Vili on luuvili, valmib oktoobris. Kuiv kolme tugeva teravikuga luuvili on kleepuv. Seemned on munajad ja kahe terava tipuga. Esimesed valmivad juulis, varisema hakkavad augustis. Isasurvad jäävad põõsale sügiseni ja varisenud emasurbade teljed ka järgmise kevadeni. Kasutamine. Lehti ja vilju on kasutatud ravivahendina nahahaiguste, nahalööbe, eriti kärnade vastu. Seespidiselt on kasutatud aborti esilekutsuva vahendina. Lehtedest saab porsaõli. Koor sisaldab parkaineid. Vaigunäärmete tõttu on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks ja vaha valmistamiseks, muudab õlle kangemaks, on joovet tekitav. Porsaõlu on tervisele ohtlik. Lehtedes ja okstes sisalduv vaik on mürgine. Värskeid porsaoksi pannakse rõivaste vahele koide peletamiseks.
Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ja kütteõli. Liipriimmutusõli kasutatakse raudteeliiprite immutamiseks , et pikendada nende kasutusaega , kaitstes neid mädanemise ja pehkimise eest. Põlevkivist saadakse ka bensiini, mida võib kasutada masinate ja seadmete kütusena, põlevkivi lõppemisel tuleks hakata rohkem kütust sisse ostma. Põlevkivist toodetakse veel elektroodikoksi, põlevkivituumenit, lakilahustit, plastifikaatoreid, väävlit, liime ja parkaineid. Kui põlevkivi enam pole, tuleb neid sisse osta või leida uued viisid nende ainete tootmiseks. Põlevkivituhka kasutatakse lubja aseainena silikaattelliste tootmiseks. Kuna tuhast on meil suured varud, siis see tootmisharu veel mõnda aega säiliks. Põlevkivituhka kasutatakse ka teede ehituses ja happeliste muldade lupjamiseks, et muuta neid viljakamaks. Põlevkivi kaevandamise lõppemine mõjuks aga hästi Eesti loodusele. Ida-
Viljandi Kaare Kool Leesikas e. seapohl Esitlus Herman Karu 7. klass Juhendaja: õp. Janika Siim Viljandi 2014 Sissejuhatus Harilik leesikas, rahvapäraselt tuntumalt seapohl, aga ka tedrepohl, jahumari, liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 1025 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K KÖÖMNED Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2011 SISUKORD 1. TUTVUSTUS...........................................................................................................................3 1.1 KASUTAMINE..................................................................................................................3 1.2 KÖÖMNED........................................................................................................................3 2. HARILIK KÖÖMEN...............................................................................................................4 3. PILDID.....................................................................................................................................6 4. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................
korral. Kõhukinnisuse korral on soovitav värskeid marju süüa 400-600 g päevas, kõhulahtisuse korral kuivatatud marju 40-50 g korraga 3 korda päevas. Ka neerukivide puhul on soovitav pikema aja jooksul mustikaid ja maasikaid tarvitada kas koos või vaheldumisi. Selline toime on neil tänu parkainetele. Mustikamarju, aga ka lehti võib suure parkainesisalduse tõttu ka naha parkimiseks kasutada. Ravimina kasutatakse mustikalehti, kuna need sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad. . Mustikas 11.09.2010 Vihterpalu mets Riik: Taimeriik Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed Perekond: Mustikas Liik: Harilik mustikas.
kuivatatakse pliidil, ahjus või kuivatis. Kuivatamistemperatuur ei tohi olla üle 60 °C, sest muidu mitmed kasulikud ained hävivad. Selliselt töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest, ka lihtsast, kuid äärmiselt ebamugavast kõhulahtisusest. Selline toime on neil tänu parkainetele. Mustikamarju, aga ka lehti võib suure parkainesisalduse tõttu ka naha parkimiseks kasutada. Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad. Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla
Tavaliselt kuumutatakse 80-90℃- ni, jahutatakse aga 35-40 ℃- ni. Töötlemine kestab 10-20 s. Selitamine želatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Želatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, põhjustades sade tekkimist. Protsessi viiakse läbi temperatuuril 10-12 ℃ 6-10 tundi. Kolloidide koagulatsioon on võimalik ainult siis, kui lahuses on palju parkaineid. Sellepärast želatiini tavaliselt kasutatakse teiste reagentidega koos, nt tanniiniga. Tanniin on hästi lahustuv vees parkaine. Optimaalse koguse saab kindlaks määrata ainult katseliselt. Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et bentoniit on kihiline mineraal. Tal on negatiivne laeng keskel ja positiivne otsas
Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) Mustikas on kuni 40 cm kõrgune kääbuspõõsas. Ta on heleroheline ja marjad tumesinised või peaaegu mustad. Mustika võrsed on kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Mustikas kasvab happelistel, niiskematel muldadel ja mõõdukalt varjatud metsades. Sinakasmustad marjad sisaldavad umbes 7% parkaineid. Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp väike, ebamääraste tipmetega ja lainja servaga. Kroon on kupjas, rohekasvalge kuni roosakas, 4...7 mm. Õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Õitseb mai lõpust juunini. Vili on tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari. Värvuselt tumesinine kuni peaaegu must, enamasti kaetud sinakashalli vahakirmega. Marja
lõikust aastas. Sorgo on soojanõudlik taim. Seemned hakkavad idanema 10-12 C juures. Noored tõusmed hukkuvad juba väikese lühiajalise öökülma tagajärjel. Ka sorgo reavahesid haritakse korduvalt nagu hirsi reavahesid. Enamiku sorgosortide terad pärast küpsemist ei varise, seepärast koristataks sorgot tavaliselt täisküpsuses. Paljude sorgovormide terade endosperm ehk sisetoitekude on värvunud. Pruunikas ja punakas värvus näitab, et seemnes leidub tanniinigruppi kuuluvaid parkaineid, mida peetakse nii toiduks kui söödaks kasutatava sorgo juures ebasoovitavaks. Terade kasutamisel piiritus- ja maltoositööstuses aga on tanniinil hoopis positiivne tähtsus, ta takistab roiskumist. Kasvupinna poolest on esikohal India, nagu hariliku hirsi ja neegrihirsi puhulgi. Kaks viiendikku sorgo külvipinnast asub India, kuid saagikus on seal väga madal. 1987.aasta andmeil näiteks saadi sorgot Indias keskmiselt 625 kg, aga Ameerika Ühendriikides 4422 kg hektarilt
Organismi keemiline koostis Puit Puidu keemiline koostis : süsinikku 50% , hapnikku 43% ,vesinikku 6% , lämmastikku 0,2% , naatriumi , kaaliumi , kaltsiumi , fosforit jt elemente 0,8% . Põhilised koostisosad : tselluloos 43-56% , ligniin 19-30%. Puidu keemilised omadused : Enamlevinud okaspuud on mänd ja kuusk. Nad on pika sirge tüvega, väheste looduslike vigade ja küllaldase tugevusega.Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on määratud torujas- kiulise ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lü...
suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla-kesta vahekord, seda enam võimendab see sordi omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest veinile tanniini ja värvi. Paksemad kestad ja väiksemad viinamarjad tähendavad, et veini värv on sügavam ja selles on rohkem parkaineid. Sort annab veinile loomulikult ka selle põhilised maitseomadused. Igal sordil võib olla terve aroomide ja maitsete spekter. Üheski veinis ei leidu neid kõiki, kuid suhteliselt heal veinil peaks olema vähemalt üks või kaks maitset, mis on marjasordile iseloomulikud, ja päris heal veinil on neid veel rohkem. Viinapuu Viinapuu (Vitis vinifera), on pärit Ida-Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas, sel on ligi 10000 sorti, kuigi veini valmistatakse vähestest
Isasõied on urvakujulised ja punakaspruuni värvi, paiknevad 3-6 kaupa rippudes võrsete tipus. Emasõied on käbi kujulised, õitsedes punakat tooni, kuid valmides muutuvad tumepruuniks ning paiknevad külgvõrsete tippudes. Valminud käbid on keskmiselt 2cm pikkused. Halli lepa vili on välimuselt üsna sarnane emasõiele- punakaspruunid käbid, kuid neil on ka lai tiib ning kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Halli lepa koor on helehall ning sile, võrsed punakaspruuni tooni ning võrsed kui ka pungad on karvased. Hall lepp on külmakindel ning mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem teeb ta oma langevate lämmastiku rikaste lehtedega mullastiku veelgi paremaks. Halli lepa puit on kerge ja hästi töödeldav, seda kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks ning kütteks. Puitu kasutatakse ka
MUSTIKAS REFERAAT 2010 SISUKORD 1. Mustikas 2. Mustikas kui ravimtaim 1. Mustikas (Vaccinum myrtillus) einsinikad, mustigud, sinimarjad Harilik mustikas on kuni 30 (50) cm kõrguseks kasvav kääbuspõõsas. Kasvab happelistel, niisketel muldadel, palumetsades, vahel ka rabaservadel ja nõmmedel, laane- ja palumetsades, aga ka kuivendatud siirdesoo- ja rabametsades. Eelistab niiskeid ja mõõdukalt varjulisi kasvukohti. Levinud laialdaselt metsa- ja metsatundravööndis nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, ka kaugemal lõunas. Eestis sage. Varred ja oksad on teravakandilised. Lehed helerohelised, munajas ümmargused, alusel ahenevad või veidi südajad, servad peenesaagijad. Talveks lehed varisevad. Kerajad õied on rohekasvalged, punaka varjundiga, enamasti üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehekaenlas. Õitseb mais, j...
Nõmm-liivatee kasvab aeglaselt, hoolimatu kogumine võib hävitada ta aastateks. Õisi kuivatatakse hämaras, õhurikkas ruumis. Kuivatamise ajal tuleb kontrollida, sest ta kipub kergesti hallitama minema. Nõmm-liivatee on rikas eeterlikke õlide poolest, seda kinnitab ka ta omapärane tugev aroom kogumise ajal. Ta sisaldab tugevalt antiseptilisi aineid tümooli, karvakrooli, borneooli, pineeni. Veel on eraldatud saponiine, mõru- ja parkaineid, mineraalsoolasid, rasv- ja orgaanilisi happeid. Hingamisteede põletiku, köha, gripi puhul võetakse üks supilusika-täis ürti klaasi vee kohta, lastakse 8-10 minutit tõmmata ja juuakse soojalt. Gaasivalude või soolepõletike korral (ka kõhugripi leevendamiseks) võetakse 1 supilusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, lastakse 20 minutit tõmmata ja pruugitakse jahedalt lonkshaaval. Imikutel gaasivalude vähendamiseks võetakse teelusikatäis ürti liitri vee kohta.
Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm- liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Ta sisaldab tugevat antiseptilist, omapärase lõhnaga tümooli, karvalooli, borneooli ja pineeni. Eraldatud on saponiine, mõru- ja parkaineid, mineraalsoolasid, rasv- ja orgaanilisi happeid. Sisaldab 1-2% eeterlikke õlisid, samal ajal nõmm- liivatees on neid tunduvalt vähem (0,1-0,2%). Nõmm-liivatee on rikas mineraalainete poolest, rikkalikult leidub joodi, kuid kasutamise minimaalkogused ei võimalda nendega meil organismi vajadusi rahuldada. Liivatee ravitoime Rahvameditsiin kui ka teadus on tunnustanud tema ravitoimet eeskätt köha- ja bronhiidi korral.
Emasõied Isasõied on on palju urvakujulise väiksemad d ja ja punakad rippuvad, käbikesed – punakaspru valmides on unid tumepruuni d. Kasutamine Hallli lepa puit sisaldab palju värv ja parkaineid. *Hea kasutada küttepuudena, eriti suitsuahjudes *Tarbematerjaliks ei kõlba Käbidest tehtud tõmmis on hea põletiku ja kõhuhaiguste vastu Sanglepp • Tumedam koor • Tuntud kui must lepp • Kasvab vesistes metsades ja mererannikul • Kõrgus kuni 30m • Iga tavaliselt 100- 150a, harva kuni 300a • Mullasuhtes nõudlik • Lehe tipp on nagu ära hammustatud, leht läikiv • Ei talu varju • Ei kasvatata haljastuspuuna Õied
kuivatisse ning peale seda toorkohv sorteeritakse. • Millised on parimad toorkohvi oad? Parimad toorkohvi oad on sinakasrohelise või hallikasrohelise värvusega. • Mis näitab kohviubade töötlemisvigu? Töötlemisvigu näitab pruun värvus või plekilisus. • Missuguseid toitaineid kohv sisaldab? Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis kofeiini 1–2% (ergutava toimega ksantiinalkaloidi), parkaineid, eeterlikke õlisid ja lämmastikuühendeid. • Mis ülesandeid kofeiin meie organismis täidab? Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid ning tõstab sellega mõnevõrra vererõhku. Organismi tasandil ergutab see alkaloid üldist põhiainevahetust, soodustades ka energia vabanemist toitainetest. Seetõttu on kofeiini lisatud mõningatesse kõhnumist soodustavatesse preparaatidesse. Samuti aitab kofeiin lühiajaliselt mõnevõrra parandada kehalise suutlikkuse näite. Kofeiini
piimanäärmete töö stimuleerimiseks, samuti on seda joodud kõhuvalu , hingamisteede- ja neeruhaiguste korral. Lehti võib kasutada salatite, samuti võileibade kaunistamiseks. Köömne viljad sisaldavad 3 7 % eeterlikke õlisid, mille tähtsaim koostisosa on karvoon. See annabki köömnele spetsiifilise lõhna ja maitse. Tugev terav lõhn on tuntav kui taime pisut muljuda - eeterlikud õlid pääsevad mõjule. Peale selle on viljades 12-18 % rasvõli, 10-12 % valku, parkaineid, lehtedes rohkesti c - vitamiini, flavonoide, fütontsiide. Kasvatamine ja paljundamine Mulla suhtes köömen nõudlik ei ole, kuid kõige paremini kasvab niiskepoolsetel lubjarikkal liivsavipinnasel, tuulevarjulises kohas ning võib kasvada ka varjus. Köömen esineb kahe ja mitmeaastase vormina, mis saaki hakkab kandma teisel aastal. . Kasvatatakse teisel või kolmandal aastal pärast sõnnikut. Paremad eelviljad on kapsas, kurk, kartul ja taliteraviljad.
Noiri ristand. Pinot Meunier- Kõige vähem tuntud, kuid kõige laialdasemalt kasvatatud viinamari Champagne´is. Krug on uhke Pinot Meunier´ osatähtsuse üle oma veinis. Pinot Noir- Burgundia klassikaline punane viinamari, kuid käitlemiseks üks tülikamaid sorte. Sellega näivad edu saavutavat vaid Uus- Meremaa ja mõned USA paikkonnad. Sellest valmistatus vein on heledam punane kui enamus teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem kui näiteks kabernees ja täidlus enamasti keskmine. Aroomis domineerivad mitmesugused marjad nagu maasikas ja kirss. Sangiovese- On tuntud Itaalia viinamarjasort, mille pärusmaa on Toskaanas ja eriti Chiantis. Veinid sellest marjast on enamasti parkainerikkad ja täidlased, kuid paljuski sõltub see konkreetse tootja tehnoloogiast. Aroomis tuntav tubaka, kirsi ja ploomi lõhna. Syrah/Shiraz- On Rhône´i jõe päritolu viinamarjasort, mis on eriti populaarne
Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad. Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega),
organismist välja üleliigse vee. Tal on ka söögiisu tõstev toime. Teeks kuivatatakse õitsevaid võrseid või siis lehti ja õisi. Ravimteeks pannakse klaasi kuuma vee kohta teelusikatais ürti. Lase veidi aega haududa. Iisopiteed juuakse lonkshaaval kogu päeva jooksul 1-3 tassitäit. Keemiline koostis Iisop on väga rikas eeterlike õlide poolest, eriti enne õite puhkemist. Eeterlikud õlid sisaldavad tugevatoimelist kamfeeni, pineeni, tsimooli, limoneeni. Taimes on rohkesti parkaineid (8%), pigmente, glükosiide, mõruaineid, flavonoide, orgaanilisi happeid ja C-vitamiini (170 mg%). Eeterlikke õlisid on rohkem valgeõielistes sortides. Iisopi ravitoime Rahvameditsiinis on iisop tuntud kui erguti, teda soovitatakse eakatele inimestele üldtugevdava vahendina. Iisop, ergutades hormonaalsüsteemi, vähendab üleminekuvaevusi, eeskätt öist higistamist, hingematmistunnet, väsimust. Ta toob kergendust kroonilise bronhiidi, astma ja üldise hingamisteede häirete korral.
Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa "ruske veri" tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Nii on lepatriinu saanud oma nime värvi järgi, mitte aga sellepärast, et ta kuidagi eriliselt lepapuud armastaks. Mitmeid linde, kelle sulestikus leidub silmapaistvat punakat tooni, on nimetatud lepalindudeks (leevikesed, punarind,
● Mimoosiõli saadakse ka sulgakaatsiast, kuid rohkem hinnatakse sulgakaatsiat ta kõva puidu pärast, mida tarvitatakse ehituses. ● Araabia akaatsiat, lakiakaatsiat ja beetliakaatsiat kasvatatakse ka lakitäi peremeestaimena. Akaatsiapuust ehted Majanduslik tähtsus ● Kummiakaatsiast (Acacia senegal) ja ka lakiakaatsiast saadakse vaiku- kummiaraabikut, mis eraldub väljahigistisena. Lakiakaatsia viljadest ja lehtedest saadakse ka värvainet ja parkaineid. ● Parfümeeriatööstus toodab õitest akaatsiaõli (kassiaõieõli). Indias tarvitatakse ta lehti veel vürtsina ja seemneid süüakse. ● Akaatsia seemned on väga toitvad. Kultuurilooline tähtsus ● Seoses mitmesuguste kasutusaladega, eriti mõnede liikide tarvitamisega ravimtaimena, on akaatsiatel oluline koht Aafrika rahvaste folklooris. ● Austraalias on akaatsia rahvuspuuks- kuldakaatsia ehk Austraalia kummiakaatsia (Acacia pycantha). ● Alates 1838
3 ROHELINE TEE Fermenteerimata tee, teelehekesed on närvutatud, aurutatud, rullitud ja kuivatatud. Rohelisel teel on palju tervistavaid omadusi, sest seal sisaldub: · katehhiine - katehhiinid on arvestatavad abilised kaitsmaks rakke vabade radikaalide kahjustava toime eest siit tulenevad teaduslikult tõestatud rohelise tee vähivastased ja südant kaitsvad omadused. Katehhiinid omavad ka antimikroobset toimet; · parkaineid omavad põletikuvastast toimet, takistavad mürgistuse korral kahjulike ainete imendumist, sulgevad mikroverejooksu; · fluori hoiab hambad terved; · kofeiini - stimuleerib kesknärvisüsteemi; · vitamiine B1, B2, B6 ja C. 7 Jana Krot Referaat ,,Tee" 8 Jana Krot Referaat ,,Tee"
Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 10. Ploomide toiteväärtus. Ploomid sisaldavad paljusid väärtuslikke toitaineid: - süsivesikuid, - mineraalsooli, - puuviljahappeid, - vitamiine, - pektiin- ja parkaineid
Kodumaine õun säilib tõesti kehvemini kui soojemas kliimas kasvavad paksukoorelised sordid, mis looduslikele omadustele lisaks saavad ka keemilist turgutust. Õunu hinnatakse maitse, lõhna ja välimuse järgi. Õunad on magusad või hapud, harvem kohtab kibeda või mõru maitsevarjundiga vilju. Viljaliha on kas peene- või jämedateraline, jahune või sitke, mahlane või kuiv, selle omadused muutuvad valmimise ajal pidevalt. Toores õunas on vähe suhkruid ja rohkelt happeid ning parkaineid, ka on ubinad toorelt kõvad. Ülevalminud viljad on seevastu jahused ning kaotanud karastava magushapuka maitse. Õunu, eriti just talisorte, on kõige otstarbekam säilitada värskena jahedas ruumis. Koristuse järel mõjutavad seda kõige rohkem temperatuur, õhuniiskus, hapnik, süsihappegaas ja etüleen ehk õunas sisalduv taimne hormoon, mida viljad valmides gaasina eritavad ja mis nende küpsemist kiirendab. Pikemaks säilitamiseks tuleb valida vigastamata õunad, mis laduda
vaikaineid, taimevaha, vitamiine ja teisi bioaktiivseid aineid. Viljadest valmistataksesiirupit, mis on tooraineks kondiitritööstuses, ning maitseaineid, mida kasutatakse kalade konserveerimisel ning viina ja likööride tootmisel. Mikroelementidest sisaldavad viljad mangaani, rauda, vaske ja alumiiniumi. - Kadakajuurtest on leitud eeterlikke õlisid, vaikaineid, saponiine, parkaineid ja värvaineid. Okkad sisaldavad 2,7‰ askorbiinhapet. - Okastest ja viljadega võrsetest saab valmistada eeterlikku õli (kadakaõli), mida on kasutatud antibakteriaalse vahendina meditsiinis ja veterinaarias. 5 - Kadakas on ka mürgiseid aineid, mistõttu ei tohi kadakamarju liiga palju süüa ega kadakaõli liiga palju tarvitada. - Kadakat kasutatakse ilupuuna parkides ja aedades, kuigi neid on raske ümber istutada.
Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 40.Ploomide toiteväärtus. Ploomid sisaldavad paljusid väärtuslikke toitaineid: - süsivesikuid, - mineraalsooli, - puuviljahappeid, - vitamiine, - pektiin- ja parkaineid. 41
verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. 5 VIINAMARI Viinamari ehk Vitis vinifera. Viinapuu perekonda kuulub umbes 70 liiki vääntaimi, millel kasvavad kobarad moodustavad marjad. Kultuuristatult kasvatatakse viinamarjaliaane 2 m kõrgustel spaleeridel. Välimus Marjad on ümmargused kuni ovaalsed ja värvuselt kollasest kuni mustjassinisteni. Sinise põhitooniga viinamarjad sisaldavad rohkem parkaineid ja koores punast värvainet antotsüaani. Paljude sortide marjad kattuvad valmides õhukese, heleda, jahuse, vahaja kirmega, mis tekib sügisel sooja päevase õhu ja öise niiskema ja jahedama õhu vaheldumise tulemusena. Viinamari kui tervistav saadus Enamikel sortidel on viljalihas kuni 5 kõva seemnekest, kuid leidub ka seemneteta sorte. Viinamarjad kuuluvad tervistavate saaduste hulka, millised sisaldavad rohkesti väärtuslikke aineid
Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid (kuni 20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla. Säilitatakse ka pudelis. Kasvunõuded Mustikas eelistab happelisi muldi. Kultuurmustikad eelistavad päikesepaistelist, tuulte eest
Kuusel on palju parasiitseid seeni, näiteks juurepess, kännupess ja kuusetaelik. Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme, hästi lõhestatav, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule. Aeglaselt kasvanud puude puit on roosakas. Aastaringi sügisene tumedam osa on kevadisest heledamast osast selgelt eristatav. Puukoor sisaldab 5–17% parkaineid. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Okkad sisaldavad A- ja C-vitamiini ning okastest toodetud jahu saab kasutada loomasöödana. Kuusepuidus on keskmiselt 1,7% vaiku ja sellel on keskmised säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 4–5 aastat, lageda taeva all olev puit 55 (40–75) aastat ja varjualuses olev puit 60 (50–75) aastat.
Kuusel on palju parasiitseid seeni, näiteks juurepess, kännupess ja kuusetaelik. Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme, hästi lõhestatav, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule. Aeglaselt kasvanud puude puit on roosakas. Aastaringi sügisene tumedam osa on kevadisest heledamast osast selgelt eristatav. Puukoor sisaldab 5–17% parkaineid. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Okkad sisaldavad A- ja C-vitamiini ning okastest toodetud jahu saab kasutada loomasöödana. Kuusepuidus on keskmiselt 1,7% vaiku ja sellel on keskmised säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 4–5 aastat, lageda taeva all olev puit 55 (40–75) aastat ja varjualuses olev puit 60 (50–75) aastat.
tee aegunud või liiga palju teepuru pandud. Rohelisel teel on palju tervistavaid omadusi, sest seal sisaldub: · Katehhiine antioksüdandid. Katehhiinid on arvestatavad abilised kaitsmaks rakke vabade radikaalide kahjustava toime eest siit tulenevad teaduslikult tõestatud rohelise tee vähivastased ja südant kaitsvad omadused. Katehhiinid omavad ka antimikroobset toimet. · Tanniine ehk parkaineid - omavad põletikuvastast toimet, takistavad mürgistuse korral kahjulike ainete imendumist, sulgevad mikroverejooksu. · Fluori hioab hambad terved · Kofeiini stimuleerib kesknärvisüsteemi · Vitamiine B1, B2, B6 ja C Punane tee Oolong e. punane tee on pooleldi fermenteeritud tee, s.o. musta ja rohelise tee vahepealne, milles on ühendatud nende teede parimad maitse- ja aroomiomadused. Ka sisaldab see kaks
seedimist edendav. Tinktuuri tuleb juurest võtta seedimisnõrkuse puhul ning ka soolte ummuksuse, maksa paistetuse, hemorroidide puhul (Lääts 1939). Ojamõõl Ojamõõl kasvab kõikjal Eestis. Taim on mitme aastane. Alumised lehed on ojamõõlal katkestunud sulgjaf ning ülemised enamasti kolmelõhesed. Õied on ojamõõlil longus ja ripnevad ning punakaskollase või roosa värviga. Ojamõõl õitseb mais ja juunis. Ravimiks korjatakse juuri sügisel. Ojamõõl sisaldab parkaineid, eeterlikke õlisid, mõruainet, tärklik jne. Taime musti juuri näritakse südamepöörituse vastu, kui süda on pahaks läinud. Samaks otstarbeks saab teha ka teed. Teed kasutatakse ka veel jooksjahaiguse, närvihaiguste, palaviku ning maohaiguste vastu. Ojamõõl on heaks ravimiks ka loomadele. Kogu taime, eriti juurde keedis aitab punatõve ravida (Lääts 1939). Nurmenukk Nurmenukud on kuldkollased kevadlilled, mis on ilusad looduse kaunistajad. Taimed sisaldavad
Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa "ruske veri" tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Nii on lepatriinu saanud oma nime värvi järgi, mitte aga sellepärast, et ta kuidagi eriliselt lepapuud armastaks. Mitmeid linde, kelle sulestikus leidub silmapaistvat punakat
Taim levib peaaegu kogu Euroopas ja Aasias ning laialdaselt Põhja- Ameerikas ja Gröönimaal. Kasvab päris- ja looniitudel, kuid ka ranna- ja lamminiitudel, teeservadel, põõsastikes. Taim tahab niisket ja jahedat pinnast. Teeb isekülvi ning võib muutuda umbrohuks. Taime lehti kasutatakse köögiviljana, mistõttu teda kasvatatakse ka kultuurtaimena. Lehed sisaldavad rikkalikult oblikhapet, mitmeid soolasid ning vitamiine A ja C. On kasutatud ravimtaimena. Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast värvi. Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, siis võib esineda mürgistusi, mis ilmnevad enamasti isupuuduses, kõhulahtisuses ja tugevas nõrkuses. Mürgisus väheneb kuivatamisel. Rohke söömise korral võib mürgistusi ilmneda ka inimestel. Murulauk: Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast
ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes 50 liiki, kultuurkarusmarju on üle tuhande sordi. Karusmari sisaldab olenevalt sordist 8-13% suhkruid (sahharoos, fruktoos, glükoos), orgaanilisi happeid (kõige rohkem sidrunhapet), pektiin-, kiud ja parkaineid, flavonoide jm. Vitamiinidest on mainitud C-vitamiini, B-rühma ja P-vitamiini, samuti A- provitamiini karotiini. Asukoha valik. Karusmarjale ei sobi järsud kallakud ja künkad, sest vihma- ja lumesulamise veed voolavad sealt kiiremini ära, põhjustades sageli kahjulikku erosiooni, kasvuperioodil kannatavad põõsad mulla- ja õhuniiskuse järskude muutuste all ning mehhaniseeritud mullaharimine on raskendatud. Ei sobi ka madalikud,
Samu komponente võib ka üle valada 40o alkoholiga, mis paarinädalase seismise järel muutub punaseks tõmmiseks ja sobib samade näidustuste korral. Võtta korraga 2030 tilka.Peenestatud koirohtu on rahvas kasutanud koide, kirpude ja prussakate tõrjeks. Kolmisruse Kasvab niisketes paikades, on üheaastane rohttaim. Kogutakse enne õitsemist ja kuivatatakse kiiresti. Kolmisruse lehed sisaldavad rohkesti karotiini ja mitmesuguseid parkaineid ning on osutunud tõhusaks laste diateesi ravimisel. Seespidiselt tarvitades võetakse 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, jahutatakse ja antakse lastele vastavalt vanusele 1 supilusikatäis kuni 1/3 klaasi 3 korda päevas (tühja kõhuga). Mõjub lastele hästi rahustavalt, soodustab uriinieritust, ning seedimist ja suurendab isu. Ühe vanni tarbeks võetakse umbes 100 g droogi. Vanni teha õhtuti, mõjub rahustavalt. Kolmisruse, kaselehed, männikasvud. Võetakse kõiki
Viljad küpsevad augustis-septembris. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5%, orgaanilisi happeid peaaegu niisama palju (3,2 %). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral. Küüslauk.
Mate Mate tee e. Paraguai tee. Lõuna-Ameerikas kultiveeritava astelpõõsa lehtedest tee, mida tuntakse põhiliselt kohapeal. On väga armastatud jook just Brasiilias, Argentiinas ja Tsiilis. Mate lehti ei korjata niinagu teepõõsalehti vaid murtakse okstena, samuti ei fermenteerita vaid kuivatatakse trumlites lahtisel tulel. Pärast kuivatamist eemaldatakse oksad ja praht ning purustatakse lehed ja sorteeritakse, pakitakse kvaliteedi järgi. Matelehed sisaldavad kofeiini, vitamiine ja parkaineid ning seetõttu valmistatakse temast kosutavat jooki. Teed valmistatakse nii kuuma kui külma veega pudelkõrvitsast valmistatud kalebassi ja juuakse erilise kõrre- bombilla abil, ulatades kalebassi ringselt käest-kätte Oolong e. Punane Oolong e. Punane tee on pooleldi fermenteeritud tee s.o. musta ja rohelise tee vahepealne, milles on ühendatud musta ja rohelise tee parimad maitse-ja aroomiomadused. Ka sisaldab ta kaks korda
Selliselt töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest, ka lihtsast, kuid äärmiselt ebamugavast kõhulahtisusest. Selline toime on neil tänu parkainetele. Mustikamarju, aga ka lehti võib suure parkainesisalduse tõttu ka naha parkimiseks kasutada. 8 Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) Poes võib osta värsked ja külmutatud mustikat, on olemas mustika püree ja mahl, kuivatatud mustikad võib kasutada lisandina erinevate roadega. Mustikat võib kasutada taretis, yammis, koogis, kukklis jne. Et külmutada korjatud mustikat on vaja neid küpsetuspaberile panna ja sügavkülmikusse, siis kui nad on külmutanud võib neid sügavkülmikusse konteinerisse panna. Loputada on parem
..........................10 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................12 SISSEJUHATUS Maitsetaimede valik on suur ja kasvatamine oma aedades moodi läinud. Maitsetaimed on oma nimetuse saanud neis eralduvate aromaatsete eeterlike õlide ja fütontsiidide järgi. Neis on glükosiide, flavonoide ja parkaineid, kuid peamisteks toimijateks on eeterlikud õlid. Eeterlikel õlidel on tugev antiseptiline või desinfitseeriv toime ja neid kasutatakse meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed. Meie jahedas ja niiskes kliimas kasvavad maitsetaimed ei suuda nendega võistelda, kuid siiski kultiveeritakse meilgi mitmeid liike ja seemnedki kaubandusest saadaval. Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes
Kavukoht hallile lepale on tavaliselt metsaservadel võsastikena, alumises puurindes kuuse-segametsades, põldudel, veekogude kallastel. Kasvab ka soostuvatel muldadel, talub seisvat põhjavett. Kunagi ei näe me halli leppa kasvamas suure metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel.Varjutaluv puuliik.Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa "ruske veri" tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Nii on lepatriinu saanud oma nime värvi järgi, mitte aga sellepärast, et ta kuidagi eriliselt lepapuud armastaks. Mitmeid linde, kelle sulestikus leidub silmapaistvat punakat
- mahla, - toorhoidiseid, - kompotti, - tarretist ja - moosi. Kasutatakse magustoitude ja soolaste roogade valmistamiseks. 20. Musta aroonia tähtsus, koristamine, säilitamine, kasutamine. Arooniates on suhteliselt palju kuivainet, kuni viiendik viljade massist. Küpsetes arooniates on: 810% suhkruid (glükoos, fruktoos, sahharoos), 0,81,0% orgaanilisi happeid, kuni 0,7% parkaineid. Värskete viljade kauaaegse säilivuse tagavad: - happed (põhiosas sorbiinhape) ja - parkained. Bioflavonoidsete ühendirühmade (katehhoolid, flavoonid, antotsüaanid jne) poolest on aroonia puuviljaaias esikohal. Bioflavonoidid on looduslikud antioksüdandid. Neutraliseerivad liigsete vabade radikaalide kahjulikku mõju organismis. Vitamiinidest leidub marjades: A-provitamiini karotiini, C-, B1-, B2-, D- ja
rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Orgaanilised ühendid puidus. Vaik sisaldab eeterlikke õlisid. Kasvavas puus vedel, hiljem tardub. Enim kasutatakse looduslikku vaiku. Mida varuti männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder, kuusk, lehis) saadi meditsiinis kasutatavat vaiku kinni vaigutamisega. Parkaine ehk tanniini (valge aine mida saadakse puukoorest, lehtedest). Kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel. Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet sisaldub veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise ja pajuliste koores. Põhjapiirkonnas kasvavatel puudel parkaine sisaldus väiksem kui lõunapiirkonnas kasvavatel. Suurim parkaine sisaldus on troopikapuudel. Parkainet saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerides. (orgaaniliste ühendite eraldamine veega)
nimetatakse neid kindlate terminitega – koonusjas, munajas, äraspidimunajas (võra tipuosa laiem, aluse suunas ahenev), ellipsikujuline nagu paljudel noortel lehtpuudel, kerajas, poolkerajas jt. Puittaimede tüve ehitus on üsna keerukas, erinedes okas- ja lehtpuude. Puutüve ristlõikel väljaspoolt sissepoole liikudes võime eristada järgmisi kihte: 1. Tüve katab koor, mille välimine osa – korp koosneb peamiselt suberiini, tselluloosi, parkaineid, rasvu ja vaiku sisaldavatest surnud korkkoe rakkudest. Korp võib puuliigiti ja sõltuvalt puu vanusest olla erineva paksusega, liigile iseloomuliku faktuuri ja välimusega. Korba ülesanne on puutüve mehhaaniline ja termiline kaitsmine, nt metsapõlengute puhul mõne okaspuuliigivanade puude kümme kuni mitukümmend cm paks korp (harilik mänd ja ebatsuuga) ei lase tulekuumuses kambiumirakkudel hävida, mistõttu puud jäävad tulest kahjustamata. Korkkudet toodavad korgikambiumi e felleemi
Töötlemine kestab 10-20 s. Reagentidena kasutatakse zelatiini, bentoniidi, taniini ja polüvinüülpolüpürrolidooni. Selitamine zelatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Zelatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, põhjustades sade tekkimist. Protsessi viiakse läbi temperatuuril 10-12 6-10 tundi. Kolloidide koagulatsioon on võimalik ainult siis, kui lahuses on palju parkaineid. Sellepärast zelatiini tavaliselt kasutatakse teiste reagentidega koos, nt tanniiniga. Tanniin on hästi lahustuv vees parkaine. Optimaalse koguse saab kindlaks määrata ainult katseliselt. Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et bentoniit on kihiline mineraal. Tal on negatiivne laeng keskel ja positiivne otsas.
silmanägemisele ning marjatõmmist võib kasutada angiini raviks. Samuti kasutatakse 6 marju riide ning veini lillaks ja punaseks värvimisel. Mustikataimede eluiga on kuni 10 aastat. Mustikatest tehakse moosi, mahla, kisselli või kompotti. Töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest ja kõhulahtisusest. Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid. Pilt 3. Harilik Mustikas HUMAL (Humulus lupulus) Rahvasuus on ka kutsutud tappm makk, umalas, tapuväänik, viha, õllehumalad. Humalad (pilt 4) ronivad mööda puutüvesid kuni kuue, aga harva kuni kümne meetri kõrgusele. Vartel, leherootsudel ja õisikuraagudel on rohkesti konksutaolisi ogakesi. Viljadeks on humalal pähklid. Humalakäbisid kogutakse enne kui nad kollakaks muutuvad ja ise kuivavad. Seejärel kuivatatakse ja pannakse maitse järgi valmiva õlle sisse
2) Toime saabub aeglaselt (2-4 nädalat tuleb tarvitada). 3) TA on kompleksina, ei saa täpselt prognoosida efekti 4) Ei saa süstida ja raske standartiseerida ravimtaimede preparaate 22. Millest tuleneb, et rabarberijuurt võib seedetegevuse korrastamiseks kasutada niihästi kõhulahtisuse kui ka kõhukinnisuse korral? Kuidas selle droogi toime oleneb doseerimisest? -Universaalne kõhuravim: sisaldab parkaineid ja atratseene. -Suuremates doosides lahtistava toimega (antratseenid ülekaalus) -Väiksemate dooside puhul kinnistava toimega (parkained ülekaalus) 23. Kõige tunnustatum ravimtaim, mille peamine TA on efektiivne hüpertoonia ravim a) nimetus ladina keels b) droog c) peamine TA d) mis aineterühma TA kuulub? a) Rauwolfia Serpentina b) radix rauwolfiae c) indooltuumaga alkaloid reserpiin d) alkloidide hulka 24
põiehaiguste puhul. Viburnum lantana(villane lodjapuu), Viburnum opulus(harilik lodjapuu) Nii lodjapuu lehed, viljad kui ka koor sisaldavad mürgist ainet viburniini. Marjade külmutamine, kuivatamine ja kuumutamine muudab need ohutuks – kogu mürk laguneb. Ühtlasi kaob isesugune lõhn ja maitse, mis mõnda inimest häirib. Marjades leidub eriti rohkesti C-vitamiini ja invertsuhkrut (fruktoosi ja glükoosi segu), lisaks orgaanilisi happeid, parkaineid, pektiinaineid, karotiini, fütontsiide, eeterikku õli, viburniini, bioaktiivseid aineid jpm. Rahvameditsiinis peetakse lodjapuud „imeravimiks“, kuna see aitab tõhusalt väga paljude haiguste vastu. Toored marjad põhjustavad seedeelundkonna põletikku, kuid tänu nende mõrususele on surmavat doosi üsna ebatõenäoline manustada. Mittesöödav Cornus sanguinea(verev kontpuu) Mõrud marjad arvatakse sageli olevat mürgised, kuid see ei ole päris õige. Kuigi mitte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
