Pastinaak Mariel Kast K212 Mis on pastinaak? Pastinaak ehk aed-moorputk on 40-100cm kõrgune kaheaastane rohttaim. Õitseb juulis ja augustis. Juur on lihakas, magusa maitsega ja aroomikas. Võib risttolmneda looduslikult kasvava hariliku moorputkega. Faktid pastinaagi kohta Pastinaak on pärit vahemeremaadelt. Pastinaak on iidne kultuuritaim. Botaaniliselt on sugulane porgandile ja petersellile. Pastinaak kasvab suuremas osas Euroopas metsikult. Ei ole väga nõudlike kliimatingimustega.
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill
dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše] café au lait – kohv kuuma piimaga, prantsuse, [kaf`ee ol`ee] groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Peitesõna. Hunt: kriimsilm, hallivatimees, võsavillem 6. Mida näitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Argipäevane. Nt: aps, apsakas 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak, pelgus, piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak – aed-moorputk Pelgus – Piibeleht – harilik maikelluke 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu areng, formaat, läbi, uunikum? Areng – sündmus Formaat – Läbi – tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle Uunikum - 9. Mis tüübi järgi käändub sõna lüsi? Mida see sõna tähendab?
· Kindlasti peab külastama iiri pubisid, loodust, erinevaid ajaloolisi paiku ja kirikuid, väga vanu ja ilusaid losse, kloostreid ning keldi muistisi jne. · Kindlasti peab külastama Iirimaa pealinna Dublinit. · Väga soovitan minna Carrantuohilli Iirimaa kõrgeima mäe tippu. Iirlased söövad hästi ja palju. · Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad. Kartul, porgand, naeris ja pastinaak. · Iirlased peavad oluliseks süüa peamiselt kodumaist toitu. Kaladest on ohtralt saadaval makrelli, lõhet ja jõeforelli. · Peaaegu must ja kange õlu Guinness. · Iiri kohv on segatud kangest kuumast kohvist, iiri viskist ja rõõsast koorest. Iiri keel ja muud huvitavat. · Iirlaste põhikeelteks on iiri ja inglise keel, vähem gaeli keel. · Iiri kultuuris on tähtsalt kohal elav muusika, on võrsunud mitmeid suuri kirjanikke.
• 4. korrus: toidurasvad, pähklid. Maitseained • pipar • punapipar (värske, jahvatatud) • tüümian • muskaat • safran • majoraan • basiilik • ingver Rahvusköögi söögikorrad • Päeva põhiline söögikord on lõunaajal. Lõunasöök algab alati supiga, milleks võib olla nii kerge puljong või ka väga rammus guljashisupp. Tüüpiline toit Ungaris • Guljašš- supp Loomaliha, mugulsibul, küüslauk, jahvatatud paprika, porgand, pastinaak, paprika, tomat, kartul. • Ungari vorstisupp. Mugulsibul, paprika (jahvatatud), kartul, loomalihapuljong, tomatipasta, must pipar, pune, paprika, õllevorstid. Tüüpilised joogid • Külmad: erinevad mahlad ja veed • Soojad: kohvijoogid, erinevad teed • Alkohoolsed joogid: veinid Praktiline osa • Kolmekäiguline menüü: • Eelroog: soe paprika-tomati püreesupp • Pearoog: Veiselihahautis köögiviljadega (porgand, kaalikas) • Järelroog: rullbiskviit marjadega
Hiina kapsas Ristõieline 1 +10> või saviliiv ristõielised 0x40 JUURVILJAD Ei kergemapoolse sarikalised(peter ribashaj d liivsavi- ja sell, pastinaak, u 5-8 Aedporgand Sarikaline 2 +4-+5 -2 savi, soomullad 6,0-7,0 till ,jne) cm huumusrikkad Mitmeaa keskmise Kurk, kõrvits, 2-4x20- Juurpetersell Sarikaline stane +18-+24 -8 raskusega- 6,0-7,0 kartul 1,0-3,0 25
käratult liikumine, eriliste, ka alatute võitlusvõtete ja relvade kasutamine jms) nimet ninjutsu’ks 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Eufemism ehk peitesõnad. Hundi asemel saab kasutada: lepikulell, metsakutsa, pajuvasikas. 6. Millele viitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Kairi Laur IK 12 AÜ ARGI- argikeelne, nt telekas, apsakas, fotokas. 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak ja piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak- aedmoorputk (porganditaolise valge juurega (maitse)köögivili). Piibe|leht- maikelluke. 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu adresseerima, indeks, kaasaegne, resümee, vabandama? Adresseerima ei soovita tähenduses: tegelema, käsile võtma, lahendust otsima. Indeks ei soovita tähenduses: (aine)register, nimestik, loend. Kaasaegne ei soovita tähenduses: tänapäevane, praegusaegne, nüüdisaegne, uueaegne, ajakohane, moodne.
Lõhna- ja maitsetugevdaja. E425-paksendaja, stabilisaator, emulgaator, zeleeriv aine. E250-Naatriumnitrit- Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. 100g tootes on keskmiselt: energiat: 522kJ / 149kcal valke: 13g süsivesikuid: 4g rasvu: 9g Kõlblik kuni: 25.10.2010 2. Vegeta puljongipulber Koostis: sool, kuivatatud juurvili(porgand, pastinaak, sibul, seller, peterselli lehed) E621- Naatriumglutamaat Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. E631- Dinaatriumisoninaat E101- Riboflaviin- Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 137 kcal / 583 kJ Valke: 8,5g Süsivesikuid: 24,5g Rasvu: 0,6g
Puljong keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb. Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Keetmise kestvus oleneb liha liigist, jaotustükist, looma vanusest, rammususest (1,5-5 tundi). Umbes tund enne valmimist pannakse puljongisse röstitud 3-5 cm suurused maitseköögiviljad (sibul, porgand, seller, pastinaak, porrusibul) ning maitsestatakse. 10-15 min.enne keetmise lõppu vürtsid, ürdid. Valmis puljongist võetakse välja kondid ning see kurnatakse. Jahutada kiirelt jahutuskapis. Pruun põhikaste: Pruun põhikaste ehk sauce espagnole oli Prantsuse kõrgema kokakunsti kastmete alustala. Keedeti kaks kolm päeva rammusast pruunist puljongist ning paksendati pruuni rpux seguga. Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse erinevaid pruune puljongeid ja pruuni puljongi kontsentraate
1.18Furšettlaud..................................................................................................... 14 2Aedviljatoidud ja supid........................................................................................... 15 2.1Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel...............15 2.2Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame.......................................................15 2.3Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak..................16 2.4Gratineerima.................................................................................................... 17 2.5Timbaalid.......................................................................................................... 17 2.6Terriin............................................................................................................... 17 2.7Coulis................................................................................................
MAKARONID 5-20 MINUTIT JAHU 5-10 MINUTIT KARTULID ( VÄRSKED ) 10-20 MINUTIT KARTULID TERVELT 20-30 MINUTIT KAALIKAS TÜKELDATULT 30-45 MINUTIT PORGAND TERVELT (NOOR ) 10 MINUTIT PORGAND TÜKELDATULT ( NOOR ) 5 MINUTIT PORGAND TERVELT (VANA) 20-30 MINUTIT PORGAND TÜKELDATUD ( VANA) 10-15 MINUTIT PASTINAAK TERVELT 10-30 MINUTIT PASTINAAK TÜKELDATULT 5-20 MINUTIT JUURSELLERTÜKELDATULT 10-20 MINUTIT PUNANE PEET TERVELT (NOOR ) 15-20 MINUTIT PUNANE PEET TERVELT (TALVEL) 45-60 MINUTIT PUNANE PEET TÜKELDATULT ( TALVEL ) 20-30 MINUTIT MUSTJUUR TERVELT 15-60 MINUTIT MUSTJUUR TÜKELDATULT 15-30 MINUTIT PRAADIMINE HAKKLIHAKOTLETID 10-15 MINUTIT
nad konkureerivad omavahel. Tulemuseks on kiire küllastumine. Põhivärvina sinist praktiliselt ei ole. Aga... Joonis 1 Sinine värv toidus Vaata ka alapeatükki ,,Sinine värv toidus" Heaks efekti värvide kasutamisel annab heleda värvitu põhjavärvi kasutamine näiteks salatis, mille taustal puhtad värvid tulevad paremini esile. Heledaid komponente on palju (lillkapsas, mustjuur, pastinaak, pärlsibul, keedetud sibul, valge paprika, hele varsseller, redis, juurpetersell, hiina kapsas jne). Erinevaid värviühendamise põhimõtteid rakendades muudetakse erinevad salatid teineteisest selgelt erinevateks. Külmutatud köögiviljade värvide kavandamine annab palju teooria teostamisvõimalusi. Nendega sobivad vastandvärvid, erinevad sama värvi toonid, külmasooja jne kontrastid. Võimaluste korral kasutada mõnd tuhmi heledat värvi, mis toob teised värvid esile.
Fursettlaua katmisel püütakse lähtuda külalistele maksimaalse mugavuse loomisest. Arvestatakse, et inimesel on vaid kaks kätt taldriku, söögiriista, klaasi ja salvrätiku hoidmiseks, roogade ja jookide valimiseks ning söömiseks. Juurviljad Porgand kotletid,mahl, püreesupid Kaalikas ühepajatoidud, toored kaalikaampsud, keedetud kaalikas Punapeet pajad, salatid, kotletid Redis hautatud redised, salatid, võileivale Naeris hautised, supid, salatitesse Pastinaak supid, praetult pastinaak, konservid Mugulad Kartul, Sibul, Aedviljad: Avokaado - ameerika pirnloorberi vili. Avokaadod on pirni kujuga, 720 cm pikad ja kaaluvad 0,11 kg. Vilja sees on suur kõva seeme, mis on 56½ cm pikk. Avokaado viljaliha on väga õlirohke ja mageda maitsega Fennel/fenkol - Aniisilõhna ja -maitsega magus apteegitill on mitmeaastane taim, kuuludes koos meile tuttava tilli ja köömnega sarikõieliste hulka. Ka magus apteegitill on kõrge, jäiga
9.Võrdle naerist ja kaalikat? Omadustelt on nad sarnased.Naeris on madalama toiteväärtusega,kuid mahlasem ja pehmema maitsega. 10.Redise kulinaarne kasutamine? Kasutatakse värskelt eelroaks,võileibade katteks ja lisatakse salatitesse. 11.Rõika kulinaarne kasutamine? Kasutatakse värskelt nii viiludeks lõigatult kui ka riivitult võileibadel, salatites, toortoitudes ja liharoogade juures. 12.Millised on selleriliigid? Leht,-vars ja juurseller. 13.Milline näeb välja pastinaak? On kollakasvalge piklikümar või koonuskujulise juurega. 14.Millise värvusega võivad olla söögisibulad? Söögisibulad võivad olla kuldse, punase või valge koorega. 15.Võrdle söögi ja salott sibulat? Salott sibul ei ole ümmargune vaid alt veidi paksenenud.Maitseomaduste poolest on ta aromaatsem,õrnem,ei ole nii terav kui harilik sibul. 16.Mida tuleb silmas pidada sibulate säilitamisel? Sibulaid tuleb säilitada jahedas õhurikkas kohas
Klientide ära saatmine Menüüs olevate toitude ja jookide kirjeldus 1. Tervitusjook Tervitusjoogiks on sinist värvi segatud alkohoolne jook, mis sisaldab Blue Curacao likööri (24%) ning spritet. Efekti andmiseks on lisatud kuiv jää, mis aurustub tahkest olekust gaasiliseks süsihappegaasiks. 2. Eelroog: Kalafileerull musta kastmega Ahjus küpsetatud kohafileerull, mustade köömnetega. Naturaalsest kalapuljongist ja seepiatindist kaste, ahju pastinaak ja sinisest kartulist gratään. 3. Pearoog: Kanatasku mustade ploomide ja sinihallitusjuustuga Kanatasku, mis on täidetud mustade ploomidega. Kõrvale mustad oad pärlsibulaga, täisterapasta,mustad küüslaugud ning sinine kaste. 4. Vahepala: Vabariigi tarretis Kolme kihiline tarretis, mille valmistamiseks on kasutatud toiduvärve. Kihtideks on sini- must-valge. 5. Dessert: Sokolaadikook valge kastmega
Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Pudrud · Praelisandina · Iseseisva roana (üleküpsetatud kaalikas) 2.3. Redis · Mikroelementidest K, Se, tsink · Rikas C-vitamiini ja foolhappe poolest · Korrastab ainevahetust ja takistab maksa rasvumist · Soodne K-Na vahekord · Hooajaline köögivili Kasutamine: · Võileiva katteks · Toorsalatites · Kapsasuppides (taliredis) · Kaunistusena 2.4. Pastinaak ehk aed-moorputk · Rikkalikult süsivesikuid · Sisaldab K, Mg, Cu, P, foolhapet, C- ja B-sühma vitamiini · Puhastab organismi, aitab reuma korral Kasutatakse: · Valmistatakse nagu porgandit ja naerist · Toorsalatina · Pudrus · Suppides · Köögiviljaroogades · Lisandina prae kõrvale 2.5. Must rõigas · Pärit Vahemere idaosast · On sama kibeda maitsega kui mädarõigas · Musta koore all on kõva ja valge viljaliha Kasutamine:
vaht riisutakse. 5. Puljongit keedetakse nõrgas kuumuses, nii et vedelik vaevu väreleb. 6. Keetmise kestel riisutakse samuti vahtu, kui seda tekib. Puljongilt riisutakse ka liigne rasv. Rasv annab puljongile õhuhapnikuga reageerides ja lagunedes ebameeldiva maitse. 7. Umbes tund enne keetmise lõpetamist lisatakse puljongisse röstitud porgandid ja mugulsibulad. Sobivad ka petersell, seller, pastinaak ja porrusibul. 8. Valmis puljongist tõstetakse liha ja kondid välja ning puljong kurnatakse. 9. Puljong jahutatakse kiiresti. Kalapuljongite põhitehnoloogia · Kalad või kalajäätmed pestakse. · Väikesed kalad puhastatakse ja keedetakse tervelt, suured kalad tükeldatakse. · Kalapeadest tuleb eemaldada lõpused ja silmad (teevad puljongi hägusaks). · Kala pannakse külma vette ja kuumutatakse kiiresti keemiseni. · Riisutakse aeg-ajalt vahtu.
juba varakult, kuid kõrvaldatakse ära enne saagikoristust, nii, et neid teid saab kasutada koristusradadena. · Tuulekatteseinad puust, roomattidest, plastikvõrgust on suhteliselt kallid, kuid väikestel aladel tasuvad ära. 20. Missugused on tuuleõrnad köögiviljataimed? Aeduba, kõrvits , kurk, pekingi kapsas, spargel. 21. Millised on tuult taluvad köögiviljataimed? Kaalikas, kapsad, lehtpeet, porgand, porrulauk, pastinaak, põlduba, rabarber, punapeet, petersell, sibul, rõigas. 22. Miks vajavad köögiviljad korraliku saagi valmimiseks viljakat mulda? Kuna köögiviljade juurestik on võrreldes põllukultuuridega kehvem, siis sellepärast vajavad nad korraliku saagi saamiseks viljakat mulda. 23. Mida nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks? Köögiviljade mineraalse toitumise tarvet iseloomustatakse eelkõige toiteelementide
inglise keeles kirjutanud autorid Yeats, Joyce, Beckett, Wilde ja Shaw. Väga tuntud on maailmas Iirimaa rahvamuusika ja rahvatants, eriti kuulus on Riverdance. Kõige populaarsemad spordialad Iirimaal on Gaelic jalgpall ja nn tavaline jalgpall ehk soccer. Iirimaalt on pärit rahvusvaheliselt tuntud rokkansamblid ja lauljad U2, The Corrs ja Sinéad O'Connor. Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad kartul, porgand, naeris ja pastinaak. Tööstus, põllumajandus Talupidamine ja Euroopa Iirimaa on põllumajandusmaa ja kuulus oma piimatoodete, näiteks või poolest. Maa keskosas asuvad suured rabad on täis turvast (surnud taimede jäänuseid), mida lõigatakse ja kuivatatakse kütteks. Euroopa Liiduga (EL) ühinemise järel on vabariik muutunud jõukaks, sest EL-is rahad on aidanud moderniseerida põllumajandusmasinaid ning põllutöömeetodeid. Tööstus ja Linnad
idanevad aedporgand, hernes ja põlduba. Secheri (2006) ja Hansaplant'i (2010) soovituste põhjal on aedporgandi optimaalne idanemistemperatuur vastavalt Secheril +2-18, ja Hansaplantil +18-21ºC. Kuna porgandit külvatakse talve alla, siis usun, et porgandi idanemistemperatuur on pigem all 10 ºC kui üle 18 ºC. Kuigi kirjanduse andmetel (Paasik, 2009) algab idanemine mitmetel köögiviljadel juba 2-3 ºC juures, nagu näiteks pastinaak, naeris, mustjuur ja juurpetersell, ei leidnud kirjandusest andmeid, kas see on optimaalne idanemistemperatuur ja mitu päeva on sellisel juhul 8 idanemise aeg. Kõige pikem idanemisaeg on kirjanduse andmetel (Paasik, 2008; Köögiviljaseemnete...,2010) pastinaagil, järgnevad aedporgand ja apteegitill 20 päevaga. Okra, spinati ja paprika idanemise perioodiks on hinnatud umbes poolteist kuni kaks nädalat
Etüleenikartlikud viljad: hernes,kaalikas, kiivi, kaki, kurk, kartul, ürdid, porgand, seller Etüleeni tootvad: aprikoos, avokaado, melon, ploom, mango, nektariin, õun, papaia, passion, virsik, pirn, tomat, üleküpsenud ja vigastatud viljad VÄRSKED KÖÖGIVILJAD Liigitatakse: vegetatiivsed köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained. · Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas, kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja
Shampinjonid, austerservik, kollane pilvik, kukeseen, siitake Seened võivad olla kogu roa põhitooraineks, asendades liha, kala või aedvilju. Neid võib aga kasutada ka toidule maitsekuse lisamiseks või toidu mitmekesistamiseks. Seente kasutamisvõimalused on pea piiramatud, neist võib kuivatada, keeta suppi, teha salatit, lihtsalt lisandiks praadida, valmistada kastet, vormi- ja pajaroogi ning teha pirukatäidiseid ja katteid. Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak Avokaado on pirni kujuga mari. Viljaliha on roheline, kivi keskel. Avokaado viljaliha on väga õlirohke ja mageda maitsega. Toiduvalmistamise tehnoloogia I 2013/2014 Fennel/fenkol on aniisilõhna ja -maitsega magus apteegitill. Mitmeaastane taim, kuuludes koos meile tuttava tilli ja köömnega sarikõieliste hulka
Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Maitseained- 17- 19 saj sool, mesi , sinep, köömned , kadakamarjad, ürdid,piparmünt, pune, majoraan, roheline sibul, till
konserveeritud 182 45 100 - 100 Kurk kasvuhoone värske kurk 102 2 100 - 100 avamaa värske kurk 105 5 100 - 100 värske kurk kooritud 125 20 100 - 100 soolakruk 111 10 100 - 100 soolakurk puhatstud 125 20 100 - 100 marineeritud kurk 182 45 100 - 100 Pastinaak passeeritud ribade, kuubikute, viiludena 212 25 159 37 100 Magus pipar toores(paprika) värske 133 25 100 - 100 kuumutatud 171 25 128 22 100 marineeritud 200 50 100 - 100 marineeritud tükeldatult 167 40 100 - 100 Mustrõigas 143 30 100 - 100 Petersell Juurseller keedetud ja
Terved värsked räimed roogi, eemalda pead ning jäta samuti soolduma. Paneeri räimed nisujahus ja seejärel lahtiklopitud munas. Prae õlis kuldpruuniks. Keeda marinaadi ca 20 minutit ja lõpuks lisa äädikas. Vala jahtunud segu praetud räimedele ja jäta ööpäevaks seisma. 2. LAMBAPADA KÖÖGIVILJADE JA ÜRDIKARTULITEGA 300 g lambaliha (nt. Tagatükk), 3 spl oliivõli, 1-2 mugulsibulat, 300 g porgandit, 300 g kaalikat, 1 pastinaak, 4 küüslauguküünt, tüümiani, punet, musta pipart, meresoola, 1 kl valget kuiva veini Lõika lambaliha ca 3 cm kuubikuteks. Samuti haki köögiviljad kuubikuteks. Pruunista lambaliha õlis haudepotis. Lisa sibul, porgand, kaalikas, pastinaak ja küüsluak. Nüüd lisa vein ja ürdid. Kata pada kaanega ja lase tasasel tulel haududa 1-1,5 tundi. Sega aegajalt, vajadusel lisa vedelikku (veini või vett) ning küpsemise lõpus maitsesta soola ja pipraga. Ürdikartulid:
Nad sisaldavad madala glükeemilise koormusega süsivesikuid, mis hoiavad veresuhkru stabiilsena. Väldi valget saia, valgest jahust tooteid, valget riisi, sest nendes on vaid tühjad kalorid. Täisteraviljarikkad dieedid aitavad kaitsta selliste haiguste vastu nagu vähk, südamehaigused, diabeet, veenilaiendid, pärasoolehaigused, hemorroidid ja soolelaiendid. Samuti hoiavad veresuhkru taset ja söögiisu parema kontrolli all. Vaatamata toitainete sisaldusele on kartul, mais, kõrvits, pastinaak kõrge glükeemilise indeksiga ning seetõttu tarbi neid mõõdukalt. Väldi praetud kartulit ja soolaseid snäkke. Kaunvilju on soovitav tarbida iga päev 2-3 portsjonit, kusjuures 1portsjon on 1/2 klaasitäit kaunvilju. Nad on head valgu allikad ja sisaldavad rikkalikult lahustumatuid kiudaineid, mis on olulised kolesteroolitaseme langetamisel ja veresuhkru stabiliseerimisel. Tänapäeval on kaunviljad ülemaailmselt kasutusel erinevates dieetides ja tähtsuselt teisel kohal
Lõhis-mungalill Tropaeolum peregrinum 3 15 C 14-20 päeva Ahtalehine pruudisõlg Zinnia angustifolia 3 21-23 C 5-7 päeva Külv kasvukohale - A Aedhernes A Porgand A 18-21 C 12-18 päeva Peet A 20-25 C 8-10 päeva Pastinaak A 18-24 C Kaalikas 3 15-18 C 5-6 päeva Naeris A 1-3 C 4-6 päeva Mustjuur A 10-15 päeva Spinat A 15 C 8-14 päeva Aedsalat A 15-20 C
Juure abil saab taim mullast vett ja toitaineid. Juured kujundavad mulda. Juur võib säilitada varuaineid. Juuremugulate ja juurevõsude abil taim paljuneb. Inimene kasutab juurt toiduks, ravimiteks, tööstuse tooraineks, maitseaineks. Taimede juurte abil kinnistatakse liivaluited, takistatakse mulla ära uhumist. Toiduks: porgand, naeris, kaalikas, redis Ravimiteks: palderjan, maikelluke, tedremaran, kalmus, nurmenukk, takjas Maitseaineks: mägarõigas, petersell, seller, pastinaak, aedvaak Loomasöödaks: suhkrupee Tooraineks: suhkrupeet suhkruks Nõsu Nõsu on taime maapealne osa (vars, lehed, pungad). Lehepngad sisaldavad lehe algemeid. Pungi katavad pealt punga soomused. Asukoha järgi varrel jagunevad pungad: 1. ladvapungad, millest võsu kasvab pikekmaks 2. küljepungad, mis paiknevad lehe kaenlas 3. uinupungad on pungad, mis kevadel mingil pohjusel ei puhke. Nad ärkavad
näkileib kg 5,2 oad (punased) kg 1,04 odrajahu kg 0,66 odrakruup kg 0,63 odratang kg 0,52 oliivid kg 5,52 oliiviõli kg 6,03 oregano tk 0,85 Ovasil munavalgepulber kg 9,61 papaia kg 4,26 paprika kg 1,98 parmasink kg 27,6 parmesani juust kg 13,13 pastinaak kg 1,91 Pärlsuhkur kg 6,04 pekk kg 3,29 peakapsas kg 0,22 pelmeenid kg 1,86 pestokaste kg 9,91 peresardell kg 2,57 petersell potis tk 1,14 piim l 0,46 piim 3,5% l 0,65 piimakuvetüür kg 8,47 pikateraline riis kg 0,69 piparkoogivürts kg 8,49 piparmündi karamell kg 2,78
% % g kasvuhoone värske kurk 102 2 100 - 100 avamaa värske kurk 105 5 100 - 100 värske kurk kooritud 125 20 100 - 100 soolakruk 111 10 100 - 100 soolakurk puhatstud 125 20 100 - 100 marineeritud kurk 182 45 100 - 100 Pastinaak passeeritud ribade, kuubikute, viiludena 212 25 159 37 100 Magus pipar toores (paprika) värske 133 25 100 - 100 kuumutatud 171 25 128 22 100 marineeritud 200 50 100 - 100 marineeritud tükeldatult 167 40 100 - 100 Mustrõigas 143 30 100 - 100 Petersell
leotisega pritsida Biodünaamiline aed Ühe peenra külvikord · 1. aastal kaunviljad nt. oad ja herned. Nad aitavad mulda rikastada toitainetega · 2. Aastal toitainete suhtes nõudlikumad kultuurid: kapsas, porru, juurseller, varsseller, kabatsok või kõrvits 14 · 3. aastal veidi väiksema toitainetenõudlusega kultuurid kartul, lehtpeet, sibul, kaalikas ja pastinaak · 4. aastal võiksid sellel maal kasvada toitainevaesemas mullas kasvada armastavad kultuurid porgand, salat, till, petersell · 5. aastal istutada sellele maale punast ristikut või lutserni rikastavad mulda toitainetega Meie sõbrad · Jäta aiaäär veidi metsikuks, eriti hea, kui seal kasvavad (eriti vanad) puud ja põõsad koduks lindudele, siilidele, konnadele, nahkhiirtele, jooksiklastele, lepatriinudele, õielutiklastele (söövad
Tooraine pannakse külma vette keema ning aetakse kiiresti keema, peale kogunev vaht riisutakse. Puljong keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb. Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Umbes tund enne valmimist pannakse puljongise röstitud maitseköögiviljad (sibul, porgand, seller, pastinaak, porrusibul) ning maitsestatakse. Valmis puljongist võetakse välja kondid ning see kurnatakse. Kalapuljongite puhul eemaldatakse kalapeadel lõpused ning silmad. Kontsentreeritud puljongid keedetakse 8 10 tundi, maitseköögiviljad lisatakse 3 tundi enne keetmise lõppu. Puljong kurnatakse ning keedetakse kokku. Keedetakse kaanega nõus , maht väheneb ning puljongil on tugevam maitse kui teistel puljongitel. Hele põhikaste:
Konnaosi rohkem loomasööt, risoome on piisavat palju,et tarbida. Vesiroos ja vesikupp täiest söödavad. Aga sisaldavad palju saponiine. Saab juurikast tärklise välja pesta. Kilpjalg kh söödav Kivi-imar- ,,head" magusa maitsega. Keemiliselt magusa maitsega. Kõik sõnajalgtaimed on pm mürgised Juured Putked mets porgand, köömen, mets harak putk. Mets porgand väga kibe. Mets harkaputk on väga vänge, ka liigisisene varieeruvus on suur, mõni kõlbab süüa. Pastinaak moorputk. Aedpiimjuur maapealne osa on söödav, söödav nagu võilille juur aga kibe. Soonõianõges pidavat omama söödavat risoomi Kurekellukas pole proovitud Angervist soomek. Sea angervaks. Pm söödavad, tärpentini mõrkjas maitse. Kanakoole pidi olema enne õitsemist söödav. Eestis võõrliik Laugud mets/rohu/karu lauk. Kõik need sibulad ja lagud on mügised. Pool kg toorst sibuat põhjustab kõhuprobleeme. Loeng 7
kabatsokk, sibulad, avokaado, idandid, oliivid. · Marjad ja puuviljad (v.a. banaan, kuivatatud puuviljad ja marjad) · Seemned, pähklid, mandlid · Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi · Lahja liha, kala, muna · Piimatooted (v.a. riisipiim) · Täisterajahu ja pasta, kaerahelbed, rukis, kinoa GK 11-14 keskmine, tarbida vahetevahel Banaan 12 GK GK 15-19 kõrge, vältida või tarbida harva Kartulipüree, frii- ja ahjukartul, maguskartul, pastinaak, kaalikas, naeris, porgand, nuikapsas, peet, kõrvits. Kuivatatud puuviljad. GK üle 20 reeglina vältida või tarbida väga väikeses koguses ning sama toidukorra ajal mitte süüa teisi süsivesikuid Suhkrurikkad toidud Rämpstoit valgest jahust ja rafineeritud suhkruga MIS MÕJUTAB TOIDU GLÜKEEMILIST TOIMET? 1.Toidu töötlemine Mida vähem on toiduainet töödeldud, seda madalam on tema GK
koodiid, samuti üdikondid. Puljongile annavad maitse põhiliselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid maitseköögivilju, klassikalisi vürtse ja ürte. Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku ehk redutseeritakse: Puljongid liigitakse: Toorainekogus 1,0 Veekogus l 5-6Supipuljongid- maitseköögiviljade kogus (neto kogus) 150, Lisatavad maitseköögiviljad-porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, porrulauk, vürtsid ja ürdid- terapipar, purustamata pigment ehk vürts. 2-3 Selged puljongid ehk konsomeed- 150,porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, juurpetersell. Must terapipar, lehtpetersell. 1-2 Kontsentreeritud puljongid ehk kastmepuljongid-porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, porrulauk, juurpetersell, must terapipar, lehtpetersell. Kontsentreeritud puljongid kasutatakse kastmete ja tarrendite valmistamiseks. Puljongite keedetakse korraga valmis suurem koguses
läätsed päevalille võrsed põisherne võrsed läätse võrsed liha (imetajate-, kala-, linnuliha) Tärkliselised toiduained Kartul, kastanid, leib, kookospähkel, valminud tärkliselised viljaterad, bataat ehk maguskartul, jamss, makaronitooted, oad, värske türgi uba/aeduba, sügisesed kõrvitsalised, kõrrelised (kõrsviljad) ja kruubid, piimjuur, maapirn, ümarad artisokid, kõrvits, pastinaak Rasvad Avokaado, oliivid, taimeõli, seemned, koorevõi*, pähklid, rõõsk koor, arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatõun Magus-hapud puuviljad Mango, kirsid, õun, virsik, ploom, aprikoos, mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik)
Ja köögis ei teadnud inimeste salatid, salatid ja kasutanud üht liiki köögivilja. Näiteks hautatud naeris, nõges kaunviljad. täidetasid tema hapukoort, piima või taimeõli. Ja alles köögiviljad keedetud või aurutatud Vene ahju ("käkitegu" - ütlus, mis iseloomustab see toiduvalmistamise viise). Alates varakevadest hilissügiseni inimesed kasutasid rikkalikult metsa: marjad, seened, nõgesed, naat, quinoa, pastinaak ja muud söödavad taimedel. Sõid keedukartul (kartuli hautis) või küpsetatud koorega, kuid mitte kunagi praetud. Soolatud kurgid, kalja, on laialt kasutusel koos kapsas, naeris toiduvalmistamiseks pohlёbok. Isegi vaesed talupojad koristatud kasutamiseks tulevikus köögiviljad, puuviljad ja metsasaadusi. Doing erinevaid kalja (puu, rukis, kaer). Alates rukkijahu või kaer keedetud kapslites. Nad ei olnud magus (sest marmelaad - tuleneb sõnast "hapuks") ja
millise eelkultuuri järel seda teha. Kuigi porgand teiste kultuuridega võrreldes talub iseendale järgnevust suhteliselt hästi, ei soovitata teda samal kohal kasvatada rohkem kui kaks aastat järjest. Teadlikult ja pidevalt on vaja rakendada viljavaheldust, seda ka kõigi ülejäänute aiakultuuride osas. Kultuuride järjestus võiks aastate lõikes skemaatiliselt kirjas olla aiapäevikus. Eelkultuurid Eelkultuurideks ei sobi teised sarikaliste sugukonda kuuluvad kultuurid (nt pastinaak, petersell, seller, till, köömen jt.). Samuti ei ole soovitav porgandit külvata liblikõieliste kultuuride järgi, kuna need suurendavad säilitushaiguste (valgemädanik, baktermädanik) nakatumise ohtu. Eelviljaks sobivad kapsad, kartul, kurk. Varajased kartul, lill- ja peakapsas on paremad eelviljad kui nende kultuuride hilised sordid. Heaks eelviljaks on ka sibul ja porrulauk. Samal kohal ei tohiks porgandit kasvatada mitte enne 4... 6 aasta möödumist. (4)
värske kurk - avamaa 105 5 100 - 100 värske kurk - avamaa, puhast. 125 20 100 - 100 soolakurk 111 10 100 - 100 soolakurk puhastatud 125 20 100 - 100 kurk - marineeritud 182 45 100 - 100 Pastinaak: passeeritud - ribad, viilud, kuubikud 212 25 159 37 100 Magus pipar - paprika: värske 133 25 100 - 100 kuumutatud 171 25 128 22 100 marineeritud 200 50 100 - 100 marineeritud tükeldatud 167 40 100 - 100
PULJONGID JA SUPID 1. Supipuljongid (Kasutatakse erinevate suppide valmistamiseks) 2. Konsomeed ehk selged puljongid (Kasutatakse iseseisva eelroana, Lisandik pannkoogid, pirukad, soojad võileivad) 3. Kontsentreeritud e. Kokku keedetud e. Redutseeritud puljongid (fondid) Kasutatakse kastmete jm. Maitsetamiseks 4. Puljongikuubikud, puljongipulbrid 5. Prantsuse puljong vesi KÖÖGIVILJAPULJONGID · Porgand, kapsas, pastinaak, selleri- ja petersellijuuri, kaalikas, naeris, peet, sibul, porru · Valmistamine o Pese, koori, tükelda köögiviljad o Külma vette, kiiresti keema, riisu vaht o 10 15 min. Enne valmimist maitseained o Kurna, vajadusel jahuta kiiresti LIHAPULJONGID · Veise-, vasika-, sea-, linnu-, ulukilihast ja kontidest · Valmistamine o Külma vette, kiiresti keema o Riisu vaht o Edasi keeda madalal temperatuuril (tasasel tulel)
kollakasvalge Kõrge temperatuur Eelviljadeks ei sobi porgand, Seemneid võiks enne pärislehte alles jätta kasvuperioodil pidurdab seller, pastinaak leotada ööpäeva toasoojas taimede kasvu ja arengut vees Valgusnõudlik Leotatud seeme külvatakse Niiskusnõudlik niiskesse mulda
Kaalikas ristõielised päikesepaisteline kasvukoht õisikuvars valguse- ja soojanõudlik, põuakindel, vajab niiskust Suhkrumais kõrrelised viljakandvuse perioodil 0,80-3 m muld kerge, orgaanilist väetist saanud, kasvukoht valguseküllane Patisson kõrvitsalised ja tuulte eest kaitstud kuni 0,7 m Pastinaak sarikalised viljakas muld kuni 2 m viljakas, neutraalne ja parajalt Aedspinat maltsalised niiske 5-20 cm vajab päikesepaistelist sooja kasvukohta ja huumusrikast, hästi Basiilik huulõielised vett läbilaskvat mulda 15 - 40 cm Kurgirohi karelehelised eelistab niiskemat kasvukohta 20-60 cm
Köögiviljad. Need jaotatakse toiduks kasutatavate osade järgi järgmiselt: 1) lehtköögiviljad: salatilised, peakapsas, lehtpeet, spinat, sigur jne; 2) õisikköögiviljad: lill- ja spargelkapsas (brokoli) jne; 3) viliköögiviljad: kurk, kõrvitsalised, tomat, paprika, avokaado, oliiv jne; 4) varsköögiviljad: spargel, nuikapsas, varsseller, apteegitill jne; 5) juurköögiviljad: kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, -petersell, pastinaak jne; 6) sibulköögiviljad: mugulsibul, murulauk, talisibul, šalottsibul, küüslauk, porrulauk jne; 7) mugulköögiviljad: kartul, maapirn, bataat (magus kartul) jne; 8) kaunköögiviljad: uba, hernes, läätsed jne Kasvukoha järgi jaotatakse köögiviljad avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks. Köögiviljade valikul arvestatakse nende küpsust ja värskusastet; lõhna ja värvust;
In saab mõjutada. 7) Kultuurtaimede saak ja saagiorganid. Saak määratakse kindlaks taime üksikosade arengu ja kasvuga. Taimede kasvatamise võtted ja tehnika on suunatud sellele, et soodustada nende taimeosade kasvu, mis saagi moodustavad. In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud. Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- · Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris · Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep · Leht:salat,spinat · Lehe osad:seller,tubakas,sibul 4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas,humal 5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad.
15. Millistest hapupiimatoodetest saab salatikastmeid valmistada? Hapukoor, hapupiim, keefir, jogurt, kohupiim, majonees. 6. KÖÖGIVILJAROAD (LEGUMES) 1. Milliseid köögivilju kasutatakse kulinaarias? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinak, mustjuur. 2. Mis on maitseroheline? Maitserohelise all mõeldakse rohelist sibulat, murulauku, porrulauku, tilli, sellerilehte, petersellilehti. 3. Millised on maitseköögiviljad? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinaak, mustjuur. 4. Kuidas valmistatakse ette värskeid köögivilju toidu valmistamiseks. Sorteeritakse, eemaldatakse mittesöödavad lisandid ja riknenud köögiviljad. Siis pesemine ja puhastamine. Tükeldamine ja säilitamine. 5. Kuidas eeltöödeldakse hapendatud ja soolatud köögivilju? Enne toiduks kasutamist surutakse hapendatud kapsastest liigne vedelik välja. Kapsajuure tükid eraldatakse ja vajadusel tükeldatakse kapsast peenemaks. Liiga hapusid kapsaid
In saab mõjutada. 7) Kultuurtaimede saak ja saagiorganid. Saak määratakse kindlaks taime üksikosade arengu ja kasvuga. Taimede kasvatamise võtted ja tehnika on suunatud sellele, et soodustada nende taimeosade kasvu, mis saagi moodustavad. In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud. Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep Leht:salat,spinat Lehe osad:seller,tubakas,sibul 4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas,humal 5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad.
vitamiini ja mineraalaineid, mille poolest nad ületavad kõiki teisi toiduaineid, peale puuviljade ja marjade. Nad on seedimist soodustava toimega, madala kalorsusega ja raviomadustega. Köögiviljad jagunevad botaaniliste tunnuste järgi sugukondadeks. Eestis kasvatatavad köögiviljad, umbes 30 liiki, jagunevad peamiselt 9-sse sugukonda: ristõielised (kapsas, kaalikas, mädarõigas, naeris, redis, rõigas), sarikalised (porgand, petersell, seller, pastinaak, till), maltsalised (peet, spinat), maavitsalised (kartul, tomat, paprika), liilialised (sibul, küüslauk, murulauk, porrulauk, spargel, liblikõielised (aedhernes, aeduba), kõrvitsalised (kõrvits, kurk), korvõielised (salat, maapirn, artisokk) ja tatralised (rabarber, oblikas). Maailmas kasvatatakse laialdaselt üle 600 liigi köögivilja, kuigi nende koguarv ületab tuhandet. Toiduks tarvitatava osa ning keemilise koostise alusel liigitatakse köögiviljad
Oale piisab aastast-paarist. Kapsale võib nuuter sisse lüüa (kui panna järgmisel aastal uuesti samale kohale kapsas kasvama ja vahepeal on haigusetekitaja sisse tulnud). Sõnnikut hästi kasutavad: lillkapsas, seller, porrulauk, rabarber, kõrvits, kartul, peakapsas, rooskapsas, kurk, spargel, mädarõigas 1. kartul + sõnnik 2. sibul, porrulauk, kõrvits, suvekõrvits 3. hernes, uba 4. kapsa liigid, redis 5. porgand, peet, pastinaak Salat vahekultuurina st. ühel väljal (ühes külvikorras) ei pea olema üks ja sama kultuur! 1. juurviljad: porgand, peet, salat, salatsigur, spinat, lehtpeet, seller 2. sibul, küüslauk, porrulauk 3. liblikõielised: aeduba, põlduba, hernes 4. ristõielised: kapsas, lillkapsas, kapsas, rooskapsas, brokoli, kaalikas 5. maavitsalised: kõrvits, suvekõrvits, kabatsok Salat vahekultuurina
valmistatavaid g portsjoneid 1000 kokku 1 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 1 bruto 1 neto 1 Kala söögikõlbulikud jäägid kg 1.100 1.100 1.100 1.100 2 vesi 1.200 1.200 1.200 1.200 3 mugulsibul kg 0.021 5 0.020 0.021 0.020 4 pastinaak kg 0.021 5 0.020 0.021 0.020 5 juurseller kg 0.021 5 0.020 0.021 0.020 6 porrulauk kg 0.021 5 0.020 0.021 0.020 7 küüslauk kg 0.005 5 0.005 0.005 0.005 8 sool 0.000 0.000 0.000 9 loorberileht 0.000 0.000 0.000 10 valge pipar (tera) 0.000 0
Müügil erinevate kujudega. 9. AEDVILJAD, PUUVILJAD, MARJAD, SEENED JA PÄHKLID. 9.1 Aedvili. Aedvili ehk köögivili on üldkeelne nimetus kultuuris kasvavate taimede kohta, mille osi või tervet taime kasutatakse söögiks. Koos puu- ja teraviljadega moodustab köögivili oluluse osa inimese toidusedelist. Köögiviljad jaotatakse söödava osa järgi: Sibulköögiviljad sibul, peasibul, talisibul, murulauk, küüslauk, porrulauk. Juurviljad porgand, pastinaak, peet, redis, jaapani redis, kaalikas, naeris, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur, aed-piimjuur. Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat,