Funktsioon. Määramispiirkond, väärtuste hulk. Pöördfunktsioon. Seaduspärasust või teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse ühe hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks on kõigi nende argumendi x väärtuste hulk, mille korral funktsioon omab mõtet ja on lõpliku väärtusega. Funktsiooni väärtuste hulgaks nim. nende väärtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui läbib kogu määramispiirkonna. Tingimused, mis peavad olema täidetud elementaarfunktsioonide kaudu esitatud reaalmuutuja funktsioonil: B ( x) 1) A( x) 0 A( x) 2) 2 x A( x) A( x) 0 3) logaA(x) A(x) >0 arcsin A( x) 4) -1 A( x) 1 arccos A( x) Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x) Olgu funktsioonid y=f(x) ja y=g(x), siis väärtus y on teisendat...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pärivere paisu likvideerimise keskkonnamõju hindamine Iseseisev töö keskkonnakorralduse meetmetes Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Jõe kirjeldus Mõnuvere jõgi, aga ka teise nimega Are jõgi on jõgi Pärnu maakonnas. Jõe pikkus on 29,1 km ja selle valgla suurus on 127,9 km²
veepinnalt auruva vee kiht m ning Zm aasta jooksul maapinnalt auruva vee kiht m. ·Filtratsioonikao läbi väikese veehoidla põhja Wf = 2,5 k A hk m3 aastas, ·kus k on veehoidla põhja pinnase filtratsioonimoodul m/d (vt Hüdraulika ja pumbad, lk 235), A veehoidla pindala m2 ning hk veehoidla keskmine sügavus m. ·Ligikaudse filtratsioonivooluhulga läbi pinnaspaisu ja selle alt m3/d, kus A on veehoidla pindala m2, H vee sügavus paisu ees m ning L kaugus veepeegli pinnakeskmest paisu alumise servani m. ·Arvutuseelsetes mõttekäikudes võib filtratsioonikaoks veehoidlast võtta: heade hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul (pais ja selle aluspinnas vett halvasti läbilaskev) 00,5 m aastas ehk 510% veehoidla keskmisest mahust (0,51% kuus); keskmiste hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul 0,51 m aastas ehk 1020% veehoidla keskmisest mahust (11,5% kuus);
Konflikt. Omavoli seadis ohtu Saadjärve elanikud 06.10.2009 20:44 Martin Pau Äksi paisjärve puhastamiseks valmistuv Vooremaa Looduskeskus eiras keskkonnaameti nõuet rajada Äksi veskist ülesvoolu ajutine pais, mistõttu läheneb Saadjärve nivoo kriitilisele tasemele. Vee-erikasutusluba andis Vooremaa Looduskeskusele voli langetada Saadjärve väljavoolul Mudajõe esimesel kilomeetril paikneva paisu taga vett meetri võrra. Ühtlasi pani aga see looduskeskusele kohustuse ehitada umbes 400 meetrit ülesvoolu ajutine pais, takistamaks Saadjärve alanemist. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi ütles, et Vooremaa Looduskeskus on ilmselgelt omavolitsenud, kuid kas ja kui palju on selle tagajärjel järve kahjustatud, vajab selgitamist. «Ma ei saa rääkida katastroofist, aga ma ei saa ka öelda, et probleemi pole,» oli
energiamajanduses. · Analüüsige tuuleenergia kasutamise kahte eelist ja kahte puudust. · Nimeta hüdroenergia kasutamise kolm positiivset ja kolm negatiivset külge. · Analüüsi nafta kasutamise positiivseid ja negatiivseid külgi. · Miks rajatakse hüdroelektrijaamade tarbeks veehoidlaid? · 1960.-1971.aastal ehitati Egiptuses Niiluse jõel olev Assuani pais kõrgemaks ning rajati hüdroelektrijaam. Millist kasu saab paisu ehitamisest Egiptus ja milliseid probleeme ning ebasoovitavaid nähtusi tõi paisu ehitamine kaasa. (6punkti) Kasu paisu ehitamisest Kahju paisu ehitamisest · Kus asuvad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad? · Analüüsi järgnevalt toodud kolme alternatiivenergia liigi kasutamist Eestis. Milliseid poolt ja vastuargumente võib tuua nimetatud alternatiivenerga kasutamisel.
Sanitaarvooluhulk – ökoloogiliselt vajalik minimaalne vooluhulk, mis peab jääma jõkke, et tagada jõe kui ökosüsteemi toimivus. Sanitaarvooluhulk on jäävaba perioodi (maist oktoobrini) 95% ületustõenäosusega kuu keskmine miinimumvooluhulk. Eestis on praegu kasutusel sanitaarvooluhulk, mis on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 39 „Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta.“ Paisust vahetult allpool olevas jõelõigus tuleb pidevalt tagada sanitaarvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on sanitaarvooluhulgast väiksem. 21. Maksimaalne äravool, seda mõjutavad tegurid ja arvutusalused. Maksimumvooluhulgad on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised maksimumvooluhulgad on kõige suuremad (maksimaalne äravoolumoodul üle 100 l/(sּkm2)), nende suurus oleneb peamiselt lumeveevarust
Joogivee kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise maksumus Lääne Eesti vesikonnas on senise hinnangu järgi suurusjärgus 3 miljardit krooni. Valdav osa kulutustest läheb veevõrkude rekonstrueerimiseks ja uute torustike rajamiseks. Esmajärjekorras tagatakse nõuetele vastav joogivesi üle 2000 tarbijaga veevärkides Veevõtt ja vee tõkestamine Väga oluline on avada jõed kalade rändeks. Selleks on mitmeid variante näiteks paisu lammutamine või kalatee rajamine. Paisu lammutamine on sobiv, juhul kui paisjärve ei kasutata ning jõe loodusliku sängi taastamine on võimalik. Kui aga paisjärve kasutatakse aktiivselt näiteks rekreatsiooniks, tuleb veehoidla ja paisu korrashoid tagada kohaliku omavalituse ja maa- ja paisuomanike koostöös. Lääne- Eesti kesises ja halvas seisundis olevatel vooluveekogudel asuvate rändetõkete likvideerimiseks oleks hinnanguliselt kokku vaja 200 milj krooni.
hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. KUIDAS TOIMIB? http://www.tahvel.ee/images/7/7a/H%C3%BCdroelektrijaam.swf Väike Hüdrogeneraator 3 suurimat maailmas: 1. Hiinas Kolme Kuristiku 18200 MW 2. Brasiilias Paraguay 12600 MW 3. Venezuela Guri 10300 MW 2/3 maailma hüdroenergia toodangust annavad 10 riiki: Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra, Jaapan, India, Venezuela ja Rootsi. Kolme Kuristiku HEJ Hiinas Kolme Kuristiku hüdroelektrijaama paisu pikkus on 2335 m ja kõrgus on 185 m. Hüdroelektrijaama võimsus oli 2009. aastal 22,4 GW ja energiat toodeti 85 miljardit kWh. Kolme Kuristiku Tammi HEJ asukoht Kolme Kuristiku piirkond enne HEJ rajamist Paisu ehitamist Jangtse jõele alustati juba 1994. aastal ja see peaks täielikult valmima 2013.
vaheperemeesteks ka lepamaim, ahven, rünt, luts ja võldas Praegu on üksikuid ebapärlikarbi kolooniaid leitud veel ainult Pudisoo jõest Paisutamine muudab elutingimusi veekogus voolulembestel vääriskaladel pole sigimistingimusi - madalaid kiirevoolulisi kruusapõhjaga alasid, tõuseb vee temperatuur ja süveneb veekogu eutrofeerumine, suureneb röövkalade hulk paisude taha kogunenud liiv ja muda matavad tehisjärve puhastamise või paisu purunemise korral pärivoolu asetsevad vääriskalade koelmud järve veega täitmisel väheneb paisust allpool vooluhulk kaladele ohtlikult raske on korraldada süsta- ja kanuumatkasid, kaob võimalus nautida ürgilmelist loodust väikesed paari hektari suurused vähe liigestatud kaldajoonega tehisjärved ei suuda samavõrra kaunistada maastikupilti ja luua puhkevõimalusi kui kitsas sügavas orus looklevad tormakad vooluveekogud
• Osalemine keskkonnaotsuste tegemises • Koosneb kahest osast: 1) Juhend 2) Andmebaas - Planeeringud - Keskkonnamõju hindamine - Arengukavad Osalusaabits Keskkonnakirves- ja tegu • EKO liikmed valivad alates 2004. aastast • Eesmärk: juhtida tähelepanu keskkonnale ja tuua välja eredamad näited Eesti ühiskonnast • 2012. a keskkonnategu oli Jääaja Keskus • 2012. a keskkonnakirves oli Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju Sorex • Üldsuse ökoloogilise teadlikkuse ja loodushuvi arendamine • Loodust ja keskkonda säästva mõtteviisi kujundamine noorte hulgas • Keskkonnakaitseliste ja -hariduslike ürituste korraldamine Kuidas saada liikmeks? • Võivad kuuluda noored alates 16 eluaastast • Vabatahtlikud, aktiivsed ja tegusad inimesed • [email protected] Info jagamine • Üldsusele: - meedia - www.eko.org
Ülalpool Peeda jõe suudmest ülesvoolu asub kõrge pais, mis isoleerib kärestikud ülejäänud jõest. Ometigi on sellesse jõkke kolinud forellid, kellele justkui ei sobi sellised soojad-mudased-aeglase voolga tingimused. Forellid on kolinud sellesse jõkke ja laiendanud oma levikut kilomeetrite viisi. Mitteametlikel andmetel on tabatud forelle ka Peeda jõe suudmest 8km allavoolu. (E.Pihu) Peeda jõe ülemvool Aastal 1994 kevadel lõhkus suurvesi Suure-Kambja tehisjärve paisu ja veekogu jooksis tühjaks. Seega avanes kaladel võimalus liikuda ülesvoolu. Aastal 1996 taastati pais, ning ilmselt jäi siis ka osa kalu ülesvoolu lõksu. Aastal 1998 tabasid kontrollpüügi käigus Ervin Pihu ja Rein Järvekülg Tartu-Võru maantee lähedalt üle kilo kaaluv forell, mis on tõestuseks, et kalad on kolinu ka ülesvoolu. (E.Pihu) Peeda jõe- Idaoja hoiuala Hoiuala paikneb Tartumaal Kambja vallas. See hõlmab Peeda jõe kesk ja alamjooksu alates
Paisu tegeleb siiditrüki, savi, vitraažiga ning koob kangastelgedel suurepäraseid kaltsuvaipu; Egle Niinemets on aktiivne kaasaaitaja. Ansamblis "Cantare" laulavad naisseltsi liikmed Helja Kivastik ja Egle Niinemets, ansamblis "Hõbelõng" Koidu Metsaäär, Aili Järitsa, Helle Pärn, Helja Kivastik, Linetantsu juhendaja Gairy Salk on samuti naisseltsi liige, tema tantsurühma kuulub naisseltsi naistest Riina Paisu. Balaitiinotantsu harrastavad Gairy Salk, Riina Paisu. Naisseltsi raamatupidaja Urve Murumets on Sipa raamatukoguhoidja. Minu arvates on Sipa Naisseltsi suguseid seltse just vaja sellistele väiksetele kohtadele nagu Sipa. Nad korraldavad väikestes kohtades üritusi ja näitusi. Nad tegelevad naistöödega nagu kästitöö. Nad korraldavad käsitöönäitusi, kus on välja pandud nii savitöid, siidritrükki ja kaltsuvaipu. Neil on isegi oma Kroonika, kuhu nad kirjutavad oma tegevustest ja lisavad pilte.
tundub, et Alliksaare arvates on tõde inimestele kättesaadav, kuid mõnikord raskesti arusaadav ja tervenisti mitte tajutav (rida 5). Kui inimene saab aru, mis on tõde ja lepib olukorraga, kus ta on, ning parandab seda, on ta teel paremuse poole (rida 60-61). 4. Artur Alliksaare luuletuses „Olematus võiks ju ka olemata olla“ on mitmeid aegumatuid tõdesid. Enim tekitasid minu jaoks mõtteainet „Ükski seebimull ei paisu piiramatult ega lõhke lõplikult.“ (rida 21) ja „Me vajame nii nutuväärselt palju.“ (rida 38). Mulle väga meeldib esimene tsitaat. See on otseses mõttes nii tõde, kui üldse olla saab, sest tõepoolest ei paisu ükski seebimull piiramatult ega lõhke lõplikult. Samamoodi on lillede kasvamisega, aastaaegadega ja tegelikult ka inimestega. Keegi meist ei ela lõputult ja peale meie surma sünnivad uued inimesed. See lause on
vahel nn. kalle. Sellistel elektrijaamadel on tavaliselt väiksem kalle ning suurem vee läbilaskevõime. Need hüdroelektrijaamad pakuvad ööpäevaringselt baaskoormusenergiat. Selleks, et üks kilovatt-tund energiat toota, peab u. 400 000 liitrit vett ühe meetri sügavuselt langema. Lühidalt öeldes on veeenergia füüsikaline põhimõte järgnev: Vee läbivoolukogus korda kõrgus annab võimsuse." (Joonis ) [1] Joonis . Voolava vee hüdroelektrijaam 3.2. Paisu hüdroelektrijaamad ,,Paisu hüdroelektrijaamad kasutavad kõrgemal asuva paisu ja selle loomuliku juurdevoolu ning madalamal asuva veejõujaama vahelist kõrguste erinevust. Vesi jookseb paisust läbi veeluku kõrgsurvetorustiku või tunneli kaudu orus asuva jõujaama turbiinidele. Neid kasutatakse tippkoormuse ajal, mil energiavajadus lühikeseks ajaks tõuseb. Kuna elektrienergiat alati sellel hetkel tootma peab, kui seda vajatakse, ühtlustatakse erinevat nõudlust erinevate jõujaamade
............... · Analüüsi järgnevalt toodud kolme alternatiivenergia liigi kasutamist Eestis. Milliseid poolt ja vastuargumente võib tuua nimetatud alternatiivenerga kasutamisel. (6 punkti) Alternatiivenergia liik Soodsad tegurid Ebasoodsad tegurid Geotermaalenergia Tuuleenergia Päikeseenergia · 1960.-1971.aastal ehitati Egiptuses Niiluse jõel olev Assuani pais kõrgemaks ning rajati hüdroelektrijaam. Millist kasu saab paisu ehitamisest Egiptus ja milliseid probleeme ning ebasoovitavaid nähtusi tõi paisu ehitamine kaasa. (6punkti) Kasu paisu ehitamisest Kahju paisu ehitamisest · Nimetage 3 kaasajal kõige enam kasutatavat energiaallikat. 2 · Miks kasutatakse taastumatuid energiaressursse tunduvalt rohkem kui taastuvaid.
Erinevus on ainult turbiinilabasid liikuma panevas aines. Tuulegeneraatori paneb pöörlema õhurõhu erinevusest tekkiv tuul, loodeteelektrijaama generaatori aga tõusu- või mõõnavesi. MAAILMA ESIMENE LOODETEELEKTRIJAAM Esimene loodeteelektrijaam võimsusega 240 MW rajati 1966. a Prantsusmaal Rance’i jõe suudmesse (tõusu ja mõõna kõrguste suurim vahe on kuni 13,5 m) kasutades juba hüdroelektri-jaamadest hästi tuntud tehnilisi printsiipe, nimelt paisu ja selle sisse ehitatud madala rõhukõrgusega töötavaid hüdroturbiine ning lüüse vee ja laevade juhtimiseks. Paisu pikkus oli 750m ning kasutati 24 hüdroturbiini võimsusega 10MW igaüks LOODETE ENERGIA Loodete energia NEGATIIVSED positiivsed küljed KÜLJED Taastuv energiaallikas Loodeteelektrijaamu Energia on küllaltki odav ei ole võimalik igale
Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Kuidas vesi muudab oma tihedust? Aine tihedus väheneb temperatuuri tõustes ja suureneb temperatuuri langedes. Ehk suvel on vee tihedus väiksem, kuna temperatuur on kõrgem ja talvel on tihedus suurem, kuna temparatuur on madalam. Lisaks, mida soolasem seda tihedam. Mis on ÜB, AB, kus asub paisu jalam ja kus esineb hüdrauliline löök. Ülemine bjeff ehk ülavesi on vooluveekogu osa, mis jääb vahetult vesiehitisest (paisust või lüüsist) ülespoole. Alumine bjeff ehk alavesi on vooluveekogu osa, mis jääb vahetult vesiehitisest (paisust või lüüsist) allapoole. Paisu jalam on positiivse pinnavormi - näiteks mäe, künka või seljaku alaosa, mida ümbritseb vesi ning sinna on ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada.
VÕSU: 1.Millest areneb võsu? V:See areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. 2.Seleta mõisted:Ladva-,külg-ja uinupung. Ladvapung-ladvapungast kasvab võsu pikemaks Külgpung-Külgpungast arenevad nii lehed kui ka varreharud Uinupung-Külgpungad, mis jäävad püsima,ei arene ning ei paisu ja avane 3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust. Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega,õiepungas on õiealgmed,mõlemad tekivad mitmeaastastele taimedele. 4.Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud?Too näiteid. Mitmeaastastel rohttaimedel ehk püsikutel.NtÜlane,Sinilill,alpikann.. 5.Mille poolest erineb risoom juurest? V:Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taanarenenud soomuskujulised lehed või lehearmid. 6. 6.Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks?
Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, kõrgeim neist on jõe suudmest 1,3 km kaugusel asuv Linnamäe hüdroelektrijaama pais. 1975. aastast on Jägala jõgi ühendatud Tallinna veevarustussüsteemiga.
ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. · Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summat nimetatakse mikrokäsitluses keha siseenergiaks. Valemid U = A- Q Q =U + A , Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus Keha siseenergiat saab muuta temale soojushulka andes või mehaanilist tööd tehes. · Kui keha ei paisu, läheb soojushulk keha siseenergia muutmiseks. Mikrokäsitlusest teame, et siseenergia (molekulide energia) on võrdeline temperatuuriga. · Igiliikur ehk perpetuum mobile masin, mida on püütud leiutada ja mille leiutajad ignoreerisid termodünaamika esimest printsiipi.
ruumides. Kerged - siledad,ühekihilised mis lasevad õhku läbi. Keskmised – kahekihilised,pestavad,vett tõrjuvad. Rasked – kahekihilised, sissepressitud. Vinüültapeet - kasutatakse ennamasti suure niiskusega ruumides (köök,vannituba). Pesemis ja hõõrdumiskindel. Tekstiiltapeet – kasutatakse madala reostusega eluruumides. Neelavab helisid,ei pleegi päikese käes. Pind on looduslikest materjalidest. Fliistapeedid – kasutatakse igasugustes eluruumides.Märgudes ei paisu ega tõmbu kokku. POOLVALMID SEINAKATTED Ülevärvitavad – Nt: Seineks – ülevärvitav,kahekihiline, struktuurne paberist seinakate. Klaaskiud tapeet – löögikindel ja tulepüsiv seinakattematerjal. Vajab ülevärvimist.Kasutatakse kontori ja ühisruumides. ERITAPEEDID: Bordüür – erineva laiusega viimistluselement. Tuleb seinal suurepäraselt esile kui tapeedimustri ühendaja. Tekstiiltapeet - trükimustriga aluspind on kaetud kangaga või on muster trükitud
laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb, mis tekitab parajat ängi. Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egiptuse ühisprojekt. Niiluse org ja oaasid on täidetud rohetavate põldudega, mida ilmestavad kõikjal põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad datlipalmid. Samas on Niiluse jõe orus sellist haljendavat maastikku suhteliselt vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni, tingituna suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse elanikkonnast.
Töötlev sektor: toiduainete tööstus, elektroonika-, auto-, keemiatööstus jt Teenindav sektor: toitlustamine, turism, haridus, meditsiin, transport Energiamajandust on vaja elektri, soojuse ja mootorikütuste tootmiseks. Seda on vaja energialiikide tootmiseks, ilma milleta me elada ei saaks. Soojuselektrijaamade eelised: kohalik tooraine puudused: tekib palju tuhka, (õhu) reostus Hüdroelektrijaamade eelised: vesi on taastuv loodusvara/energiaallikas puudused: paisu purunemisel võib tekkida üleujutus; vee tase ja vooluhulk võivad aasta jooksul muutuda, on veevaesed perioodid, millal ei saa elektrit nii hästi toota. Tuulikute kasutamise eelised: tuul on taastuv ressurss; ei saasta õhku puudused: tuulevaba perioodi ajal ei saa energiat; tekitab palju müra ja vibratsiooni Paljudes riikides ollakse tuumaenergia kasutamise vastu, sest: -tuumajääke ei ole kuhugi panna (matta) -jäätmed on keskkonnale ohtlikud
see oli ,,Inimese tempel". Kuningate org Kuningate org on vaaraode matmispaik Teeba lähedal. Seda kasutati Keskmise riigi perioodil. Kambrid, põnevad koridorid ja matusekambrid ise on siiani alles. Tutanhamon Tema haud avastati peaaegu täiesti puutumatuna Ta hauast leiti palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. näiteks pronksist koer, kellel on kuldne kaelarihm ning vaarao kaelaehe. ASSUANI PAIS Assuani pais on pais Paisu pikkus on umbes Egiptuse Niiluse 3830 m ja kõrgus 111 m. jõel Assuani lähedal. Paisu taha See rajati, et reguleerida tekkinud Nasseri järv on jõe veehulka ja üleujutusi üks maailma suuremaid kontrolli all hoida ning veehoidlaid. ühtlasi rajada põldude niisutussüsteemid. ABU SIMBEL Abu Simbeli tempel Ramses II Egiptuse skulptuurid Reljeef Egiptuse poos Abu Simbeli tempel Abu Simbeli templid on Kaksiktemplid
Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0, keskmine lang 0,84 m/km. Lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3 km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe HEJ pais paikneb jõe suudmest 1,3 km kaugusel. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi jt. Vasakpoolsed lisajõed on Sae oja, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi, Jõelähtme jõgi jt. Ülemjooksu alumises osas ja keskjooksul kuni Pikva peakraavi suubumiskohani voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega soiste metsade. Sealt allavoolu
kasvuhoone efekti tagajärjed: temp.tõsu üleujutused,põud,joogivee napuu,haigused,aurumine suureneb, vähenevad saagid, majanduse allakäik,soosutmine, kahjurite levik, liustikejää ssulamine, orkaanid,tomid, vihmasajud viimase saja aasta jooksul on maailmameri tõusnud 10 kuni 25 cm N. pangladeshis,niiluse delta niiluse deltaalal 1600 inimest 1 ruutkm kohta egiptuses aint 2,5% sobib põlllumaj jaoks liivae erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Awani paisu ehitamisest üleujutused: igasugune üleujutus mõjutab ka põhjavee kvaliteeeeti hävitab väärtuslikku põllumaad veeepuudusega kohtades rändavad paljud väja,mõnes linans tekib ülerahvastatus tekivad muutused loodusvööndites metasad kohanevad vägaaegalselt.kõige rohkem kannatavad põhjapoolsemad metsad.kõrbealad laineevad N: ugandas on koguaeg kohvi kasvatatud.aga nüüd on neid alasid vähemaks jäääänud:(:( kohvi läheb kallimaks inimesele:
liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: * ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule vee-elustikule väärtuslikud elu- ning sigimispaigad; * rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; * tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. * rikub allavoolu jäävate koelmute hüdroloogilise reziimi. Veevaestel perioodidel koguvad paljud elektrijaamad vett ja lasevad seda läbi turbiini periooditi. Üksnes vee puhtus ei taga veel veekogu headust ökoloogilises mõttes. Väga olulised on ka veekogu
Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik , kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala.
SINDI FORELL Ettevõtte andmed Sindi forell (Articer OÜ); avatud aastast 1997 Koduleht: http://www.sindiforell.ee/ Avatud iga päev 11.00-20.00 Aadress: Kalamaja tee-1 Sindi Linn (Sindi paisu juures) Ettevõtte andmed Tel: 44 74 347, 55 984 204 Töötajaid 1-5: Administraator, kokk, baaridaam ja koristaja Ettevõtte sihtrühm: Igas vanuses kliendid Ettevõte pakub Majutus (külalistemaja ja saunamaja) Toitlustus Forellipüük Peoruumid ja konverentsisaal Sauna rent Külalistemaja- ühe ja kahesed toad Saunamaja Vaatega Sindi paisule Õlgkatusega palkmaja mahutab kuni 30 inimest
Hoiab armatuuri koos 2. Vorm suletakse, mille plastkomposiitmaterjalide ja annab komposiidile plastsuse tulemusena vormis olev juurde, sest need on tugevamad materjal omandab vormi ja ei paisu soojenemisel nii http://www.naturalfibersforautomotive.com/ kuju. palju kui plastid. Osad tootjad 3. Toimub materjali on isegi hakkanud kasutama kõvenemine. biokompo- 4. Vorm avatakse siitmaterjale, mis sisaldavad nt.
Väikehüdrojaamade kahjulik toime keskkonnale on õige projekteerimise ja disaini korral väga väike. Hüdroenergial on paraku aga palju miinuseid, mistõttu seda taastuva energia liiki ei peeta alati sugugi keskkonnasõbralikuks. Jõgede paisutamine kaotab ära kärestikulised ja kiirevoolulised elupaigad paisust ülesvoolu. Eesti jõgedes elab 40 kalaliiki, kellest pooled vajavad koelmute ja elupaikadena kärestikke ning kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Samal ajal allpool paisu kuivab jõgi kokku, tekib nö kunstlik põuaperiood. Põuaperioodid looduses on kriitilised ajad, mil paljude liikide arvukus väheneb tunduvalt. Kunstlikult põua tekitamine vähendab arvukust veelgi. Halvasti mõjub ka vooluhulga kõikumine. Kui pärast paisjärve vee kogumist turbiin jälle käima pannakse ja vooluhulk tunduvalt suureneb võib see olla hukatuslik kalade noorjärkudele ja marjale (lõhe, meriforell, jõeforell). Paisutamine halvendab ka vee kvaliteeti (vesi soojeneb, setted
Egiptus Pindala. 1 001 450 km². Pealinn. Kairo (17 mln elanikku). Egiptuse geograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist.Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Asub Niiluse deltas. Võime öelda , et Egiptuse riik kujunes ja püsib edasi Niiluse kallastel. See on ka pea ainus jõgi, mis põhja-lõuna-suunaliselt läbib tervet maad. Niiluse org- ehk teisisõnu jõge ümbritsev haritav ala- võtab enda alla üksnes 4% Egiptuse pindalast, kuid ometi on sinna koondunud 99% rahvastikust. See org jagab maa Ülem-Egiptuseks, mis jääb Kairo l...
Rannikualad reostuvad - mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine 10. Analüüsi kaardi ja hüdrograafi abil jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju. Äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (aurumine) Lume sulamine (liustike sulamine) Juuredevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus) 11. Selgita põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja too näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest. • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti
EKSAMI KÜSIMUSED 1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendata...
Väike emajõgi Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10...
Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 25 Joonis 3.20. Valik liitransistoride skeeme (a...d; parempoolne tingmärk iseloomustab struktuuri kui tervikut) [2]. 3.5 Väljatransistorid e. unipolaartransistorid Väljatransistorides tüüritakse ühenimeliste laengukandjate elektronide või aukude hulka juhtivas kanalis elektrivälja abil. Elektriväli tekitatakse juhtelektroodi ehk paisu (ingl. k. gate) pingestamisega lätte e. allika (source) suhtes. Väljatransistori pais sarnaneb oma funktsiooni poolest bipolaartransistoril baasile. Vahe seisneb selles, et baasi tüüritakse vooluga (pinge bipolaartransistori avatud emittersiirdel muutub sealjuures vahemikus u. 0,6...0,9 V), kuid väljatransistori paisu tüüritakse pingega (vool on väga väike ja praktiliselt võib seda lugeda nulliks). Selle omaduse poolest sarnanevad väljatransistorid elektronlampidele.
tera sinu päikesest? Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Kas ei sinu kiusatused Ikka sinu hõbehelin minu hinge murra ka? heliseb mu kõrva eel! Kas ei sinu parandused Kümme keelemurret kärsi mindki hüüa hõiskama? väsind kõrvus hanguvad: sinu rikka regivärsi Sinu poole püüab ihu - ette põrmu langevad! sinu elus elab vaim! Pael ei paisu ,niit ei nihu- Südame ma kinni köitnud üksi hingan, eesti taim. sinu külge, isavaim! Võõral pinnal närtsib sinu Ikka tahad, salalootus, varjul sirgund kodutaim! põue põhjas tuksuda? Ristikese jaoks jaga Võidab viimaks mulle tootus paika põuel uhkele : kallistatud Kaanani? sinu mulda luba panna väsind jalad puhkele! Personifikatsioon- õhkan ilma sinu tuulest, sinu veest?
vabanema; moodne linn on olemuselt põrgulik, kuna allutab üksikindiviidi tööstusühiskonna mehaanilisele keskkonnale, muudab inimese seesmiselt tasakaalutuks. Ekspressionistid süüvisid linna koletusliku olemuse paljastamisele; inimene on eemaldunud oma loomulikust keskkonnast ehk loodusest; subjektiivne emotsioon on alaliselt represseeritud – see emotsioon tuleb vabastada (loominguliselt) ja suunata sotsiaalsete piirangute vastu. Freudi mõju: allasurutud tungid, mis vallandusid paisu tagant tõid kaasa katastroofi (maailmasõjad). Ekspressionistlikud jooned kunstis: 1) Sünged (porised) värvid või karjuvad, lausa kriiskavad värvid 2) Tasakaalustamata või nihkes kompositsioon 3) Moonutatud figuurid ja vormid, samas rõhutati just kontuure 4) Hakati kujutama mass-inimest, üksik inimene suure massi keskel, oma tunnetega üksi, sünges olekus, tuima ilmega või hoopis näota kujuna
ümbritsetud sammasõuedesse ja saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid nelatahulised taravatipulised kivisambad. (Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost, palme). Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raitutud Abu.Simbeli tempel. 1970-ndatel ähvardas seda Assuani paisu rajamisel oht jääda vee alla selle päästmiseks tehti ära hiigeltöö ja osadeks saetud tempel tõsteti üles Niiluse kõrgele kaldale nind pandi seal uuesti kokku. (*Üks Tartu Ülikooli referaat) MADALMAADE MAALIKUNST 15.SAJNDIL
naha atroofia (haavandid) · Rasvdüstroofia · Sidekoestumine Üldine äge harva, näit. südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkuse korral Üldine krooniline kroonilise südamepuudulikkuse korral. (südamepuudulikkusega haigel arterites isheemia, veenides hüpereemia). Süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Väikese vereringe paisu ehk kopsupaisu korral muutused kopsudes (pruun tihkestus), edasi südames (cor pulmonale- kopssüda).Suure vereringe paisu korral kahjustub maks (tsirroos/muskaatmaks), neerud ja põrn (paistihkestus), hingamisteed ja maoaooletrakt (katarr/limaskestad sinakaspunased, jahedad, tursunud), naha tsüanoos ja võimalik nahaturse ja sinakus (hüpostaatiline anasarka, akrotsüanoos), vedeliku kogunemine kehaõõntesse- astsiit.
kosmoloogilist printsiipi). 7. Mille poolest erineb kõver ruum tasasest (eukleidilisest) ruumist? Einsteini järgi on tasane ainult tühi ruum. Igasugune ruum, kus on kasvõi kübegi ainet, peab olema kõver, ja see kõverus on igal juhul positiivne. Läbi sirgel mitte asuva punkti saab panna ühe ja ainult ühe antud sirgega paralleelse sirge. 8. Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Milne'i mudelis ei paisu ruum, küll aga lendavad selles ruumis laiali galaktikad ja teised kosmilised objektid. Mudel ei tungi Universumi olemusse, vaid üksnes kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist. 9. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? 10. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest? Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust. 11. Mis on kosmoloogiline horisont?
Kiirvool tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline
CGS CGE LÄTE (S) EMITTER (E) Joonis 3.9 102 Alljärgnevas tabelis kirjeldatakse mahtuvuste nimetusi ja nende tekkepõhjusi IGBT-ja MOSFET- transistorides. Tähis Nimetus Põhjused ja sõltuvus IGBT-transistori paisu ja Ülekate paisu ja emitteri metalliseerimisel; sõltub paisu- CGE emitteri vaheline emitteri pingest; ei sõltu kollektori-emitteri pingest mahtuvus IGBT-transistori kollektori Siirde n-triivala ja p-kihi vaheline mahtuvus; sõltub siirde CCE ja emitteri vaheline
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu üles liikuda. Pärnu jõe ääres asuvad Pärnu, Sindi, Türi ja Paide linnad. Kiviajal oli Pärnu jõe lähisümbrus Eesti tihedaima asustusega piirkondi. Keskaja algul on Pärnu jõge kutsutud ka Emajõeks. 2 Pärnu jõe veejõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid. Erinevatel aegadel on rajatud
peamised) Allolev joonis on p-kanaliga ehk siis tegelt on see abistava transistori joonis, õige oleks n kanaliga ehk siis kõik on vastupidi. -metall - isolatsioon SiO2 Voolu suund LÄTTEST SUUDMESSE Kanali laiust reguleeritakse elektriväljaga Kui oleks n kanaliga, siis andes `+' pinge siis kogunevad elektronid paisu alla. Tekib n alasid ühendav kanal. Seal saab voolata läbivvool. Kanali ja voolutugevus on määratud paisu pingega(lätte suhtes). See on nüüd p kanaliga väljatransistori skeem ja ka väljundkarakteristik. Nimetatakse ka indutseeritudkanaliga MOP (i.k.MOSFET Metal Oxyde Semiconductor) Et vähendada pinget hakati tegema sisseehitatud kanaliga MOP transistore (kanal on juba tehases valmistatud, selle suurust reguleeritakse pingega)
laine interferentsi korral. 2 y 2. x 2 A cos sin t 3. Lainepikkus kahe lähima ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline kaugus. Sagedus võngete arv sekundis. 4. Harmooniline võnkumine võnkumine, mille puhul võnkuva suuruse sõltuvuse ajast määrab siinusfunktsioon. 5. n = 2 korral on keele keskkohas sõlm, aga magnet peab paiknema paisu kohal. 6. Resonants sundvõnkumise amplituudi järsk suurenemine välise mõjutuse sageduse lähenedes mingile võnkesüsteemi omavõnkumise sagedusele. 7. Resonantsi korral sõltub võnkeamplituud sundiva jõu sagedusest. 8. Omavõnkumine vaba võnkumine sumbuvuse puudumisel. Vabavõnkumine toimub süsteemis pärast tõuke saamist. Sundvõnkumine võnkumine, mis on süsteemile välise jõu poolt peale sunnitud. K G 9
Võõral pinnal närtsib sinu varjul sirgund kodutaim! Ristikese jaoks jaga paika põuel uhkele : sinu mulda luba panna väsind jalad puhkele! ,,Igatsus" Ikka täidad minu mõtte, Igatsetud isamaa! Kas ei elades mul tõtte tohi soovid sirguda? Igavesti õhkan ilma sinu tuultest, sinu veest? Ega saja minu silma tera sinu päikesest? Kas ei sinu kiusatused minu hinge murra ka? Kas ei sinu parandused mindki hüüa hõiskama? Sinu poole püüab ihu sinu elus elab vaim! Pael ei paisu ,niit ei nihu üksi hingan, eesti taim. Ikka tahad, salalootus, põue põhjas tuksuda? Võidab viimaks mulle tootus kallistatud Kaanani? ,,Emasüda" Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus arm ja õnn; kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetustest osa saab! Kui inimeste liikuvat au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlgavad,vihkavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
