Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis aga juhtub, kui tarbida liiga palju suhkrut ?
  • Mis aga juhtub, kui tarbida liiga palju suhkrut ?
  • Millal hakati teed jooma ?
  • Kus? Kuidas seda tehti ?
  • Kuidas avastati tee ?
  • Millised on puudulikust hügieenist tulenevad kahjud ?
 
Säutsu twitteris
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K12KÕ
Karina Tjušina
TOIDUKAUBAD
Õpimapp
Õppejõud: Liina Maasik
Mõdriku
19.08.19

sisukord



sisukord 2
SISSEJUHATUs 4
1TOIDUKAUBAD 5
1.1Sool 5
1.2Suhkur 7
1.3Pähklid 9
1.4Sibulad 9
1.5Pasta 10
1.6Mahlad 11
1.7Juust 11
1.8Tee 12
Kuidas avastati tee? 13
1.9Kakao ja šokolaad 13
1.9.1Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded 14
1.9.2Šokolaadi koostis- ja kvaliteedinõuded 14
1.9.3  Kakao - ja šokolaaditoodete märgistamise erinõuded 14
1.10Linnumunad ja munatooted 15
1.11Kalad 16
2TOOTJAD EESTIS JA MAAILMAS 17
2.1AS Kalev 17
2.1.1Artikkel 17
2.2Rakvere Lihakombinaat 18
2.3Alenka 18
2.4Abasko 20
3KOHV 21
3.1Kohviekstrakti koostis- ja kvaliteednõuded 22
3.2Cappucino 22
3.3Iiri kohv 22
3.4Kohvisordid 23
3.4.1Paulig 24
3.4.2Nescafe 25
4KAUBAMÄRGID 27
4.1Kaubamärgi iseloomustus 27
4.2Kaubamärgi õiguslik regulatsioon Eestis 28
5TOIDUHÜGIEEN 29
5.1Millised on puudulikust hügieenist tulenevad kahjud ? 30
5.2Põhjused,miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem? 30
5.3Artikkel: Kuidas säilitada toidu külmaahelat 32
6PIIMATOODET 32
6.1Joogipiim 33
6.2Piima töötlemine 35
6.3Piima liigid 36
6.4Kuivatatud piimatooted 37
6.5Kondenseeritud piim 37
6.6Hapendatud piimatoodet 38
6.7Hapupiimajoogid 38
6.8Piima ja piimatoodete valmistamine ja kasutamine 40
7TOOTEVALIK 1 KAUPLUSE PÕHJAL(PIIMATOODET) 41
8erinõuded müügil 46
9lisaained 46
10märgistus 49
11uued tehnoloogiad 49
12kaubarühma müügiks ettevalmistamine 49
13toidukaupade märgistus 50



SISSEJUHATUs

Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused.






  • TOIDUKAUBAD

  • Sool


    Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas
    Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased
    Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil
    Sool on maakeral väga laialt levinud – leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas
    Soola leidub:
    Merevees,soolajärvedes, iidsete veekogude põhjas
    Soola toodetakse:
    Kaevandustes
    Looduslikku vett külmutades ja aurutades
    Soola koostis
    Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid
    Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest
    Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori
    Soolade liigitamine
    Tootmisviisi järgi jagunevad soolad :
    Meresool
    Jämesool
    Peensool ehk keedusool
    Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool)
    Meresool
    Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel
    Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse
    Kuna tooraine ja energiaallikas ( merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad
    Puhtuseaste sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest
    Jäme- ehk kivisool
    Saadakse enamasti maa-aluste soolalademete kaevandamisel
    Vajadusel peenestatakse, sõelutakse ja pakendatakse
    Jämesoola tootmine on suhteliselt odav – eriti odava tööjõu puhul
    Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt
    Peen- ehk keedusool
    Kuna sool on vees hästilahutuv, saab seda maa-alustest soolalademetest “ kaevandada ” ka puhta vee abil
    Soolalahus viiakse mööda torusid tehasesse
    Aurutamise teel eraldatakse enamus veest
    Täiendavate kuivatamiste tulemusel saadakse kuivatatud sool
    Valmis soola saab vajadusel ka sõeluda, jahvatada ja pakendada
    Peensoolast valmistatakse mitmeid lisanditega soolasid
    Keetmisprotsessid on energiamahukad ning see muudab peensoola märgatavalt teistest kallimaks
    Lisanditega soolad
    • Jodeeritud sool on mõningase joodisisaldusega sool
    • Ühe kg soola kohta 1,5-3,5 g joodi
    • Pansool on vähendatud naatriumisisaldusega sool
    • Lisatud on ca 25-40% kaaliumkloriidi ja ca 10% magneesiumsulfaati
    • Põhieesmärk on vähendada inimeste naatriumi tarbimist

    Soola laekumine organismi
    • 1/3 naturaalsete toiduainetega ( juurviljad , liha jne)
    • 1/3 töödeldud toiduainetega (leib, vorst jne)
    • 1/3 toiduvalmistamisel (supid, praed jne) või valmistoitudele lisatud soola kaudu

    Soola toime
    Kahjulik toime – naatriumi liigtarbimine
    • Vee liigne kogunemine organismi
    • Tursete teke
    • Neerude kurnatus
    • Vererõhu tõus
    • Vajalike ainete väljutamine koos naatriumi väljutamisega

    Kasulik toime –
    naatrium on:
    • Vee hulga reguleerija kudedes
    • Vererõhu mõjutaja
    • Happe- leelise tasakaalu reguleerija
    • Närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandja

    Soola kasutamine
    • Toiduvalmistamisel maitseainena
    • Konserveerimisel säilitusainena
    • Meditsiinis
    • Seebi- ja pesuainete tootmisel
    • Keraamikatööstuses
    • Paberitööstuses
    • Keemiatööstuses riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete materjalide valmistamisel

    Soola tarbimine
    • Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe
    • Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jne
    • Keskmise inimese jaoks peetakse vajalikuks 3-5 g soola ööpäevas

  • Suhkur


    Suhkur on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlikumaid aineid.
    Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid , proteiinid , kiudained , vee ja teised sünergilised elemendid.Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks .Teised suhkrud , nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida.Nn. “pruun suhkur” mida müüakse supermarketites, pole midagi rohekemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirupiga, et anda ainele värvi ja lõhna.Rafineeritud valgesse suhkrusse suhtub inimese immuunsüsteem kui võõrasse toksilisse ainesse tema mitteloodusliku keemilise struktuuri tõttu, kuid ka raineerimise jäänukina tööstuslike lisandite tõttu.
    Pruunid suhkrud
    • Fariinsuhkur – Suhkrupeedi valgete suhkrukristallide katmine pruuni siirupikihiga, mida tehakse suhkurt ja siirupit kokku segades. Siirup pärineb roosuhkru tootmisel moodustuvast melassist.
    • Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur – toorsuhkru osaline töötlus, mis jätab lõppsaadusesse alles mitmed erilised maitse- ja lõhnaühendid.
    • Karamellisuhkur - Pruuni jume ja lisa-maitseomadused saab toorsuhkur nõrgal kuumutamisel, mil algab karamellistumine. Karamellsuhkur võib uhkeldada iseäranis suurte kristallidega, sest kristalliseerumisprotsess on suhteliselt aeglane.

    Suhkur on paljude haiguste põhjustaja ja ka taandarengu tingimuste tekitaja, Suhkru tarbimine võib kergesti põhjustada diabeeti ja see on ka üka tagurlikumaid tegureid, mis tööstuslikus läänes on levinud lausa epideemiana.
    Kuna suhkur on “toitainevaba”, siis peab keha suhkru metaboliseerimiseks “laenama” puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised sünergistilised toitained oma kudedest.
    Mis aga juhtub, kui tarbida liiga palju suhkrut?
    Uuringud on näidanud, et lastel on kaasasündinud eelistus magusa suhtes. Paljude jaoks jääb see eelistus kestma kogu elu jooksul. Varasematel aegadel kasutati magusa maitse saamiseks peamiselt mett , seejärel suhkrut.
    Mis aga juhtub, kui tarbida liiga palju suhkrut? Suhkruga magustatud toidu tarbimine võib..
    • Tõrjuda igapäevamenüüst toidud, mis on magusast palju kõrgema toiteväärtusega
    • Teha diabeetikute, glükoositalumatuse või hüpoglükeemia all kannatajate jaoks raskeks veresuhkru taseme kontrolli all hoidmise
    • Raskendada kehakaalu kontrolli all hoidmist
    • Aidata kaasa hammaste lagunemisele .

    Sööge suhkru asemel mett!
  • Pähklid


    Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis. Pähkleid on hea süüa peale väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd või eksamit .
    Maapähkel on rikas mitmete vitamiinide poolest. E vitamiin on antioksüdant kaitstes rakke vabade radikaalide eest ja hoides organismi noorena, leevendab väsimust, takistab liigliha kasvamist armidel. K vitamiin on organismis seotud vere hüübimisega ja B1 vitamiin ehk tiamiin ehk närvivitamiin (tagab närvisüsteemi, lihaste ja südame normaalse funktsioneerimise. B1 puudusel tekib isutus , depressioon , mälu nõrgenemine. Sisaldab organismi jaoks head rasvhappelist ja aminohappelist koostist.
    Kreeka pähkel väärib samuti oma kohta meie toidulaual sisaldades C vitamiini, rikkalikult mineraalaineid rauda, koobaltit ja joodi ning vitamiine C, A, B1, E ja pantoteenhapet (väsimusevastane, juuste hallinemisevastane stressivastane). Kreeka pähklil on väga hea rasvhappeline ja aminohappeline koostis. Teda kasutatakse üldtugevdava vahendina.
    Kes pelgab pähklite suurt energiasisaldust, sellel ei tasuks pähklitest päris loobuda , vaid süüa kuivatatud puuvilja- pähklisegusid. Puuviljad pähklisegus on oma väikese rasva- ja valgusisaldusega ning mineraalelementide ja vitamiinide rohkusega suurepäraseks täienduseks.
  • Sibulad


    Sibulate säilitamine
    Kui sibul on hästi kuivatatud, on säilitamine lihtne ja suurt vaeva ei tohiks olla. Sobiv on toatemperatuurist veidi madalam temperatuur, koht peaks olema piisavalt ruumikas, sest iga sibula vahele peaks jääma piisav ruum. Üsna tavapärane on see, et sibulaid hoitakse võrkkottides. Samas ei ole kasulik hoida liiga palju sibulaid kitsas kotis koos isegi siis, kui see on õhku läbilaskev või võrgust, kuna piisab vaid ühe sibula mädanemisest, et teisedki rikutud saaksid. Paras on hoida sibulaid kergelt jahedas, kuid mitte sellises paigas, kus võib karta miinuskraade.Sobivateks kohtadeks on eramajade soojustatud pööningud või keldrid, kuid veelgi parem on hoida sibulaid toa kõrval asuvas sahvris või muus kõrvalruumis, kuna niiskust tuleb vältida. Keda ei häiri, et sibulad on toas või köögis, võib neid hoidagi siseruumides, kuna see annab võimaluse pidevalt sibulatel silma peal hoida (näiteks ega mõni mädanema ei ole läinud). Peale selle võib stiilselt paigaldatud sibulakott või korv olla ruumikujunduslikult kaunis.Teine olukord on neil, kes kasvatavad sibulaid mitte vaid enda tarbeks, vaid ka müügiks. Sellisel juhul tasub ehitada eraldi ruum sibulate hoidmiseks – ruumis peab olema paras temperatuur ning seda peaks olema võimalik vajadusel ka reguleerida. Kui ka juhtub, et sibulad on sattunud külmumise ohvriks, tasub neil lasta aeglaselt üles sulada, mitte tõsta aga järsult temperatuuri.
  • Pasta


    PASTA AJALUGU
    Esimene vihje, mis meil pastast on, tuleb tööriistadest millega pastat tehti ja keedeti, mis on leitud Etruscide haudadest . Varsti peale Kristuse sündi, mainib Apicius oma retseptiraamatus midagi, mis kõlab väga lasanje moodi. Umbes 1000-ndendast aastast on olemas esimesed kirjalikud retseptid, raamatus "Sitsiilia makaronide ja vermesellide keetmiskunst" - kirjutanud Martino Corno. PALERMO , Kesk-Itaalias, oli esimene ajalooline pastapealinn. Sealt ongi pärit esimene ajalooline allikas, mis vihjab kuiva pasta tootmisele ja tundub olevat väike tööstusettevõte.
    Pasta valmistamine XVII sajandil.
    Napolis, Lхuna-Itaalias, segati tainas jalgadega . Pasta tegija istus pikal tööpingil ja kasutas oma jalgu segamiseks ja sütkumiseks. Napoli kuningale Ferdinando II –le ei meeldinud selline pasta tegemise viis ja ta palkas kuulsa insener, Cesare Spadaccini, tõiustama seda protseduuri. Uus süsteem seisnes selles, et lisati keev vesi värskelt jahvatatud jahule ja jalgadega segamine asendati pronksist konksuga, mis ideaalselt imiteeris inimese tццd. 1740. aastal pakkus Veneetsija linn Paolo Adamile võimalust avada esimene pastavabrik. Masinavärk oli väga lihtne, koosnedes üksnes raudpressist, mida juhtisid mitu noort poissi. 1763. aastal andis Parma hertsog , Don Ferdinando, Steffano Lucciardile 10-aastase monopoli õiguse toota kuiva pastat.
    Alfabeet – need on laste lemmikud. Kasutatakse tavaliselt suppides
    Makaronid – mitmeks otstarbeks kasutatav. Sobib iga kastmega
    Lasagne – lasanje. Võimalus teha oma maitse järgi kaste. Võib kokku segada ka ühe-pajatoitudega
    Vaguni Rattad - nendest tulevad väga huvitavad salatid, ühepajatoidud.Võib süüa ka kastmetega
  • Mahlad


    Mahlad on erinevatest puuviljadest , marjadest või köögiviljadest tehtud joogid, milles ei ole süsihappegaasi nagu värskendusjookides. Mahla valmistatakse tavaliselt pigistades, kodustes tingimustes saab mahla valmistada ka marju aurutades või muude meetodite abiga viljadest vedelikku välja saades .Mahla võib juua värskelt pressituna, majanduslikel põhjustel müüakse sageli aga mahlu kontsentreeritult, mispuhul tuleb kontsentraadile lisada vett. Sageli on kontsentraatidel teine maitse kui värskelt pigistatud mahladel. Mahlu võib säilitada ka pastoriseeritult ja külmutatult. Sageli lisatakse mahladele enne nende turustamist ka vett ja/või suhkrut. Erinevate puu- ja köögiviljade ning marjade mahlu võib ka omavahel segada, mispuhul on saaduseks segumahl .
  • Juust


    „Juust on piimast, koorest , kooritud piimast, lõssist, petipiimast, kitsepiimast, lambapiimast või nende piimasortide segust hapendamisel seente, pärmi ja bakterikultuuride toimel või laabifermendi abil valmistatav valgu- ja rasvarohke piimatoode . Pärast suurema osa vadaku eemaldamist süüakse järelejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures.” (Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1975.)
    Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976. aasta juustumäärusest: „Juustuks nimetatakse tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast.”
    Vaieldakse selle üle, kui palju juustusorte maailmas üldse valmistatakse. On pakutud , et sortiment ulatub 4000ni. Kõige rikkalikum on juustusortide valik Prantsusmaal ja Saksamaal.
    Kunagine Briti peaminister Sir Winston Churchill kaebas juustuvaliku mitmekesisuse üle. Tema leidis, et maad, kus on palju juustusorte, pole võimalik valitseda . Tegelikkuses on juustusorte ja selle kohalikke variatsioone vaid 250 ümber. On ka maid, kus juustu tarbitakse toiduna vähe, nagu näiteks Hiina – sealsed elanikud ei ole kunagi piimatooteid au sees pidanud.
    Arvudest rääkides ei tohiks mainimata jätta ka maailma suurimaid juustusid. Esimene sellelaadne rekord pärineb 1840. aastast, kui Briti kuninganna Victoria abiellus Saksa printsi Albert von Sachsen-Coburg-Gothaga. Briti farmerid valmistasid 780 lehma piimast peaaegu 500 kg raskuse Cheddari juustu ja andsid selle pulmakingina üle. Pärast seda tahtsid nad oma hiigeljuustu jälle kaasa võtta ja näitusel välja panna. Sellega ei olnud aga kingisaajad nõus. Järgnes kohtuprotsess . Seda, kuhu juust selle vältel kadus , ei tea keegi.
    Head juustu on osatud teha ja tehakse tänini. Juustu kvaliteet sõltub sellest, kuidas juustu valmistatakse. Oluline on kogemused ja see, millisel moel neid kogemusi rakendatakse.
    Eesti juustu top:
    Hollandi kerajuust
    Hollandi juust
    Eesti juust
    Atleet
    Marta juust
    Vene juust
    Delikatessjuust
    Lahe juust
    Mozzarella
    Ahja toorjuust
  • Tee


    Millal hakati teed jooma? Kus? Kuidas seda tehti? Millal joodi? Võib tunduda, et tee kohta on teada kõike, kuid ikka ja jälle avastatakse midagi uut. Siia on kogutud kõige olulisem informatsioon tee ajaloo ja teejoomise traditsioonide kohta nii läänes kui idas – võib ainult imestada, kui erinev võib see jook olla.

    Kuidas avastati tee?

    Teada on, et esimestena avastasid teelehe väärtuse  hiinlased . Kuid see ei vasta järgmisele küsimusele: „Millal?” Oletatavasti juhtus see I saj m.a. dünastia Han valitsemise ajal, samal ajal tekkis ka hieroglüüf „cha”. Kuid on ka andmeid, et hiinlased jõid teed juba III saj e.m.a - legendi kohaselt  „vaimulikust talunik” Shen Nun avastas tee võlu ja kasulikkuse 2737. aastal e.m.a, kui teepõõsa lehed kukkusid juhuslikult kaussi, kus ta keetis vett. Teda vapustas joogi maitse ja toniseeriv efekt ning ta hakkas seda iga päev jooma.
    Tee võidukäik üle maailma algas palju hiljem – umbes V saj m.a., kui hiinlased hakkasid teed müüma turgi hõimudele. 200 aastat hiljem vallutas tee endale kindla koha nomaadide ja tiibetlaste elus. Veel 200 aasta möödudes sai teest rahvusjook Jaapanis .
    Eurooplased maitsesid teed alles XVI sajandil,  regulaarselt hakati seda aga jooma veel hiljem kui sada aastat hiljem hakkasid  hollandlased   „hiina rohtu ” Euroopasse eksportima. 1664. aastal kinkis kompanii Ost-India kuningas Karlile kaks naela teed ning seda hetke võib nimetada tee tulekuks Briti saartele. Tekkisid tee poed ning  1717 . aastal avati Londonis ka esimene teemaja „ Kuldne lõvi”.
    19. sajandi alguses hakkas seitsmes vürstinna Bedford Anna kutsuma sõpru pärastlõunasele teele. Sealt saigi alguse kuulus Inglise " five o' clock ".
    Tuleks märkida, et inglaste panus maailma teejoomise kultuuri ei piirdu pelgalt kellaviieteega: just britid aitasid kaasa teepuu levikule üle kogu maailma, hakates kasvatama seda India provintsis Assam, Tseilonil, Keenias ja teistes maades.
    Vees lahustuvatest ainetest on kõige tähtsamad need, mis annavad joogile ergutava toime, aroomi , maitse, värvuse ja toimivad ainevahetust soodustavalt. Nendeks aineteks on :
    Alkaloidid -nendest sisaldab tee tavaliselt 2-4% kofeiini, mis annab joogile toniseeriva toime;
    Parkained -tanniinid ja katehhiinid, mis annavad teele mõrkja maitse;fermenteerimisel nad muutuvad ja annavad joogile ka värvuse;
    Vitamiinid-neid on tees märkimisväärsel hulgal;P, PP, B1, C, vähesel määral ka B2, K ja E vitamiini;Tee aromaatsed ained on põhiliselt eeterlikud õlid; Mineraalained -nendest 50% on kaalium , 15% fosforiühendid, teisi vähem; pooled nendest on vees lahustuvad soolad; mineraalained mõjutavad ka maitset ;Valkained-mõjutavad tee värvust;Vaigud-neid on tees vähe; aitavad hoida tee aroomi;Orgaanilised happed -neid on tees ainult 1% ; happed tõstavad tee toite-ja dieediväärtust.
  • Kakao ja šokolaad


  • Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded


     Kakaovõi koosneb kakaoubade tuumadest saadud rasvast. Kakaovõi vabade rasvhapete sisaldus väljendatud oleiinhappena võib olla kuni 1,75% ning seebistumata ainete sisaldus petrooleetriga määrates võib olla kuni 0,5%, pressitud kakaovõis kuni 0,35%.
      Kakaopulber koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud kakaoubadest. Kakaopulber peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Kakaopulbri niiskusesisaldus võib olla kuni 9%.
     Vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber peab sisaldama alla 20% kakaovõid väljendatud kuivainena.
     Šokolaadipulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 32%.
    Šokolaadijoogi pulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 25%.
     Vähendatud rasvasisaldusega šokolaadijoogi pulbri koostises kasutatav kakaopulber peab vastama lõikes 3 sätestatud nõudele.
  • Šokolaadi koostis- ja kvaliteedinõuded


     Šokolaad koosneb kakaoubade tuumadest saadud toodetest ja suhkrust . Šokolaadis peab kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 35%, sealhulgas kakaovõid vähemalt 18% ja kakao rasvata
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #1 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #2 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #3 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #4 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #5 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #6 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #7 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #8 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #9 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #10 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #11 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #12 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #13 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #14 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #15 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #16 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #17 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #18 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #19 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #20 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #21 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #22 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #23 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #24 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #25 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #26 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #27 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #28 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #29 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #30 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #31 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #32 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #33 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #34 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #35 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #36 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #37 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #38 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #39 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #40 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #41 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #42 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #43 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #44 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #45 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #46 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #47 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karina961 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    110
    docx
    Toidukaubaõpetuse õpimapp
    62
    doc
    Toiduained
    80
    docx
    Toidukauba õpimapp
    45
    doc
    Õpimapp - eritoit
    45
    docx
    KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST
    42
    pdf
    Toiduhügieen ja ohutus
    193
    docx
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    60
    docx
    ÕPIMAPP





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun