Jamss Merlin-Hans Hiiekivi Jamss arvatakse olevat kasvanud juba Juura ajastul. Omadused Dioskoor (Dioscorea), juurmugulaid/jämenenud risoome moodustavate taimede perekond dioskoorealiste sugukonnast; Jamsil on väänduv või roniv 23 m (mõnel liigil 1012 m) pikkune vars, mis ogaliste või pikakarvaliste köitraagudega kinnitub tugedele. Õitseb vähe, emasõiest moodustub 13 cm pikkune kolmeosaline kapslike, mille igas osas on 2 seemet.
säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. KARTUL (Solanum tuberosum) Päritolumaaks on LõunaAmeerika Euroopasse toodi 16.sajand, Eestisse aga 18.sajand Kõige paremini kasvab jahedas parasvöötmes Kasvuks on vaja 1521 kraadi Niiskus ja valgusnõudlik, vajab huumusrikkast ja spoorset mulda Kartuli suurimad tootjad aastal 2009 Hiina India Venemaa Ukraina USA KAS TEADSID? 2kg kartulist saab pool liitrit viina KARTULITAIMED JAMSS (Dioscorea) Kasvab põhiliselt LääneAafrikas ja UusGuineas Perekonda kuulub 250 liiki Kasvatatakse lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimavöötmes Vajab rohkesti niiskust ja kasvamiseks temperatuuri 2530 kraadi ja sademeid 1500mm aastas Kasvuaeg 612 kuud Värskena mürgised, söödavad keedetult SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Nig e e ria Ele va nd iluura nnik G h a na Be nin To g o KAS TEADSID?
LOOMAD • loomad ja linnud on väga lärmakad • elavad puudel • kaitsevad oma territooriumi • on öise eluviisiga loomi • erksavärvilised Nt: anakonda; alligaator; laiskloom; puuma; sipelõgija; aara Ekvatoriaalsed vihmametsad KLIIMA TAIMED levivad ekvaatoripiirkonnad • kasvavad aasta läbi kuuma ja troopilise kliimaga aladel • puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud • võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • le...
Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt
2-3 aladel-puuvill, riis saaki Veisekasvatus Niiske savann- maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, puuvill, kohvipuu, teepõõsas, riis Ekvatoriaalne Veg. Periood 12 kuud 1500-5000mm/aastas Mullad viljatud Õlipalm, kautšukipuu, kohvipuu,
töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus:
Lähisekvatoriaalne savann s-kuum, t-soe s-rohkem, t-vähe vähe viljakad maapähkel, suhkruroog, Lusaka niisutust) maniokk, jamss, banaan, kohv riis, õlipalm, kautsuk, kohv, Ekvatoriaalne vihmametsad aasta läbi kuum palju sademeid 12 kuud vähe vijlakad kakao ja eelmised
Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mullad- viljakad * Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus: Teraviljad- nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad- kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt
väheneb põhjavesi. Teeks istandused või põllud niiskemasse kohta. Kui põld või istandus asub veekogu juures või lähedal, ning väetatakse põldu või istandust, reostub ka vesi. Ei raja veekogu lähedale põlde ega istandusi. 5.LOOMAKASVATUS: Linnud-kanad,kalkunid,pardid jt. Sead Veised-piimakari, lihakari ja tööloomad Lambad- villa-lihalambad TAIMEKASVATUS: Teraviljad-nisu,riis,mais,oder Mugulviljad-kartul, jamss 6.Eestis on hea kliima, ei ole liiga palav ega liiga külm, hea et elame parasvöötmes, meil on enam-vähem head mullad, meil on vegetatsiooniperiood on meil 5 kuud. 7.Kuna Eesti asub parasvöötmes, meil on niisked ja palju heina, aga Vahemere ääres on kuiv ja päikseline. 8.See on maailma kõige olulisem loodusvara, tänu sellele saame me hingata, süüa jne. 9.Sinu enda arvamus. 10.Trantsportideliigi valikut kaupade veol mõjutavad järgmised tegurid: Veo kulud Veo aeg
Teraviljad Kõige olulisem haru. Pool maakera on põllumaa all. Saab toota kütuseid. Nisu: Edela-Aasia, 3-32ºC , 250-1750mm, USA, Hiina, India. Riis: valge riis Aasias, must ehk keelatud riis Aasias, must riis Aafrikas Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber Puuvill: Lõuna Mehhiko, Guatemala ja Aasia, soojanõudlik, 25-27ºC, väheviljakas muld, lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kun...
viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1].Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvillraps, õlipalm, maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja
Jaapanisse, Põhja-Euroopast Lääne-Euroopasse PÕLLUMAJANDUS *põllumajandust mõjutavad tegurid looduslikud: a)kliima- temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood (aeg, mil taimed kasvavad) b) muld- viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusreziim c)pinnamood- ''terrassid''. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi
oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE · Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C · Vähe põllumaid · Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. · Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND · Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist · Nt. kasvatakse Peruu
Esmasektor · Esmasektor ehk hankivsektor tegeleb majandusharudega ,mis toetuvad oma toorainele. · Siina kuulub: 1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ...
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telge...
kultuurtaimed: õunapuud. 5. Soe parasvööde: Soe, paras. Pruunmullad, mustmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: uba, suhkrupeet. 6. Lähistroopiline vööde: Talv vihmane, suvi kuiv. Viljakad mullad, mõned poolkõrbed. Saaki aastas 2, kultuurtaimed: puuviljad. 7. Troopiline vööde: Väga soe, kõrbemullad. Saaki aastas 2-3. Kultuurtaimed: suhkruroog, dattel, kohv. 8. Lähisekvatoriaalne vööde: Lühike vihmaperiood, soe. Ferraliitmullad, saaki aastas 3, kultuurtaimed: hirss, jamss, banaan. Loomad: veised. 9. Ekvatoriaalne vööde: Väga niisked. Viljatud mullad, saaki aastas 3. Kultuurtaimed: kakao, kohv. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID Põlispõllumajanduse arenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukamad pered. Tekkis maaomand ja ajapikku kujunes mõisasüsteem. (mõisnik andis maa talupoegadele kasutada ja nõudis selle eest renti.) Industriaalajastul jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid
suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist Nt. kasvatakse Peruu Andides
väikesemahulisest tööstusharust, mis kokku moodustavad vaid umbes 3% SKT-st. Kaubanduslikus äritegevuses suures osas domineerivad suured kaubandusettevõtted kogu Vaikse ookeani lõunaosas. Septembris 1974, avati riigi esimene kaubanduslik äripank Tonga pank. Pärast kaubandusliku keskuse kapitali hävitamist toimusid massirahutused. Tonga maaelu on põhinenud istandustele ja põllumajandusele. Squash kõrvitsad, vanill oad ja juurviljad nagu cassava ja jamss, kohvi on peamised põllukultuurid mis rahe sisse toovad. Sead ja kodulinnud on peamised kariloomad. Hobuseid kasvatatakse projektide eesmärkidel. Veiseliha import on vähenenud. Kalandus on ka üha kasvav sektor, tuuni ja merevetikatooted on peamised mere ekspordiallikad. Mõningad pildid Tongast Kaart Kuningas Tonga rand Tongatapu saar Kasutatud allikad kiri: http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://www.state
Polaarkliima: - Jahe parasvööde: rukis, kartul Mõõdukas parasvööde: nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad Soe parasvööde: oliivipuu, tsitruselised, puuvill, riis, soja, viinamari. Lähistroopiline: talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline: datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirs, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga -"""- : hirs, maapähkrl, puuvill, maniokk, jamss, mais, riis, banaan, Ekvatoriaalne: maniokk, mais, riis, banaan, suhkruroog, kakaopuu, kohvipuu. 7. Selgita teatud riigi või piirkonna põllumajanduse spetsialiseerumist. Austraalia ja Uus merema suurimad lambakasvatajad. USA, Argentinas, Lõuna- Aafrikas levinud rantsod. 8. Iseloomusta põllumajandusliku tootmise vorme. Agraarajastu põllumajandus- maastja põllumajandusest kujunes mõisasüsteem. Mõisnik andis maa talupojale kasutada ja nõudis selle eest renti.
Iiris kommisort; lillesort J Jalopeno (tsilli) - tulise maitsega kapsikum. Tänu tulisusele ja aroomile kasutatakse erinevates vormiroogades, taco´de ja tortiljade täidistes. Kasuta hästi ettevaatlikult, sest võid toidu väga kergesti ülemaitsestada! Jahu erinevatest teraviljadest jahvatatud pulber. Julienne peenteks tikkudeks lõigatud toiduaine Jamss - troopikamaadel kasvav ronitaim kartulitaoliste, kuid väga suurte mugulatega (1-1,5 m, kuni 50 kg). Hiina jamss on vanimaid kultuurtaimi. Valgel ja kollasel jamsil on pikergused, vesijamsil ümmargused mugulad. Keedetakse ja kuivatatakse. Jõhvikas rabades kasvav mari, sobib magustoitude valmistamiseks, keedisteks, säilitamiseks kuivatatult, külmutatult, vees. Jahutamine kulinaarne töötlemisviis Juust erinevad maitsejuustud, sulatatud-, suitsujuustud Juurseller maitsejuur Jääsalat salatiliik Jogurt piimasaadus, palju erinevad maitseid K Kaalikas köögivili
mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: nisu, riis, mais, kartul, sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, puuvill, lina, suhkruroog, kohv, kakao, tee, tubakas. Teraviljakasvatus: riis, nisu, mais Õlikultuurid: sojauba, kookospalm, õlipuu, õlipalm, raps, päevalill Kiudkultuurid: puuvill, lina, kanep, dzuut Mugulkultuurid: kartul, bataat, maniokk, jamss Mõnukultuurid: kohv, tee, kakao, tubakas, narkootilised ained Nisu: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa; parasvööde, lähistroopiline Riis: Hiina, USA, India, Tai, Pakistan, Vietnam; lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne Mais: USA, Hiina, Prantsusmaa; peaaegu kogu maailmas, lähistroopiline Kartul: Hiina, India, Venemaa, Ukraina; parasvööde Sojauba: USA, Brasiilia, Argentiina, Hiina, India; lähistroopiline
http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid, · Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt pardid, haned jt · Söödakultuurid: juurviljad, põldhein · Karusloomad · Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt polaarrebased, naaritsad
toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, • Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Karusloomad • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt
Ikan bilis on kuivatatud peenkala, mida pudendatakse suppidesse ja kastmetesse. Maire Suitsu soovitab selle Eestis asendada kuivatatud Peipsi tindiga. Jalapeno - Terav Mehhiko tšillipipar. Tänu teravusele ja aroomile kasutatakse erinevates vormiroogades, tacode ja tortiljade täidistes. Lisa hästi ettevaatlikult, sest võid toidu väga kergesti üle maitsestada! Jamss - Troopikamaadel kasvav ronitaim kartulitaoliste, kuid väga suurte mugulatega (1–1,5 m, kuni 50 kg). Hiina jamss on vanimaid kultuurtaimi. Valgel ja kollasel jamsil on pikergused, vesijamsil ümmargused mugulad. Keedetakse ja kuivatatakse. Julienne - Peenteks ribadeks ehk tikkudeks lõigatud köögivili või liha. Kabanos - Kabanos on sünnimaal Poolas peenike, tavaliselt sealihast valmistatud suitsuvorst. Soomes ja meil müüakse kabanossi nime all kohalikke grillvorste, millel pole originaaliga kuigi palju ühist.
pähklid ja seemned arahhis muna soja kuivatatud oad kuivatatud herned piim* juust* läätsed päevalille võrsed põisherne võrsed läätse võrsed liha (imetajate-, kala-, linnuliha) Tärkliselised toiduained Kartul, kastanid, leib, kookospähkel, valminud tärkliselised viljaterad, bataat ehk maguskartul, jamss, makaronitooted, oad, värske türgi uba/aeduba, sügisesed kõrvitsalised, kõrrelised (kõrsviljad) ja kruubid, piimjuur, maapirn, ümarad artisokid, kõrvits, pastinaak Rasvad Avokaado, oliivid, taimeõli, seemned, koorevõi*, pähklid, rõõsk koor, arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatõun
Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. · Põllumajanduse allharud Taimekasvatus Teraviljad nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid juurviljad, põldhein Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt Köögiviljad tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad - apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus Veised - piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa ja lihalambad
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
Jamaica ekspordib samuti kookospähkleid, tsitrusvilju, ingverit, tubakat, jamssi, papaiasid, pipart, ja lõike lilli. Jamaica eksportis 227,7 miljoni ja importis 402,7 miljoni dollari väärtuses põllumajandustooteid aastal 2001. Jamaica toidu vajadused on täidetud ainult osaliselt kodumaistest toodetest ja toiduained on suur impordiartikkel. Peamised toidu põllukultuurid, mida kasvatatakse peamiselt väikestes taludes, on maguskartul jamss, riis, kartul, maniokk, tomatid, ja oad. Jamaica on suur marihuaana tootja, aga see jääb endiselt ebaseaduslikuks. Jamaica valitsus osaleb USA rahastatud kampaanias, marihuaana kauplemise likvideerimiseks. Jamaica riigis on vist vahepeal arutadud ka seda, et kanep legaliseerida, kuid siiamaani ei ole seda veel tehtud. Pilt: Kanepi leht. Kalandus ja metsandus Looduslikud metsad, maa millel kasvas vähemalt 21% ulatuses metsa, moodustas 24 protsenti kogu maaalast
Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumee...
puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsalt. Savannikarjamaadel tegeletakse enamasti veisekasvatusega. 6.2 Pikk vihmaperiood (üle kuue kuu)- savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatel maadel saab aastas isegi 3 saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väheseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, puuvill, kohvipuu, teeõõsas. 7. Ekvatoriaalne vööde- väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, mis on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad (peamiselt istandused) ei ole palju, rohumaad praktiliselt puuduvad. Taimekasvatuses on ülekaalus palm, kohvi- ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb liikide valik temperatuurist ja teistest kliimatingimustest. Need omakorda sõltuvad
Nagu öeldud, vajavad sellises vanuses lapsed päris suurel hulgal toitaineid ja on oluline, et iga päev oleks tagatud vajalik hulk toitaineid. Kindlasti peaks lapse menüüse kuuluma: · piim ja piimatooted need tagavad vajalikud proteiinid ja vitamiinid; · liha, kala, munad, oad, herned ja läätsed need toiduained on väga rikkad valkude, vitamiinide ja mineraalide poolest; · leib, ja teised teraviljatooted, nagu riis, pasta ja hommikuhelbed, kartul, jamss ja maguskartul need tagavad vajaliku hulga kaloreid, vitamiine, mineraale ja kiudaineid; · puu- ja juurviljad need sisaldavad C vitamiini ja teisi vajalikke mineraale ja kiudaineid. 2.3 Mille poolest on koolieelse lapse toiduvalik eriline Kuni kaheaastaseks saamiseni ei tohiks lapsele anda toitu suurtes kogustes ja soovitav oleks anda selliseid toite, nagu liha, muna ja täispiim.
Põllumajandus vaid oaasides – suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad –sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal….niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautšukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid
1.1Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajandus . Toit ( lk 6 ) Põllumajandus Põllumajandust jagatakse taimekasvatus ja loomakasvatus . TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS Teraviljad Rukis , nisu , oder , Veised Piimakari , lihakari , riis , tööloomad mais , hirss Mugulviljad Kartul , bataat , jamss, Sead Lihasead maniokk Õlikultuurid Oliiv , raps , maapähkel Lambad Lihalambad , , päevalill villalambad Suhkrukultuurid Suhkrupeet ,- roog Linnud Lihakanad (kalkunid ) munakanad
Hyacinthus orientalis - idahüatsint Selts Dioscoreales 1 sugukond Dioscoreaceae dioskoorealised 3 perekonda, 404 liiki kosmopoliitne, enamasti troopiline Söödavate risoommugulatega, ravimtaimed Roomavad liaanid Lehed vahelduvad, rootsudega, sõrmroodsed Õied pisikesed, tavaliselt ühesugulised 6 kroonlehte 6 tolmukat 3 kokkukasvanud viljalehte tiivuline kupar o Dioscorea batatas jamss Looduslikult kasvab Põhja Ameerikas. Kasvab niisketes metsades, soodes, võõsastikes. Mitmeaastane roomav liaan südajate lehtedega. Isasõied ja emasõied on väikesed, rohekaskollased, koondunud õisikutesse. Viljad on tiivulised kuivad kuprad. Mitte segi ajada Ipomoea batatas (Convolvulaceae) bataat ehk maguskartul (igl.k. yams mõlemad)!
· Vaatleme järgmisi alkaloidiklasse: 1. Pürrolisidiinalkaloidid 2. Solanum rühma alkaloidid 3. Ksantiinalkaloidid sinihappeglükosiidid · Tsüanogeenseid vähemürgiseid glükosiide, mille hüdrolüüsil vabaneb väga mürgist mõrumandli lõhnaga sinihapet HCN, leidub nii paljudes taimedes (üle 300 liigi), kui ka seentes, bakterites ja isegi loomades. Toidutaimedest ja ainetest kuuluvad siia näiteks maniokk e. kassava, maguskartul, jamss, mais, hirss, suhkruroog, herned, oad, mandlid, sidrunid, õunad, pirnid, kirsid, ploomid, aprikoosid jt. Glükosiidide hüdrolüüsi soodustavad nii füüsikaline purustamine kui ka stress (kuivamine, külmumine, küpsetamine) ning seda katalüüsivad -glükosidaas ja hüdroksünitriili lüaas, mida leidub nii taimedes kui ka inimeste ja loomade seedekulglas. · Seni identifitseeritud 20-st glükosiidist pakuvad toksikoloogilist huvi neli
• haritus. 41 Peatükk 9 Majandusetnoloogia 9.1 Majandussüsteemid Majandussüsteemid eri kultuurides on saanud etnoloogide üheks põhiliseks uurimisob- jektiks. Etnoloogilist haridust on vaja selleks, et saada aru: • miks kütid-korilased näit ei tööta 8 korda 5 tundi nädalas • miks kõik küttide-korilaste mehed tegelevad spordi (küttimisega) • näit Trobriandi saarel1 on maksevahendiks jamss (mugultaim), mida kingitakse uuele meessugulasele, selle eest saab osta näit tööriistu, kasutada suurte pidude organiseerimiseks. Naiste varandust mõõdetakse banaanilehtedest tehtud seeli- kutes. Majandussüsteem on süsteem, mis pakub kaupu ja teenuseid inimeste bioloogi- liste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kaks põhiosa on tootmine ja jaotamine- vahetamine. 9.1.1 Tootmine Tootmissüsteemi osad on:
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, ...
baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat, petersell, till, hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola. Varsköögiviljad rabarber, nuikapsas, lehtpeet, varsseller, apteegitill, bambusevõrsed, spargel. Mugulköögiviljad kartul, mugulpäevalill, jamss, maapirn, bataat, maniokk, söödav ubajuur, taro. Õisikköögiviljad brokkoli, lillkapsas, artisokk, itaalia hernes. Peaaegu kõiki köögivilju võib süüa toorelt, kuid kulinaarias on kasutusel hulgaliselt võtteid, kuidas köögivilju kuumtöödelda ning konserveerida. Levinumad võtted on keetmine, aurutamine, hautamine, praadimine, grillimine ja vokkimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
