Kohv Üldiselt Kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Sisaldab kofeiini (60-140 mg) Imendumiseks kulub 45 minutit Ergutav toime 20-40 minuti jooksul Koostis Kohviõlid (10-17% massist lipiidid) Süsivesikud (50% ) Sahharoos Roheline uba (3-9%) Valgud (10-13%) Kohvi liigid Araabika (Coffea Arabica) Robusta (Coffea Robusta) Libeerika (Coffea Liberica) Mõju tervisele Tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid Tõstab vererõhku Mõjutab hingamist Stimuleerib ainevahetust Suureneb higieritus Tõstab tähelepanu- ja töövõimet Aitab keskenduda ja ületada unisust Soodustab seedimist Tekitab sõltuvust Mao ärritaja Mürgituslaadsed seisundid Maksahaiguse korral, kuhjub organismis Võõrutusnähud- uimasus, peavalu, iiveldus Huvitavat Kohvijoojatel väiksem võimalus haigestuda insuliinsõltumatusse
· Pannakse kasvama seemnest · Võib elada 100 aastani · Istandustes kasvavad 15 aastat · Istatustes kärbitakse 2-4m kõrguseks · Meenutab rohkem põõsast kui puud Kohvipuu õis ja mari · Ühel puul leidub korraga õisi ja mitmes küpsusastmes marju · Marju korjatakse siis kui nad on punased · Mustad marjad on ülevalminud · Korjatakse käsitsi ja valikuliselt Kohvikirss e. kohvimari · Mari küseb vastavalt sordile 6-9 kuud(araabika) või 10-11 kuud (robusta) · Marja sees on kaks sinakat-rohekat seemet · Asetsevad vastastikku eraldatuna erilise kattekihiga Pärluba · Mõnikord on seemneid üks, neid nimetatakse pärlubadeks · Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb korjata 5kg ehk 4500 kohvimarja Kohvioa saamine · Marjade korjamine
jook. 2. KOHVI KASVATAMINE: Kohvitaim · Kohvitaim kuulub madaraliste sugukonda. · Kohvitaim võib kasvada kuni 10m kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka kohvipuuks. · Kohviistandustes kärbitakse kohvitaimed saagikoristuse hõlbustamiseks sobiva kõrguseni. · Kohvitaime õied on valged ja lõhn meenutab jasmiini- või apelsinilõhna. · Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: Araabika pärast vihma ja Robusta korrapäratult. · Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. · Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. · Marjad valmivad eriaegadel, seetõttu tuleb ühelt taimelt saaki koristada mitu korda. · Igas kohvimarjas on kaks seemet ehk kohviuba. Kohvi kasvatamine · Kohvipõõsas peab kasvama 3-4 aastat enne kui põõsalt saab esimese saagi. · Täissaagikuse saavutavad põõsad 7-8 aastaga.
espresso pinnale erinevaid kujundeid. Kohvipuud Kohvipuu kuulub madaraliste sugukonda. Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kõikidest kohvipuu liikidest vaid kaks - coffea arabica ehk araabika ja coffea canephora ehk robusta - on maailmaturul kaubandusliku tähtsusega. Kohvipuu Araabikat kasvatatakse kvaliteetsema kohvioa tootmiseks ning selle maitse on mahedam ja nüansirikkam. Robusta seevastu on tugeva maitsega ning sobib hästi espressosegudesse. Selles on kaks korda enam kofeiini kui araabikas, mis teeb espresso maitse täidlasemaks ja tekitab kohvile paksema vahu. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast.
1. MIS ON KOHV? Kohv on kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud soe aromaatne jook. Sellele joogile on omapärane mõrkjas-magus maitse. Kohv valmistataks kohviubadest. Kohvioad on kohvipuu röstitud seemed. Kohvioad sisaldavad 0,6-2,4% kofeiini. Kohviube kasvatatakse ja valmistataks enamjaolt Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Parimateks sortideks peetakse kolumibat, kostariikat, santost ja haraarit ning tähtsamad kohitüübid on araabika, robusta ja libeeria. Kohvi juuakse tavaliselt koore, suhkru või piimaga. (ENE, 1989) Kohvi alla käib ka viljakohv, mis ei ole valmistatud kohviubadest, vaid teraviljast. Maitse poolest meenutab see oakohvi, aga selles puudub kofeiin. Seda juuakse tavaliselt oakohvi asendajana ja tarbitakse kuumalt. (Kohv Vikipeedia, 2013) 1.1 Kuidas kohvi valmistatakse? Oad eraldatakse kuivatatud või (eriliste masinate abil) tooretest viljadest, pestakse ja kuivatatakse
· Alla +8 kraadi ta hävib. · Kohviistandused vajavd pidevalt head hooldamist, siis annavad nad suuri saake. Click to edit Master text styles Tähtsad kohviliigid Second level Third level Fourth level Fifth level · Coffea Arabica ja Coffea Robusta. · Arvatakse, et Arabica kohviliik on esimesi maailmas. · Coffea Robusta on maitselt ja toimelt araabica kohvist tugevam. · Tuntakse ka kolmandat liiki Coffea Liberica, kuid selle osatähtsus on väike. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles
KOHVI IMPORT KOLMANDATEST RIIKIDEST Kohvi impordist üldiselt Kohvitaimi kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma Indias toodetakse 70% kogu maailma kohvist Kaubandusliku tähtsusega kohvisordid- Arabica ja Robusta. Kohv kuulub ühtse tollitariifistiku rubriiki 0901 Suurimad kohvi eksportijad Kohvi transpordinõuded Eesti seaduse järgi kuulub kohv mitteloomse toidu alla Mitteloomse toidu importimisel teostatakse järelvalvet sihtkohas Järelvalvet teostatakse koostöös tolliga Saadetise eest vastutavad toidukäitlejad Pakkimine ja transport Pakend peab võimaldama vedu koos muude saadetistega Pakend: materjaliks džuut või sisal, mass 60 kg
Algul rohelised viljad värvuvad järkjärgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest LääneAafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos. Kohvi ajalugu Kohvi kodumaa on Aafrika
Algul rohelised viljad värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet - kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos.
nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. Kohvisordid ei ole maitseomadustelt alati ühesugused
kõrguse puuna. ● Tema suured, piklikovaalsed lehed on umbes 15-25 cm pikad ja 5-12 cm laiad. Ühes kimbus on 40-60 õit. Tootmine ● Suurimad kohvitootjad on Brasiilia (umbes 30%) ja Colombia (umbes 10% maailma kogutoodangust). ● Suurim importija on USA, aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta Skandinaaviamaades. Faktid ● 70% maailmast tarbib Araabika kohvi. Ülejäänud 30% joob Robusta kohvi, mis sisaldab poole rohkem kofeiini kui Araabika kohv. ● Kohv on maailmas populaarseim jook - seda tarbitakse aastas 400 miljardit tassi. ● Kohvitööstustes töötab kokku 20 miljonit maailma inimestest. ● Algselt kohvi söödi. Üks Aafrika suguharu segas kohviubasid rasvaga, et saada söödavad energiapallikesed. Tänan tähelepanu eest!
niisutamisprotsessi nime all. Selliselt saadud kohviubasid kutsutakse pestud kohviks. Seejärel rohelised oad kuivatatakse, mõõdetakse, sorteeritakse, hinnatakse ja valitakse ning tavaliselt tehakse kõike seda käsitsi. Siis pannakse oad kottidesse ja nad viiakse kohalikele röstijaile laevadega üle maailma laiali. Vähesed tooted, mida me tarbime vajavad nii suurt inimtööd. · Kaks kaubanduslikult olulist kohvioa liiki on araabika ja robusta. · Araabika oad kasvavad kõige paremini üle 1000 meetri kõrgusel. Need liigid annavad kõrgeima kvaliteediga kohvi, mil on parimad maitseomadused ja aromaatsus. Tavaliselt sisaldavad need pool sellest kofeiinist, mis on robusta ubades. Araabika tootmine hõlmab 80% maailma kohviturust, kuid ainult 10% sellest vastab erikohvi (speciality coffee) standardile. · Robusta oad kasvavad tavaliselt madalamail kõrgustel. Robusta puid on lihtsam
Selle kasvatamine, töötlemine, turustamine ja transportimine loovad töökohti miljonitele inimestele maailmas. Kohv on otsustav tegur paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%. 3. Kohvisordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam ja on pärit Kongost. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica) Lääne-Aafrikast, kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks, kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. 4. Lahustuv kohv Vedelat kohviekstrakti tehakse umbes 1840. aastast, kuid esimene pulbrilise lahustuva kohvi valmistas 1901. aastal Satori Kato, Ameerikas elav jaapani keemik
Põõsa viljad on ovaalsed ja küpsed 7-9 kuuga, tavaliselt sisaldavad nad kahte lamedat seemet (kohviuba) - kui ainult üks uba valmib, siis seda kutsutakse hernemari (peaberry). Araabika kohv on tihti vastuvõtlik kahjuritele ja haigustele, seetõttu on vastupanuvõime kasvatamine põhiline aretustöös. Arabicat kasvatatakse Ladina - Ameerikas, Kesk- ja Ida-Aafrikas, Indias ja mõningal määral Indoneesias. Coffea Canephora Robusta kohv Robusta on selle sordi paljude variatsioonide koondnimi. See on tugev põõsas või väike puu, mis võib kasvada kuni 10 m kõrguseks, kuid sel on veidi pinnalähedane juuresüsteem. Viljad on ümarad ning valmimine võtab kuni 11 kuud, seemned on ovaalsed ja väiksemad kui araabikal. Robustat kasvatatakse Lääne-ja Kesk- Aafrikas, Kagu-Aasias ja veidi ka Brasiilias Conilloni nime all. Coffea Liberica Liberica kohv Liberica kohv kasvab suure nahkjate lehtedega tugeva puuna kuni 18 m kõrguseks
järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. 2. Kohvisordid
kasulikke vitamiine), Hibiscus(värvuselt meenutab jõhvikamahla), Honeybush(ehk meepõõsa tee), Hemp(ehk kanepitee), Mate(valmistatakse kuivatatud astelpajupõõsa lehtedest) ROOIBUS HIBISCUS HONEYBUSH HEMP MATE Kohv • Kohv valmistatakse kohviubadest (kohvipuu röstitud seemnetest), mis jahvatatakse pulbriks • Kohvijoomine sai alguse Etioopiast, Euroopasse jõudis 17.sajandil • Levinum kohviliik on araabika, teine on robusta • Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit • Suurim kohvitootja on Brasiilia KOHVIPUUD KOHVIOAD Erikohvid • Cappucino • Caffe Latte • Türgi kohv • Espresso • Café au lait • Iiri kohv • Americano • Café Crema • Cafe Mocha TÄNAN VAATAMAST
koristamise keeruliseks, seetõttu tehakse seda käsitsi. Kohviubade eraldamiseks on kaks meetodit: marju kas kuivatatakse 2-3 nädalat päikese käes ja kooritakse hiljem masinatega, või eemaldatakse esialgu suurem osa viljalihast ja seejärel leotatakse ube 1-2 ööpäeva veevannis; viimane meetod annab parema kvaliteediga kohvi. Tuntud on peamiselt kolm kohviliiki, millest Arabica on kvaliteetseim, aga väiksema kofeiinisisaldusega kui Robusta, mis on haiguste suhtes vastupidavam, ja mida on lihtsam kasvatada. Liberica on neist kõige madalama kvaliteediga sort, mille osatähtsus on väike. Kohvi juuakse nii mustalt kui erinevate lisanditega, tavalisimad on koor või piim ja suhkur, aga olenevalt maitsest ja fantaasiast võib lisada kakaopulbrit, erinevaid siirupeid, vahukomme või näiteks kaneeli. Palju on väljakujunenud omadustega kohvijooke, tuntumad on näiteks espresso, cappuccino ja caffé latte.
4 kaks korda aastas, nii et puul on samaaegselt nii õied kui viljad. Araabia kohvipuu on isetolmlev, teised kultiveeritavad kohviliigid aga võõrtolmlejad. Liike on võimalik omavahel ristata. Tootmistasandite rajamisel ongi kasutatud araabia ja kongi kohvipuude vahelist hübriidi, mida nimetatakse arabusta. Araabia kohvipuu annab arabica kohvi, kongo kohvipuu aga robusta kohvi, libeeria kohvipuu excelsa kohvi. Moka kohvi saadakse araabia kohvipuu ühe teisendi viljadest. Araabias on seda kaua kasvatatud ja viidatud ka India ookeani lääneossa Mauritiusesse. Varem oli araabia kohvi peamine väljaveosadam Punase mere ääres asuv Mokka (Moha) linn, millelt araabia mailt tulnud kohv siis ka oma nime sai. Kunagi kõrgel järjel olnud kohvi kasvatamine on nüüd Jeemenis taandunud kata kasvatamise ees.
Käsipress (tamper) kasutatakse jahvatatud espressokohvi kokkupressimiseks käpa sees, õige pressimise raskus on 20kg. Maitse (taste) magusus, mõrusus ja hapukus. Mikromullid (microbubbles) piimavaht, mis koosneb mikromullidest, on Latte Art'i tehnika kasutuse eelduseks. Pod Espresso (pod espresso) padjakestesarnased valmisjahvatatud ca 7- grammised espressoannused. Pump (pump) mahhanism, mis tagab espressomasina rõhu ja uue vee boilerisse. Robusta (robusta) Coffea Canephora. Maailmas levikult teisel kohal. Araabiast mõnevõrra madalama kvaliteediga ja odavam kohvisort, mis kasvab 500-600 meetri kõrgusel merepinnast. Pole eriti aromaatne. Röstimine (roasting) Roheliste kohviubade kuumutamine, mis kõrvaldab suurema osa nenfe niikusest ja algatab hulga keemilis protsesse. See põhjustab muudatusi kohvi koostises, mille tulemusena arenevad välja need komponendid, mida oleme harjunud seostama valmis kohvijoogi maitsega.
Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi
jooki. Esimene kirjalik teade kohvist, mida valmistati röstitud kohviubadest, on pärit Araabia teadlastelt, kes kirjutasid, et see on kasulik, kuna pikendas nende tööaega. Araablaste innovatsioon kohviubade jahvatamisel jõudis esimesena Egiptusesse, sealt Türki ja hiljem leidis juba tee laia maailma. Sordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid see on vähe levinud. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mPeale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.is mõjub ergutavalt. Kohvi kasulikkus
Joogiõpetus ISESEISVA TÖÖNA VASTAB KIRJALIKULT KÜSIMUSTELE. 1. Nimeta erinevaid kohvisorte ja too välja nende erinevused. Araabika-levinum ja parim kohvisort Robusta-maitselt araabikast tugevam(robustsem), rohkem kofeiini 2. Kohvipuu- kirjelda Kasvab 7-8m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4m pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10-15cm pikad, läikivalt tumerohelised heldama alapoolega. Kohvi marjad on kirsisuurused ning tumepunast värvi. Valmimine võtab aega 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt. Kohvi saab koristada alates puu 5.eluaastast mitu kord aasta jooksul. 25. eluaastast
(5,48). Kohvisortiment kauplustes (lisa 3) Külastades kaupluseid saime teada, et kohvivalik on väga suur, erinevate kaupluste sortimenti kuulub 53 erinevat kohvisorti. Kõige väiksema kohvisortimendiga oli Säästumarketja kõige suurema sortimendiga oli Prisma. 4. HUVITAVAID FAKTE KOHVIST Keskmine kohvipuu annab ainult 1 kg röstitud kohvi aastas ja esimese saagini jõudmiseks kulub neli kuni viis aastat Kaks kaubanduslikult olulist kohvioa liiki on araabika ja robusta. Araabika tootmine hõlmab 80% maailma kohviturust, kuid ainult 10% sellest vastab erikohvi (speciality coffee) standardile. Brasiilia ja Columbia annavad 45% kogu maailma kohvitoodangust. Maailma kalleim kohv on Jamaica Blue Mountain. Peaaegu kogu selle "rohelise kulla" ostavad jaapanlased. Maailmas juuakse aastas 400 miljardit tassi kohvi. Ühes röstitud kohvioas on üle 1200 keemilise komponendi. KASUTATUD MATERJALID 1. Külastasime ise kaupluseid 2
sooritades olla kindel, et ta saab maitsva, kvaliteetse, turvalise ja tervisliku toidukauba. Toote kvaliteedi jälgimine ei lõpe toote valmimisega, vaid jätkub pistelise kontrolli näol ka poeriiulil. Kõigil Stockmanni omatoodetel on lisaks kvaliteedigarantii. Stockmann Espresso Stockmann Espresso on kvaliteetne espressokohv. Põhja-Itaalias röstitud kohv on valmistatud Kesk- ja Lõuna-Ameerika kohviubadest, segatuna sametpehmete India kohviubadega. Näputäis Robusta kohviube annab tugevust ja ergastab keha. Stockmann Luxury Stockmann Luxury on kõrgeklassiline heleda röstiga kohv gurmaanidele. Lõuna-Ameerika Santose ja Kolumbia kohviubade segu täiendavad Kesk-Ameerika kvaliteetsed kohvioad. Aroomile lisavad pehmust rikkaliku maitsega Keenia ja eksootilise Etioopia kohvioad. Stockmann Original Stockmann Original on kõrgeklassiline heleda röstiga kohv naudinguhetkedeks. Lõuna-Ameerika
Mari-Liis JürnaKaubarühma analüüs 1.Kohv 1.1 Kohvi keemilisse koostisse kuulub: Kofeiin 0,6-4% Kiudained Suhkur Rasv Valk Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) Orgaanilised happed Parkained Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus päritolu maa järgi: Brasiilia- suurim Araabika tootja ¼ maailma toodangust, Vietnam- suurim Robusta tootja. Kohvi saab liigitada ka kofeiini sisalduse ning jahvatusviisi järgi alusel järgmiselt : 1.2 Liigitus kofeiini hulga järgi Kofeiinirikas- üle 2% Keskmine kofeiini sisaldusega- 1,5-2% Kofeiini vaene- alla 0,2% Kofeiinita – alla 0,08% 1.3 Liigitus jahvatuseviisi järgi Jahvatamata kohv Jahvatatud kohv Jäme jahvatus Keskmine jahvatus Peen jahvatus- lauasoola moodi Eriti peene jahvatus
valmistatud oskuslikult valitud ja hoolikalt röstitud kohviubadest. Võid kindel olla, et kogu hellitav kohviaroom jõuab muutumatult kohvitassi. Selle kohvi valmistamiseks on kasutatud Arabica ja Robusta kohviube, mida on röstitud kolmandal astmel. Kofeiinivaba kohv. See on valmistatud samamoodi kohviubadest nagu tavaline kohv. Maitse- ja aroomierinevused võrreldes tavalise kohviga võivad olla kofeiini eraldamise protsessi tulemus, aga kofeiini puudumist maitsest ei tunne. Kofeiinivaba kohv sobib südamehaigetele ning kõrge vererõhuga inimestele. Jacobs Krönung kofeiinivaba kohv on valmistatud kõrgkvaliteedilistest kohviubadest
Austraalia, Mehhiko - u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid kohvipuu - pärit Etioopia mägimetsadest - perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi) - kongo kohvipuu (robusta kohvi) teepõõsas - libeeria kohvipuu (liberica kohvi) - üle 2000 teepõõsasordi - kõrge kohvipuu (excelsa kohvi) - pärit Indiast, Hiinast - 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas - Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, - Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Keenia jt.
· annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota · Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all 1.15. Mõnupeet · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi) - kongo kohvipuu (robusta kohvi) - libeeria kohvipuu (liberica kohvi) - kõrge kohvipuu (excelsa kohvi) · 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas · Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia · kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest · tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika · 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Kamerun, Ecuador
Etüleeni toodavad Etüleeni suhtes tundlikud õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, banaan, maitseroheline, salatid, spinat, seller, porrulauk, mangostan, melon, papaia, avokaado, granadill, tomat. kurk, porgand, kapsad, kartul, hurmaa, kiivi, herned 28. Kohvi liigitamine ja erinevate kohvide valmistamiseks kasutatavad toorained. Lahustuv kohv mis on peamine tooraine. Röstimine. Arabika ja Robusta erinevus. Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel: · Kohvipuu liigi järgi Etioopiast pärit araabia kohvipuu Coffea arabika (saadus araabika kohv) ja Kongo kohvipuu ehk Coffea canephora (saadus robusta kohv). · Päritolumaakohvid - kohvid, milles kasutatud kohvioad pärinevad ainult ühelt maalt. · Röstimisviisi järgi - hele, keskmine või tume. Lisaks võib veel olla keskmiselt tume ja prantsuse röst ehk
mitmekesise ja peene aroomiga, kofeiinisisaldus kuni 2%. Araabika on eelistatuim kohv, tema aastaproduktsioon moodustab u 75% maailma kohvitoodangust. Coffea arabica’l on ohtrasti teisendeid, millele annab sordinime tootjariik, kasvukoht või peamine väljaveosadam. Tuntumaid araabika teisendeid on moka (kasvatatakse Lähis-Idas). (Kikas, et al., 2012, lk 180-181) Luxus kohv, 100% Arabica. Foto: Teine tähtis kohvipuu on Kongo kohvipuu e Coffea canephora, mille saadus on robusta kohv. Robusta kohvioad on väiksemad kui araabika oad, kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Kongo kohvipuult saadav kofeiinirikas (kofeiinisisaldus üle 2%) robusta kohv moodustab u 25% maailma kohvitoodangust. Robusta on tugevama maitsega, sobib paremini tumeda röstiga kohvisegudesse, sageli kasutatakse seda lahustuvas kohvis. (Ibid) Päritolumaakohvid on niisugused kohvid, milles kasutatud kohvioad pärinevad ainult
3 Puuviljad Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Banaanipuu on kuni 15 m kõrge, suurte ja enamasti rebestunud lehtede üksteise sisse keerdunud tuped moodustavad torukujulise ebavarre. Kasvab kõikjal troopikas näiteks: brasiilia, India, Filipiinid. Vajab kasvamiseks niiskust. Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused
.............................................................................................. ............................................................................................................... Valge tee- kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud, seetõttu vajab valge tee ka pikemat valmimisaega (7 min) Punane tee- ,,Oolong" (Hiina, Taiwan)- teelehed punase, rohelise triibulised KOHV Robusta ja Arabica- kohvipuud 1. Saagi koristus-aastaringselt 2. Kuivatamine 3. Marjade koorimine ja poleerimine 4. Sorteerimine ja pakkimine ning suunamine vabrikutöötlemisele 5. Kohvi laagerdumine 1-10 aastat 6. Kohvi röstimine 180-2000C juures 7. Kohvi jahvatamine 8. Valmiskohvi pakkimine PIIM JA PIIMATOOTED ..........................................-on rasva (koore) eraldamine tsentrifugaaljõu abil .........................................
nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näitelks teravilja, sigurit jms. Kohviasendajad
R tähistab riisikasvatusi. W tähistab nisu. J tähistab ,,Jowar". B bajra ?? Rohelised alad on samuti ka metsa alad, lillakad-hallid alad tähistavad segakasvatusi näiteks tee, kohv, tubakas jne. Metsamajandus ja metsatööstus Indias on 17% maast kaetud metsadega, millest 20% on Madhya Pradesh'is. Seda on normaalselt arvestades riigi kliimavöödet. Peamiselt kasvavad seal lehtpuumetsad, väga palju kasvab ka tiigipuud. Peamisteks liikideks ongi tammepuu, sal (Shorea robusta ) ja tiigipuu. Põhiliselt laiuvad metsad India kesk osas, kirde ja põhja osas, suur osa mägedes. Üldiselt paikneb mets raskesti kättesaadavates kohtades. Suurem osa puidust kasutatakse mööbli ja muude puit-aksesuaaride valmistamisele, kuigi maainimesed kasutavad puitu palju kütusena nagu eelpool mainitud. Indias ei panda suurt rõhku metsandusele, pigem tulevad enne muud alternatiivid, nagu põllumajandus. Metsakompleksid pole eriti arenenud. Kõige suuremaks
· Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Parimad toorkohvi oad on sinakas-rohelise või hallikas-rohelise värvusega. Pruun värvus ja plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine ja meeldiv, kofeiinisisaldus 2%. Kolmveerand maailma kohvitoodangust. 2. Robusta (Coffea Robusta)- on pärit Kongost. Kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus 2%. Umbes veerand maailma kohvitoodangust. 3. Lõuna- Aafrikast pärit Coffea Liiberica Ühes kohvipuu viljas on kaks rohelist seemet. Oad eraldatakse viljalihast, pestakse ja kuivatatakse. Kohvioad sisaldavad umbes 0,6-2% kofeiini ja kokku 1200 erinevat ühendit. Kohvi joomine tõstab vererõhku ja parandab neerude tegevust. Röstimisviisid:
· Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Parimad toorkohvi oad on sinakas-rohelise või hallikas-rohelise värvusega. Pruun värvus ja plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine ja meeldiv, kofeiinisisaldus 2%. Kolmveerand maailma kohvitoodangust. 2. Robusta (Coffea Robusta)- on pärit Kongost. Kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus 2%. Umbes veerand maailma kohvitoodangust. 3. Lõuna- Aafrikast pärit Coffea Liiberica Ühes kohvipuu viljas on kaks rohelist seemet. Oad eraldatakse viljalihast, pestakse ja kuivatatakse. Kohvioad sisaldavad umbes 0,6-2% kofeiini ja kokku 1200 erinevat ühendit. Kohvi joomine tõstab vererõhku ja parandab neerude tegevust. Röstimisviisid:
Jasmiinitee puhul lisatakse oolongile või rohelisele teele terveid jasmiiniõisi. Puuviljamaitselised teed valmistatakse puuviljamaitseliste õlide ja Sri Lanka või hiina musta tee kombineerimisel. Kohv: tooraine, sordilisus. Kohvi tehakse jahvatatud kohviubadest. Kohviseemneid kasvatatakse laiadel lavadel varjutatud puukoolides. Kaks majanduslikult tähtsat kohviliiki on Coffea Arabica (Arabica kohv), mis katab 70 protsenti maailma toodangust ja Coffea Canephora (Robusta kohv). Vähem kasvatatakse Coffea Libericat (Liberica kohvi) ja Coffea dewevreid (Excelsa kohvi)
Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis: - kofeiini (ergutava toimega ksantiinalkaloidi) 12%, - parkaineid, - eeterlikke õlisid, - lämmastikuühendeid. Araabika oad on suhteliselt suured, piklikud, neid läbib veidi laineline vagu. Araabika on kõrgelt hinnatud, kvaliteetne, mahedamaitseline aromaatne kohv, sisaldab vaid 1% kofeiini. Robusta oad on väiksemad, ümaramad, neid läbiv vagu on sirge. Araabikaga võrreldes kibedama maitsega. Sisaldab 2% kofeiini, on madalama hinnaga. Kohv stimuleerib kesknärvisüsteemi, hingamiselundite tegevust, laiendab veresooni, suurendab vöötlihaste toonust ja kiirendab südame tööd. Kofeiin peletab väsimust, parandab õppimis- ja töövõimet, aitab ärkvel püsida. Palju kofeiini tarbivad inimesed võivad selle aine puudumisel tunda peavalu, lihaspingeid,
· annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohv) - kongo kohvipuu (robusta kohv) - libeeria kohvipuu (liberica kohv) - kõrge kohvipuu (excelsa kohv) · 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas · Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia Kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest · tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika · 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Kamerun, Ecuador
peenestamise teel. On sokolaadiglasuuriga, vahvlikorpusega, sufleega, puuvilja ja pähkli korpusega, piimaga, koorega ja närimiskompvekke. JOOGID Jooke on mitmesuguseid ja erineva klassiga. Jooke tarbitakse ka erinevatel põhjustel. Mitte alkohoolsed joogid(Kohvi, tee, mahlad ja gaseeritud joogid) Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Kohvi on kahte liiki Araabika ja robusta. Kohvipuud kasvavad üle maailma kitsas subtroopilises vöötmes umbes 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Kohvitaim on pärit Etioopiast. Suurimad kohvitootjamaad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Kohvitaim on väga külmakartlik. Kohvitaim võib kasvada kuni 10 m kõrguseks. Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: araabika pärast vihma ja robusta korrapäratult. Kohvimari on kirsisuurune ja värvub
(Goodyera repens), mis on arvatud III katisekategooriasse. Lindudest on kindlaks tehtud ligemale poolsada liiki, kelledest väikesearvulised pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti (Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast
Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. Põhilised hahvatuse jämedused on jäme jahvatus, keskmine jahvatus, peen jahvatus ja türgi jahvatus. Midapeenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse. Tuntakse kahte põhilist kohviliiki: Araabika (Coffea Arabica) peetakse vanimaks viljeledud kohviliigiks. Araabika sisaldab vähem kofeiini kui ükski teine majanduslikel eesmärkidel kasvatatav kohvipuuliik. Robust ( Caffea Robusta) sisaldab umbes kakskorda rohkem kofeiini kui araabika kohv. Peetakse vähem kvaliteetseks, maitsvaks kui araabika kohv. Robusta kohvi oad on kummimaitselised, põlenenud maitsega ning kibedama kui araabika kohvi röstitud oad. Robusta kohvi kasutatakse palju lahustuvates kohvides ning vängemates espressosegudes. Röstimisviisid võivad olla hele, keskmine, keskmiselt tume või tume. Mida tumedam röst,seda kangem kohv saadakse.
Selts Gentianales emajuurelaadsed Sug. Gentianaceae emajuurelised Gentiana pulmonanthe sinine emajuur (kroontipmed on keerdus õiepungas) Sug. Rubiaceae madaralised o 10000 liiki, suuruselt 4 kohal (1.Asteraceae, 2.Orchidaceae, 3. Fabaceae) Coffea arabica - Araabia kohvipuu Kaffa Etioopia provints. Coffea canephora Kongo kohvipuu (robusta kohv) Aafrikast Galium verum - hobumadar Selts Lamiales iminõgeselaadsed tavaliselt vastakud lehed, kuid on palju erandeid nagu näiteks väga varieeruv mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukond. Õied on sageli sügomorfsed, (monosümmeetriline, bilateraalne) tavaliselt mitmesugused kahehuulelised Sug. Lamiaceae huulõielised o rohtsed või puitunud, aromaatsed tänu näärmekarvades olevatele
orgaanilisi happeid, parkaineid, B-rühma vitamiine jt. kokku kuni 1200 erinevat ühendit. Röstimisel muutub ubade keemiline koostis ja moodustub rohkem kui 70 ühendist koosnev aromaatsete ainete kompleks. Kohviubade tüübid. Kohvisorte on tuhandeid, mis jagunevad põhiliselt 3 tüüpi: araabika (Coffea Arabica), pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine, meeldiv, kofeiinisisaldus kuni 2%, annab kolmveerandi maailma kohvitoodangust; robusta (Coffea Robusta), pärit Kongost, kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer, vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus üle 2%, umbes veerand maailma kohvitoodangust; libeerika (Coffea Liberica), pärit Lääne-Aafrikast ei oma tänapäeval erilist tähtsust. Araabika ja robusta tüüpi kohvipuid on püütud ka ristata, mille tulemusel on saadud kõrgelt hinnatud hübriid arabusta. Päritolumaa järgi eristatakse brasiilia, kolumbia, guatemaala, costa-rica, keenia,
Kohvimarja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivemenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju veevannis 24- 48 tundi, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetluse teel saadud kohv. Parim kohviliik on Coffea Arabica, pärit Etioopiast, mille osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort on Coffea Robusta, mis maitselt Arabica kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Coffea Liberica, kuid selle osatähtsus on maailmas kaduväike. Toorkohvist röstitud kohviks Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Sedasi tulevad esile väiksemadki maitseväärtused. Kuidas kohvi röstitakse? Tavaliselt röstitakse ube umbes 6 minutit
annaabi.ee 
