Erinevate juustutüüpide valmistamisest Juust dünaamiline bioloogiline süsteem Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümivalmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm. Emmental · Emmentali orust · Kõva, helekollane, sveitsi juustu tüüpi, magus maitsetoon, pähklimaitse ja lõhn, spetsiifilised kirsi- või koguni kreekapähklisuurused augud · 80 kg juusturatas 1000l toorpiima · Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine
Tugeva pähklise maitse ja meeldiva aroomiga juust. Kui Gruyere ja teised traditsioonilised Sveitsi juustud leiavad tihti kasutust fonüüdes ja raclettides siis Tete de Moine on parim just spetsiialse seadmega lõigatud roosidena, Rielsingu või Chardonnayga nautides. Emmental Üks tuntumaid Sveitsi juuste, algupäraga Emmentali kantonist Berni lähedalt. Tehtud lehmapiimast ning vanusega 2-12 kuud olenevalt valmistamise meetodist. Kuna sveitslased on kaitse alla võtnud, mitte tootenime Emmental vaid Sveitsi Emmental, siis kohtab sellenimelist juustu laialdaselt ka mujal, riigi piiridest kaugel väljaspool.Tõsisele juustusõbrale see juust väga pikka tutvustamist ei vaja. Emmental juustud on olnud läbi aegade eestlaste suured lemmikud. Emmenatal juustud pakuvad kokkadele piiramatuid kasutusvõimalusi sobib hästi võileivale, fonüüsse, gratineerimiseks jne..
...................................................7 2.1.5 Rondele ..................................................................................................................... 7 2.1.6 Feta7 2.1.7 Parmesani e. Parma juust........................................................................................... 7 2.1.8 Mozzarella..................................................................................................................7 2.1.9 Emmental................................................................................................................... 8 2.1.10 Maasdam..................................................................................................................8 2.2 Juust ja vein.......................................................................................................................8 2.2.1 Toorjuustud (näiteks mozzarella, mascarpone, riccota, feta)...............................
Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Cheddar Cantal Gouda Edam Fontina Monterey Jack Kõva juust Kõik kõvad juustud ei pruugi olla kõva koorikuga. Mõnikord on koorikut pestud ja kaabitud, et parandada juustu laagerdumist. Laagerdumine kestab 4–12 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi Emmental Gruyère Parmesan Raclette Beaufort Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseen. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljapoole. Gorgonzola juust Bleu de Bresse Danish Blue Stilton
Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadus...
laagerdatakse veinis või õlles. Hea maitsega ja tugeva lõhnaga): Münster, Livarot Poolkõva juust ... on pressitud ja laagerdatud kaua vähese niiskusega ruumis. Ta on värvuselt kahvatukollane, kaetud vahaga / või ilma Sordid : Gouda, Edam, Cantal, Monterey Jack, Cheddar, Fontina, Tilsiter Kõva juust Kuumutatakse vähemalt 1 tund, laagerdub 4-12 kuud. Juustu sisse tekib süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustuvad juustuaugud. Värvus kollane Sordid: Emmental, Gruyere, Parmesan, Raclette, Beaufort, Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatatakse ja külvatakse hallitusseen ( Penicillium gorgonzola). Juustu sisse süstitakse nõeltega lisaks hapnikku, et hallitusseen saaks paremini areneda. Värvus valkjaskollane, sinisäbruline Sordid: Gorgonzola juust, Rookfoor, Bleu de Bresse, danish Blue, Stilton Rokfoor
· Bel Piemonte juust · kostromaa juust · Brie juust ehk Brie · Maasdammeri juust valgehallitusjuust · mozzarella · brõnsa · Parma juust · Cheddari juust · Pikantne juust · Edami juust · ricotta · Emmentali juust ehk Emmental · rokfoor ehk Roquefort ehk · feta ehk fetajuust Roqueforti juust · Gorgonzola juust · Stiltoni juust · Gouda juust · Sveitsi juust · Gruyère'i juust · Vene juust · hollandi juust · Viru juust · Hollandi leib Kasutatud kirjandus: http://www.estover.eu/index.php?page=erinevad_juustud
JUUSTUSORDID Toorjuustud Feta juust Väga erilise, tugevalt ürdise ja soolase maitsega juust. Kasutatakse erinevates salatites ning küpsetistes. On klassikalise Kreeka salati vältimatu koostisosa. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1318 Mozzarella Mozzarellat kasutatakse pitsajuustuna, kuna see sulab kergesti katetakse juustuga tihipeale ka võileibu ning ahjuroogasi. Suurepäraselt sobib see ka salatitesse. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=679 · Veinidest sobivad toorjuustude juurde kerged valged itaallased Pinot Grigio, Soave, Orvieto, mullitavad kuivad vahuveinid, ka rohune Sauvignon Blanc. Olenevalt lisanditest sobivad salatite juurde ka punased noored Chiantid ja Valpolicellad ning Gamay' veinid Prantsusmaalt Beaujolais'st ja Loire'i orust, samuti Uue Maailma Pinot Noir. Valgehallitusjuus...
Laagerdamata venitatud massiga juust Juustumassi leotatakse ning Mozzarella sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsi saavutamiseni. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, Gouda mida on laagerdatud üsna kaua Edam ja väga niiskes ruumis. Enamasti on need juustud kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Kõva juust Vaari kuumutatakse vähemalt Emmental tund. Parmesan Laagerdumine kestab 412 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 Sinihallitus juust Seda juustu ei kuumutata ega Rokfoor ehk Roquefort pressita. Bleu de Bresse Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseened.
Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib ...
välimust ega maitset. Ka võite suure koguse lahja juustu asemel kasutada oluliselt väiksemal hulgal, aga tugevama maitsega rasvast juustu. Rasva üldkogus jääb samaks, maitse ja konsistents aga paranevad oluliselt. Vanuse ehk küpsuse põhjal valides taluvad otsest kuumust (pitsad, gratäänid, kuumad võileivad) kõige paremini kaua küpsenud ja kõvad juustud, mille puhul rasvasisaldus võib isegi tagaplaanile jääda. Kohalikest juustudes on parimaks valikuks Campanello, Cheddar või Emmental, importjuustudest on kahtlematult parimaks valikuks väga vanad ja kõik parmesani- või pecorino-tüüpi juustud; muidugi sobivad ka teised vanad juustud. Pitsajuustuks valivad itaallased alati mozzarella, kuid ei jäta seda kunagi liiga kauaks kuumuse võimusse. Mõnede juustude iseärasused. Kõva juust Edam allub hästi mikrolainetele, kuid sulab tavalises ahjus väga tõrksalt. Algupärane, Vahemere äärest pärinev kitsepiimast fetajuust,
kes söövad vaid värsket rohelist rohtu, võililli ja karikakraid. Sööt lisab piimale oma erilise maitselise nüansi ja sellisest piimast valmistatud juust maitseb lausa maagiliselt hästi. Cheddar on aukudega juust, maitse poolest hapukasmagus ning sulab suus justkui sokolaad. Cheddar'i juust küpseb 9 kuni 24 kuud ja tänu suhteliselt kõrgele rasvasisaldusele 50 protsendi piires kasutatakse seda väga laialdaselt just soojades toitudes. Emmental on pärit Sveitsist ning on saanud oma nime Emme jõe oru järgi. Emmentali juustu augud peavad olema niisama suured kui sarapuupähklid. Emmentali koorikut pressides hoovab hõrku veinilõhnalist aroomi, mis täiustab suurepäraselt puuviljalist ja suudkõditavat hapukat maitset. Emmental sobib imehästi soojadesse toitudesse ning seda pakutakse tihti ka juustulaual, kuid Emmentali tuntuim (ja sobivaim!) kasutusviis on luksuslikus fondüüs.
kes söövad vaid värsket rohelist rohtu, võililli ja karikakraid. Sööt lisab piimale oma erilise maitselise nüansi ja sellisest piimast valmistatud juust maitseb lausa maagiliselt hästi. Cheddar on aukudega juust, maitse poolest hapukasmagus ning sulab suus justkui sokolaad. Cheddar'i juust küpseb 9 kuni 24 kuud ja tänu suhteliselt kõrgele rasvasisaldusele 50 protsendi piires kasutatakse seda väga laialdaselt just soojades toitudes. Emmental on pärit Sveitsist ning on saanud oma nime Emme jõe oru järgi. Emmentali juustu augud peavad olema niisama suured kui sarapuupähklid. Emmentali koorikut pressides hoovab hõrku veinilõhnalist aroomi, mis täiustab suurepäraselt puuviljalist ja suudkõditavat hapukat maitset. Emmental sobib imehästi soojadesse toitudesse ning seda pakutakse tihti ka juustulaual, kuid Emmentali tuntuim (ja sobivaim!) kasutusviis on luksuslikus fondüüs.
3. Lisatakse juuretis, mille täpne liigiline koosseis ja struktuur on teadmata, so defineerimata kultuur (nt keefiriseenes) Juuretiste klassifikatsioon: Temperatuuritundlikkuse alusel: 1. Termofiilsed kultuurid: temperatuuri optimum 45°C g=30min nt piima streptokokid, laktobatsillid Steptococcus salivarius ssp thermophilus, Lactobacillus delbruecki ssp bulgaricus, L.helveticus Jogurt, Mozzarella, Emmental 2. Mesofiilsed kultuurid: Temperatuuri optimum 30°C Nt: laktokokid G=1,0h (30°C) Lactococcus lactis ssp cremoris, Lactococcus lactis ssp lactis biovar diacetylactis, Leuconostic mesenteroides ssp cremoris Laktobatsillid: Lactobacillus brevis Juuretiste biokeemilisi omadusi: Juuretiste jaotus metabolismi tüübi alusel: 1. Grupp1 obligaatsed homofermentatiivsed bakterid (OHOL)
Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton. Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie. Juustusorte · juust Atleet · Bel Piemonte juust · Brie juust ehk Brie valgehallitusjuust · brõnsa · Cheddari juust · Edami juust · Emmentali juust ehk Emmental · feta ehk fetajuust · Gorgonzola juust 7. · Gouda juust · Gruyère'i juust · hollandi juust · Hollandi leib · kamambäär · kostromaa juust · Maasdammeri juust · mozzarella · Parma juust · Pikantne juust · ricotta · rokfoor ehk Roquefort ehk Roqueforti juust · Stiltoni juust · Sveitsi juust · Vene juust · Viru juust Sveitsi juustu kuubikud
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
..75 Rasvasuse alusel Rasvasus Kuivaine rasvasisaldus % Kõrgrasvane üle 60 Rasvane 45...60 Poolrasvane 25...44 Madalrasvane 10...24 Lahja alla 10 Soolasuse alusel: Soolane üle 1,4% Mõõdulkalt soolane 0,7...1,4% Vähesoolane kuni 0,7% 5. Kuidas liigitatakse juustud kuju ja suuruse järgi? · Kettakujulised Camembert, Brie · Madal silindriline Gouda, Emmental, Roquefort · Kõrge silindrikujuline Eesti juust · Risttahukaline Tilsiti, Hollandi leibjuust · Kerakujuline Edam · Koonilised, püramiidjad, tilgakujulised 6. Juustude organoleptilisel hindamisel jälgitakse...mida? · Välimust, · konsistentsi, · Augustust ja värvust, · maitset ja lõhna 7. Mida nim. Juustuks? Juust on kontsentreeritud ja pika säilivusajaga piimatoode, mille põhikomponentideks on valk ja rasv
Aceto balsamico - Palsamiveiniäädikas, kõige kvaliteetsem ja algupärasem on pärit Modenast Itaaliast. Kasutatakse kastmete, köögiviljade, salatite, marinaadide jm maitsestamiseks. Afrodisiaakum - Kirge, sensuaalsust rõhutav, seksuaalset erutust tekitav toiduaine. Nimetus pärineb Kreeka armastusjumalanna Aphrodite nimest ning kõige sagedamini seostatakse seda austrite, sparglite, šokolaadi ja viigimarjadega. Aioli - Lõuna-Prantsusmaa Provence’i rahvustoit, mis kujutab endast küüslaugumajoneesi, mida serveeritakse enamasti kuivatatud kala ja köögiviljadega. Al dente - Mõõdukalt pehmeks keedetud, teisisõnu poolkõvaks jäetud köögiviljad ja pastatooted, nii et toorainel on säilinud algne kuju ja tekstuur. Al fresco - Värskes õhus serveeritud eine. Alphabetti - Tähestikukujuline pastatoode. Amatriciana - Itaalia linnakesest Amatricest pärit pastakaste, mis valmistatakse peekonist, tomatitest ja oliividest ning maitsestatakse värskete ürtidega...
Vürtsid ja Ürdid Vürtse kasutatakse grillimisel nii eraldi maitsestamisel kui ka marinaadide või grillkastmete koostises. Paljud vürtsid annavad grill-lihale lisaks heale maitsele ka ilusa värvi ja apetiitse välimuse. Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. Cayenne pipar: Ei ole tegelikult pipar vaid paprika liik. Eriti palju kasutatakse Idamaises, Aafrika ja Mehhiko köögis. Cayenne pipart kasutataksegi tihti erinevate grillimaitseainete ja -kastmete koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega. Cayenne on terav vürts, seepärast piisab selle tarvitamisel suhteliselt väikesest kogusest. Kui selle maitsega liialdada, siis ei pääse toidu oma maitse või teised maitsevürtsid esile. Kui kasutad Cayenne pipart kastmetes või isetehtud marinaadides, siis lase need peale maitsestamist mõni minut seista ja all...
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad vere...
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
Cheddari. Piimhappebakterite ja propioonbakterite toimel valmivad juustud. Näiteks sveitsi tüüpi. Hallitusseente osalusel valmivad juustud, sini- ja valgehallitusjuustud. Limamikrofloora osalusel valmiva juustud. Näiteks Tilsit Toorjuustud. Juustu liigid Kõvad ja poolkõvad juustud Toimub piima eeltöötlus, juurendamine ja vormimine. Kasutatakse Hollandi tüüpi tehnoloogiat. Itaalia tüüpi kõvad juustud: Gran Padano, Parmesan Sveitsi tüüpi juustud: Emmental Hollandi tüüpi juustud: Gouda, Edam Tilsiti tüüpi juustud: Atleet, Vene Cheddari tüüpi juustud: inglise juustud Plastifitseeritud juustud: Mozzarella Pehmed ja poolpehmed juustud Toimub piima eeltöötlus, vormimine, pööramine ja kõige lõpuks soolamine. Enne valmimist nende juustude pinda ei kaeta, kuid valmimise kõigus võidakse sooritada mitmeid hooldusprotsesse. Pehmed juustud sisaldavad rohkesti vett, mistõttu nende säilivus ei ole nii hea kui kõvadel juustudel
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...