziim (kuni +15 °C) tärkamisjärgsel perioodil soodustavad tugeva juurestiku arenemist ja võrsumist. Kõik võrsed ei pruugi areneda üheaegselt, eriti sademeterohkel suvel. Neid võrseid, mis tekivad hiljem ja moodustavad pea, nimetatakse järelvõrseteks, veelgi hiljem moodustunud
Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus! Eestlased muinasaja lõpul. Kogu Eesti oli asustatud, rahvaarv ca 150 000. Eestlased tegelesid karjakasvatuse, põllumajanduse ja veidi ka kaubandusega. Elati rehielamutes. Talumaade suurust arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e
Arvatakse, et piisaval valkude tarbimisel on tagatud ka piisav kogus väävlit. Parimateks väävli allikateks on toidud, mis sisaldavad metioniini ja tsüsteiini sisaldavaid valke. Toiduga saame väävlit nii loomsetest kui taimsetest toiduainetest. Loomsetes toiduainetes on väävlit rohkesti lihas, rupskites (maks, nahk, neerud, keel jne), kanas, kalades ja munavalges. Taimedest saame väävlit põhiliselt teraviljadest nagu rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. Jood Jood- normaalseks ainevahetuseks vajalik Vajame: Kilpnäärmehormoonide sünteesiks ja kilpnäärme tööks Lisaks mõnede ensüümide tööks, mis koos kilpnäärmehormooniga on vajalik laste normaalseks kasvuks. Ainevahetuse ja püsiva kehasoojuse tagamiseks Sidekoe, naha, juuste ja küünte normaalseks talitluseks Kust saame? Kalast , merekoorikloomadest, karpidest, merevetikatest, vähem munast ja piimatoodetest.
Koristamiseelsed maisiproovid USAst erinevatel aastatel on olnud saastunud 40-90% ulatuses. Enamikus proovides ületab konsentratsioon 1 g/kg . T-2 toksiini on Euroopa kohta läbiviidud uuringutes on leitud üle 20% kaera ning 3-5% teiste teraviljade proovidest. USA erinevates piirkondades on saastatust leitud 7-13% söödaproovides (Whitlow et al, 2006). 7 3.1.3. Zearalenoon Peamiselt maisi ja nisu kontaminant, leitud on ka kaerast, riisist, sorgost, rukkist. 1990 läbi viidud uurimiste andmetel 19 riigist kogutud 500-st teraviljaproovist osutus 44% ZEA-ga saastunuks. Keskmine kontsentratsioon oli 0,045 g/kg (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.1.4. Fumonisiinid Need toksiinid on levinud umbes 25 riigis üle kogu maailma, saastunud on mais. Maisiproovid USAst on sisaldanud piirkondlike ja aastaste erinevustega 45-60 % fumonisiine, kusjuures ühes uuringus leiti konsentratsiooni üle 5 g/kg 6,9% proovides, ehkki enamasti jäävad
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
kalaroogade juurde (sõmerad pudrud), täidistena (sõmerad pudrud), kottlettide, vormitoogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks (tihked pudrud) Putrusid keedetakse mannast, riisist, kaerahelvestest, tatra-, odra-, nisu-, kaera-, kuskussi-, kruupidest ja hirsitangust. Kasutatakse ka pudruhelbeid, mis on valmistatud ühest teraviljadest või mitme teravilja segust. Sageli on ka lisatud helvestele kliisid. Helbeid valmistatakse tatrast, odrast, kaerast, nisust, maisist, nisust, rukist. Putrude keetmiseks kasutatakse ka rukki-, nisu- ja odrajahu. Putrude keetmiseks võib olla vedelikuks vesi, vee-piimasegu, piim, mahl või puljong. Valmistatakse: Sõmeraid, vedelaid ja tihkeid putrusid. Enne kuumtöötlemist kontrollitakse tangainete kvaliteeti. Prügi ja riknenud terad eemaldatakse. Sorteeritud tangained pestakse veega (temperatuur 40-50C kraadi), seejärel nõrutatakse, mannat, kaerahelbeid ja peetage ei pesta. Jämedaid tangaineid (nisu- ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
puupulkadega pakkäkkega. Tööloomi oli mõisates vähe. Talurahva olukord 18. sajandil Pärisorised talupojad elasid endiselt akendeta ja korstnata rehielamutes. Talurahva peatoiduks oli leib, sageli küll aganatega segatud. Mainida võib veel naerist ja kapsast ning kaunvilju: hernest, uba, läätsi. Muude toitude kõrval tuleb nimetada ühe vanema ja algelisema toiduna kama, mida Kagu-Eestis (Setumaal) tehti peamiselt kaerast, mujal Lõuna-Eestis aga segaviljast, kuhu kuulusid muude seas ka kaunviljad. Kala ei olnud rahva silmis väga hinnatud toit, kuigi söödi. Koostati vakuraamatud, kuhu märgiti talupoegade koormised, kuid nendest kinnipidamine oli kohustuslik ainult riigimõisates. Teopäevade arv suurenes juba 17. sajandi lõpul abiteo näol. Eriti suurendas teokoormist kiiresti arenev viinapõletamine. Härgade nuumamine mõisates tõi kaasa loomade talitamise, sõnnikuveo jt. karjakasvatustööde mahu kasvu
kalaroogade juurde (sõmerad pudrud), täidistena (sõmerad pudrud), kottlettide, vormitoogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks (tihked pudrud) Putrusid keedetakse mannast, riisist, kaerahelvestest, tatra-, odra-, nisu-, kaera-, kuskussi-, kruupidest ja hirsitangust. Kasutatakse ka pudruhelbeid, mis on valmistatud ühest teraviljadest või mitme teravilja segust. Sageli on ka lisatud helvestele kliisid. Helbeid valmistatakse tatrast, odrast, kaerast, nisust, maisist, nisust, rukist. Putrude keetmiseks kasutatakse ka rukki-, nisu- ja odrajahu. Putrude keetmiseks võib olla vedelikuks vesi, vee-piimasegu, piim, mahl või puljong. Valmistatakse: Sõmeraid, vedelaid ja tihkeid putrusid. Enne kuumtöötlemist kontrollitakse tangainete kvaliteeti. Prügi ja riknenud terad eemaldatakse. Sorteeritud tangained pestakse veega (temperatuur 40-50C kraadi),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
