Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD (0)

Toit - Toiduaineõpetus
3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis aga juhtub kui tarbida liiga palju suhkrut?
  • Millal hakati teed jooma?
  • Kus Kuidas seda tehti?
  • Kuidas avastati tee?
  • Millised on puudulikust hügieenist tulenevad kahjud ?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K12KÕ
Karina Tjušina
TOIDUKAUBAD
Õpimapp
Õppejõud: Liina Maasik
Mõdriku
19.08.19

sisukord



sisukord 2
SISSEJUHATUs 4
1TOIDUKAUBAD 5
1.1Sool 5
1.2Suhkur 7
1.3Pähklid 9
1.4Sibulad 9
1.5Pasta 10
1.6Mahlad 11
1.7Juust 11
1.8Tee 12
Kuidas avastati tee? 13
1.9Kakao ja šokolaad 13
1.9.1Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded 14
1.9.2Šokolaadi koostis- ja kvaliteedinõuded 14
1.9.3  Kakao - ja šokolaaditoodete märgistamise erinõuded 14
1.10Linnumunad ja munatooted 15
1.11Kalad 16
2TOOTJAD EESTIS JA MAAILMAS 17
2.1AS Kalev 17
2.1.1Artikkel 17
2.2Rakvere Lihakombinaat 18
2.3Alenka 18
2.4Abasko 20
3KOHV 21
3.1Kohviekstrakti koostis- ja kvaliteednõuded 22
3.2Cappucino 22
3.3Iiri kohv 22
3.4Kohvisordid 23
3.4.1Paulig 24
3.4.2Nescafe 25
4KAUBAMÄRGID 27
4.1Kaubamärgi iseloomustus 27
4.2Kaubamärgi õiguslik regulatsioon Eestis 28
5TOIDUHÜGIEEN 29
5.1Millised on puudulikust hügieenist tulenevad kahjud ? 30
5.2Põhjused,miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem? 30
5.3Artikkel: Kuidas säilitada toidu külmaahelat 32
6PIIMATOODET 32
6.1Joogipiim 33
6.2Piima töötlemine 35
6.3Piima liigid 36
6.4Kuivatatud piimatooted 37
6.5Kondenseeritud piim 37
6.6Hapendatud piimatoodet 38
6.7Hapupiimajoogid 38
6.8Piima ja piimatoodete valmistamine ja kasutamine 40
7TOOTEVALIK 1 KAUPLUSE PÕHJAL(PIIMATOODET) 41
8erinõuded müügil 46
9lisaained 46
10märgistus 49
11uued tehnoloogiad 49
12kaubarühma müügiks ettevalmistamine 49
13toidukaupade märgistus 50



SISSEJUHATUs

Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused.






  • TOIDUKAUBAD

  • Sool


    Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas
    Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased
    Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil
    Sool on maakeral väga laialt levinud – leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas
    Soola leidub:
    Merevees,soolajärvedes, iidsete veekogude põhjas
    Soola toodetakse:
    Kaevandustes
    Looduslikku vett külmutades ja aurutades
    Soola koostis
    Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid
    Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest
    Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori
    Soolade liigitamine
    Tootmisviisi järgi jagunevad soolad :
    Meresool
    Jämesool
    Peensool ehk keedusool
    Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool)
    Meresool
    Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel
    Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse
    Kuna tooraine ja energiaallikas ( merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad
    Puhtuseaste sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest
    Jäme- ehk kivisool
    Saadakse enamasti maa-aluste soolalademete kaevandamisel
    Vajadusel peenestatakse, sõelutakse ja pakendatakse
    Jämesoola tootmine on suhteliselt odav – eriti odava tööjõu puhul
    Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt
    Peen- ehk keedusool
    Kuna sool on vees hästilahutuv, saab seda maa-alustest soolalademetest “ kaevandada ” ka puhta vee abil
    Soolalahus viiakse mööda torusid tehasesse
    Aurutamise teel eraldatakse enamus veest
    Täiendavate kuivatamiste tulemusel saadakse kuivatatud sool
    Valmis soola saab vajadusel ka sõeluda, jahvatada ja pakendada
    Peensoolast valmistatakse mitmeid lisanditega soolasid
    Keetmisprotsessid on energiamahukad ning see muudab peensoola märgatavalt teistest kallimaks
    Lisanditega soolad
    • Jodeeritud sool on mõningase joodisisaldusega sool
    • Ühe kg soola kohta 1,5-3,5 g joodi
    • Pansool on vähendatud naatriumisisaldusega sool
    • Lisatud on ca 25-40% kaaliumkloriidi ja ca 10% magneesiumsulfaati
    • Põhieesmärk on vähendada inimeste naatriumi tarbimist

    Soola laekumine organismi
    • 1/3 naturaalsete toiduainetega ( juurviljad , liha jne)
    • 1/3 töödeldud toiduainetega (leib, vorst jne)
    • 1/3 toiduvalmistamisel (supid, praed jne) või valmistoitudele lisatud soola kaudu

    Soola toime
    Kahjulik toime – naatriumi liigtarbimine
    • Vee liigne kogunemine organismi
    • Tursete teke
    • Neerude kurnatus
    • Vererõhu tõus
    • Vajalike ainete väljutamine koos naatriumi väljutamisega

    Kasulik toime –
    naatrium on:
    • Vee hulga reguleerija kudedes
    • Vererõhu mõjutaja
    • Happe- leelise tasakaalu reguleerija
    • Närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandja

    Soola kasutamine
    • Toiduvalmistamisel maitseainena
    • Konserveerimisel säilitusainena
    • Meditsiinis
    • Seebi- ja pesuainete tootmisel
    • Keraamikatööstuses
    • Paberitööstuses
    • Keemiatööstuses riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete materjalide valmistamisel

    Soola tarbimine
    • Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe
    • Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jne
    • Keskmise inimese jaoks peetakse vajalikuks 3-5 g soola ööpäevas

  • Suhkur


    Suhkur on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlikumaid aineid.
    Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid , proteiinid , kiudained , vee ja teised sünergilised elemendid.Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks .Teised suhkrud , nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida.Nn. “pruun suhkur” mida müüakse supermarketites, pole midagi rohekemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirupiga, et anda ainele värvi ja lõhna.Rafineeritud valgesse suhkrusse suhtub inimese immuunsüsteem kui võõrasse toksilisse ainesse tema mitteloodusliku keemilise struktuuri tõttu, kuid ka raineerimise jäänukina tööstuslike lisandite tõttu.
    Pruunid suhkrud
    • Fariinsuhkur – Suhkrupeedi valgete suhkrukristallide katmine pruuni siirupikihiga, mida tehakse suhkurt ja siirupit kokku segades. Siirup pärineb roosuhkru tootmisel moodustuvast melassist.
    • Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur – toorsuhkru osaline töötlus, mis jätab lõppsaadusesse alles mitmed erilised maitse- ja lõhnaühendid.
    • Karamellisuhkur - Pruuni jume ja lisa-maitseomadused saab toorsuhkur nõrgal kuumutamisel, mil algab karamellistumine. Karamellsuhkur võib uhkeldada iseäranis suurte kristallidega, sest kristalliseerumisprotsess on suhteliselt aeglane.

    Suhkur on paljude haiguste põhjustaja ja ka taandarengu tingimuste tekitaja, Suhkru tarbimine võib kergesti põhjustada diabeeti ja see on ka üka tagurlikumaid tegureid, mis tööstuslikus läänes on levinud lausa epideemiana.
    Kuna suhkur on “toitainevaba”, siis peab keha suhkru metaboliseerimiseks “laenama” puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised sünergistilised toitained oma kudedest.
    Mis aga juhtub, kui tarbida liiga palju suhkrut?
    Uuringud on näidanud, et lastel on kaasasündinud eelistus magusa suhtes. Paljude jaoks jääb see eelistus kestma kogu elu jooksul. Varasematel aegadel kasutati magusa maitse saamiseks peamiselt mett , seejärel suhkrut.
    Mis aga juhtub, kui tarbida liiga palju suhkrut? Suhkruga magustatud toidu tarbimine võib..
    • Tõrjuda igapäevamenüüst toidud, mis on magusast palju kõrgema toiteväärtusega
    • Teha diabeetikute, glükoositalumatuse või hüpoglükeemia all kannatajate jaoks raskeks veresuhkru taseme kontrolli all hoidmise
    • Raskendada kehakaalu kontrolli all hoidmist
    • Aidata kaasa hammaste lagunemisele .

    Sööge suhkru asemel mett!

  • Pähklid


    Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis. Pähkleid on hea süüa peale väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd või eksamit .
    Maapähkel on rikas mitmete vitamiinide poolest. E vitamiin on antioksüdant kaitstes rakke vabade radikaalide eest ja hoides organismi noorena, leevendab väsimust, takistab liigliha kasvamist armidel. K vitamiin on organismis seotud vere hüübimisega ja B1 vitamiin ehk tiamiin ehk närvivitamiin (tagab närvisüsteemi, lihaste ja südame normaalse funktsioneerimise. B1 puudusel tekib isutus , depressioon , mälu nõrgenemine. Sisaldab organismi jaoks head rasvhappelist ja aminohappelist koostist.
    Kreeka pähkel väärib samuti oma kohta meie toidulaual sisaldades C vitamiini, rikkalikult mineraalaineid rauda, koobaltit ja joodi ning vitamiine C, A, B1, E ja pantoteenhapet (väsimusevastane, juuste hallinemisevastane stressivastane). Kreeka pähklil on väga hea rasvhappeline ja aminohappeline koostis. Teda kasutatakse üldtugevdava vahendina.
    Kes pelgab pähklite suurt energiasisaldust, sellel ei tasuks pähklitest päris loobuda , vaid süüa kuivatatud puuvilja- pähklisegusid. Puuviljad pähklisegus on oma väikese rasva- ja valgusisaldusega ning mineraalelementide ja vitamiinide rohkusega suurepäraseks täienduseks.

  • Sibulad


    Sibulate säilitamine
    Kui sibul on hästi kuivatatud, on säilitamine lihtne ja suurt vaeva ei tohiks olla. Sobiv on toatemperatuurist veidi madalam temperatuur, koht peaks olema piisavalt ruumikas, sest iga sibula vahele peaks jääma piisav ruum. Üsna tavapärane on see, et sibulaid hoitakse võrkkottides. Samas ei ole kasulik hoida liiga palju sibulaid kitsas kotis koos isegi siis, kui see on õhku läbilaskev või võrgust, kuna piisab vaid ühe sibula mädanemisest, et teisedki rikutud saaksid. Paras on hoida sibulaid kergelt jahedas, kuid mitte sellises paigas, kus võib karta miinuskraade.Sobivateks kohtadeks on eramajade soojustatud pööningud või keldrid, kuid veelgi parem on hoida sibulaid toa kõrval asuvas sahvris või muus kõrvalruumis, kuna niiskust tuleb vältida. Keda ei häiri, et sibulad on toas või köögis, võib neid hoidagi siseruumides, kuna see annab võimaluse pidevalt sibulatel silma peal hoida (näiteks ega mõni mädanema ei ole läinud). Peale selle võib stiilselt paigaldatud sibulakott või korv olla ruumikujunduslikult kaunis.Teine olukord on neil, kes kasvatavad sibulaid mitte vaid enda tarbeks, vaid ka müügiks. Sellisel juhul tasub ehitada eraldi ruum sibulate hoidmiseks – ruumis peab olema paras temperatuur ning seda peaks olema võimalik vajadusel ka reguleerida. Kui ka juhtub, et sibulad on sattunud külmumise ohvriks, tasub neil lasta aeglaselt üles sulada, mitte tõsta aga järsult temperatuuri.

  • Pasta


    PASTA AJALUGU
    Esimene vihje, mis meil pastast on, tuleb tööriistadest millega pastat tehti ja keedeti, mis on leitud Etruscide haudadest . Varsti peale Kristuse sündi, mainib Apicius oma retseptiraamatus midagi, mis kõlab väga lasanje moodi. Umbes 1000-ndendast aastast on olemas esimesed kirjalikud retseptid, raamatus "Sitsiilia makaronide ja vermesellide keetmiskunst" - kirjutanud Martino Corno. PALERMO , Kesk-Itaalias, oli esimene ajalooline pastapealinn. Sealt ongi pärit esimene ajalooline allikas, mis vihjab kuiva pasta tootmisele ja tundub olevat väike tööstusettevõte.
    Pasta valmistamine XVII sajandil.
    Napolis, Lхuna-Itaalias, segati tainas jalgadega . Pasta tegija istus pikal tööpingil ja kasutas oma jalgu segamiseks ja sütkumiseks. Napoli kuningale Ferdinando II –le ei meeldinud selline pasta tegemise viis ja ta palkas kuulsa insener, Cesare Spadaccini, tõiustama seda protseduuri. Uus süsteem seisnes selles, et lisati keev vesi värskelt jahvatatud jahule ja jalgadega segamine asendati pronksist konksuga, mis ideaalselt imiteeris inimese tццd. 1740. aastal pakkus Veneetsija linn Paolo Adamile võimalust avada esimene pastavabrik. Masinavärk oli väga lihtne, koosnedes üksnes raudpressist, mida juhtisid mitu noort poissi. 1763. aastal andis Parma hertsog , Don Ferdinando, Steffano Lucciardile 10-aastase monopoli õiguse toota kuiva pastat.
    Alfabeet – need on laste lemmikud. Kasutatakse tavaliselt suppides
    Makaronid – mitmeks otstarbeks kasutatav. Sobib iga kastmega
    Lasagne – lasanje. Võimalus teha oma maitse järgi kaste. Võib kokku segada ka ühe-pajatoitudega
    Vaguni Rattad - nendest tulevad väga huvitavad salatid, ühepajatoidud.Võib süüa ka kastmetega

  • Mahlad


    Mahlad on erinevatest puuviljadest , marjadest või köögiviljadest tehtud joogid, milles ei ole süsihappegaasi nagu värskendusjookides. Mahla valmistatakse tavaliselt pigistades, kodustes tingimustes saab mahla valmistada ka marju aurutades või muude meetodite abiga viljadest vedelikku välja saades .Mahla võib juua värskelt pressituna, majanduslikel põhjustel müüakse sageli aga mahlu kontsentreeritult, mispuhul tuleb kontsentraadile lisada vett. Sageli on kontsentraatidel teine maitse kui värskelt pigistatud mahladel. Mahlu võib säilitada ka pastoriseeritult ja külmutatult. Sageli lisatakse mahladele enne nende turustamist ka vett ja/või suhkrut. Erinevate puu- ja köögiviljade ning marjade mahlu võib ka omavahel segada, mispuhul on saaduseks segumahl .

  • Juust


    „Juust on piimast, koorest , kooritud piimast, lõssist, petipiimast, kitsepiimast, lambapiimast või nende piimasortide segust hapendamisel seente, pärmi ja bakterikultuuride toimel või laabifermendi abil valmistatav valgu- ja rasvarohke piimatoode . Pärast suurema osa vadaku eemaldamist süüakse järelejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures.” (Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1975.)
    Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976. aasta juustumäärusest: „Juustuks nimetatakse tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast.”
    Vaieldakse selle üle, kui palju juustusorte maailmas üldse valmistatakse. On pakutud , et sortiment ulatub 4000ni. Kõige rikkalikum on juustusortide valik Prantsusmaal ja Saksamaal.
    Kunagine Briti peaminister Sir Winston Churchill kaebas juustuvaliku mitmekesisuse üle. Tema leidis, et maad, kus on palju juustusorte, pole võimalik valitseda . Tegelikkuses on juustusorte ja selle kohalikke variatsioone vaid 250 ümber. On ka maid, kus juustu tarbitakse toiduna vähe, nagu näiteks Hiina – sealsed elanikud ei ole kunagi piimatooteid au sees pidanud.
    Arvudest rääkides ei tohiks mainimata jätta ka maailma suurimaid juustusid. Esimene sellelaadne rekord pärineb 1840. aastast, kui Briti kuninganna Victoria abiellus Saksa printsi Albert von Sachsen-Coburg-Gothaga. Briti farmerid valmistasid 780 lehma piimast peaaegu 500 kg raskuse Cheddari juustu ja andsid selle pulmakingina üle. Pärast seda tahtsid nad oma hiigeljuustu jälle kaasa võtta ja näitusel välja panna. Sellega ei olnud aga kingisaajad nõus. Järgnes kohtuprotsess . Seda, kuhu juust selle vältel kadus , ei tea keegi.
    Head juustu on osatud teha ja tehakse tänini. Juustu kvaliteet sõltub sellest, kuidas juustu valmistatakse. Oluline on kogemused ja see, millisel moel neid kogemusi rakendatakse.
    Eesti juustu top:
    Hollandi kerajuust
    Hollandi juust
    Eesti juust
    Atleet
    Marta juust
    Vene juust
    Delikatessjuust
    Lahe juust
    Mozzarella
    Ahja toorjuust

  • Tee


    Millal hakati teed jooma? Kus? Kuidas seda tehti? Millal joodi? Võib tunduda, et tee kohta on teada kõike, kuid ikka ja jälle avastatakse midagi uut. Siia on kogutud kõige olulisem informatsioon tee ajaloo ja teejoomise traditsioonide kohta nii läänes kui idas – võib ainult imestada, kui erinev võib see jook olla.

    Kuidas avastati tee?

    Teada on, et esimestena avastasid teelehe väärtuse  hiinlased . Kuid see ei vasta järgmisele küsimusele: „Millal?” Oletatavasti juhtus see I saj m.a. dünastia Han valitsemise ajal, samal ajal tekkis ka hieroglüüf „cha”. Kuid on ka andmeid, et hiinlased jõid teed juba III saj e.m.a - legendi kohaselt  „vaimulikust talunik” Shen Nun avastas tee võlu ja kasulikkuse 2737. aastal e.m.a, kui teepõõsa lehed kukkusid juhuslikult kaussi, kus ta keetis vett. Teda vapustas joogi maitse ja toniseeriv efekt ning ta hakkas seda iga päev jooma.
    Tee võidukäik üle maailma algas palju hiljem – umbes V saj m.a., kui hiinlased hakkasid teed müüma turgi hõimudele. 200 aastat hiljem vallutas tee endale kindla koha nomaadide ja tiibetlaste elus. Veel 200 aasta möödudes sai teest rahvusjook Jaapanis .
    Eurooplased maitsesid teed alles XVI sajandil,  regulaarselt hakati seda aga jooma veel hiljem kui sada aastat hiljem hakkasid  hollandlased   „hiina rohtu ” Euroopasse eksportima. 1664. aastal kinkis kompanii Ost-India kuningas Karlile kaks naela teed ning seda hetke võib nimetada tee tulekuks Briti saartele. Tekkisid tee poed ning  1717 . aastal avati Londonis ka esimene teemaja „ Kuldne lõvi”.
    19. sajandi alguses hakkas seitsmes vürstinna Bedford Anna kutsuma sõpru pärastlõunasele teele. Sealt saigi alguse kuulus Inglise " five o' clock ".
    Tuleks märkida, et inglaste panus maailma teejoomise kultuuri ei piirdu pelgalt kellaviieteega: just britid aitasid kaasa teepuu levikule üle kogu maailma, hakates kasvatama seda India provintsis Assam, Tseilonil, Keenias ja teistes maades.
    Vees lahustuvatest ainetest on kõige tähtsamad need, mis annavad joogile ergutava toime, aroomi , maitse, värvuse ja toimivad ainevahetust soodustavalt. Nendeks aineteks on :
    Alkaloidid -nendest sisaldab tee tavaliselt 2-4% kofeiini, mis annab joogile toniseeriva toime;
    Parkained -tanniinid ja katehhiinid, mis annavad teele mõrkja maitse;fermenteerimisel nad muutuvad ja annavad joogile ka värvuse;
    Vitamiinid-neid on tees märkimisväärsel hulgal;P, PP, B1, C, vähesel määral ka B2, K ja E vitamiini;Tee aromaatsed ained on põhiliselt eeterlikud õlid; Mineraalained -nendest 50% on kaalium , 15% fosforiühendid, teisi vähem; pooled nendest on vees lahustuvad soolad; mineraalained mõjutavad ka maitset ;Valkained-mõjutavad tee värvust;Vaigud-neid on tees vähe; aitavad hoida tee aroomi;Orgaanilised happed -neid on tees ainult 1% ; happed tõstavad tee toite-ja dieediväärtust.

  • Kakao ja šokolaad


  • Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded


     Kakaovõi koosneb kakaoubade tuumadest saadud rasvast. Kakaovõi vabade rasvhapete sisaldus väljendatud oleiinhappena võib olla kuni 1,75% ning seebistumata ainete sisaldus petrooleetriga määrates võib olla kuni 0,5%, pressitud kakaovõis kuni 0,35%.
      Kakaopulber koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud kakaoubadest. Kakaopulber peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Kakaopulbri niiskusesisaldus võib olla kuni 9%.
     Vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber peab sisaldama alla 20% kakaovõid väljendatud kuivainena.
     Šokolaadipulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 32%.
    Šokolaadijoogi pulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 25%.
     Vähendatud rasvasisaldusega šokolaadijoogi pulbri koostises kasutatav kakaopulber peab vastama lõikes 3 sätestatud nõudele.

  • Šokolaadi koostis- ja kvaliteedinõuded


     Šokolaad koosneb kakaoubade tuumadest saadud toodetest ja suhkrust . Šokolaadis peab kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 35%, sealhulgas kakaovõid vähemalt 18% ja kakao rasvata kuivainet vähemalt 14%.
     Kui toote nimetuses sõnaga «Šokolaad» kaasnevad sõnad:
     1) «vermišell», «graanul» või « helbed », peab vastavalt nuudli-, graanuli- või helbekujulises šokolaadis kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 32%, sealhulgas kakaovõid vähemalt 12% ja kakao rasvata kuivainet vähemalt 14%;
     2) « glasuur », peab tootes kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 35%, sealhulgas kakaovõid vähemalt 31% ja kakao rasvata kuivainet vähemalt 2,5%;
     3) «Gianduja (või Gianduja tuletussõna) pähkel», peab toode koosnema šokolaadist, millele lisatakse peeneks purustatud sarapuupähkleid sellises koguses, et 100 grammis tootes on 20 kuni 40 grammi sarapuupähkleid. Toorainena kasutatavas šokolaadis peab kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 32%, sealhulgas kakao rasvata kuivainet vähemalt 8%.
     Gianduja pähkli šokolaadi koostises võib kasutada:
     1) piima, aurustamise teel saadud piimakuivainet või neid mõlemaid sellises koguses, et toode ei sisaldaks üle 5% piimakuivainet;
     2) mandleid , sarapuupähkleid ja teist liiki pähkleid kas tervete või purustatutena sellises koguses, et koos peeneks purustatud sarapuupähklitega ei moodustaks need üle 60% toote netokogusest.

  •  Kakao- ja šokolaaditoodete märgistamise erinõuded


     Kakao- ja šokolaaditoodete puhul tuleb järgida «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud toidu märgistusele esitatavaid nõudeid, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise korda ning lõigetes 2–8 esitatud märgistamise nõudeid.
    Selle määrusega kindlaksmääratud kakao- ja šokolaaditoodete koostis- ja kvaliteedinõuete kohaste toodete puhul peab kasutama selles määruses esitatud nimetusi.
     Paragrahvi 1 lõikes 1 toodud toodete nimetusi võib kasutada teiste toodete nimetustes juhul, kui neid tooteid ei saa segi ajada selles määruses käsitletud toodetega ja kui see on kooskõlas Euroopa Liidu selle liikmesriigi tava või õigusaktiga, kus toodet tarbijale müüakse.
     Šokolaaditoodete, mis sisaldavad § 1 lõikes 2 nimetatud taimseid rasvu, välja arvatud kakaovõi, märgistusel peab esitama ühes vaateväljas koostisosade loeteluga , kuid sellest selgelt eraldatuna teksti «lisaks kakaovõile sisaldab taimseid rasvu». Nimetatud väljend peab olema paksemas kirjas, hästi loetav ja paiknema toote nimetuse lähedal ning olema sellega vähemalt sama suures kirjas. Toote nimetuse võib esitada täiendavalt ka mujal.
     Kui šokolaadi, piimašokolaadi, heledat piimašokolaadi, valget šokolaadi, täidisega šokolaadi ja šokolaadikompvekke müüakse assortiina, siis võib nende nimetuste asemel kasutada nimetust «assortiišokolaad» või «täidisega assortiišokolaad» või mõnda teist sarnast nimetust. Sel juhul võib esitada kõigi assortiis olevate toodete koostisosad ühes loetelus .
     Nimetuse «täidisega šokolaad» asemel võib kasutada nimetust koos vastava täidise esitamisega järgmiselt: «šokolaad . . . täidisega» või «. . .-ga šokolaad». Täidisega šokolaadi glasuuri koostises kasutatud šokolaaditoote (šokolaad, piimašokolaad, hele piimašokolaad või valge šokolaad) nimetus peab esinema toote nimetuses.
     Šokolaadipulbri, šokolaadijoogi pulbri, šokolaadi, piimašokolaadi, heleda piimašokolaadi,  chocolate a la taza , chocolatefamiliar a la taza puhul peab märgistusel esitama minimaalse kakaokuivaine sisalduse väljendiga «kakao sisaldus vähemalt . . .%».
     Vähendatud rasvasisaldusega kakaopulbri ja vähendatud rasvasisaldusega šokolaadijoogi pulbri puhul peab märgistusel esitama kakaovõi sisalduse.
     Nimetustele «Šokolaad», «piimašokolaad» ja «Šokolaadiglasuur» võib lisada kvaliteedile viitavaid omadussõnu ainult siis, kui:
     1) šokolaadis on kakaokuivaine üldkogus vähemalt 43%, sealhulgas kakaovõid vähemalt 26%;
     2) piimašokolaadis on kakaokuivaine üldkogus vähemalt 30% ning piimakuivainet on vähemalt 18%, sealhulgas piimarasva vähemalt 4,5%. Nimetatud piimakuivaine peab olema saadud aurustamise teel piimapulbrist või kondenspiimast, väherasvasest kondenspiimast või väherasvasest piimapulbrist või kondenseeritud kooritud piimast või lõssipulbrist või kõrge rasvasisaldusega kondenspiimast või koorepulbrist, võist või piimarasvast;
     3) šokolaadiglasuuris on vähemalt 16% kakao rasvata kuivainet.

  • Linnumunad ja munatooted


    Toiduks tarvitatakse kana -, kalkuni-, hane -, pardi-, vuti ja jaanalinnu mune.
    Muna põhilised koostisosad on koor 11% munamassist, munavalge 57% rebu 32%. Kõik munad on hästi omastatavad ja kergesti seeditavad.
    Kanamunad sisaldavad keskmiselt 12,5% täisväärtuslikku valku, 11,5% rasva (rasvaga kaasneb kolesterool ) 0,7% süsivesikuid (glükoos ja glükogeen), 0,8% mineraalaineid, 74% vett ning A-, B-rühma, D- ja E-vitamiine. Kanamuna mass kõigub olenevalt kana tõust 35 - 85g piires. Jaanalinnu muna mass võrdub 22- 24% kanamuna massiga.
    Kanamune liigitatakse olenevalt massist kaalukategooriatesse : XL kuni 73g ja rohkem, L - 63 - 73g, M- 53 - 63g, S- 45 - 53g ning olenevalt kvaliteedist ekstra e. E, A ja B klassi. Munad võivad olla värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud. Standardi nõuetele mittevastavateks, kuid toidukõlblikeks, loetakse alakaalulised alla 45g munad, lubatust suurema õhuruumiga, koore külge kuivanud rebuga, tugevasti vigastatud koorega ja B klassi nõuetele mittevastavad munad, mida võib kasutada ümbertöötlemiseks.
    Munatooted on munapulber , omletipulber ja külmutatud munamass. Munapulber võib olla nii kogu munast kui rebu- ja munavalgepulber.
    Säilitamine
    Mune säilitatakse puhastes ja kuivades ruumides temperatuuril 8-12°, mitte üle ühe kuu. Munakollane sisaldab rohkesti inimesele vajalikku letsitiini, mis on meile hädavajalik rakkude koostises ja normaalseks ainevahetuseks. Letsitiini vajame hea mälu ja mõtlemisvõime tarvis.

  • Kalad


    Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces).
    Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni.
    Kalad toiduna
    Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1-33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega – rasvhapet.
    Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor . Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele.

  • TOOTJAD EESTIS JA MAAILMAS

  • AS Kalev


    AS Kalev on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk.Ettevõtte põhitegevuseks on šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning müük. Lisaks tavasortimendile valmistab Kalev tooteid ka eritellimuste alusel, töötades koostöös kliendiga välja kliendi sõnumiga tooteid.Kalev toodab maiustusi Harjumaal Jüri lähistel Põrguväljal asuvas kaasaegses tootmishoones, mis valmis 2003. aastal. 26 500 ruutmeetril paikneva tootmiskompleksi maksimaalne koguvõimsus ulatub ca 15 tuhande tonnini aastas.Enamik, s.o. ca 88% Kalevi toodangust müüakse Eesti turul. Ettevõttele kuulub muuhulgas ka viiest šokolaadipoest koosnev jaemüügikett. Samas tegeleb Kalev ka aktiivselt ekspordiga. Peamisteks välisturgudeks on Balti riigid, Skandinaaviamaad ja Venemaa.Kalevi tütarettevõte Maiasmokk on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev kohvik Tallinna vanalinnas, mis pakub laias valikus kohapeal valmistatud kondiitritooteid ja käsitöökompvekke.AS Kalev kuulub rahvusvahelisse Orkla kontserni. Ettevõte annab tööd ca 330-le inimesele.

  • Artikkel


    Veidi üle aasta Firma Kalev Chocolate Factory kuulub Norra kontsernile Orkla, mis andis vastavalt ettevõtte juhtimine, uue tõuke selle arengule. Teisel kohal turul maiustusi Fazer usub edu kohaliku brändi, kuid tal on võimatu mööduda konkurent.
    Vastavalt esimees Kalev Kaido Kaare, see ikka jõuab Eesti ettevõte, juhtimine ja personal kohalikud inimesed, Äripäeva. Samal ajal, ütles Kaare, on muutunud - ettevõte peab rohkem tähelepanu pöörama tarbijate eelistused kiri turul ja sellega seoses on võtnud kasutusele mitmeid uusi tooteid.
    Kaare ütles, et järgmisele tasandile tuletatakse ja toiduohutuse - ettevõte täidetud ranged mure Orkla, mis pärinevad Briti toiduohutuse nõudeid.
    Lisaks uue omanikuga Kalev uutele võimalustele investeeringud tootmisseadmetesse.
    Kalev plaanib tulevikus juhtida silma naaberturgudel - on juba töös olulised projektid Venemaal ja Soomes.

  • Rakvere Lihakombinaat


    Rakvere Lihakombinaat on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. Oleme turuliidrid nii liha kui lihatoodete osas. Rakvere toodangust leiab nii värsket liha, roavalmistustooteid kui ka võileivapealset. Sealiha kõrval kasutame toorainena veel veise- ja linnuliha.
    Rakvere pakub oma toodangut mitme kaubamärgi all. Tuntum neist on Rakvere, mis on 2008. aasta andmetel Eesti nelja tuntuima brändi seas. Lisaks toodame lihatooteid ka Valla ning Järlepa sarjas. Tervislikke tooteid võib leida Kerge ning Eesti Lihaveise märgiga varustatud toodete seast.
    Lähtume igapäevaselt järgmistest väärtustest: •  Uuendusmeelsus, mis suunab tegutsema nii, et suudetakse olla tarbijate ootustest, konkurentide plaanidest ja partnerite vajadustest sammu võrra ees.
    •  Paindlikkus , mis võimaldab toime tulla muutuvate oludega ja näha ümbritsevat säravate silmadega.
    •  Sõnapidamine, mis tähendab, et me teeme seda, mis on kokku lepitud ega tingi kvaliteedis .
     Meie visiooniks on olla Eesti kümne suurima ettevõtte hulgas.
    Artikkel.
    Instituut toidu TTÜ pöördus põllumajandusministeeriumi poole ettepanekuga luua klassifikatsioon Eesti lihatoodete, et aidata tarbijatel teha valik selle kasuks tervislik toitumine.
    Vastavalt instituudi direktor Raivo VÕK, palgaaste määratakse minimaalne sisu liha vorstitooted ja piirata sisu liha asendajad, ütles portaali aripaev.ee.
    Samuti on tehtud ettepanek, et keelata lisada mõned toidu lisaainete nagu maitsetugevdaja E621 , ja toiduvärv lihatoodetega kõrgeima kvaliteediga.
    Kui nõukogude ajal olid kõik järgima myasoproizvoditeli GOST, nüüd erinevate tootjate, kuid mis kannab sama nime, võivad olla vägagi kvaliteeti. Seega, vastavalt Tarbijakaitseamet sisu liha vorsti sorte "Lapsed" (Laste) ulatub 53,5%-lt 3%.

  • Alenka


    Alguses 60-ndatel võttis valitsus vastu toidu programm, mis muu hulgas tähelepanu pöörata uute piimašokolaad.
    Paljud Moskva tehas alustas tegevust eksami, nende seas "Punane Oktoober". Kui šokolaad retsept valiti mõelda pealkiri ja registreerimine.
    Algselt tahtsin kasutada projekteerimise pilt Vasnetsov "Alenka" ning anda sama nime šokolaadi, kuid leiti, et šokolaad on sama nimega juba olemas. Siis firma juhatus otsustas pöörduda Moskvalased läbi ajalehe " Evening Moskva" ja kuulutab tüdruku pilt, mida võiks kasutada pakkimiseks. Fotod saadeti palju. Enne oli praeguse pildi pakendil mõnda aega fotod.
    Põhimõtteliselt sama, et sellel päeval portree Alenka - on kollektiivne pilt, mille loomine oli inspireeritud kunstniku tema väike tütar.
    Šokolaad koos armas tüdruk pearäti sai kohe populaarseks. 16-aastane Sasha Egorova saadetakse tehas "Punane Oktoober" kirjas luuletused, mis olid järgmised read: "Saa teada iga Alenka lapsed õnnelik, osta, osta, osta šokolaadi." Salmid meeldib, ja trükitud tagaküljele šokolaadi ümbriseid.
    Poliitika brändi
    Holding "Ameerika kondiitrid" kõrgendatud esinemine brändi "Alenka" kohta maiustuste turul.
    Müügi kasv kuulus Chocolate "Alenka", mis on toodetud ettevõttes "Ameerika kondiitrid", 2007 oli 16%. Seda kinnitab esitatud andmete "Ameerika kondiitrid" tulemuste kohta finants -ja majandustegevust viimase aasta jooksul.
    Vastavalt materjalide jaemüük audit , mille viib läbi uuringufirma AC Nielsen linnades Venemaal, 2007 turuosa väärtus brändi "Alenka" segment šokolaaditahvlid olid 4,24% ja kaalu šokolaadi - 2,99%.
    Kõrge dünaamika müük oli eelkõige saavutada järjepidev rakendamine tervikliku arengu strateegia tuntud brändi, 2006 40-aastast juubelit.
    Line brändi "Alenka" laiendati peaaegu kõik suuremad kategooriad maiustused. Mis maitseid tarbijatele, spetsialistid , kellel töötatud mitmeid uusi sorte fondant maiustusi ja superpehme karamell. Suur nõudlus ostjate hulgas uut tüüpi šokolaad "Alenka" lisanditega kujul pähklid ja rosinad ja šokolaad "Alenka" palju piima pluss kaltsiumi. "
    Turu toodete edendamine kaubamärgi all "Alenka" toetas riiklik reklaamikampaania.



  • Abasko


    "Абаско" - ettevõte, mis toodab teravilja, putru ja hõõrutud kiire ja kiire toit kaubamärkide all "Абаско", "kiire", samuti rikastatud teraviljad lastele alates 3 aastat nime all "Mine Big." Kõik tooted on valmistatud meie oma tehnoloogia ja osaliselt, välja arvatud täitmine omal eksklusiivne seadmed . Ettevõte on tegutsenud seitse aastat, mille jooksul ta suutis saavutada läbimurret Vene turul ja saada oma väljateenitud koha liidrite hulgas kodumaise toidutööstuse spetsialiseerunud kiirtoit . Toote kvaliteet ja pakendite disain "Абаско" vastavad maailma tasandil, ja seda kinnitab mitte ainult medalite saanud Vene ja rahvusvahelistel võistlustel, aga ka koostöö välisfirmadega, USA, Saksamaa ja Iisraeli. Aastal 2000 firma võitis pakkumise tootmiseks teravilja kotid keetmiseks teada firma "kiire". Leping algas vastastikku kasulikku koostööd. Aastal 2003 sõlmiti leping firmaga "Unilever" üleandmisel hernes jahu suppide «Knorr». 2003 aasta alguses tootmist "Абаско" Huvitatud ettevõtted «Galina Blanka», ja kuus kuud hiljem võitis hanke herne jahu, tatar ja oder helbed selle firma. Suvi 2003 firma "Абаско" alustas koostööd Moskva tootjad ennetav toitumine kiirtoit - poolt "Leovit nutrio."
    Originaal veevaene tehnoloogia teravilja töötlemist, mis töötati välja "Абаско", mis põhineb lühike, kuid väga suur kuumus, tungib tera täies sügavus. Seega on toiduvalmistamiseks mais omal vesi, mis keeb , aurustub ja vormid poorne struktuur on sarnane "popkorn." Instant toidu teravilja luuderohi , muutudes helbed. Selle protsessi tulemusena - toiteväärtuse parandamiseks vilja. Üks osa teravilja keha saab palju rohkem energiat ja toitaineid kui tavaliselt portsjonit keedetud teravilja. See tõstab märgatavalt maitse - puder saab imelise, maitsev maitse igatsus Vene ahi toode. Aastal teravilja ladustatakse vitamiine (B, B2, PP), väärtuslike mineraalide (raud, magneesium fluoriidi, kaltsium ) ja oluline toidu kiudaineid, omadustega sorbendi.

  • KOHV


    Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrika piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kelle kitsed olid peale ühest põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad . See tekitas Kaldis uudishimu ning pärast marjade proovimist avastas ta, et need andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida.
    Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi , et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees.
    Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia kaupmehed. Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise keelustama ja nimetasid seda kuradioogiks. Nende imestuseks õnnistas paavst, kes oli juba kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks joogiks . Kohvimajad levisid kiiresti kogu Euroopas, muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks ning paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi.
    18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse kapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarele 50 aasta jooksul. Nii jõudis kohvitaim ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude vastu, mille Suurbritannia kehtestas teele, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks.
    Esimene espresso valmistati 1822. aastal, kui Pariisis leiutati espressomasin. Itaallased täiustasid masinat ning hakkasid neid esimesena tootma . Espressost on saanud Itaalia kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espressobaari.
    Tänaseks on kohvist saanud tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu ning jääb kogu maailma käibega alla ainult naftatööstusele. Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi, seega on see maailma populaarseim jook.

  • Kohviekstrakti koostis- ja kvaliteednõuded


    Kohviekstrakt koosneb röstitud kohviubade vesiekstrakti kontsentreerimisel saadud lahustuvatest ja aromaatsetest kohvi koostisosadest ning lahustumatutest õlidest ja teistest lahustumatutest ainetest, mida ei ole võimalik tehnoloogiliselt kohviubade vesiekstrakti kontsentreerimisel eraldada.
    Kohviekstrakt saadakse röstitud kohviubade veega ekstraheerimise teel, kusjuures happe või alusega hüdrolüüsimist ei kasutata.
    Kohviekstrakt peab sisaldama kohvikuivainet:
    kuivatatud kohviekstrakti puhul vähemalt 95 massiprotsenti;
    pastataolise kohviekstrakti puhul 70 kuni 85 massiprotsenti;
    vedela kohviekstrakti puhul 15 kuni 55 massiprotsenti.
    Kuivatatud ja pastataoline kohviekstrakt peab koosnema ainult kohvist ekstraheeritud ainetest.
    Vedel kohviekstrakt võib sisaldada kuni 12 massiprotsenti suhkrut või pruunistatud suhkrut.

  • Cappucino


    Cappucino on 1 osa espressot ja 2 osa vahtulöödud piima,serveeritakse spetsiaalses kumerapõhjalises tassis.Itaalias magustoidu eest,lisandiks siirup.Poodidest on võimalik osta ka kiircappuccinopulbrit, mis segatakse kuuma veega. Seda jooki ei saa siiski kutsuda cappuccinoks.Arvatakse, et  cappuccino  on oma nime saanud kaputsiinide järgi, sest kaputsiinide kasutatav pruun rüü on sama värvi, mis kohvijookki.

  • Iiri kohv


    Iiri kohv on eriti kange kohv,mis on valmistatud väga peeneks jahvatatud kohvipulbrist,suhkrust ja veest.Keetmiseks kasutatakse lahtist pika varrega vasknõu.Kohv ja suhkur pannakse keedunõusse vaevu keevasse vette ja lastakse vähemalt kolm korda keema tõusta.Sageli lisatakse ka maitseained .
    • Iiri kohv kuuele
      2 dl 35% rõõska koort
      4 sl suhkrut
      1 l kanget kuuma kohvi
      3 dl Iiri viskit

  • Kohvisordid


    Kohvisordid ei ole maitseomadustelt alati ühesugused. Neid võiks iseloomustada järgmiselt:
    • Kolumbia : meeldiva pehme maitsega, tugeva aroomiga
    • Kostariika: nõrga aroomiga, hapuka maitsega, tugeva ekstraktiivsusega
    • Santos (Brasiilia): mõrkja maitsega, nõrga, kuid meeldiva aroomiga, keskmise ekstraktiivsusega, kasutatakse segudes
    • Harari ( Etioopia ): meeldiva nõrgalt hapuka veinimaitsega, hea aroomiga
    • Tanganjiika: meeldiva hapuka maitsega, aromaatne, tugeva ekstraktiivsusega jne.

    Parimaks sordiks peetakse aga Araabia mokat, mis on väga heade maitseomadustega ja tugeva aroomiga. Seda sorti kasvatatakse ainult Jeemenis. Üldmõiste "moka" all mõistetakse head kanget kohvi, mille saamiseks tuleb kasutada segu kahestkolmest sordist.
    Lahustuv kohv on kuivatatud kohviekstrakti pulber, mis lahustub vees. Sellel on küll kohvi maitse, kuid nõrk aroom . Juba 1910 . aastal pandi lahustuvale kohvile nimi Instant (silmapilk). 10 aastat hiljem tuli "Nescafe". Lahustuv kohv on kiirkohv, ta on kontsentreeritud, ja kohvi valmistamiseks tuleb seda võtta poole vähem kui naturaalset kohvi. Naturaalse kohvi valmistamisel on aga oma tavad. Söögi kõrvale sobib tavaliselt lahja kohv. Söögikorra lõpetamiseks või muidu ergutamiseks valmistatakse kangemat kohvi. Einekohviks arvestatakse 3-5 supilusikatäit l liitri vee kohta (3-5%). Keskmise kangusega kohvi jaoks kasutatakse 6-8 supilusikatäit kohvi l l vee kohta. Kange kohvi jaoks kulub 10-12 supilusikatäit kohvi l l vee kohta. Parim temperatuur kohvi valmistamiseks on 93° C. (Toim. Kohvispetsialistid Meira OY-st soovitavad aga kohvi valmistamiseks vahekorda 6-8g kohvi 120ml vee kohta ja temperatuuriks 92-96°C)
    Kõige sobivamad nõud selleks on klaasist, emailitud, keraamilised või roostevabast terasest . Nõu tuleb iga kord pärast kasutamist pesta. Valmis kohv valatakse eelsoojendatud kannu ja tarvitatakse kohe. Kohvipaksul seistes läheb kohvi sisse palju mõrkjaid ekstraktiivaineid, mis on tervisele kahjulikud.
    Lisada võib suhkrut, piima, koort, sidrunit või muud. Koor pehmendab kohvi maitset, kuid sadestab ka välja kofeiini. Maitsestada sobib ka vürtsidega, alkohoolsete jookidega. Mõned armastavad kohvi jääga.

  • Paulig


    Firma ajalugu Paulig algab aastal 1876, mil Gustav Paulig, tuli Soome Saksamaalt, avas oma äri. Toiduainetööstus veel teinud esimesi samme oma arengus. Valitsenud toiduainete, ei liigu töötlemine. Gustav Paulig alustas äri impordi ja müügi koloonia kaup nagu sool, kohv, maitseained, jahu, sadama-ja konjak.
    Reklaam ajalehes sellest ajast teavitab lugeja: "laia valikut koloonia kaupu. Toimetaja toimub. Büroo väljaspool Fabian , 10, Helsinki . "
    Gustav Paulig sai kiiresti tuntud ettevõtja ja ärimees-entusiast, rakendada uusi ideid. Ta esimene mõistnud brändi ja firma logoga lõi esimese tagasi 1880.Märgi kujul Ladina-kiri «P» ilmus pakenditele kohv Paulig, mis sümboliseerib kõrget kvaliteeti. Gustav toote kvaliteet oli ülimalt tähtis. Tema suhtumine kvaliteedi vastavust, ta pärandas tulevastele põlvedele pere. Aastal 1907, pärast surma Gustav ja tema abikaasa Bertha Paulig viia firma.

  • Nescafe


    Kõige kuulsa brändi ettevõtte Nestlé on Nescafé - maailma suurim tootja lahustuv kohv. Nescafé nimi on juba ammu sünonüümiks lahustuv kohv (näiteks mõnes araabia dialektide lahustuv kohv kõlab nagu "niskafi"), nagu see juhtus alates fusion kahest sõnast Nestlé firma nimi ja sõna kohvik, itaalia sõna, mis tähendab kohvik, kohvikus , ja mille eesmärk on luua aura romantikat ja maagia ringi toode. Nescafé brändi ilmus aastal 1938 Šveitsis, kui küsimus Tööstusliku töötlemise ja ladustamise kohvi. Kuni selle hetkeni oli probleem töötlemise, säilitamise ja hävitamise suurte kohvi minna müümata jäänuseid kohviube, ja protsessi kohvi keetmiseks palju tundus pikk ja ebamugav. Kohvitootjaid silmitsi teine ​​probleem - Suur Depressioon kohvinõudlusest on järsult langenud, pidime kuidagi muuta toote, et muuta see taskukohane. 1930 Brasiilia kohvi Instituut (Institute of Kohvi Brasiilia) adresseeritud Nestlé palvega lahendada probleemi - Brasiilia kohvi eksport kukkus. Leiutajad on otsinud viis toota kohvi ekstrakt , mis võiks säilitada pikka aega ning pöördus kohvi vee lisamisega. Lõpuks õnnestus neil, väärib märkimist, et mitte kõik kohvi armastavad, ja õppida jook on kohvi, mõned asjatundmatu Nimittely see pruun vedelik lihtsalt "Burda", kuid me ei Saivarrella, see on kirjutatud koti kohvi - siis kohvi!

  • KAUBAMÄRGID


    Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav .
    Kaubamärgiks võib olla:
    • sõna või sõnad (nt tehissõna, fraas, loosung jms);
    • kujutised (nt sümbolid, ornamendid, geomeetrilised kujundid , esemete, loomade, inimeste stiliseeritud kujundid jms);
    • sõna või sõnade ja kujutiste kombinatsioon;
    • etikett;
    • ruumiline kujund (originaalne pakend või toote originaalne kuju);
    • tähtede kombinatsioon;
    • numbri ja tähe (tähtede) kombinatsioon;
    • ärinimi jms.

  • Kaubamärgi iseloomustus


    Kaubamärk on tähis, mida ettevõtja kasutab oma kauba tähistamiseks selle eristamiseks teiste ettevõtjate poolt pakutavatest samaliigilistest kaupadest.1 Kaubamärk võimaldab kaudselt tarbijal teha kindlaks kauba tootja ja seega on tootja ise kauba kvaliteedi garantii andjaks. Kauba kvaliteet mõjutab kauba populaarsust ja head toodet ostetakse meelsamini olenemata hinnast . Järelikult on toode konkurentsivõimeline. Kaubamärgi mõiste vihjab, et kaubamärk on olemuslikult seotud tähistatava tootega
    Kaubamärgiga sarnanevate märkide olemasolust on andmeid muistsest Egiptusest ja Kreekast, kus käsitöölised ning kunstnikud oma tooteid kindlale valmistajale osutavate lipikutega tähistasid. Nüüdisaegsete kaubamärkidega sarnanevaid märke on leitud näiteks Pompeji varemetest. Varasel keskajal kasutasid feodaalid oma maavalduste ja sõjas liitlaste vaenlastest eristamiseks kõikvõimalike märke sh. erikujundusega kilpe. On leitud 11. sajandist pärinevaid kaubamärke kandvaid mõõku, esimesed paberivalmistajate vesimärgid on pärit 13. sajandist. 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ja enam hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. Kuna kaubamärkide kuritarvitamine muutus aina sagedasemaks, seati sisse kaubamärkide kohustuslik registreerimine ja õiguskaitse. Kaubamärgi põhieemärgiks sai firma huvide kaitsmine ja põhifunktsiooniks kauba reklaamimine. Tõenäoliselt ongi tuntuim intellektuaalse - ning tööstusomandi vorm on kaubamärk.

  • Kaubamärgi õiguslik regulatsioon Eestis


    Eestis riigisiseses õiguses reguleerib kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi Kaubamärgiseadus (RT I 2002,49,308 , 99, 582; 2003, 82, 555; 88, 594; 2004, 20, 141; 2005, 18, 104; 39, 308; 2006, 7, 42).2, mis reguleerib ka seaduses sätestatud juhtudel Ühenduse Kaubamärkidega seonduvat ja Kaubamärgimäärus( RTL 2004,89,1407)3, mis kehtestab registreerimise taotluste ja muude dokumentide vorminõuded.
    Kaubamärgiseaduse jõustumise järel täpsustus üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse Eestis, mille tagamine kohustus on Eestil lähtudes tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonist.
    Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping4 (Eesti liitunud 13.11.1999) näeb ette minimaalnõuded kaitstavate objektide, õiguste, kaitse kestuse jne. kohta, kohustab valitsusi võtma meetmeid kaitsmaks intellektuaalomandi õigusi, kuid jätab lahtiseks, kuidas liikmesriigid nõudeid täitma hakkavad ning ei keela riike seadmast kõrgemaid standardeid.

  • TOIDUHÜGIEEN


    Toidule esitatavad nõuded:
    • Noortelaagrites pakutav toit peab olema ohutu ning
    • vastama toiduseaduse ja teiste selle alusel õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
    • toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi;
    • keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu;
    • toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele;
    • värskena müüdav või muul viisil üleantav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks. Kõlblikkust tõendatakse veterinaartõendiga.

    Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja, samuti toidu käitlemisruume puhastav töötaja peab nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja olenevalt riski hindamise tulemustest ka töösuhte ajal korrapäraselt tervisekontrollis ning tal peab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele olema kirjalik tervisetõend.
    • Toit valmistatakse võimalikult värsketest, töötlemata toiduainetest vastavalt kaheks nädalaks või üheks laagrivahetuseks koostatud menüüle.
    • Toidukorrad peavad olema kindlal kellaajal ning toidukordade vahe päeval ei tohi ületada nelja tundi.
    • Toit peab olema eakohane.
      • Toiduhügieenil on järgmised ülesanded:
    • toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest;
    • mikroobide paljunemise pidurdamine , et vältida tarbijate tervisehäireid ja toodete enneaegset riknemist;
    • toidupatogeenide ja termolabiilsete (temperatuuritundlike) toksiinide hävitamine töötlemisel;
    • läbi toiduhügieeni reeglite järgimise tagada tarbijale ohutu toit.

    Toidu ohutust ning kvaliteeti saab tagada üksnes siis, kui on kindlustatud kontroll kogu tootmise ulatuses, toorme tootmine kaasaarvatult.
    Toiduhügieen jaguneb üldiselt kolmeks: hügieen farmitasandil;ettevõtte tootmishügieen;töötajate isiklik hügieen.

  • Millised on puudulikust hügieenist tulenevad kahjud ?


    tarbijate haigestumine, surmajuhtumid;toidu saastumine , reklamatsioonid (kirjalikud kaebused);kaod toidu riknemise tõttu;ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine ;trahvid ja muud sanktsioonid;tarbijakaitseühenduste ja kodanike sanktsioonid;toodangu kaotus ja utiliseerimise kulud;täiendavad sanktsioonikulud ja seadmete asendamine; kaudsed tagajärjed (kasumi ja töötasude vähenemine, koondamised, pankrot).
    Kõik need tegurid vähendavad tulusid. Kui ettevõte kaubanduslik konkurentsivõime satub ohtu, võivad töötajad kaotada lisatasud ületunnitööde eest, preemiad või koguni oma töö. Sellepärast on kõigi toidu valmistamise ja käitlemisega seotute parimates huvides täita toiduhügieeni kõige kõrgemaid norme. Kui teadvustada toiduhügieeni olulisust ja rakendada kõiki toiduhügieeni põhimõtteid oma töös, siis praktiliselt puudub võimalus saada toidumürgistuse puhangu põhjustajaks.
    Oluline on teada, et mikroobide kasvu, toksiinide moodustumist ja haigestumist soodustavad:
    nakatunud inimese kontakt toiduga;valmistoidu või toorme ristsaastumine;seadmete mitteküllaldane sanitatsioon;
    temperatuuri režiimide rikkumine :
    a) toidu mitteküllaldane jahutamine
    b) toidu mitteküllaldane kuumutamine jt.

  • Põhjused,miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem?


    parem haiguste registreerimine;
    labordiagnostika on täienenud (seotud eelnevaga);
    rohkem tootmist, et suurendada käivet; tapaliinidel on kiirused kasvanud;
    inimesed on tundlikumad (statistika selle kohta puudub);
    tarbijad nõuavad pikema säilitusajaga toiduaineid (listeeriate ja jersiiniate esinemise võimalus suureneb);
    halb hügieen köökides;
    suurenenud on pooltoore liha ja valmistoitude söömine;
    suuremad haiguspuhangud (saavad alguse toitlustamisega tegelevatest ettevõtetest);
    suured farmid - intensiivne loomakasvatus .
    Toiduohutuse tagamine sisaldab järgnevaid menetlusi:
    tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist; tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele;tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist;seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist;tootmisruumides nõuetekohase puhtuse tagamist;töötajate üldiste hügieenireeglite tundmist ja isikliku hügieeni tagamist;kontrollsüsteemide efektiivset toimimist.
    Toiduohutuse tagamisel on esmane vastutus käitlemisettevõttel ning järelvalveinstitutsioonide ülesandeks on teostada järelvalvet toodangu, tootmise, impordi ja turustamise üle.
    Järelvalveinstitutsioonide tegevus toidu ohutuse tagamisel on tihedalt seotud toiduainetööstuse toodanguga ja see omakorda toorainega sellise toodangu tootmiseks. Toiduohutusel otsene seos ka keskkonna kvaliteediga. Standarditega on reguleeritud järgnevad valdkonnad: vee kvaliteet, heitvete kogumine ja kahjustamine, vastuvõetavad elukeskkonnatingimused jne.
    Toiduohutuse tagamise süsteemis peavad töötama adekvaatsed spetsialistid. Süsteemi peavad kindlasti olema kaasatud sellised spetsialistid, nagu toiduinspektorid, arstid, veterinaararstid, mikrobioloogid, molekulaarbioloogid, keemikud ja toidutehnoloogid.
    Ohud millised põhjustavad inimese haigestumise või vigastamise jaotatakse kolme klassi:
    bioloogilised ohud;
    keemilised ohud;
    füüsikalised ohud.
    Lihatoodete puhul tuleb kõige olulisemateks oma esinemissageduse ja tõsidusastme tõttu pidada bioloogilisi ohtusid, mis põhjustavad eeskätt toidumürgistusi. Esineb kahte tüüpi toidumürgistusi. Esiteks võivad toidumürgistusi esile kutsuda mikroorganismid , mis satuvad toiduainete kaudu inimese organismi ning hakkavad seal paljunema ja toksiine tootma jne. Teiseks võivad mikroorganismid (nii bakterid kui mikroseened) sattununa toiduainetesse toota toksiine ning seega toidumürgistuse kutsuvad esile toiduga organismi sattunud toksiinid , ilma et haigusetekitajad peremeesorganismi koloniseeriks.
    Kõrgete temperatuuride rakendamine tagamaks toiduohutust ei oma 100% efektiivsust , kuna toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksiinidega, mis reeglina hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toiduainetetööstustes rakendatakse suhteliselt harva.

  • Artikkel: Kuidas säilitada toidu külmaahelat


    Et toit säiliks võimalikult kaua ega rikneks liiga ruttu, tuleb poest osta värsket kraami ja tagada poest koju transportimisel head tingimused ehk säilitada külmaahel. Külmaahelana mõistetakse toidu säilitamist tootja määratud temperatuuril kuni toidu tarbimiseni.
    Külmaahela iga lüli alates toidu tootjast kuni hulgimüüja ja kaupluseni peab järgima toidu säilitamise tingimusi. Need on määranud toidu tootja, olles garantiiks toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamisel teatud
    aja jooksul.
    Juba toidu ostmisel tuleks mõelda, et kiiresti riknev toit võib ainult väga lühikest aega olla ettenähtust muul temperatuuril, näiteks toitu ühest kohast teise vedades.
    Suur riknemisoht kuumal suvepäeval
    Kiirestiriknev toit tuleb võimalikult kiiresti paigutada taas ettenähtud temperatuurile, näiteks külmkappi. Seda ei tohi hoida suvesoojal päeval auto pagasiruumis.
    Leida tuleb sobivam lahendus, paigutades toidu autos termoskasti või tehes ostud vahetult enne koju jõudmist.
    Nii ostetud kui enda valmistatud toitu tuleb hoida sobival temperatuuril. Toit võetakse külmikust välja enne serveerimist või taaskuumutamist. Nii suvel õues kui talvel soojas ruumis tuleks kiirestiriknevaid toite serveerida vastavalt tarbimisele . Ära jäta toitu pikemaks ajaks lauale seisma.

  • PIIMATOODET


    Piim on esimene toit, millega me sündides kokku puutume, ta on naturaalne ja loomulik toiduaine. Piim on kõrgväärtuslik toiduaine, tema koostisse kuuluvad kõik inimorganismi normaalseks arenguks vajalikud toitained: valgud , rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid ja fermendid . Nimetatud toitained on inimesele sobivas vahekorras ja hästi omastatavad.
    Käesoleva õpiobjekti eesmärgiks on anda ülevaade Eestis müüdavatest piimatoodetest, enamus neist on ka Eestis toodetud.  Käsitletud on piimatoodete valmistamist , toiteväärtust, keemilist koostist ja säilitamisnõudeid kogu sortimendi ulatuses. Õpiobjekti loomisel on kasutatud Eesti piimatöötlejate kodulehekülgi. Meie vabariigi suuremad piimatöötlejad on: Valio Eesti AS, Tere AS, Maag Piimatööstus AS, PÜ E-Piim, AS Saaremaa Piimatööstus, Võru Juust AS, Vigala Piimatööstus.  On ka väga tublisid väiketootjaid: Pajumäe Talu, OÜ Luke Farmimeierei, AS Saidafarm, Nopri Talumeierei, Esko Talu.
    Õpiobjekt on mõeldud eelkõige müüja kutset omandavatele õppuritele, et nad oma tulevases töös oskaksid paremini nõustada ostjat piimatoodete osas ja hinnata piimatoodete toiteväärtust.
    Õpiobjekt kuulub kaubanduserialade riikliku õppekava 12.moodulisse “Kaubaõpetus” teema “Toidukaubaõpetus” alateemasse “Piim ja piimatooted” mahus 0.25 õn.
    Kohe tarbimiseks kasutades pastöriseeritud või kõrgkuumutatud piim.
    Pastöriseeritud piim
    Seda toodetakse järgmistes piirides:
    > Üheosaline nimetatakse normaliseeritud või lahjendatud piima mõned rasva - 3,2% ja 2,5%
    > Taastoodetud nimetatakse piima, kuumtöödeldud täielikult või osaliselt piimast purkides. Saada lahjendatud piima täispiimapulber lahustatakse soojas ja lasta seista vähemalt 3-4 tundi suurim turse valk, kaotades vee maitse, samuti saavutada normaalne tihedus ja viskoossus. Segu puhastati seejärel, homogeenitud, pastöriseeritud, jahutatud ja villitud.
    > PIIM rasvane valmistatud standarditud piima 6% rasva suhtes homogeensuse.
    > Töödeldud nimetatakse piim rasvasisaldusega üle 6% allutada homogeensuse, pastöriseerimine temperatuuril alla 95 kraadi ja hoidke 3-4 tundi.
    > Piimavalk sisaldab suurenenud rasva massist. Koostada see piimast, normaliseeritud rasvasisaldus, kuiva või kondenspiima .
    > Rikastatud piima valmistatakse täielikult või rasvavaba piima rikastatud vitamiinide A, C, D2.
    > Madala rasvasisaldusega piim - piim on pastöriseeritud, mille tulemusena eraldamine ja mis ei sisalda rohkem kui 0,05% rasva.
    Kõrgkuumutatud piima. Maitse, lõhn ja värvus (pruun spetsiifilise maitse) on sarnane sulanud. Pudelis 3,2% rasvasisaldusega pakendites, mille rasvasisaldus 2,5, 3,5%.

  • Joogipiim


    Piima keemiline koostis ja toiteväärtus.
    Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid , mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin , väiksemal hulgal leidub  ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine).
    Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana , viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks.  Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib  ainult täiskasvanuile.
    Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine.
    Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit . Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses.
    Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse). Suvine piim on vitamiinirikkam, vitamiinisisaldus oleneb ka söödast.
    Fermente sisaldab rohkem äsjalüpstud piim. Fermendid lagundavad valke, rasvu ja süsivesikuid. Kuumutamisel fermendid hävivad.
    Vett sisaldab piim keskmiselt 88%, kuivaineid kokku 12%. Piim on organismi poolt peaaegu täielikult omastatav.
    Peale lehmapiima tarvitatakse toiduks ka teiste loomade piima, nende keemiline koostis on lehmapiimast erinev.
    Piima koostis ( %)
    Imetaja liik
    vesi
    rasv
    kaseiin
    vadaku-valk
    laktoos
    tuhk
    inimene
    87,3
    4,6
    0,4
    0,7
    6,8
    0,2
    lehm
    87,1
    4,0
    2,8
    0,6
    4,8
    0,7
    pühvel
    82,7
    7,8
    3,2
    0,6
    4,9
    0,8
    kits
    86,9
    4,5
    2,6
    0,6
    4,6
    0,8
    lammas
    82,1
    7,6
    3,9
    0,7
    4,8
    0,9
    hobune
    88,8
    1,6
    1,6
    1,4
    6,2
    0,4
    põhjapõder
    66,7
    18,9
    8,6
    1,5
    2,8
    1,5
    eesel
    88,5
    1,5
    1,1
    1,0
    7,4
    0,5
    kaamel
    86,3
    4,0
    2,7
    0,9
    5,4
    0,7

  • Piima töötlemine


    Piim on soodne keskkond mikroobide arenguks, mille tulemuseks on piima riknemine . Piima töötlemise eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine.
    Piimatööstuses toimub piima filtreerimine , pastöriseerimine,homogeniseerimine,   normaliseerimine ja pakendamine.
    Filtreerimise käigus eraldatakse mehhaanilised lisandid.
    Toorpiima ehk töötlemata piima kauplustes ei müüda. Toorpiim on küll väärt toiduaine, sest tema biokeemiline koostis (vitamiinid, fermendid jm.) on säilinud muutumatul kujul, kuid tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine.
    Pastöriseerimine on piima kuumtöötlemine keemistäpist madalamatel temperatuuridel . Pastöriseerimist kasutatakse eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele. Selline kuumtöötlemine põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi toiduainetes . Piima pastöriseerimine võib toimuda temperatuuril 63...65ºC 30 minutit, temperatuuril 71...73ºC 15...20 sekundit või üle 80ºC mõni sekund. Toodetakse ka kõrgpastöriseeritud piima, mille rahvusvaheline koodnimetus on UHT piim (ultra high temperature). UHT piima on termilise töötlemise käigus kuumutatud 1...2 sekundit temperatuuril 135ºC. Kõrgpastöriseeritud piima maitse sarnaneb keedetud piimale.  Sellise töötlemisega garanteeritakse kõikide piima riknemist põhjustada võivate bakterite hävimine, hävivad ka piima kalgendumist põhjustavad bakterid. Töötlemise järel pakendatakse UHT tooted koheselt aseptilistes tingimustes  (steriilses, mikroobivabas keskkonnas). UHT tooted säilivad avamata pakendis vähemalt 3 kuud ja avatult külmkapi režiimil 7 päeva.
    Homogeniseerimise eesmärgiks on muuta piim rasvakihivabaks ja valgemaks. Homogeniseerimise protsessis surutakse umbes 60ºC kuumutatud piim suure survega läbi sõela lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks.
    Normaliseerimine on piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele. See toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega.
    Piima pakendamiseks kasutatakse kile-,tetra-ja purepakendeid mahutavusega 0.5, 1.0 ja 1.5l ningplastpudeleid 1.0l (AS Maag Piimatööstus Farmi piim).  Vastavalt Toiduseadusele kannab piimatoote pakend alati Tervisemärki. Tervisemärk näitab toidu ja selle valmistamiseks kasutatud toidutoorme ning asjaomase käitlemisettevõtte vastavust Toiduseaduse poolt esitatud hügieeninõuetele.

  • Piima liigid


    Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss.Kõrgpastöriseeritud piima toodab Tere AS järgmiste nimetuste all:
    Funktsionaalse toidu  valdkonda kuulub dr. Hellus piim 2,5% (Tere AS)  - lisatud probiootilisi piimhappebaktereid Lactobacillus   fermentum ME-3 (Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. ME-3 omab kaitsvat toimet mitmesuguste soolehaiguste korral, parandab soole limaskesta seisundit , väldib infektsiooni levikut. ME-3 pakub kaitset ka veresoonte lubjastumise vastu.Valio Eesti AS toodab Hyla sarja tooteid, mis sobivad inimestele, kellel esineb laktaasipuudulikkus. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab piimas ja piimatoodetes sisalduva laktoosi ehk piimasuhkru organismis imenduvasse vormi. Laktaasipuudulikkuse korral jääb laktoos imendumata ja see põhjustab vaevusi inimese soolestikus (gaasid, kõhu paistetus, kõhulahtisus). Valio Alma piim 1,5% Hyla sisaldab laktoosi alla 1g 100 g toote   kohta.  Valio ZERO LACTOSE 1.5% on väherasvane piimajook , mis on laktoosivaba . Kitsepiim on valgem kui lehmapiim ja tal on tugevam maitse. Kitsepiimas on rohkesti A-vitamiini, samuti B1 ja D vitamiini, palju kaaliumi, kaltsiumi ja fosforit, pisut vähem on kolesterooli kui lehmapiimas. Kitsepiima kasutatakse nagu lehmapiimagi.  Kitsepiimast võib abi olla piimaallergia puhul, kui on tegemist valguallergiaga, suhkruallergia puhul tavaliselt mitte.  Rõõsk koor.Rõõsk koor saadakse piima separeerimisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa. Suur osa rõõska koort kulub piimatööstuses või valmistamiseks, osa hapendatakse (saadakse hapukoor ) ning osa läheb pastöriseeritult müüki kohvi-või vahukoorena. Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort: 10-, 35- ja 38%-line. Tere AS toodab Mumuu kaubamärgi all toodet“ Kohvi peale“, mis on kohvikoore asendaja rasvasisaldusega 8%. Toode on valmistatud kooritud piimast, millele on lisatud hüdrogeenitud taimset rasva ja  lisaaineid , mille abil muudetakse toode kooresarnaseks.

  • Kuivatatud piimatooted


    Kuivatatud piimatooted saadakse tooraine kuivatamisel s.t. toorainest eraldatakse vesi. Nii saadakse toode, mis on madala niiskusesisaldusega(max.5%) ja on oluliselt pikema säilimisajaga kui joogipiim , transportimine on mugavam,transpordikulud väiksemad. Peale piima kasutatakse tooraineks ka rõõska koort, lõssi, petti, vadakut ja saadakse vastavalt koore-, lõssi-, peti -või vadakupulber. Kinnises pakendis võib piimapulbrit säilitada toatemperatuuril, kuid avatud pakendi võiks asetada külmikusse. Kuivatatud piimatooteid kasutatakse lastekontsentraatides, kondiitritoodetes, jäätise valmistamisel, vorstitööstuses. Segades piimapulbrit sooja veega, saame taastatud piima, mida saab kasutada nagu tavalist piima. Kohvi valgendamiseks mõeldud pulbritesse on lisatud aroomi-ja maitseaineid ning taimeõli.

  • Kondenseeritud piim


    Kondenseeritud piima ehk kondenspiima valmistamisel tooraine tihendatakse (kondenseeritakse) s.t.aurutatakse vaakumaparaadis, mille käigus eraldub suur osa vett (vähemalt 60%). Konserveerimise eesmärgil lisatakse suhkrut, nii saadakse veniva konsistentsiga magus toode. Valmistatakse ka suhkruta kondenspiima- selline toode steriliseeritakse peale taarasse villimist.
    Kondenspiima kasutatakse kookide , tortide, kompvekkide valmistamisel, kohvi maitsestamisel.
    Eestis toodab kondenspiima Polven Foods OÜ, valmistatakse kaht erinevat toodet: kondenspiim suhkruga ja keedetud kondenspiim. Suhkruga kondenspiim on müügil mugavas , taassuletava korgiga kilepakendis, taimseid hüdrogeenitud rasvu ei sisalda. Keedetud kondenspiim on pakendatud plasttopsi , netomass 300g. Tootele on lisatud taimseid rasvu.

  • Hapendatud piimatoodet


    Hapendatud piimatooteid saadakse piimast ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate mikroobide puhaskultuuridega - juuretisega. Hapendatud piimatooted on hapupiimajoogid, jogurtid, kohupiim , kohupiimatooted , hapukoor. Hapupiimatooteid iseloomustavad kõrge toiteväärtus, kerge omastatavus ja  värskendav maitse. Mõningad piimhappebakterid on tuntud probiootikumidena (elu jaoks töötavad bakterid) - Lactobacillus fermentum (ME-3), Lactobacillus acidophilus (LA-5), Bifidobacterium (BB-12), Lactobatsillus GG (LGG).  Probiootilisteks nimetatakse neid tooteid, mis sisaldavad piisavalt kasulikke elavaid mikroorganisme ,mis  mõjutavad positiivselt meie organismi mikrofloorat, parandavad tervislikku seisundit, taastavad antibiootikumiravi järgselt seedekulgla normaalse mikroobikoosluse, tugevdavad organismi immuunsüsteemi. Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid toit, millel on soodne lisaväärtus.

  • Hapupiimajoogid



    Keefir e. kefiir on enamvalmistatav hapupiimajook, mis on algselt pärit Kaukaasiast ja Siberist, kus seda tehti hobusepiimast. Eestis  valmistatakse keefiri lehmapiimast, kääritamiseks  kasutatakse  kefiriseente juuretist, mis koosneb pärmiseentest ja piimhappebakteritest. Valmimise käigus toimub nii piimhappeline kui alkohoolne käärimine. Seepärast sisaldab keefir ka väikeses koguses alkoholi (0,2...0,6%) ja tal on veidi terav maitse.Keefiri juuretises olevad bakterid toodavad B-rühma vitamiine.  Kuna tegemist on happelise joogiga , siis on joogil seedenäärmete tegevust  ergutav toime. Keefiri tarbimine põhjustab allergiat oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemisel väheneb piimavalkude allergeensus.Keefiris on tavapiimaga võrreldes vähem laktoosi, sest piimhappebakterid kasutavad osa laktoosi piimhappe valmistamiseks ja alkoholi tootmiseks. Enne põhieinet joodud keefir soodustab hilisemat seedetegevust ja tõstab isu. Keefir sobib edukalt ka teiste janukustutajatega, näiteks erinevate mahladega. Keefiri ja puuviljalisandite kooskasutamisel saab valmistada smuutisid. Happelise keskkonnana kasutatakse keefiri erinevate lihamarinaadide alusena , mõõdukas happesus soodustab liha sidekoe pehmenemist. Keefir on maitsvaks niisutavaks lisandiks müslide ning kama-ja helbetoitude juures. Kombineerides erineva värvusega lähteaineid saab keefiri abil teha kihilisi tarretisi.
    Keefiri valmistamiseks lähtepiim normaliseeritakse,  pastöriseeritakse  ja jahutatakse vajalikule temperatuurile, seejärel lisatakse vajalik kogus juuretist ja temperatuuril 20...25⁰C toimub hapnemine. Hapnemise lõppjärgus toimub keefiri segamine, mis kindlustab joogi ühtlase konsistentsi.Peale jahutamist jook pakendatakse   kartong -või kilepakendisse või villitakse
    pudelisse.  Säilitada tuleb jahedas temperatuuril  2...6⁰C.

    Hapupiima saadakse piima hapendamisel piimhappe streptokokkidega. Hapupiimas sisalduvad piimhappebakterid tasakaalustavad mao ja soolte talitlust, suurendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet. Hapupiim on ühtlase kalgendiga toode. Valio Laeva Meierei toodab ka vaarika- ja mustikalisandiga hapupiimajooke.Atsidofiilpiima ehk A-piima valmistamiseks kasutatakse soojalembelist piimhappe-bakterit Lactobatsillus acidophilus. Atsidofiilpiim ergutab maomahla ja teiste seedenõrede eritumist, soodustades sellega toidu seedimist. Toode on hästi omastatav, sisaldab palju B-rühma vitamiine ja vähesel määral antibiootilise toimega ühendeid. Soovitav juua näiteks krooniliste põletikuprotsesside korral seedekulglas.Atsidofiilpiimal on kergelt veniv konsistents.Haps on mahe hapupiimajook, mis sisaldab kasulikke probiootilisi baktereid. Müügil on erinevate puuviljade ja marjade sisaldusega tooted. Hapsi toodetakse rasvasusega 2,2%.Rjaženka on traditsiooniline Ukraina hapupiimatoode. Eestis toodab rjaženkat Maag Piimatööstuse AS  Farmi kaubamärgi all.  Rjaženka on kreemika värvusega tänu pikemaajalisele pastöriseerimisele, maitselt sarnaneb maitsestamata joogijogurtile.Kumõss on piima piimhappebakterite ja pärmiga kääritades saadud tervistav jook, mis sisaldab väikeses koguses alkoholi. Algselt oli levinud Kesk-Aasias, kus teda valmistati märapiimast.
    Pett .
    Pett (võipiim) on või tegemisel koorest eralduv kergelt hapukas vedelik. Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterijuuretise abil. Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist lõssi. Saadud segu pastöriseeritakse, jahutatakse ning seejärel hapendatakse. Petis on kuivainete sisaldus 8...9%, mis jaotub piimasuhkru (laktoosi), piimavalkude, fosfolipiidide (eriti letsitiin ), mineraalainete ja mitmete B-rühma vitamiinide vahel. Kaltsiumi- ja fosforiühendite sisalduselt on pett peaaegu võrdne lehmapiimaga. Peti üheks hinnaliseks omaduseks on tema suur letsitiinisisaldus. Petti soovitatakse juua seedimisprobleemidega inimestel ja samuti sobib pett hästi joogiks dieedipidajatele - 200 grammi petti sisaldab kõigest 60...70 kcal energiat.
    Jogurt .
    Jogurt on tervistav ja mitmekülgne hapendatud piimatoode. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil: jogurtiga on ravitud kõhuhädasid ja unetust ning jogurti sünnimaal Bulgaarias arvatakse, et regulaarne jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega. Sõna jogurt on tuletatud sõnast yoghurmak, mis tähistab türgi keeles paksenemist. Populaarseks muutus jogurt pärast seda, kui sellesse hakati lisama puuvilju ja mahla, et kaotada kibedat maitset. Jogurtit saadakse piimast, lõssist ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate mikroobide puhaskultuuridega - juuretisega.   Jogurti juuretises on kahte liiki baktereid: bulgaaria kepikesed Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokid Streptococcus thermophilus. Bakteritel jogurti juuretises on mitmeid ülesandeid: nad lõhustavad piimasuhkrut, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna-ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ja sünteesivad vitamiine. Dr.Hellus jogurtid sisaldavad probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootiliste piimhappe-bakterite kasulikkus avaldub jogurti tarbimisel mitmel viisil: nad takistavad haigustekitajate paljunemist meie soolestikus, soodustavad soolestikus seede-ja imendumisprotsesse, vähendavad erinevate toitainete (piimavalk, piimasuhkur) talumatusest tingitud vaevusi, rikastavad mikroobikooslust, mis on eriti oluline pärast  antibiootikumiravi. Funktsionaalsed jogurtid on sellised tooted, mis sisaldavad lisaks tavalistele komponentidele lisandeid, millel on positiivne mõju tervisele: kiudaineid ja vitamiine.
    Töötlemisviisilt eristatakse:
      • Pastöriseerimata ehk nn.„elav“ jogurt on selline toode, mida pole pärast hapendamist enam kuumutatud. Nende säilivusaeg on ca kolm nädalat ja kaupluses müüakse neid külmletist. Sellises järelkuumutamata jogurtis on palju baktereid- ühes grammis tootes üle miljoni. Eestis toodetakse vaid „elavaid“ jogurteid.
        • Pastöriseeritud jogurt on toode, mida on säilivusaja pikendamise eesmärgil pärast hapendamist kuumutatud. Nii kaotab jogurt palju kasulikke omadusi, sest eluskultuurid hukkuvad.  Pastöriseeritud jogurtit ei pea säilitama külmikus.

  • Piima ja piimatoodete valmistamine ja kasutamine


    Piim, mida toiduks tarvitatakse jaguneb toorpiimaks, mõnevõrra pikema säilivusajaga pastöriseeritud piimaks ja mitmekuulise säilimisajaga kõrgpastöriseeritud piimaks.
    Toorpiima eeliseks loetakse biokeemilise koostise (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed jne) lüpsijärgset säilimist muutumatul kujul. See tagab piima kui toituaine kõrge biovääruse.
    Piima pastöriseerimise põhieesmärkideks on inimesele ohtlike mikroobide hävitamine ja toote säilivusaja pikendamine. Samuti pidurdab see piimrasvade rääsumist. Pastöriseerimisel kaob aga piima loomulik bakterivastane toime ning väheneb osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Kõrgpastöriseerimisega (piima lühiajaline töötlemine temperatuuril 135-150°C) kaob kogu piimas leiduv mikrofloora ja see tagab piima pikaajalise säilimise ka toatemperatuuril.
    Eesti ostja eelistused piimatoodete suhtes on nende aastatega mõnevõrra muutunud. Joogipiim on pidanud andma ruumi teistele värsketele piimatoodetele, aga ka muudele jookidele. Küll tervislikkusest , küll säästlikkusest ajendatuna ostetakse vähem võid. Samas eelistavad ostjad siiski eestimaiseid tooteid. Põhjusteks tervislikkus, harjumuspärane maitse ja kõrge kvaliteet.
    Eesti joogipiima tarbimine elaniku kohta on võrdne Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi, Belgia ja Poolaga. Kui aga Iirimaal jõi iga inimene (EKI andmetel) 2003. aastal keskmiselt 157 kg piima aastas, siis Eestis vaid 74 kg. Juustu süüakse kõige enam Kreekas (28 kg inimese kohta aastas), Eesti on kümne kiloga ühel tasemel Poola ja Portugaliga. Võid kulub nii Taanis kui ka Eestis 2 kg inimese kohta aastas, enim kasutatakse võid Prantsusmaal (8 kg).

  • TOOTEVALIK 1 KAUPLUSE PÕHJAL(PIIMATOODET)


    Ma valisin Maxima x kauplus Rakveres .Seal on suur valik minu arvates.
    Tere AS
    Tere AS on kaasaegne ning laia, ent samas efektiivse tooteportfelliga müügi- ja tootmisettevõte, mis on tõusnud piimatöötlejast hästi organiseeritud innovaatiliseks ettevõtteks.
    Tere AS peamisteks tegevusaladeks on toorpiima kokkuost , piimatoodete tootmine ja müük.
    Tere tootmisüksused asuvad Tallinnas,  Viljandis , Paides ja Põlvas. Tere tütarettevõtteks on Meieri Transport. Ettevõttes töötab üle 420 töötaja.
    Väärtustame kõrgelt kodumaist toorpiima ja traditsioone, olles samas innovatiivsed ja uutele suundadele avatud. Tundes tarbija ootusi kasutame uusi tehnoloogiaid ja arendame tervislikke tooteid, pakkudes nendega elujõudu ja rahulolu igas eas inimestele.
     Tere missioon
    Tere AS missiooniks on uuenduslike ja tervislike toodete kaudu pakkuda tarbija vajadustele vastavaid tooteid ja teenuseid ning arendada tarbija teadlikkust.
    Tooted
    Tere tootenimekirjas on kokku üle 150 kõrge kvaliteediga toote. Tuntumad kaubamärgid, mille all tooteid müüme on Tere, Natural, Hellus, Haps, Merevaik, Emma , Kohuke ja Mumuu.
    Kõigi meie toodete valmistamine on kooskõlas riiklike õigusaktidega, ISO 22000 :2005 standardiga ning hea tootmistava nõuetega.
     Tere kaubamärk
    Tere kaubamärk loodi enam kui kümme aastat tagasi - aastal 1996. Tere oli uue aja kõige esimene piima kaubamärk. Täna on see tuntuim ja eelistatuim piima kaubamärk Eestis. 19. juunil 2006 muudeti ka ettevõtte juriidiline nimi selle tuntuima kaubamärgi järgi Tallinna Piimatööstusest Tere AS-iks.
    Valio
    Valio Eesti on 1992. aastal asutatud suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid, mis toodab ja turustab peamiselt Lõuna-Eesti farmide piimast valmistatud värskeid piimatooteid ja juustusid. Valio Eesti täiendab oma tootevalikut igal aastal, tootes kokku üle150 erineva piima- ja juustutoote.
    Valio Eesti piimatooteid leiab Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest, Rootsist ja Itaaliast. Eesti turul on Valio esindatud olulisimates piimatoodete kategooriates: piimad, koored , jogurtid, hapupiimad, desserdid, juustud ja määrded. Eestist väljaspool tegutsetakse peamiselt juustu- aga ka funktsionaalsete ja tervist tugevdavate värskete piimatoodete segmentides
    Brändid.
    Valio.
    Valio toodab mitmeid  piimatooteid ja haldab erinevaid samas valdkonnas tegutsevaid kaubamarke.
    Alma.
    Alma piimatooted on valmistatud parimast kodumaisest piimast. Parimast selle pärast, et lehmad , kes annavad Almale piima, elavad Lõuna-Eestis, kus on puhtam loodus ja rohkem päikest.
    Lõuna-Eesti taludest kogutud toorpiim liigub edasi Laevale, Eesti kõige moodsama ning parema sisseseadega piimatööstusesse, kus valmistatakse ja pakendatakse parimaid eestimaiseid piimatooteid.Alma–Tervitustega Eestimaa lehmadelt.
    Valio Gefilus .
    Valio Gefilus tooted ja neis olevad tervislikud piimhappebakterid Lactobacillus GG aitavad meie kehal ennast kaitsta.
    Lihtsaim moodus immuunsüsteemi tugevdamiseks on see, kui tarbid kogu perega iga päev Valio Gefilus tooteid. Nii on kindel, et Sinu organism saab piisaval hulgal tervisele kasulikke LGG® baktereid.
    Valio Eila.
    Valio Eila piimatooted on garanteeritult 100% piimasuhkru- ehk laktoosivabad, kergendades seedimist ja kõrvaldades probleemid, mis on seotud laktoosi talumatusega.  Valio Eila tooted sobivad kõigile, kuid on mõeldud eelkõige inimestele, kellele tavapärastes piimatoodetes sisaldav laktoos vaevusi tekitab.
    Valio Atleet.
    Atleet on üks Eesti tuntumaid ja populaarsemaid juustubrände. Juba rohkem kui veerand sajandit on Võru juustumeistrid teinud Atleet juustu.
    Struktuurilt on Atleet juustud õhuliselt pitsililised ning kvaliteedilt parimad ja usaldusväärsed nagu ikka Võru juustumeistritele omane.
    Valio Kuninga Gouda .
    Kuigi Gouda juustutüüp on pärit Hollandist, on Valio Gouda juustud läbinisti Eesti tooted, mis valmivad kvaliteetsest eestimaisest piimast Valio Võru juustutehases.
    Valio Kuninga Gouda juustude sari on ainulaadne Eesti turul, kuna sarjas on esindatud  erineva küpsusastmega juustud, alustades noorest mahedamaitselisest ja lõpetades täidlase, rikkaliku maitsega juustuga. Valio Kuninga Gouda on juustukunsti meistriteos, mis teeb igast söömaajast sündmuse.
    Farmi
    Tooted:
    • Piim
    • Keefir, hapupiim
    • Rõõskkoor
    • Hapukoor
    • Jogurt
    • Jogurt  kilepakendis
    • Jogurtijoogid pudelis
    • Jogurtishake
    • Vadakujoogid
    • Kohuke
    • Kodujuust
    • Kohupiim
    • Kohupiimakreemid
    • Kohupiimavormid
    • Toorjuust
    • Sulatatud juust
    • Juust
    • Tarretis
    • Võid ja võided

    Karums
    Kārums – üks rahva armastatumaid tootemarke – valmib parimate piimameistrite järelevalve all, ei sisalda säilitusaineid ning on looduslik ja tervislik. Kārums tähendab armastust töö ja looduse vastu ning südamlikke inimesi.
    Ükski Kārumsi toode ei sisalda säilitusaineid ega taimerasva. Seda kinnitab eriline sümbol tootepakendil – kolmnurk . See ei ole Kārumsi toodete vormistamise nõue ega kohustus. See on veendumus . Veendumus, et parim, mida võime piimast valmistada, on Kārums. Ja parimad tooted ei vaja säilitusaineid!
    Kārumsi piimatooted ei sisalda säilitusaineid, sest oleme veendunud, et piim ning selle looduslikud maitse- ja toitaineid on kõik, mida nii suured kui väikesed vajavad. Kārumsi tooted maitsevad eriti hästi, sest nende valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset piima ja hoolikalt valitud tooraineid.

  • erinõuded müügil


    Rakendades toit peab vastama toiteväärtus, st täita füsioloogilised vajadused isikule vajalikud materjalid ja energiat.
    Toiduained peavad vastama nii organoleptiliste omaduste (näitajad maitse, värvus, lõhn ja konsistents).
    Ei tohi rikkuda nõuded lubatud sisu keemiliste, radioaktiivsete ja bioloogiliste ainete ja ühendite toitu, mis on hügieenitaseme.
    Kui imiku ja dieettoitude ei ole lubatud kasutada toidu toorained , mis põhineb söödalisandite kasutamine, loomade kasvustimulaatorite, hormoonid, teatud tüüpi ravimid, pestitsiidid , aiandid ja muud ohud inimeste tervisele ja ühendid.
    Teavet toiduainete peaks sisaldama:
    nimi kantud toidu koostisosade, sealhulgas lisaained ;
    teave toiteväärtuse ( kalorite toode, valgu, rasva, süsivesikuid, vitamiine, makro-ja mikrotoitaineid), kaal või maht;
    nimetamine, mõisted ja reguleerimisala (laste tooted, dieet toit ja toidulisandid);
    meetodid ja tingimused ettevalmistamine (kontsentraatide ja vahesaaduste) ja rakendused (imiku ja dieettoiduained);
    säilitamistingimuste (tooted, mille määratud kohustuslikud hoiutingimuste);
    valmistamise kuupäev ja kuupäev kauba pakendamine;
    vastunäidustusi kasutamiseks toidus mõne rühma haigusi (kaupade, mille üksikasjad hõlmavad vastunäidustusi kasutamiseks toidus teatud tüüpi haigused);
    teave riikliku registreerimismärgi (toidu, mille suhtes kohaldatakse riikliku registreerimismärgi).

  • lisaained


    Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil.
    Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E-tunnus. E-tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud.
    Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks:
    * ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar -agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne;
    * ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210);
    * ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid.
    Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. 
    Tulenevalt nende põhifunktsioonist jaotatakse lisaained rühmadeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised:
    toiduvärvid (E 100–E 199);
    säilitusained (E 200–E 299);
    antioksüdandid (E 300–E 399);
    emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400–499).
    Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained , paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne ( E500 - ...).
    Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega.
    Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin).
    Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades.
    Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve.
    Asotoiduvärvid:
    E 102 Tartrasiin
    E 110 Päikeseloojangukollane
    E 122 Asorubiin
    E 123 Amarant
    E 124 Erkpunane 4R
    E 129 Võlupunane AC
    E 151 Briljantmust BN
    E 154 Pruun FK
    E 155 Pruun HT
    E 180 Litoolrubiin BK
    Toidu pakendil olevas koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks “säilitusaine vääveldioksiid” või “säilitusaine E 220”.
    Enne kui lisaaine lubatakse Euroopa Liidus kasutusele võtta, hindab selle ohutust inimese tervisele põhjalikult Euroopa Toiduohutusamet. Lisaaineid hinnatakse nende toksilisuse, kantserogeensuse, mutageensuse ja teiste näitajate suhtes. Lisaainetele on kehtestatud maksimaalsed kasutamise kogused ehk piirnormid toidugruppide kaupa. Piirnormide kehtestamisel tuginetakse WHO/FAO Lisaainete Ekspertide Komitee soovitatud lisaaine ADI-väärtusele, inimeste toitumisharjumuste uuringute andmetele ning lisaaine kasutamise vajadusele konkreetse toidu puhul.
    Paljudele lisaainetele on kehtestatud aktsepteeritav päevane lisaaine piirkogus (ADI). See on lisaaine piirkogus, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta. Samas tuleb meeles pidada, et ohutu tarbimise kogus on kõikide päevas tarbitavate toitude peale kokku. See tähendab, et kui laps joob päevas 1,3 liitrit maksimaalse lubatava aspartaamisisaldusega karastusjooki, siis ei tohiks ta aspartaami juurde saada muudest allikatest, näiteks vitamiinipreparaatidest, lauamagusainetest vm. Viimastel aastatel on hakatud järjest rohkem tootma vähendatud energiasisaldusega tooteid (näiteks teatud light - või suhkruvabad tooted). Selliste toodete puhul võib see tähendada, et suhkur on osaliselt või täielikult asendatud magusainetega ning nende pideval tarbimisel kasvavad oluliselt magusainete sissesöödavad kogused. Kui toidule on lisatud magusainet, peab see olema toidu märgistusel nimetuses öeldud.
    Näiteks magusaine aspartaami E 951 ADI on 0-40 mg kehakaalu kg kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv inimene võib kogu elu jooksul ohutult tarbida päevas kuni 2400 mg aspartaami (40 mg x 60 kg = 2400 mg). Kui aspartaami lisatakse nt karastusjookidesse suurimal lubatud määral 600 mg/kg kohta, siis võiks 60 kg kaaluv inimene päeva jooksul tarbida 4 liitrit aspartaamisisaldusega karastusjooki. 20 kg lapse puhul on ohutu päevane aspartaamitarbimiskogus 800 mg (40 mg x 20 kg = 800 mg) ning selle kohaselt võib laps ohutult päeva jooksul tarbida 1,3 liitrit karastusjooki.
    Lisaainete kõrval lisatakse toidule lõhna- ja maitseaineid. Eri lõhna- ja maitseaineid on üle paari tuhande, nende hulka kuuluvad ka suitsutuspreparaadid. Suitsutuspreparaate kasutatakse traditsioonilisel suitsutamisel tugevama suitsumaitse saavutamiseks või täielikult suitsutusprotsessi asendamiseks. Lõhna- ja maitseainetel puudub E kood. Nende toitu lisamisel peavad nad olema toote koostisosade loetelus märgistatud järgmiselt: “lõhna- ja maitseained”. Kui toidu maitse on saavutatud üksnes lõhna- ja maitseainete lisamisega, siis peab olema toidu nimetuses kasutatud sõnalõppu “– maitseline ”, nt maasikamaitseline siirup.
    Lisaaineid ei tohiks segamini ajada toidulisanditega. Toidu lisaaine ja toidulisandi vahe seisneb selles, et lisaaineid lisatakse toidule tootmisel või valmistamisel ja seda tehnoloogilisel eesmärgil. Toidulisandite kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning on inimesele eelkõige toitainete kontsentreeritud allikaks. Toidulisandid on näiteks eri vitamiinide ja mineraaltoitainete preparaadid .

  • märgistus


    Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale toiduseadusele ning arvestades Euroopa Liidu direktiive, on Eestis kehtestatud kaupade märgistamise kord, mis näeb pakendil ette järgmist teavet: toidukauba nimetus, koostisosad, netokogus; minimaalne säilimisaeg või müügi ja tarvitamise lõpptähtaeg; kiiresti riknevate toidukaupade puhul säilitamistingimused, samuti teistel juhtudel, kui need on tingitud toidukauba iseloomust; tootja, töötleja või pakendaja nimi, aadress ja asukoht.
    Piim ja oma müügiks mõeldud toodete esitatakse, pakkida , ja (või) pakend, mis on valmistatud keskkonnasõbralike materjalide heaks föderaalse täidesaatva organi kontrolli ja järelevalve sanitaar-ja epidemioloogilise elanikkonna heaolu, tarbijakaitse puutuvad toiduga kokku ja ohutuse tagamine ning kvaliteedi piima ja oma tooteid kogu nende kasutusaja jooksul.

  • uued tehnoloogiad


    Teaduslikku alust tehnoloogia piima ja piimatooteid. Kaasaegsed suundumused ning nende edasise arengu tee uut liiki tooteid. Kombineeritud ja kohandatud piimatooted. Nõudmisi neile. Teaduslikku alust disain aminohapete, rasvhapete ja süsivesikute toodete koostis.Probleem toidu rikastamiseks piirata aminohappeid. Uued vormid valk. Füüsikalis-keemilised lähenemisviisi loovusele Piimatoodete kombineeritud valgu koostis.Kasutamise taimsed valgud piimatooted. Soy komponendid tehnoloogiaid kombineerida ja muuta piimatooted. Uued tooted. Ained, mis matkivad piimarasva. Asendajad piimarasva. Analooge või rikastatud valkudega. Kirjed koos kombineeritud lipiidfaas. Hüpoteetiliselt täiuslik rasva. Analooge või tõhustatud massiosa SOMO ja kasutamise lõhna abiaine suhtes.
    Selleks, et kasutada maksimaalselt ära kõrvalsaadused (lõss,
    seerumi ) arengus piimatoodete neil põhinevad ja seega suurendada
    piimatoodete tootmine toiduainete
    sõltumatuid uuringuid läbi viiakse, et parandada struktuuri ja maitset
    rasvavaba tooteid.
    Pidev tööle uusi osi, kaasa arvatud ensüümid võimeline
    valgumolekule kinni ja hüdrolüüsiks neid.
    Uuringud on käimas arendada kodumaise spetsialiseeritud tooteid
    spordi toitumine spordis , milline kehaline aktiivsus iga päev
    energiakulusid ja paljudest muudest teguritest.
    Arengu hulga uusi funktsionaalseid piimatooteid
    kodumaise tooraine ja komponentide vähendab ostetud kallis imporditud
    toodete või komponentide ning minimeerida hooajaline, ilm või muu
    kõikumised toiduainete tarnimisega elanikkonnale kõigis piirkondades riigis pakkuda
    järkjärgulist vähendamist sõltuvust imporditud tehnoloogia, masinate, seadmete ja muu
    ressursse. Rakendamine uuenduslike tehnoloogiate suurendab tootmist uute
    tooted.

  • kaubarühma müügiks ettevalmistamine


    Piima peaks esindama homogeenne vedelik ilma sadet. Piim õline muda ei peaks koor.
    Maitse ja lõhn peaks olema puhas, ilma autsaiderid, mitte spetsiaalsete värske piima maitset ja lõhna. Valge värvi, kergelt kollaka varjundiga, küpsetatud - koore varjus, on madala rasvasisaldusega - kergelt sinakas varjund.
    VEAD piima. Vigu leida piima erineva päritoluga toiduained, vale töötlemise tehnoloogia piima ja rikkumise poolest ladustamine.
    - Vead PEGASUSSE MAITSMA kergesti tekkida mõjul bakteriaalne protsesse. Nii et:
    - Hapu maitse on tingitud piimhappebakterid;
    - Mõru - pikaajaliseks ladustamiseks piima temperatuuril alla 10 kraadi uurimisel mädanenud mikroorganismid;
    - Seep maitse piim omandab ladustamise ajal, mis on tingitud mädanenud mikrofloora toodetud aluseliste ainete, mis ümbritsevad rasva;
    - Ebameeldiv maitse piim võib tunduda loomasöödaks värske Nettles, tarnad , kapsas, küüslauk, naeris jne
    - Soolane maitse on moodustunud, kui teatud haiguste udar .

  • toidukaupade märgistus


    Kvaliteedimärgid
    Tunnustatud maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele , mis on toodetud EL-is
    Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu;
    Eesti parim toiduaine - märk antakse uuele Eesti tootele, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi;
    Aus Kaup - märk antakse toodetele, mille valmistamisel ei ole kasutatud mehhaaniliselt konditustatud lihamassi;
    Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas
    pidades
    Mahe(öko)märgid
    Eestis kasvatatud - märk antakse Eestis kasvatatud kõrge kvaliteediga aiasaadustele;
    Mahemärk - märk antakse toodetele, mis on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ning biodünaamiliselt;
    Öko - märk tähistab neid tooteid, mille kasvatamiseks ei ole vähemalt kahe viimase aasta jooksul kunstväetisi ja taime- ning putukamürke kasutatud;
    Loodussõbralik toode - märk on loodud selleks, et teha poelettidel keskkonnasõbralikud tooted paremini märgatavateks. Kui tegemist on toiduainega, siis kasutatakse põllumajanduses loodusliku kasvatusviisi. Ei kasutata mineraalväetisi, putuka- ja taimetõrjemürke;
    Öko - garantiimärk, mis kaubamärgile lisatuna osutab ja kinnitab, et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt.
    Euroopas kasutatavad toidumärgised
    ja Päritolunimetus või Geograafiline tähis - märki kannab põllumajandustoode või toit, mis kannab kindla piirkonna või koha nimetust ja vastab järgmistele tingimustele: tooraine pärineb määratletud piirkonnast , kvaliteet ja omadused või maine tulenevad määratletud geograafilisest piirkonnast, tootmine ja/või töötlemine ja/või valmistamine toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas;
    Garanteeritud traditsiooniline eritunnus - põllumajandustoode või toit, mis omab traditsioonilist eripära:
    erineb eripära tõttu teistest samalaadsetest toodetest ning on samade traditsioonide järgi toodetud ühenduses vähemalt 25 aastat;
    Euroopa Liidu mahepõllumajandusele viitav märk - toode on saadud EL mahepõllumajanduse nõudeid järgides: toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi ning vastab EL mahepõllumajanduse nõuetele;
    EL uus mahetoote märk, kehtib 2010. aasta juulikuust.
    Muid märke
    ; Tervisemärk - toode pärineb tunnustatud suur- või väikeettevõttest;
    Märk tsöliaakiahaigetele - näitab, et toode ei sisalda nisu, otra , rukist ja kaera;
    Märk "Täpne kogus" - näitab, et toodet on pakendis täpne kogus;
    Märk näitab, et toidus ei ole kasutatud säilitusaineid;
    ; Märk "Kiudaineterikas toit" - toode sisaldab märkimisväärses koguses kiudaineid;
    Märk "Täisteratooted" - toode sisaldab täisterakomponenti;
    ; ; - gluteenivaba toode - toode ei sisalda rukist, otra ja nisu;
    ; - laktoosivaba toode - toode ei sisalda piimasuhkrut;
    - light-toode - toode sisaldab vähem kaloreid ;
    ; - funktsionaalne toit - tootel on kas füsioloogilist funktsiooni parandav toime v. haiguse riski vähendav toime;
    Toode sobib taimetoitlastele;
    Toode sisaldab pähkleid - ei sobi inimestele, kellel on pähkliallergia;
    Toode sisaldab looduslikke antioksüdante (näiteks C-, E-, A-vitamiini)
    Toode on külmutatud - märk esineb sügavkülmutatud toodetel ;
    - Euroopa kvaliteedi kontrollsüsteem mahladele ja nektaritele;
    Tervislik toit
    GDA märgistus
    GDA (quideline daily amounts) Toitumisjuht on toiduainete pakenditel kasutatav märgistussüsteem, mille eesmärk on aidata tarbijatel toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, muutes toitumisalase info kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks. GDA toob välja tervise seisukohalt olulisimate toitainete (nt energia, suhkrud, rasvad, küllastunud rasvhapped jne) soovituslikud päevased tarbimiskogused ning näitab, kui palju antud toote tarbimine soovituslikust kogusest annab. (www.gdainfo.ee)
    Näitab, kui palju kaloreid annab üks portsjon konkreetset toodet (näiteks üks viil saia);
    Näitab, kui palju ühe korraga tarbitav toiduportsjon annab inimese organismile vajalikke toitaineid.
    1
    2 Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308
    3 Kaubamärgimäärus. RTL,02.07.2004,89,1407
    4 Agreement on Trade- Related Aspects of Intellectual Property Rights TRIPS, RT II 1999,22,123
    56
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 48 lk · .docx · 85 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #1 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #2 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #3 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #4 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #5 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #6 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #7 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #8 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #9 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #10 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #11 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #12 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #13 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #14 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #15 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #16 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #17 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #18 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #19 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #20 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #21 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #22 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #23 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #24 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #25 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #26 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #27 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #28 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #29 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #30 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #31 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #32 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #33 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #34 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #35 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #36 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #37 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #38 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #39 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #40 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #41 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #42 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #43 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #44 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #45 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #46 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #47 Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karina961 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    piim kohv kakao suhkru juust vitamiin organism ekstra juustu hügieen rasvasisaldus kaubamärk pasta pulber kakaovõi

    Sarnased õppematerjalid

    Toidukaubaõpetuse õpimapp
    110
    docx

    Toidukaubaõpetuse õpimapp

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8

    Toidukaubaõpetus
    Piim ja piimatooted
    40
    docx

    Piim ja piimatooted

    Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmistamisest ei ole sellel friisil v

    Toiduained
    Toiduainete õpetuse konspekt
    26
    docx

    Toiduainete õpetuse konspekt

    TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1.

    Toiduainete õpetus
    Toiduaine õpetuse
    24
    doc

    Toiduaine õpetuse

    Rakvere Ametikool Sandra Leetberg K08c TOIDUAINETE ÕPETUS Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Piim ja piimatooted................................................................................................................. 3 1.1Üldiselt...............................................................................................................................3 1.2Rõõsk koor......................................................................................................................... 6 1.3Piima konservid..................................................................................................................6 1.4Juustud........................................................................................................................

    Kokandus
    Toidukauba õpimapp
    80
    docx

    Toidukauba õpimapp

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

    toiduainete sensoorse hindamise alused
    Kaubamärkide referaat
    28
    docx

    Kaubamärkide referaat

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takistada kaubamärgi kas

    Toidukaubandus
    ÕPIMAPP
    60
    docx

    ÕPIMAPP

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................

    Toidukaubaõpetus
    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused
    26
    docx

    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid ­ rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j

    Toit ja toitumine


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun