Sorgo Sorgo ehk harilik sorgo (Sorghum vulgare) on väga kõrgekasvuline üheaastane kõrreline teravili ja söödataim. Tõuseb koguni 5-7 m kõrguseks, meenutades sellisena rohkem pilliroogu kui vilja. Kuid sorgo on väga vormirikas ja tema tavalisem kõrgus on 2-3,5 m. Terad on umbes neli korda suuremad kui hariliku hirsi terad. Sorgo on väga põuakindel, juured ulatuvad enam kui 2,5 m sügavusele mulda. Üldkujult meenutab maisi, et aga pöörised asuvad varre ladvas, siis selle poolest sarnaneb rohkem hirsiga. Ta on veelgi soojanõudlikum kui hirsid, seega tüüpiline lõunamaade kultuur. Sorgot peetakse halbades tingimustes ühes saagikindlamaks kultuurtaimeks maailmas, mistõttu kasvatatakse seda India põuasemais paigus. Teradest saab sorgotangu, mille maitseomadused on kehvemad kui hirsil. Söödaks on
Ameerikast. Lõuna-Mehhiko arheoloogilised leiud annavad tunnistust maisikasvatusest enam kui 7000 aastat tagasi. Maiade, asteekide ja inkade mütoloogias leidub arvukalt viiteid maisile, mida neis kultuurides kasutati usulistes rituaalides, maksevahendina, kütuse ja ehitusmaterjalina. Maisist valmistati ehteid ja selle siidjaid kiude kasutati isegi tubaka valmistamisel. Esimesed maadeavastajad leidsid maisi kasvamas kõikjal Kanadast Tšiilini. Euroopasse jõudis mais 16. sajandil. Harilik sorgo on liik kõrreliste sugukonnast sorgo perekonnast. Harilikku sorgot kasutatakse toiduks ja loomasöödaks. Hiinas, Koreas, Jaapanis kasutatakse teda käsitööesemete valmistamiseks. Teradest toodetakse tange ja jahu, Hiinas on populaarne ka sorgoviin. Loomasöödaks kasutatakse sorgot silo ja haljassöödana. Kõik sorgo liigid pärinevad troopilistelt ja lähistroopilistelt aladelt. Kasvuks vajavad niiskemat, keskmise viljakusega mulda ja eelistavad päikeselist kasvukohta.
docstxt/13686133340425.txt
· katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, nagu odral, kaeral, riisil, hirsil ja sorgol, on tera pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud sõkalterised. Teraviljaseemnete eristamistunnused: · Paljasteriseline kaer teris on üleni kaetud peenikeste ligisurutud karvakestega.
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera
Sudaan 613 8. Sudaan 784 8. Uganda 442 9. Uganda 640 9. Senegal 342 10. Senegal 628 10. Tsaad 310 11. Tsaad 516 11. Nepal 257 ... ... sorgo Pildi allikas: http://www.engormix.com/images/s_articles/inf_sorgo1.jpg Pildi allikas: http://www.celtiberia.net/imagftp/im83214509-Sorgo%202.JPG sorgot kasvatavad riigid* sorgo tootmine ja tarbimine 2003. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1
Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
-Belgia ja Luksemburg -Itaalia -USA -Suurbritannia Põllumajanduse tegurid • Kliimavööde – parasvööde • Loodusvöönd – lehtmets, vahemereline põõsastik, kõrgusvöönd • Euroopa tähtsaim põllumajandusriik PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus • 4% töötajaskonnast (+3% kalandus ja metsandus) • 1/5 maast põllumajandusele • 730 000 farmi • 3% riigi SKP-st • Peamiselt lõunas ja edelas Põllumajandustoodang • Nisu, oder, kaer, mais, sorgo • Suhkrupeet, lina • Kartul • Viinamarjad/puuviljad vähene osa maast, kuid ¼ toodangust -üle maailma tuntud veinid Sorgo Mullad LOOMAKASVATUS Loomakasvatus • Loomade rohkus on langenud 1980st ja karjad on väiksed • Loomad: -20.5 miljonit veist -15.4 miljonit siga -10.7 miljonit lammast ja kitse -0.34 miljonit hobust Prantsusmaa toiduained • Prantsusmaa peamised toiduained: -mesi -mädarõigas -singid
Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. Hirss 7. Sorgo 8. Riis Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste poolest jaotatakse teravilja kahte rühma: I. Nisu, rukis, oder, kaer II. Mais, hirss, sorgo, riis Mõningatel teraviljadel nagu odral, kaeral, riisil ja sorgol on terad pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud. Teris ja sõkal on kokkukasv. Selliseid teri nimetatakse sõkalteristeks. Paljasteristeks nimetatakse selliseid teri, kus teris ja sõkald ei ole
Niiskusenõue Suur Väike Tali-ja suvivormide esinemine Esineb tali ja suvivorme Anult suvivormid Reageerimine päeva pikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed Algareng Kiire Väga aeglane 1. Geentsentrid ja mis vili sealt pärit Austraalia:puuvili, tubakas, riis Aafrika: nisu, sorgo, kurk, lina, riistinus, hirss Hiina-Jaapani: riis, paljasteraline kaer, sojauba, tee, tsitrulised Indoneesia-Hiina: riis, aasia puuvill, mango, kookospalm Hindustani: riis, sorgo, puuvill, kurk Lõuna-Ameerika: ananass Kesk-Ameerika: mais, aeduba, kartul, kakao Põhja-Ameerika: päevalill, maasikas, vaarikas, tubakas. 2. Suvirapi ja talinisu saagikus Suvirapsi saagikus aastal 2014 on umbes 1750 kg/ha ja talinisu saakigus aastal 2014 on 4300 kg/ha 3
Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...
Troopilinevööde kõrbed s-kuum, t-jahe vähe viljakad Kairo alla 200 mm kunstlikku niisutust) datlipalm riis, irss, sorgo, puuvill, 12 kuud (vajab talvel Lähisekvatoriaalne savann s-kuum, t-soe s-rohkem, t-vähe vähe viljakad maapähkel, suhkruroog, Lusaka niisutust)
Austraalia Põllumajandus Presentatsiooni tegid 10A klassi õpilased: Egard Kodumets; Jörgen Eik; Eduard Sapogs; Nurlan Mamedov. Presentataiooni sisu: Inimeste arv, kes tegelevad põllumajanduses; Maa osatähtsus; Osa SKT- st; Eksport ja import; Spetsialiseerumine; Tootmise efektiivsus Inimeste arv, kes tegelevad põllumajandusega: Põllumajandusega tegeleb vaid 3,6% tööealisest rahvastikust.See on umbes 277 tuhat inimest. Maa osatähtsus: Põllumaa hõlmab üle poole Austraalia pindalast (53,2%), sellest 6,2% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 47% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,2% riigi territooriumist. Osa SKT- st: Austraalia põllumajanduse osa SKT- st on küllaltki väike- vaid 4%.See on umbes 1640. Eksport ja Import Spetsialiseerumine: Austraalia spetsialiseerub toiduainetel. Riigis toodetakse väga palju to...
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis
Import: toornafta, vääriskivid, masinad, väetis,raud ja teras, kemikaalid India tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 10.94%, Ameerika Ühendriigid 7.16%, Saudi Araabia 5.36%, Araabia Ühendemiraadid 5.18%, Austraalia 5.02%, Saksamaa 4.86%, Singapur 4.02% (2009). Tööstus: 1. Põllumajandus - India põllumajandus on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Peamised kultuurtaimed, mida külvatakse, on riis, nisu, hirss, sorgo. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Indias kasvatatakse veel ka palju suhkruroogu, teepõõsast, tubakat, puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms. 2. Turism - Indias algab turismi kõrghooaeg oktoobrist, mil mussoonid on möödas ja ilm põhjamaalasele vastuvõetavam. Turism Kerala, Tamil Nadu, Delhi, Uttar Pradesh ja Rajasthan on kõige populaarsemad osariigid turistide poolest. Vaatamisväärsused:
3. Mehhiko põllumajandus on spetsialiseerunud nii taime-, kui ka loomakasvatusele. 1) Peamisteks põllukultuurideks on: suhkruroog, kohv, tomat, nisu, apelsiinid, mais , kartul, banaan (Kasvatatakse ka kanepit). 2) Enamarenenud loomakasvatusharud on: veise-, kana- ja seakasvatus. 4. 1) Mehhiko impordib järgnevaid põllumajandustooteid - sojauba, nisu, sorgo ja rapsi. 3) Mehhiko ekspordib järgnevaid põllumajandustooteid - tomatit, paprikat, kohvi, maisi ja arbuuse. 5. Džungel, mis põletati maha põllumajandusmaa tarbeks Mehhiko lõunaosas
2)Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega. 3)Ekport · Sojaoad · Puuvill · Söödateravili · Riis · Liha · Kala · Puu- ja juurviljad · Toiduõli · Tee · Vürtsid Import · Nisu · Söödateravili · Suhkur III Tähtsamad põlluviljad on sojauba, mais, nisu, suhkrupeet, lina, päevalill ja sorgo. Kasvatatakse ka kartulit, riisi ja tubakat. Loomakasvatus keskendub hobusele ja veisele. IV Ligi pool COD-reostusnäitajatest on Hiinas tingitud põllumajandusest (millega kaasneb vee madal hapnikusisaldus ja kõrge elavhõbedasisaldus). Põllumajandusministeeriumi teatel tuleneb põllumajanduse poolt keskkonnale tekitatud kahju eelkõige karjakasvatusest ning väetiste ja kemikaalide liigsest kasutamisest.
5. külmakergitus esineb kevadel, kus päevased temperaturrid on üle 10 kraadi ja öösel külmub läbi. Tulemusena taimed rebitakse mulla seest välja ja taimed hukkuvad. Kui märkate, et hakkab tekkima midagi sellist, tuleb põld ruttu rullida 6. Lumiseenehaigused 2009/2010 esines seda rohkesti. Lumi tuli kiiresti maha, kui taimed olid lopsakad veel ja tekkis seen. Seen toitub lumest. Esimene rühm: nisu, oder, rukis, kaer teine rühm: mais, riis, sorgo ja hirss. Esim.rühma teraviljad Teise rühma teraviljad 1.pikivao esinemine tera kõhtmisel poolel esineb / puudub 2.tera idanemisel nähtavale ilmuvate idujuurte arv erinev arv / alati 1 idujuur 3.õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam arenenud / ülemised õied 4.soojusnõue väiksem / suur 5
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast. Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, m...
hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus. Venezuela põllumaj. haritav maa moodust. 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride(suhkruroog,kohvi-ja kakaopuu, banaan, puuvillapõõsas,sisaliagaav,kookospalm) saagist saadakse istandustest. Toidukultuure(mais, riis, sorgo, kartul, maniokk, aeduba, köögivili) kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel(apelsinid, avokaadod, mangod), ning tubaka ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus(veised,sead,lambad,hobused,kitsed, eeslid)on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel.
15.Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid raskendavad põllumajandusega tegelemist savannides. V: põllumajandusega on savannis halvad lood, sest seal on väga pikad põuaperioodid ja vihma sajab aastas vähe. Töö teeb raskemaks ka tehnika puudumine. Riigis madal arengutase. 16.Milliseid kultuure kasvatatakse ekspordiks? V:Ananassi, tubakat, puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit. 17.Milliseid kultuure kasvatatakse savannis oma tarbeks? V:Hirss, sorgo, nisu, mais, maniokk, bataat. 18.Mis põhjustab kõrbestumist? V:Karjakasvatus. Loomad söövad kõik taimed ära, metsa raiutakse maha. 19.Miks esineb savannialadel sageli näljahäda? V:Põllud ja karjamaad kuivavad ära ning inimesed ja loomad jäävad nälga. 20.Mis on Sahel? V: Piirkond Sahara lõunapiiril, kõrbe ja savanni üleminekuvöönd.Põhja-Sahel muutub aeglaselt kõrbeks. Aasta sademete hulk on seal ettearvamatu - 40mm ja 170mm vahel
kasvatus mais, oder, tomat, oliivid India 36 2 1 taime- Puuvill, dattel, riis kasvatus Nicaragua 39 11 44 taime- Suhkruroog, puuvill, banaa- kasvatus nid, kohv, mais, sorgo 7. Too näide, kuidas mõjutavad järgmised tegurid põllumajanduse arengut. 4p Kapital Põllumajanduslik tootmine vajab suuri kapitalimahutusi (hooned, masinad), et konkureerida välisturgudele (euro nõuded). Valitsuse poliitika peaks ajama järjekindlalt põllumajandust toetavat poliitikat, et põllumajanduslik tootmine ei väheneks.
Esmasektor · Esmasektor ehk hankivsektor tegeleb majandusharudega ,mis toetuvad oma toorainele. · Siina kuulub: 1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ...
Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sh niisutatav maa, nende taludes (keskmine suurus 900 ha) kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi. Neist taludest pärineb kogu kaubatoodang. Tähtsaim põllumajandusharu on loomakasvatus. Viljatoodangult on LAV maailmas neljandal kohal. Taimekasvatuses on põhiliselt teraviljad: mais, nisu ja sorgo. Maisi eksporditakse, kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja puuviljandus, lõunarannikul viljeldakse viinamarja ja tsitrulisi, igarannikul ka ananasse ja banaane, Transvaalis tsitrulisi. Tehnilistest kultuuridest on tähtsaimad suhkruroog (Natalis), maapähkel (Transvaalis) ja tubakas. Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad,
.Madala arengutasemega riikides on domineeriv põllumajandus, mis annab Burundi SKP-st enam kui 30%, millisega on elanikkond hõivatud enam kui 90 % ulatuses. Peamine põllumajandustoodang on kohvi ja tee tootmine, mis on ka Burundi peamiseks ekspordiallikaks moodustades 93% Burundi ekspordist. Kohapealne töötlev tööstus puudub ning kohv ja tee müüakse töötlemata kujul. Teised põllumajanustoodangu produktid on puuvill, mais, maguskartul, banaanid, veiseliha, piim, nahad, sorgo. 2.4 Teised majandusharud Karjamaadena kasutatakse väheviljakaid alasi ning seal peetakse kitsi, lambaid ja veiseid. Karjamaad katavad umbes kolmandiku kogu riigi pindalast ning karjakasvatamine on suur. Kitsi ja veiseid kasutatakse piima- ja lihaloomadena. Metsandust on järjest vähemaks jäänud, kuna metsi on väheks jäänud puiduga kütmise ja maanappuse tõttu. Kalandusega tegeletakse kõige rohkem Tanganjika järve lähistel, kuna see on väga kalarikas järv, kuid kalandusega
· Tall võõrutatakse mitte varem kui 3-4 kuu vanuselt. Kui talle hakatakse pärast võõrutamist söötma jõusöödaga, harjutatakse teda enne võõrutamist sellega. · Nädalavanusele tallele võib anda puhast vett, kahe nädala vanusele tallele võib lisasöödana anda heina või muud kuivsööta. [http://anrcatalog.ucdavis.edu/pdf/8160.pdf] Tarbenormid Baladi kitsede sööda eelistus · Lemmik sööt on ristik · Paremini söövad sööta kui see on hakitud · Darawa, sorgo, nisupõhk, riisipõhk · Madala kvaliteediga koresööt vähendab selle tarbimist. · Sööda maitse ja tekstuur võib mõjutada sööda söömust. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168159199000453?np=y Kokkuvõte · Tarbenormid määratakse vastvalt looma soole ja vanusele · Kitsede põhisöödaks on hein, silo, lisaks veel jõusöödad ja mineraalained Kasutatud allikad · http://www.agri
Nad saavad kasvatada nii kuiva kui ka külma kliima saadusi. Näiteks toodavad Mehhiklased suhkrut. Nad on selle koha pealt maailmas üsna kõrgel kohal. Kelly Talimaa 11S 2016a Eksport ja import Mehhikos imporditakse maisi, nisu, sojauba, sorgo (heintaim, mida kasutatakse loomasöödaks, viina valmistamiseks ja teradest jahu valmistamiseks) ja rapsi. Eksporditakse juurvilju, odraõlut, tomateid, kohvi. Keskkonnaprobleemid o Üheks keskkonnaprobleemiks võib pidada seda, et võetakse arvukalt maha vihmametsi ja džungelid, mis on metsaasukate koduks. See põhjustab paljude liikide väljasuremist selles piirkonnas. o Looduslikud mage- ja põhjaveed on reostunud ning ligipääsmatud paljudes piirkondades.
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Hiina Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas 2 Hiina kaart. http://www.chinaforgroups.com/chinamap.html Geograafiline asend ja loodus: Pindalalt on Hiina ...
Fotod: A.Kull Mulla veebilanss Savanni keskkond · Taimkate kohastunud põuaperioodiks, M puud paiknevad teineteisest kaugel, võimas rohurinne A · Muld viljakas, eriti üleujutatavates A jõeorgudes T · Rikkalik loomastik · Karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog, E sorgo, maapähkel A D U S Fotod: A.Kull M A A T E A D U 5-20°NS (Aasias kuni 30°N) India, Indo-Hiina, S Lääne-Aafrika, Lõuna-Aafrika, Amazonase
Bolivari Vabariik Venezuela Venetsueela Roman Voisnis Tartu Kunstikool 2009 Lipp Vapp Asukoht Üldinfo Asukoht: LõunaAmeerika põhjaosas Pealinn: Caracas Riigikeel: hispaania Riigikord: föderaalne vabariik President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur ...
17.Millest ja kuidas sõltub FS aktiivsus? Too konkreetseid näiteid. Valguse hulk pindala kohta- kui valgust on vähe on fotosüntees aeglane, temperatuurist(0 kraadi juures algab fs ;intensiivseim 20-30 kraadi juures; 40 kraadi juures aeglustub ning lõpuks peatub) 18.FS erijuhud( C4 taimed. CAM-taimed) C4- taimed hoiavad õhulõhesid lahiti väga lühikest aega, seetõttu suudavad elada kuumas ja kuivas kliimas. (mais, sorgo, suhkruroog) CAM- FS on sarnane C3 taimedega (enamus taimi), kuid CO2 sidumine toimub vaid öösel, sest siis on jahe ning O2 eraldub päeval. Paksude lehtedega. (kaktused, ananass)
taimedel pole fotohingamist, sest nad koguvad CO2-e mesofülli rakkudesse kokku ja O2 ei pääse löögile 51. Näidake fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse vahemik. Miks seda spektri piirkonda nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus? sest kloroplastides sisalduvad pigmendid võtavad seda kiirgust häst vastu FAK 400700 nm 5 53. Märkige iga liigi juurde, et kas tegemist on C3 või C4 taimega Mais C4 Sorgo C4 Harilik haab C3 Päevalill C4 Harilik kuusk C3 Sanglepp C3 54. Miks Calvini tsükkel ei saa pimedas toimuda? valguseta ei toimi, calvini tsükkel sõltub valgusreaktsiooni produktidest 55. Milline väide on õige. Fotosünteeesi valgusreaktsioonides toimub valguse neelamine ......b..........(1p) a. ainult fotosüsteem I-s b. fotosüsteem I-s ja II-s c. ainult fotosüsteem II-s 56
a 15 • Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t (tootekaalus) • Enamus Eestis valmistatud pagaritoodetest tehakse kodumaisest viljast jahvatatud jahust. 16 Teraviljade iseloomustus • Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, sorgo, hirss) kuuluvad kõrreliste sugukonda. • Tera (teris) koosneb: - välisest kestast, - kestaalusest kihist, - endospermist (sisetoitekoest), - idust. 17 18 Väline kest: - katab tera, - pole seeditav, - eemaldatakse terast. Endosperm (tuum): - tera suurim osa, - koosneb peamiselt tärklisest, - polüsahhariidist (hüdrolüüsub seedetraktis glükoosiks, tekitab täiskõhutunde). 19
d) Põllumajandusliku tootmise vormid Venezuelas on postindustriaalne tootmisviis. On palju talundeid ja istandusi, traviljakasvatusi, milles on toimunud spetsialiseerumine. Nendes toodetakse peamiselt maisi, puuvilju ja muid toidukultuure. Mõnel pool on toimunud spetsialiseerumine. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? a) Peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades). 5 Põhilised põllusaagid on suhkruroog, riis, nisu ja sorgo ja peamised puuviljad on banaanid, plataanid, apelsinid, kookospähklid ja mangod. Kõige tähtsam põllumajanduslik toode töötlemiseks on puuvill, tubakas ja sisal. Venezuelas kasvab kahte sorti tubakat, must ja Virginia valge, viimast kasutatakse enamasti, et teha populaarseid Ühendriikide sigarettide brande ebaseaduslikult. Sisalit kasvatatakse ja kasutatakse laialt taglase ja kottide tegemisel. Peeneid kiunööre kasutatakse võrkkiikedes, majapidamiskottides, uksemattides,
HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali
- Toiduks, loomasöödaks ja õllepruulimiseks - Põuakindel - Suurimad kasvatajad: Venemaa, Kanada, - Elatusmajanduse kultuurtaim Saksamaa,Prantsusmaa, Ukraina - Kõige suurem kasvataja India Rukis Sorgo - Nisu aseaine jahedamatel Põhja-Euroopa aladel - Soojanõudlik - Suurimad kasvatajad: Venemaa, Poola, Baltimaad - Kasvupinnalt esikohal India Mugulviljakasvatus - väga palju - peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades - kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk
1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. suure produktiivsusega taimevormid (sordiaretus), uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekume...
•− Söödakultuurid (Forage crops) •− Õlikultuurid (Oilseed crops) 4. Veetaimed (Aquatic plants): •− Mikrovetikad (Algae) •− Merevetikad (Water weed) •− Vesihüatsint (Water hyacinth) •− Pilliroog ja kõrkjad (Reed and ruhes 5. Toiduviljad (Food crops): •− Teraviljad (Grains) •− Õliviljad (Oil crops) 6. Suhkrutaimed (Sugar crops): •− Suhkruroog (Sugar cane) •− Suhkrupeet (Sugar beets) •− Siirup e melass (Molasses) •− Sorgo (Sorghum) 7. Prügilajäätmed (Landfill) 8. Orgaanilised tööstusjäätmed (Industrial organic wastes) 9. Vetikad, pruunvetikad, samblikud ja samblad (Algae, kelps, lichens and mosses) 12. Biomassi lähteressursid Eestis Maaressurss Metsaressurss Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojuse kui ka elektri tootmiseks Eestis. Energiapuit Energiakultuuride ( - Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep,
aktiivsus on kasvanud, kuid nõrkused nagu halb haridustase, nõrk õigussüsteem ja madal haldussuutlikkus võivad osutuda barjääriks planeeritud majandusreformide täideviimisel. Burundi sõltub rahvusvahelisest abist majandusarengu heaks ning omab suurt riigivälist võlga. [Burundi majandus] 2.2. Põllumajandus ja tööstus Burundis Põhilisteks põllumajandussaadusteks riigis on kohv, puuvill, tee, mais, sorgo, bataat, banaanid, maniokk, uba, maapähklid. Loomakasvatus on vähetootlik. Kasvatatakse veiseid, lambaid ja kitsi. Tanganjika järvel püütakse kala. Riigi tööstus hõlmab toidu töötlemist ning toodetakse tarbekaupu nagu tekke ja jalanõusid, millede materjalid on peamiselt imporditud. Rasketööstus riigis kuulub valitsusele. [Majandus Burundis] Mineraalainete sektor on Burundis väike, suhteliselt osakaalutu. Maavaradest
.7 miljonit aastat tagasi). Kuivades ja kuumades tingimustes sulgevad taimed õhulõhed, et takistada vee aurumist. Kui valgusenergiat on palju, on fotosünteesi limiteerivaks teguriks õhulõhede sulgumise tõttu CO puudus ning sellistes tingimustes omavad eelist C- taimed, kuna nemad suudavad Calvini tsüklit efektiivsemalt varustada CO-ga ka suletud õhulõhede korral. C-taimede hulka kuuluvad nt mais, suhkruroog, hirss, sorgo 15. Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Kvantitatiivse, kehale omase mürgi kontsentratsioon peab taimes olema mõju omamiseks suhteliselt kõrge. Indutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku 16. Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. kivisrakkudega kest seemne ümber; mürgised ja õlised kaitseained lehtedel ja
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HIINA RAHVAVABARIIGI MAJANDUSARENGU ANALÜÜS Referaat õppeaines ,,Arenguökonoomika" Koostaja: X X Juhendaja: X X Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLEVAADE HIINA RAHVAVABARIIGIST............................................................ 3 2. RAHVASTIKUGA SEOTUD PROBLEEMID............................................................4 3. POLIITILINE OLUKORD JA DEMOKRAATIA ARENG.........................................5 4. ÜLEVAADE MAJANDUSLIKEST ARENGUPROBLEEMIDEST...........................7 5. INFRASTRUKTUURIDE ARENG............................................................................10 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................11 1. ÜLEVAADE HI...
palju ära teha alates mulla külviks ettevalmistamisest, mullale toitainete, väetiste ja mikroelementide lisamisest kuni niiskusesisalduse reguleerimiseni (kuivendamine-kastmine). Umbrohu. haiguste ja kahjurite tõrje-vastavate preparaatide kasutamine, eelharimise käigus idude kahjustamine. 22.I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised erinevused. I rühm:nisu, rukis, oder, kaer (üheiduliste klass, kõrreliste sugukond) II rühm:mais, hirss, sorgo, riis, tatar (kaheiduliste klass, liblikõieliste sugukond) Teraviljarühmade eristamistunnused Tunnused I rühm II rühm 1.Pikivao esinemine tera kõhtmisel esineb puudub poolel 2.Tera idanemisel nähtavale idujuuri mitu, millede arv on liigiti üks idujuur ilmuvate idujuurte arv erinev 3
Tatar on ka hea meetaim, kuna ta õitseb üle kuu ja ta õied on väga nektaririkkad. Tatar sisaldab vähe gluteeni. Erinevalt enamikest teraviljadest sisaldab tatar palju lüsiini, mistõttu sobib teiste teraviljavalkude täiendamiseks. Tatar leiab piiratud kasutamist ka meditsiinis, kuna sisaldab 1-6% rutiini. 2 Sorgo (Sorghum bicolor) Sorgot on kultiveeritud Aafrikas ja Aasias juba 4000 aastat. Tänapäeval toodetakse sorgot enam USA-s, Indias, Mehhikos ja Hiinas. Sorgojahu võib koos nisujahuga kasutada leivatööstuses. Toodetakse ka sorgotärklist, siirupit ja õli. Aafrikas on laialt levinud sorgost õlle valmistamine, Hiinas toodetakse sorgost viina. Tangainete liigitus: Nisust toodetavad tangained: 1) manna saadakse kõrvaltootena nisuterade mitmesordiliseks jahuks jahvatamisel. Manna
4.2.4 Põllumajandusliku tootmise vormid Etioopias on üheks peamiseks põllumajanduslikuks tootmise vormiks istandus. Teiste tootmis vormidega praktiliselt ei tegeletagi, sest seal ei ole vastavaid tingimusi, et selline tegevus ära tasuks ennast. 4.3 Põllumajanduse spetsialiseerumine Etioopia põllumajandus on rohkem spetsialiseerunud taimekasvatusele, kuid väga palju siiski tegeletakse ka loomakasvatusega. 4.3.1 Peamised põllukultuurid Etioopias kasvatatakse peamiselt teravilja (teff, sorgo, mais, oder, nisu), kaun-ja aedvilja, kohvipuud, puuvillapõõsast, suhkruroogu, teepõõsast, tubakat, õlitaimi ja lilli. 4.3.2 Mõne kultuuri kasvatamine maailmas esimeste hulgas Etioopia on andunud maailmale kohvijoomise traditsiooni. Ta on maailmas 5. kohvitootja. 4.3.3 Enam arenenud loomakasvatusharud Loomakasvatuses tegeletakse Etioopias peamiselt rändkarjakasvatusega, kuid olulised on ka veel veise- ja lambakasvautus. 4.3.4 Mõne loomakasvatusharu areng maailmas esimeste hulgas
Kui taim keset päeva oma õhulõhed sulgeb, siis suureneb fotohingamine, kuna Rubisco hakkab süsihappegaasi asemel siduma kloroplastides leiduvat hapnikku. Kui õhulõhed on suletud ei saa taim õhust fotosünteesiks vajalikku süsihappegaasi. 24. Kuidas õhuniiskus mõjutab transpiratsiooni? Kui õhuniiskus on suurem, on transpiratsioon väiksem e taim kaotab vähem vett. 25. Millised on kolm tähtsat C4 põllukultuuri? Mais, suhkruroog ja sorgo 26. Millistes maakera piirkondades (vee kättesaadavuse seisukohast) arenes välja C4 fotosünteesimehhanism? C4 fotosünteesimehhanism kujunes välja kuivemates piirkondades. 27. Kumb arenes enne kas C3 või C4 mehhanism? Enne arenes välja C3 mehhanism. 28. Miks C4 mehhanism üldse välja arenes? C4 mehhanism arenes välja ajal, mil süsihappegaasi kontsentratsioon oli atmosfääris umbes poole väiksem kui tänapäeval ehk C4 mehhanism arenes välja vastuseks rasketele
perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais Üle 80% põllukultuuridest pärinevad Vanast Maailmast Aasiast, Aafrikast, Euroopast Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks 2. Suureneb keskkonnakaitse roll 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb 5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine 2. Taimede arvukus, jagunemine ja rühmitamise alused Maakeral kasvab umbes 250 000 taimeliiki. Inimene kasutab neist umbes 12 000 liiki,
vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. 21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Reguleerida saab viljakust väetamise teel, hapnikku saab muldamise teel, niiskust saab kastmise teel jne. 22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. I rühm: Kaer, oder, nisu, rukis. II rühm: mais, riis, hirss, sorgo. Morfoloogilised iseärasused- Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1 kuni mitu idujuurealget. Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omistatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)-koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine. Leht- kinnitub igale kõrisõlmele
ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sh niisutatav maa, nende taludes (keskmine suurus 900 ha) kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi. Neist taludest pärineb kogu kaubatoodang. Tähtsaim põllumajandusharu on loomakasvatus. Viljatoodangult on LAV maailmas neljandal kohal. Taimekasvatuses on põhiliselt teraviljad: mais, nisu ja sorgo. Maisi eksporditakse, kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja puuviljandus, lõunarannikul viljeldakse viinamarja ja tsitrulisi, igarannikul ka ananasse ja banaane, Transvaalis tsitrulisi. Tehnilistest kultuuridest on tähtsaimad suhkruroog (Natalis), maapähkel (Transvaalis) ja tubakas. Lõuna-Aafrika Vabariik impordib põhiliselt: 1. Masinaid 2. Elektriseadmeid 3. Transpordiseadmeid 4. Keemiatooteid 5. Metallurgiatooteid 6. Toorainet
(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik..........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
