Talisibul (Allium fistulosum) on vana kultuurtaim. Hiinas viljeldi teda juba enam kui 2000 aastat eKr. Ida-Aasia maades (Hiinas, Jaapanis, Koreas) on ta suure majandusliku tähtsusega köögivili ka tänapäeval. Toiduks tarvitatakse talisibulal peamiselt ruljaid lehti nagu hariliku sibula pealseidki. Talisibula pealsed on aga lopsakamad ja sisaldavad rohkesti C- vitamiini. Esimest saaki saab juba maikuus. Korduval koristamisel annab talisibul võrdlemisi suure pealsesaagi. Istandiku rajamine on lihtne. Ka ei vaja ta erilist hooldamist. Seepärast võiks vähemalt mõni puhmik talisibulat kasvada igas koduaias. Talisibulat saab hästi ka ajatada. Paljundatakse seemnetega Väljakujunenud sibulat talisibul ei moodusta. Lehealustest tekib 23 cm jämedune moodustis (ebasibul). Teisel kasvuaastal hakkab taim tugevasti hargnema ja moodustab suure puhmiku. Alates teisest-kolmandast aastast hakkab massiliselt putkuma.
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikk...
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolen...
sojakaste. Sushi tuntumad liigid on maki, nigiri ja temaki. HIINA TOIDUKULTUUR · Toorainevärskus on suure tähtsusega(linnud ja kala ostakse elavana). · Köögivili turustatakse kohe peale korjamist. · Palju konserveeritud köögivilju ja kuivatatud tooraineid · Domineeriv maitse on magushapu · Tsilli, paprika ja mais tulid alles hiljem · toidu südamiku moodustab maitsete kolmainsus: ingver, talisibul ja küüslauk (ka sojaoad) · Toite ei liigitata eraldi käikudeks INDONEESIA TOIDUKULTUUR · unikaalne segu erinevate maade kulinaarsetest traditsioonidest, eriti on mõjutanud Hiina ja Holland · põhitooraineks on riis (nasi) · Riisi on toorainena kasutatud juba 2000 aastat. INDONEESIA TOIDUKULTUUR · Vanimad asustatud alad, kus viljeldi põllukultuure on Jaava ja Kalimantani saar. · Idapoolsed alad on riisikasvatuseks
Kuivatatud seemned sisaldavad palju kaaliumi ja kaltsiumi. 6. Rabarberi kasutusvõimalused. - kulinaarias,- kondiitritööstuses, - veinitööstuses. Rabarberivartest valmistatakse:- kisselli,- kompotti,- keedist,- zeleed, - sukaadi,- marmelaadi,- pudinguid,- kastmeid,- veini,- kalja jm. · Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. 7. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul küüslauk porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) Tuntud on:- talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik) 8. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad maailmas: - Hiina, - India, - USA, - Pakistan, - Türgi, - Egiptus, - Venemaa, - Brasiilia, - Jaapan. Euroopas suuremad sibulatootjad: - Hispaania, - Madalmaad, - Poola, - Itaalia. 9. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse: - kibedateks,
Üheaastaseks-mille elutsükkel seemnete külvist, kuni uute seemneteni, kestab üks vegetatsiooniperiood. - Kõrvitsalised, maavitsalised, salat, redis, liblikõielised Kaheaastateks-mille seemnete külvist uute valmimiseni kulub kaks vegetatsiooniperioodi. - Kapsas, porgand, kaalikas, sibul Mitmeaastased e. püsiköögiviljad- mis püsivad samal kasvukohal eluvõimelisena ja annavad saaki 5-10 aastat järjest. - Rabarber, piparmünt, talisibul, spargel, mädarõigas Toiduks tarvitavate osade järgi jaotatakse: · Leht- ja varsköögiviljad (sibul, till, aedsalat) · Juurköögiviljad (porgand, peet, kaalikas) · Viliköögiviljad (tomat, kurk, paprika, kõrvits, melon) · Kaunviljad (hernes, uba) · Õisköögiviljad (Lillkapsas, spargelkapsas) · Mugulköögiviljad (kartul) · Sibulad · Maitsetaimed · Seened Kasvukoha järgi jaotatakse: · Avamaaköögiviljad · Katmikköögiviljad e
Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii söögi- kui ka...
mitmeaa keskmised varajane kartul, 2 cm Harilik sibul lauguline stane +2 - +5 -6-7 saviliivmullad 5,6 - 7,2 kurk, lillkapsas vahega kannata varajane kartul, b kerget kodusõnnik, tomat, kapsas, Talisibul lauguline püsik külma kompost maitseained hästi kuivendatud külmakin toitaine rikas Murulauk lauguline püsik del muld keskmise
- veini, - kalja jm. Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. Rabarberi kasutamine toiduks mõjutab seedetegevust (normaliseerib 24. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul - küüslauk - porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) Tuntud on: - talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik) 25. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad: Hiina, India, USA, Pakistan, Türgi, Egiptus, Venemaa, Brasiilia, Jaapan. Euroopas suuremad sibulatootjad: Hispaania, Madalmaad, Poola, Itaalia. 26. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse: - kibedateks, - poolkibedateks,
- praetult, - mingil muul viisil kuumtöödeldult Valmistatakse iseseisvaid roogi. Kasutatakse toitude lisandina. Salatite, kastmete, ühepajatoitude koostisosana. Sobib hästi sügavkülmutamiseks. Tööstuslikult valmistatakse porrulaugust konserve, kuivprodukte. Roheliste lehtedega võib asendada murulauku ja talisibulat. Neid lisatakse suppidele ja hautistele. 30. Püsiksibulakultuurid. Murulauk, longus lauk, talisibul, rindeline sibul Kordamisküsimused III 31. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised
Jamaica Üldiseloomustus Jamaica kuulub Kariibi mere regiooni, ning on suurim saar Kariibi meres. Jamaica piirneb läänest Haiti saarega ja põhjast Kuubaga. Jamaica rannajoon on 1022km pikk ja 1,5% pindalast on vesi ning ülejäänud maismaa. Riigi suurus on 10991 ruutkilomeetrit ning seal elab 2804332 (2008) inimest keskmiselt tihedusega 245,3 inimest/km². 1. Pilt: Jamaica kaart. 2. Pilt: Jamaica paiknemine. Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel. Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Ros, Port Antonio ja Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal. Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica. Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoon...
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljaveni...
lisatakse pähklid või seemned. Müügil erinevate kujudega. 9. AEDVILJAD, PUUVILJAD, MARJAD, SEENED JA PÄHKLID. 9.1 Aedvili. Aedvili ehk köögivili on üldkeelne nimetus kultuuris kasvavate taimede kohta, mille osi või tervet taime kasutatakse söögiks. Koos puu- ja teraviljadega moodustab köögivili oluluse osa inimese toidusedelist. Köögiviljad jaotatakse söödava osa järgi: Sibulköögiviljad sibul, peasibul, talisibul, murulauk, küüslauk, porrulauk. Juurviljad porgand, pastinaak, peet, redis, jaapani redis, kaalikas, naeris, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur, aed-piimjuur. Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat,
Need jaotatakse toiduks kasutatavate osade järgi järgmiselt: 1) lehtköögiviljad: salatilised, peakapsas, lehtpeet, spinat, sigur jne; 2) õisikköögiviljad: lill- ja spargelkapsas (brokoli) jne; 3) viliköögiviljad: kurk, kõrvitsalised, tomat, paprika, avokaado, oliiv jne; 4) varsköögiviljad: spargel, nuikapsas, varsseller, apteegitill jne; 5) juurköögiviljad: kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, -petersell, pastinaak jne; 6) sibulköögiviljad: mugulsibul, murulauk, talisibul, šalottsibul, küüslauk, porrulauk jne; 7) mugulköögiviljad: kartul, maapirn, bataat (magus kartul) jne; 8) kaunköögiviljad: uba, hernes, läätsed jne Kasvukoha järgi jaotatakse köögiviljad avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks. Köögiviljade valikul arvestatakse nende küpsust ja värskusastet; lõhna ja värvust;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
