RHEINGAU RIESLING Piret Müürisepp Rheingau.... Eine der besten und kleinsten Weinregionen in Deutschland und auch in der ganzen Welt. Rheingau ist das Flaggschiff der deutschen Weinindustrie. Erstmalig wurde der Riesling im Schloss Johannisberg im Jahre 1720 hergestellt. Der Fluss Rhein fließt von Ost nach West, die Nordseite von den Uferterassen stehen direkt gegenüber der Sonne, die direkt vom Wasser reflektiert wird. Auf 90% der Weinbergsfläche wird Riesling angebaut. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Die Rebsorte Riesling ist in Deutschland am meistem bekannt. Die ersten Click to edit Master text styles Aufzeichnungen
Riesling ja Rheingau Rheingau... · Üks parimaid ja väiksemaid veinipiirkondi Saksamaal ning ka maailmas · Saksamaa veininduse lipulaev · Rieslingut hakkas esimesena tootma Schloss Johannisberg 1720.aastal Rheingau... · Reini jõgi voolab idast läände ja põhjapoolsed kaldaterrassid on seega otse vastu päikest, mis peegeldub ka jõelt. Rieslingi all on 90% kogu sealsest maast Riesling... · Saksamaa tuntuim viinamari · Kultiveeritud Riesling pärineb aastast 1435 · 60 erinevat alamliiki · Meeldib külm kliima ja pikk küpsemisperiood · Liiga soojas kliimas annab mari varajast saaki Riesling... · Kasutatakse valge veini valmistamiseks · Riesling marjast saab nii kuiva kui ka magusat veini · Sobib "väärishallitusveinide" valmistamiseks · Õige veinipudeli tunneb ära kotka vapi järgi Riesling... · Viinamarjast tehakse veine lisaks Saksamaale ka Uus-meremaal, Austraalias, Prantsusmaal, Californias,
iseärasuseks on see, et nad on valdavalt jõgede orgudes, kus kohalik mikrokliima on veidi pehmem kui mujal. Saksamaa on tegelikult liiga külma kliimaga maa veiniviinamarjade kasvatamiseks. Samal põhjusel on 85 % Saksamaa veinidest valged ja ainult 15% punased. Nimelt valmivad valged viinamarja keskmiselt paar nädalat varem kui punased. 5 Viinamarjasordid 1. Riesling on ilmselt parim valge viinamarjasort Saksamaal ja Chardonnay kõrval ka parim sort maailmas. Parimad Rieslingveinid öeldakse tulevat Moseli jõe orust, kus orunõlvad on eriti järsud ning Rieslingile iseloomulik mineraalsus ja terav happesus tulevad parimas kvaliteedis esile ja Rheingaust, mille Rieslingid on täidlasemad ja veidi ümaramad ning pehmemad. 2. Sylvaner on pretensioonitu vähehappeline viinamari - hapet on temas keskmiselt 2
Suitsetatud seakoot Mehhiko Broiler Kalaroad Viinaga keedetud lõhe Aurus küpsetatud meriahven Liharoad Hakkliharoog lambalihast Magushapu sealiha Juustud Mozzarella affumicata Vacherin Mont d'Or Taleggio Magustoidud Kirju koer Marjad purutainas Puuvili Puuviljavalik Joogikaart Vahuveinid Riesling Sekt Halbtrocken Alvice Lancieri Prosecco Ekstra dry Piiritusjoogid Viin: Viru valge Rumm: Bacardi Black, Bacardi White Kuumad joogid Kohv Tee Külmad joogid Mahl Vesi
Riesling on kahtlemata valgete marjasortide kuninganna. Samas aga ka maailmas väga vähe tunnustust pälvinud mari. Saksamaa kuulsaim ja ka elegantseim marjasort, mis annab veinidele aprikoosi, küpsenud ahjuõuna, magusate tsitruliste ja troopiliste puuviljade aroome. Samas võivad veinid olla täidlased, mineraalsed, mahlase happe ja pika ning veidi torkiva pipra, idamaiste vürtside ja küpsete puuviljade järelmaitsega. Ka on Rieslingil väga hea arengupotentsiaal. Hea Riesling omandab pudelis küpsemisel kerge bensiinise aroomi, kuid säilitab samas elegantse puuviljasuse ja happe harmoonia. Erinevalt Chardonnay'st ei vaja oma isikupära esiletoomiseks tammevaati vastupidi, see tapaks Rieslingi ilu. Väga head veinid tulevad Prantsusmaalt Alsace'ist, Saksamaalt, Austriast, ka Austraalia jahedama kliimaga veinipiirkondadest, Uus-Meremaalt, Itaaliast, Californiast ja Kanadast, Rieslingist saab valmistada ka magusaid ja väga hästi säilitamist taluvaid veine
· Välimus: kahvatukollasest tumekollaseni (vana kuld). · Lõhn: tsitruselised, melon, vanill. · Maitse: väga vahelduv ja sõltub piirkonnast. Võib olla terav ja mineraalne, samuti pehme ja täidlane aga ka nn õline. · Tekstuur: tihke, vahel ka nõtke ja lopsakas. · Peamised piirkonnad: Burgundia, Champagne, Languedoc; California, Oregon, Washington; Austraalia; UusMeremaa; LõunaAafrika; Tsiili(Casablanca); Kanada. Riesling Riesling on samuti levinud üle maailma. Riesling on põhjamaa sort, mis sai tuntuks keskaja lõpul Saksamaal. Sordile on iseloomulik suhteliselt hiline küpsemine. Riesling peegeldab üsna täpselt oma mullastikku ehk siis mineraale, milles ta kasvab. Rieslingul on kõrge ekstraktitasand veini mittelenduvad osakesed. Temas on palju suhkrut ja palju happelisust, sisaldab palju aromaatseid monoterpeene. Saksamaal võib Rieslingust saada veine, mille alkoholitase on äärmiselt madal ja
Valged veinid EUR Barco Viejo Chardonnay Central Valley (Tsiili ) 12cl 3,00 Barco Viejo Chardonnay Central Valley (Tsiili) 75cl 17,00 Grand Noir Sauvignon Blanc Languedoc (Prantsusmaa) 12cl 3,50 Grand Noir Sauvignon Blanc Languedoc (Prantsusmaa) 75cl 18,00 Columbia Crest Two Vines Riesling (Ameerika Ühendriigid) 75cl 3,50 Columbia Crest Two Vines Riesling (Ameerika Ühendriigid) 75cl 18,00 Prosecco Frizzante Maschio (Itaalia) 75cl 17,00 Casillero del Diablo Gewurztraminer (Tsiili )12cl 4,00 Casillero del Diablo Gewurztraminer (Tsiili)75cl 26,00 Regional Collection Sauvignon Blanc Nobilo,Marlborough(Uus Meremaa) 75cl 22,00
50 / 336.40 EEK Grevenmacher HISPAANIA Valencia Hoya de Cadenas Reserva Blanco 75 cl 11.50 / 179.94 EEK ITAALIA Veneto Lamberti Pinot Grigio 75 cl 14.50 / 226.88 EEK Veneto Masi Masianco 75 cl 19.00 / 297.29 EEK Piemonte Gavi di Gavi Fossili 75 cl 25.00 / 391.17 EEK PRANTSUSMAA Languedoc B&G Sauvignon blanc 75 cl 12.50 / 195.58 EEK Alsace Paul Zink Riesling Terroir 75 cl 30.40 / 475.66 EEK Riesling Hengst Grand Cru Wolfberger 75 cl 31.40 / 491.30 EEK Chablis Chablis Laroche 75 cl 28.40 / 444.36 EEK Bourgogne Chardonnay A. Rodet 75 cl 28.40 / 444.36 EEK Beajolais Blanc G. Duboeuf 75 cl 17.00 / 265.99 EEK Pouilly Pouilly Fume "Les Duchesses" Laporte 75 cl 34.90 / 546.07 EEK SAKSAMAA
Moldovast pärinev sort pasitab silma aromaatsusega ja ümara pehmusega, mida hoiab püsti tugeva alkohoolsuse antav tulisus. Màslàs aszù jääke kasutatakse valmistatav vein Tokajs. Haruldane ja rustikaalne. Minösègi bor kvaliteetvein. Muzeàlis bor pikka aega pudelis laagerdunud, veinitootja parimate aastakäikude vein. Hea kvaliteedi tagab see, et küpsemine toimub enamasti tootja enda keldrites. Haruldane ja kallis. Rajnai Rizling riesling. Siller roosa vein. Szamorodni slaavi päritolu nimetus (isesündinu) Tokaji veinile, mille valmistamisel kasutatakse terveid kobaraid, milles osa marju on väärishallituse poolt rosinaks muudetud. Valmistatakse kuiva või magusat versiooni. Kuiv on levinud eeskätt Ungaris ja meenutab maitselt fino serrit. Tàjbor geograafilise tähisega lauavein, maakonnavein. Vàlogatott szüretelèsü bor valikkorjemarjadest tehtud vein, mille olemasolust on
Viinamarjad Punased viinamarjad Punane Veinimaa Piirkond iseloomustus viinamari Cabernet Sauvignon Prantsusmaa; Languedoc Mustsõstar, mustpipar, Tsiili; Roussillonis vanill,rosmariin,piparmünt, Argentiina; tubakas, eukalüpt, roheline Austraalia pipar Merlot Prantsusmaa Bordeaux Marjane, mustpipar, sinine Pomerol ploom, must kirss, rabarber, põldmari, Syrah Prantsusmaa Rhône`i org Tuliselt vürtsikas, tummine, üleküpsetatud ...
Bordeaux Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil Toitude valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja likööre toidule maitse andmiseks või selle parandamiseks. Veine kasutatakse ka liha marineerimisel. Kastmete koostises . Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale. Tuntumad viinamarjasordid Valged: Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punased: Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinot Noir. Punane vein Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Viinamarja sort Pinot Noir Särav rubiinpunane Mõnus marjaaroom milles tulevad esile maasika, vaarika ja kirsinoodid, alkoholisisaldus 13% Pehme ja ümar vein,lõpp meeldivalt marjane. Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Valge vein B&G SAUVIGNON BLANC RESERVE Viinamarja sort Sauvignon Blanc ja alkoholi sisaldus 12%
Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele 2. Menüü Pearoog Praetud tallerind sibulamarmelaadi padjal, ürdikartulite ja kirsi-punase veini kastmega (Tallerind, sibul, kartul, kirsid, punane vein) Ürdikukkel võiga Dessert Klassikaline pannacotta basiilikusiirupi ja passionikastmega (rõõsk koor, vanillikaun, basiilik, suhkrusiirup, passionivili) Joogid Punane vein (Montepulciano d'Abruzzo 2009) Valge vein (Malivoire Riesling 2001) Jäävesi 3. Lauakatteskeem Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele 4. Töövahendite nimekiri 1. Desserditaldrik 2tk 2. Praetaldrik 2tk 3. Valge veini klaas 2tk 4. Punase veini klaas 2tk 5. Veeklaas 2tk 6. Leivataldrik 2tk 7. Võinuga, pearoa kahvel ja nuga, desserdilusikas 2tk 8. Küünlaalus klaasist (punane) 2tk 9. Teeküünlad 52tk 10. Tõrvikud 4tk 12. Küünlasüütaja 1tk 13
TUNTUIMAD VIINAMARJASORID Rohelised viinamarjad valged veinid Riesling on traditsiooniline Saksamaa ja Alsace'i valge viinamarjasort. Tegemist on väga vana sordiga. Peale Saksamaa ja Prantsusmaa kasvatakse seda ka Austrias ja Põhja- Itaalias. Rieslingust valmistatud vein on tihti kuiv, väga aromaatne, tsitruseline, lilleline ning mineraalne. Kui enamik valgeid veine on kahe- kuni nelja-aastase normaalse elutsükliga, siis Rieslingul hakkab sel ajal alles teine hingamine. Ka on Riesling vastupidav ilmastikuoludele, mis võimaldab kasvatada seda ka külmadel ja põhjapoolsetel aladel. Heal Rieslingul on spetsiifiline, veidi bensiini meenutav aroom. Chardonnay [sardonn'ee] on Burgundiast pärinev viinamarjasort, mida kasutatakse tuntud valgete sordiveinide valmistamiseks. Chardonnay'd kasutatakse ka sampanja koostises. Chardonnay on maailma levinuim viinamarjasort. Chardonnay'le sobivad nii jaheda kliimaga alad kui ka soojad, kuivad alad
Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling. SEENED JA TRÜHVLID Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine
which they lived. Most tribal groups subsisted on a simple huntergatherer diet, hunting native game and fish and collecting native plants and fruit. The general term for native Australian flora and fauna used as a source of food is bush tucker. The wine regions in each of these states produce different wine varieties and styles that take advantage of local climates and soil types. The predominant varieties are Shiraz, Cabernet Sauvignon, Chardonnay, Merlot, Sémillon, Pinot noir, Riesling, and Sauvignon blanc. Sport Around 24 per cent Australians over the age of 15 regularly participate Australia has strong international teams in cricket, field hockey, netball, rugby league, and rugby union, having been Olympic or world champions at least twice in each sport in the last 25 years for both men and women where applicable. History. Human habitation of the Australian continent is estimated to have begun
kasvatatakse kõige rohkem Sauvignion Blanc viinamarja sorti. Ajalooliselt vanim juhtiv punaveiniala on Hawke’s Bay, mille soe kliima aitab punastel marjadel kenasti küpseda. Kõige uuemad kasvualad asuvad Otagos, kus kasvatatakse põhiliselt Pinot Noir’i, selle sordi all on lausa üle 70% kasvualast. Ühed noorimad aiad asuvad Waitaki regioonis, kus hakati istutama alles 2001.aastal, seal kasvatatakse Pinot Gris, Riesling ja Gewürtztraminer ning punastest veinidest Pinot Noiri. Üheks veinipiirkonnaks on ka Wairarapa, kus on veiniaedu kokku ligi 942 hektarit. 2 KOKKUVÕTE Kuna mulle endale meeldivad samuti Sauvignion Blanc marjsordist veinid siis ei tulnud väga üllatuseks, et Uus-meremaad tuntakse just peamiselt sellepoolest, et paljude kriitikute meelest
Joogiõpetus. Praktiline tund . VEINIVIINAMARJAD. Ülesanne: Täida tabelid - punased viinamarjad, valged viinamarjad - viinamarjade iseloomustamiseks: PUNASED VIINAMARJAD Punane viinamari Veinimaa Piirkond ( kui Iseloomustus (maitsed, on) lõhnad) Cabernet Sauvignon Bordeaux Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda muud pehmemamaitselist viinamar...
Muscadet varjutab hirveliha maitse just nagu koorekaste seda teeks. Valides sobivat veini mingi roa juurde, arvesta selle maitse tugevust. Järgmiseks, arvesta maitset ennast. Gamey toite, nagu näiteks hirveliha, täiendavad vürtsikad kastmed, sellised nagu sauce poivrade ja vürtsikad veinid, näiteks Hermitage. Puuviljadega toitude juurde, näiteks sole Veronique, mis sisaldab viinamarju, võta puuliljamaitselised veinid nagu Riesling ja Muscat. Samuti on tähtis mõlema, nii toidu kui veini struktuur. Üks hullemaid kulinaarseid abielusid, mille peale ma olen juhuslikult sattunud, on kergelt suitsetatud lõhe, mis on õline kala ja Gewurztraminer, õlise struktuuriga vein. Karge Sauvignon Blanc sobiks palju paremini. Vintsked ja parkunud punased veinid on kehv valik veiseliha juurde, nad panevad selle kalgilt maitsma, parem võiksid veiseliha juurde juua Burgundy veini ja jätta oma Bordeaux vein lambaliha jaoks
parmesanilaastet, oliiviõli ja näkileivad. Valmistusviis: Puhastada kukeseened ja kuumutada kuni suurem osa seentest eraldunud vedelikust on aurustunud. Lisada võitükk ja hakitud küüslauk. Segada läbi ning lasta jahtuda. Maitsestada. Peenesta köögikombainis seemned ja basiilik. Lisa riivitud parmesan, praetud seened ja pool oliiviõlist. Töödelda pastaks ja siis lisada veel oliiviõli. Serveeri pesto näkileivale. Serveeritakse vee ja Riesling Anselmann veiniga. Krõbedad bruschetta saiad kalamarja ja munavõiega Koostisosad: Võid, muna, soola, peterselli, kalamarja, oliiviõli ja juuretisesaia. Valmistusviis: Sega pehme või, hakitud muna ja hakitud petersell. Maitsesta soolaga ja klopi ühtlaseks. Lõika juuretisesaiast keskmised viilud ning aseta pannile, kuni on krõbedad. Määri saiale oliiviõli ning aseta munavõi peale, siis lisa kalamari. Eelroog Kodumaine aedvilja püreesupp kookosepiimaga
juust, parmesan jt. 7. Magustoit 8. Puuvili 9. Kohv Prantsusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Piirkonnad: Alsace, Burgundia (sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele), Bordeaux, Beaujolias, Champagne (seal valmib maailma parim vahuvein), Loire, Languedoc-Roussillon, Rhône, Provence (sealseid kergeid veine nimetatakse puhkajate või kohvikuveinideks), Edela- Prantsusmaa. Cave de Tain Marsanne
kasutatakse teda sageli kuiva veini valmistamisel. On vastupidav vääveldioksiidile ning talub kõrget alkoholisisaldust, mistõttu teda sageli kasutatakse vaadi kääritusel. Samuti kasutatakse ka vahuveini teisel fermentatsioonil. Vahu teke pole enamasti veinivalmistajale selle pärmi kasutamisel probleem, kuna seda tekkib väga vähe. Streinberg Streinberg kasutatakse klassikalist ,,külm fermenteeritud" Riesling veini ning Gewurtztramineri valmistamiseks. See pärm vajab fermenteerumiseks madalaid temperatuure ning annab õrna komplektset puuvilja lõhnalise buketi valgele veinile. Sageli kasutatakse fermenteerimiseks madalamat temperatuuri kui 4 °C. Ent see pärm on väga tundlik vääveldioksiidi suhtes. Pasteur Red Pasteur Red on kuivpärm ja kasutatakse täidlase punase veini valmistamiseks.
kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti
mahutites Harilikult toimub valge veini ümbervalamine ja selitamine kohe pärast käärimist ja enne pudelitesse valamist; see võimaldab saavutada parimat selgust ja värvi. Valged viinamarjad: riesling ehk gentile aromatique pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc ROOSA VEIN JA KLARETT Neid kaht aetakse tihti teineteisega segamini, kuigi nad tegelikkuses on erinevad Suurem osa roosadest veinidest valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, marju hoitakse enne käärimist üksteisega vahetus kontaktis
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme...
Horvaatias on laialt levinud ka erineva kategooria restoranid või kõrtsid – väiksemat tüüpi restoran, kus pakutakse tüüpilisi kohalikke roogasid, osaliselt grillitud liha ja kala. Aromaatne kohv Espresso, maitsvad koogid ja jäätised igasugustest puuviljadest ja marjadest võid proovida slashcharne- jäätisekohvikust. Horvaatias on ligi 700 erinevat geograafilise maakonna määratlusega veinisorti. Populaarsemad valged veinid on Pospi ja Riesling, punastest veinidest aga Postup ja Dingac. Lauaveinina pakutakse punast Bevandat, mida segatakse tihti mineraalveega. Likööridest on väga armastatud kirsiliköör Maraschino ja pirniliköör Kruscovac. Nii nagu mujal Vahemere piirkonnas, on siingi olemas oma kange naps rakija, mida valmistatakse ploomidest, viinamarjadest või viigimarjadest. Õllesõpradele pakutakse kvaliteetseid kohalikke õllesid Karlovatshko ja Velebitsko. Valik traditsioonilisi horvaadi sööke:
Prantsusmaa veinipiirkonnad. Burgundia kõige peenem ja kallim veinipiirkond maailmas, Burgundia jaguneb alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust,...
Veiniviinamarjade sordid niga. Viljeldakse kõikjal maailmas, Californias sageli nime Fumé Blanc all. Eriti isikupärase tulemuse Loire´i veinide (Sancerre) kõrval annab Valged, kolm suurt Uus-Meremaal. Marlborough´ Sauvignoni värske maitse on saanud stan- Riesling (Rheinriesling, Johan- dardiks kõikjal uues maailmas. Moodne Sauvignon on mineraalne, rohu- nisberg Riesling, Rainaj Rizling) ne, värske, sageli karusmarjakarakteriga. – klassikaline saksa viinamarja- sort. Kõige kuulsamad ja hinna- 12 tähtsat valget
Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling. SEENED JA TRÜHVLID Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine
sünonüüm. Siin asub veinimõis Veuve Clicquot-Ponsardin ja selle prestiizikaim kuvee on La Grande Dame. See on väga peen ja tasakaalustatud vein ning kannab ikka veel Madame Clicquot enda kavandatud kollast silti. Parimad Rieslingid pärinevad Mosel-Saar-Ruweri piirkonnast Saksamaal ning kõige kallimad ja kuulsamad neist on valmistatud Bernasteli piirkonnas, kus tosin erinevat tootjat valmistab ja müüb veini Berncasteler Doctor Riesling Auslese. Itaalia parim muskaatvein on pärit Piernontest Asti piirkonnast. Moscato d'Asti on kerge ja elegantne jook, mis sobib suurepäraselt desserdi juurde. Dessertveinidest peetakse üheks maailma parimaks Prantsuse veini Chateau d'Yquem, mida valmistatakse Bordeaux'st lõuna poole jäävas Sauternes'ile spetsialiseerunud Graves'i piirkonnas. Lääne-Austraalia Margareti jõe piirkond olevat sobiv veinisõpradele, kes otsivad taset ja peenust
Valle d?Aosta Lombardia Trentino Alto Adige Kui ülejäänud Itaalia on kuulus oma punaste veinide poolest, siis Alto Adige on valge veini tootjate paradiis. Siin valmistatakse kõige aromaatsemat Itaalia valget veini, mis võib laagerduda pudelis aastakümneid. Tõsi on seegi, et Alpide jalamil asuvas piirkonnas kasvavad viinapuud, mida mujal Itaalias ei kultiveerita – Pinot Bianco, Müller-Thurgau, Gewürztraminer, Savignon Blanc, Riesling ja Chardonnay. Täidlase maitsega punast veini valmistatakse seal juba ammusest aegadest kasvatatavatest Cabernet Sauvignon´, Merlot´ ja kohalikust Lagreini sordist, ning aromaatset veini Pinot Noir´i ja kohalikust Trollingeri (Schiava) sordist. Seejuures võib kõiki neid viinamarjasorte kasutada Alto Adige DOC märistusega veinide valmistamiseks.. 5 Veneto
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakk...
Kui sügisilmad on piisavalt soojad ja niisked, võib viinapuid mõjutada suur botrijeis ceirerea ehk väärishallitus. Väärishallitanud viinamarjad tõmbavad kokku ja kuivavad, kuid nende suhkrusisaldus suureneb. Paremad näited väga magustatest dessertveinidest, mis on valmistatud väärishallitanud marjadest, pärinevad Bordeaux´ist ja Saksamaalt. Väärishallitus mõjutab soodsalt järgmisi sorte: Riesling, Sauvignon blanc, Sémillon ja Gevurtz tramius. Väärishallituse marjadest saab valmistada äärmiselt magusaid veine. Täpse koristushetke määramine on kasvatajatele raske ülesanne. Suhkru,- värvi,- ja parkainesisaldus seevastu suureneb. Veini happelisus peab olema marjade küpsusastmest sõltuva lopsakusega tasakaalus. Küpsemad marjad annavad küll parema punaseid veine, kuid hilise koristusega koosneb hallituse, vahe ja sügis ilmade oht
7 Somontano Uus tõusev täht Hispaania veinimaailmas. Somontano erineb kõikidest teistes Hispaania veinipiirkondadest. Somontanos kasutatakse Hispaania mõistes eripäraseid viinamarju, seal on teistsugune kliima ning mullastik. Lisaks eelnevale tuntakse Somontanot kui "Hispaania veinilaborit". Lisaks tuntud kodumaistele viinamarjasortidele kasvatakse ka punastest Cabernet Sauvignon, Merlot ja valgetest Chardonnay, Riesling ja Gewürtztraminer. AS Kiil & Ko esindab Bodegas Pirineos tooteid. Konkurentidest on Eesti turul Enate veinid Ribera del Duero Ribera del Duero on tuntud eelkõige kõige kallima Hispaania veini - Vega Sicilia koduna. Ribera del Duerot tuntakse kui haruldaselt heade tingimustega piirkonda kvaliteetveinide valmistamiseks. Selle piirkonna veinid on eriti tähelepanuväärsed täidluse ja kvaliteedi (kuid ka kõrge hinna) poolest
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike me...
Vein - on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest
On diet days, stick to dry wines, "dry" being de ned as less than 1.4% residual sugar. The driest red varietals are Pinot Noir, Cabernet Sauvignon, and Merlot, whereas the driest whites are generally Sauvignon Blanc and Albariño. This certainly doesn't stop me from enjoying my favorite big reds: Malbec from Argentina and Zinfandel from California. I have found better fat-loss results with red wine compared to white. Though there are exceptions, it is best to avoid Riesling, White Zinfandel, and Champagne. WHAT SHOULD I EAT FOR SNACKS? There should be no need, or real physical urge, to eat snacks. If you are hungry, you're not eating enough protein and legumes at each meal. This is an uber-common novice screwup. I've been there too. Eat more. If you're eating enough and still feel the urge to snack, it's a psychological addiction, one that most often goes hand in hand with procrastination. Some of us go to the bathroom, others go to
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
