............................................................. lk 12 Kasutatud kirjandus .............................................................................. lk 13 2 Sissejuhatus Leib meie igapäevasel toidulaual on lõhnav ja kohev. Teda on hea lõigata ja paljalt süüa. Ometi on see suhteliselt uus leiutis. Algselt tehtud leib erineb tänapäeva leivast nagu öö ja päev. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks
docstxt/126002698188751.txt
Tartu Mill) Viljaterasid peenestati uhmri või jahvekivide vahel, tambiküna ja tabilabidat. 3. Meie vanim leivavili. Oder ( rukis 11saj.-12saj.) 4. Hapendatud rukkileiva tulek. Põhja Euroopas Viikingite ajal, Eestis 11. sajandil 5. Leivaahju roll leiva arenguloos. Kerisahi( saunades ja rehielamutes)-koldega ja pealt kinni; suitsuahjud; lõõridega ahjud, ühendatud korstnaga. Leib oli pehmem ja säilis kauem. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Odraleib muutub kõvaks ja rabedaks, aga rukkileib mitte( see on pehme) 7. Millised rahvad söövad rukkileiba? Eestlased, lätlased, leedukad, ida- soomlased, karjalased, soome-ugri rahvad, venelased, valgevenelased ja põhja- ukrainlased 8. Rukkileiva eelised, toitainete sisaldus. Kiudained, kaloririkas 9. Lisandid leivas (põhjustatuna ikaldusaastatest). Jahvatatud puukoort, mähka,
..........................5 Kokkuvõte........................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................6 2 Sissejuhatus Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks. Leiva tähtsust meie esivanemate elus näitab seegi, et leivale omistati üleloomulikke omadusi ja seda kasutati isegi nõidumisel. Leivaga oli seotud ka palju uskumusi
Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil. Jahu segati mitmete taimede puruga, lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati paistekakkusid. 4. Hapendatud rukkileiva tulek Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Hapendatud rukkileib levis eelkõige Põhja-Euroopas viikingite ajal. Mandrigermaanlastele jäi selline leib esialgu võõraks, kuid hiljem hakkas talurahva hulgas levima. Eestis asendas hapendatud rukkileib odraleiva II aastatuhande alguses (11. sajandil). Rukkijahust hapendamisega kergitatud leib oli igati tulusam ja toitvam kui odraleib. 5. Leivaahju roll leiva arenguloos Teine suur samm leivategemise ajaloos oli leivaahju leiutamine
Jätku leiba ! Läbi aegade on eestlaste peamine toit olnud leib, viimase tuhande aasta jooksul rukkileib, mis jõudis meie esivanemate lauale üksnes suure töö ja vaevaga. Seetõttu tunti leiva ja leivavilja vastu sügavat austust ning mõlemat peeti pühaks. Ütleb ju eesti vanasõnagi, et leib on kibe kätte saada, aga magus süüa. Leib on aastasadu olnud meie päästerõngas ka viletsatel aegadel. Oli suur õnn, kui aganase leiva kõrvale oli võtta silku ja peale rüübata piima. Parimateks
Tallinna Teeninduskool EESTI MÜÜGIVÕRGUS OLEVAD SAIAD-LEIVAD Referaat Rauno Loik 011PK Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 LEIBURI SAIA-LEIVA TOOTED Koorikleivad: Rukkipala Tera-Timmu Porgandi Pille Seemne-Siiri Köömne-Kusti Kaerasüda Rukkisüda Rukkileivad: Kodune rukkileib Rukkileib Toolse leib Röstleivad: VILJAKAS võileivaviilud rukkihelvestega VILJAKAS võileivaviilud kaerahelvestega Sepik: Kodune sepik Peenleivad: Tallinna peenleib Madise leib Teraleivad: Tallinna teraleib Seemneleivad: Must seemnelieb Täistera leivad: Täistera leib LEIBURI SAIAD-LEIVA TOOTED Röstsaiad: Täistera mitmeviljasai Kuldne röstsai klassikaline Kuldne röstsai tume Kuldne täistera röstsai Seemnesaiad: Päevalille seemnesai Kuklid: Rosina kukkel Kuldne röstkukkel Sai: Isasai
Tarbisin kaltsiumi 310 mg. Kaltsiumi peamiseks funktsiooniks on koos fosforiga luukoe moodustamine, seetõttu on kasulik päevas tarbida ca 800 µg. 3. SOOVITUSED Järgmiste päevade jooksul eelista neid toite, et saaksid vajaliku koguse hetkel menüüs 10 puudujäävatest toitainetest. Süsivesikud: riis, tatar, makaronid, täisterasai, rukkileib, kartul, puuvili. Vitamiin D: munakollane, või, rasvane kala (lõhe, heeringas), maks. Kaltsium: piim ja piimatooted (sh juust), kala, kaunviljad, pähklid, tumerohelised köögiviljad. Viiendal ja kuuendal päeval, so 28- 29. veebruaril rasvade kogus oli umbes normis. Aga nendel päevadel energia kogus oli kõige väiksem. Kasulik hoida rasvade osakaal 25-35%. 4. JÄRELDUSED Pean vältima: 11
H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks. Leiva tähtsust
.......................................2 Meie Koolileivast .................................................................................3 Sissejuhatus Leiba tunti väga ammu. Muistsete egiptlaste ja foiniiklaste leivateokunst läks edasi heebrealastele, sealt kreeklastele ja umbes 170 aastat enne Kr. roomlastele. Ja nii üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamisel kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib muutuski kuni XVIII sajandini üldtunnustatuks. Siis aga siirdusid nii mõnedki suurrahvad saia juurde. Rukkileib on ka eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid. Rukkileib on igapäevane toit, seda süüakse rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. Eestis leib on rukki- või nisujahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist. Pärmiga kergitatud heledat
1-2 % rasva Organismile väga vajalikud mineraalained (K, Mg, Fe, P) B-grupi vitamiinid Tootmisprotsess Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise I etapp: on naturaalselt kääritatud rukkijuurtise valmistamine II etapp: keedu valmistamine III etapp: taina tegemine IV etapp: leiva küpsetamine V etapp: jahutamine Meie Koolileib · Koolileivaks saab olla rukkileib, mis sisaldab 90 % ja enam rukkijahusid kogu jahu sisaldusest · Koolileiba valmistatakse ainult naturaalselt kääritatud juuretisega · Soola sisaldus ei tohi olla rohkem, kui 1 % Koolileiva niiskus on 43-45 % Kasutatud Kirjandus [http://rukkitark.leibur.ee/index.php?main_id=2,18,38] - 03.05.09 (15:34) [www.leivaliit.ee] - 03.05.09 (21:06) Eesti rukki raamat. Tallinn, 2002. [http://www.rukkimaja.ee/index.php?page=93] - 03.05.09 (16:20) Täname tähelepanu eest !
«Merepoolsed regioonid pakuvad kala, keskmaal on populaarseim seajalg,Kuid üks tuntumaid läti rahvustoite, mida võib saada kõikjal, on väikesed peekoni-singiseguga täidetud pirukad. «Neid osatakse valmistada pea igas läti peres, sest nende küpsetamise traditsioon ulatub 1000 aasta taha. LÄTI TOIT Kõige populaarsemad läti rahvustoidud on köömnesõir, rohelised herned pekiga, pekipirukad ja vanade retseptide järgi valmistatud rukkileib. Läti rukkileib on lätlaste üheks põhitoiduks ning üheks Läti populaarseimaks ,,söödavaks suveniiriks".
60-ndatel koondati leivatehased ETK kaubamärgi alla, mis varustas erinevaid ETK (Eesti Tarbijate Kooperatiiv) süsteemi kuuluvaid kauplusi. Et tulla oma tarbijale lähemale ning keskenduda oma põhitegevusele pagaritoodete küpsetamisele, otsustati tooted koondada Eesti Pagari kaubamärgi alla. Nii on traditsioone edasi kantud juba 90 aastat . Selle firma tooted: Rukkileivad: MUST VORMILEIB Peenleivad KODUKANDI RUKKILEIB PEALINNA PEENLEIB ÕNNE LEIB ÕNNE PEENLEIB ÕNNE VORMILEIB RIIA PEENLEIB KODUPAIGA RUKKILEIB (põrand) JÄRVA PEENLEIB KODUKANDI VORMILEIB SANGASTE PEENLEIB. Õnne tooted : ÕNNE SAI KOHUPIIMAGA ÕNNE TERALEIB. ÕNNE LEIB ÕNNE VORMILEIB ÕNNE PEENLEIB
osatud hoida ja arendada. · Viimaste aastate kunstielus on populaarsust kogunud Kaasaegse Kunsti Keskus. · Leedu omanäolisim ja tuntuim kunstnik ning helilooja on läbi aastakümnete olnud Mikalojus Konstantinas Ciurlionis (18751911). TOIDUKULTUUR · Leedu kööki iseloomustab retseptide lihtsus. Kõige tähtsamad toiduained leedu köögis on kartul, liha, piim ja teravili. Vanim ja tähtsaim toit on rukkileib. · Leedu tüüpilisemad roogade põhikomponent on riivitud toores kartul. · CEPELINAI ehk DIDZKUKULIAI -KARTULITSEPELIINID · KUGELIS ehk PLOKSTAINIS - KARTULIVORM · BULVINIAI BLYNAI - KARTULIPANNKOOGID · SALTIBARSCIAI - KÜLM BORS Magustoidud ja küpsetised pole leedulaste jaoks elulise tähtsusega, igapäevalaualt need puuduvad Olulisemad söögid Olulisemad joogid Peet Õlu Kartul Piim Liha Teravili Kapsas Hernes Kaalikas Sibul
Lavassi küpsetatakse maa sisse ehitatud saviahjus, mille nimeks on tannur. Niihästi nimetus kui ka ahi ja selle kasutamine sarnanevad Põhja-India tandoori ja selles küpsetatavate leibadega. Oma koduregioonis süüakse lavassi nagu leiba, kuid lavass võib täita ka söögiriista rolli, kui sellega ammutatakse sööginõust hautisi. Sageli keeratakse lavass ümber vürtsikate toiduainete nende mugavamaks suhu toimetamiseks. Eesti Must Rukkileib Leib on rukki- või nisu- (harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba nooremal kiviajal; taigna kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel
LEIB Leib on olnud läbiaegade eestlase peamine toit. Seetõttu on leiva suhtes tuntud sügavat austust ning peetud seda ka pühaks. Viimase tuhande aasta jooksul rukkileib, mis jõudis meie esivanemate lauale suure töö ja vaevaga. Ka tänapäeval on leib eestlase laual, aga see ostetakse poest ilma suurt vaeva nägemata. Uurimustöös püüan leida,milline on olnud leiva koht eestlase toidulaual, ja miks on ta olnud nii tähtis. Otsida vanasõnu ja kõnekäände leiva kohta. Püüan näidata tänapäeval toodetavate leibade sortimenti. Praktilise tööna pakun esitlusel enda küpsetatud leiba. Leivaküpsetamise protsessi lisan ka uurimustööle.
rahvusköökide roogasid. Esitasime endale ka uurimusküsimuse: kui erinevad meie valitud kolme riigi köögid siiski on? Loovtöö lõpuks leidsime sellele vastuse, millest tuleb juttu juba kokkuvõttes. 3 1.EESTI Eesti traditsiooniline talupojaköök on muutusi omaks võtnud ettevaatlikult. Pikka aega olid selle tuumaks teraviljatoidud, eriti rukkileib, seejärel kartul. Leivakõrvaseks tarvitati hapupiima, sealiha ja kala, pidupäevadel rüübati õlut. Argipäevane kasin ja üksluine menüü vaheldus pidu- ja pühadelaua märksa mitmekesisemate roogade ja paremate paladega. Just pidulaua kaudu jõudsid uuendused - toiduained, valmistamisviisid, söögid - ka igapäevamenüüsse. Valdavalt just baltisaksa köögi kaudu jõudis eestlasteni Euroopa kokakunsti areng ja innovatsioon
3. juuretise kääritamine, olenevalt kasutatud tehnoloogiast võib see võtta aega 10–30 tundi. 1. etapp Aretustsükkel Rukkileib; 11% Rukkijahu; 44% Vesi; 33% Keetu hautis; 11% Kääritamise alustamiseks on hea kasutada valmis rukkileiba. Rukkileib pannakse leige veega likku. Kui on kõrbenud osa, siis see eemaldatakse enne. Valmistatakse hautis suhtega 1 : 3 (25 g rukkijahu ja 75 g vett). Ligunenud rukkileib homogeniseeritakse ja sellele lisatakse jahtunud hautis. Käärimisaeg 5–6 tundi. Käärimistemperatuur 26–28 °C. 2. etapp Aretustsükkel vesi; 20% rukkijahu; 40%
Jäätisemaitseline tort, Brigitta Kirsitort, Vaarika-kohupiimatort, Trühvlitort, Toorjuustu- mustsõstratort, Toorjuustu-pohlatort, Draama tort, Virmaline, Kohupiimatort Jalgpall, Elleri tort, Kohupiimatort, Tort Paradiis, Nostalgia tort, Sidrunitort, Tort Valli, Kati, Mustikajogurti tort, Kodujuustu-kirsitort, Kodujuustu-vaarikatort, Ahjuõunatort. Leivad: Meie Eesti Teraleib, Meie Eesti Peenleib, Meie Eesti Rukkileib, Teraleib, Tartu Peenleib, Rüütli leib, Rukkileib, Pärnu leib, Peenleib, Must leib, Lihtne rukkileib, Kroovleib. Saiad: Meie Eesti Sai, Meie Eesti Sepik, Pagari sai, Pagari sepik, Juuli sai, Pärnu sai, Kaisa sai. Saiakesed: 2 Seesamisarv, Kukehari, Keerusai kreemiga 2 tk, Juusturull, Lihapirukas. Kringlid: Vaniljestritsel, Kaneelipärg, Õuna-iirisekringel (karbis), Pidupäeva kringel kiles, Delikatess
MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 1. Loetle ainult rukkijahust valmistatud leibade nimetused ja tootjad. (Vao A&O kauplus) As Pere Leib Tootmine Pere Rukkileib, Kroovleib, Lihtne Rukkileib, Muuli Leib, Wabariigi must leib, Wabariigi vormileib, Pärnu leib, Rae leib, Tartu Meelise leib As Leibur- Klassikaline rukkileib, Leiburi SAIB Vändra Leib Mahe (öko) rukkileib Oü Saare Leib Kroovleib, Saare peenleib As Lõuna Pagarid - Rukkileib 2. Kirjelda müüdavate tsitrusviljade sortimenti ja müügikohti. (Selver As, Paide Selver) Vaatlesin tsitrusviljade müüki Selver As-is, Paide Selveris. Tsitruselisi müüakse koos teiste puuviljadega puuviljade ja köögiviljade sektsioonis, kas külmikuriiulilt või puuviljakastist. Esindatud olid järgmised tsitruselised: apelsin, mandariin (pole hetkel müügil), klementiin, sidrun, greip, pomelo, lime, switie (pole hetkel müügil)
Keel ja kõne: Laps kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu. Matemaatika: Laps teeb vahet suurel ja väiksel ning paneb need ritta. Kunst: Laps voolib leiba. Liikumine: Laps tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu. Muusika: Laps kuulab laulu leiva küpsetamisest ja oskab kaasa teha liigutusi. Päeva temaatika Leib Vahendid Jutuke leivast. Paberist välja lõigatud suured ja väiksed leivaviilud. Pruun plastiliin ja plastikpulk. Rukkijahu ja rukkileib. Pildid erinevatest leibadest. Plaat lauluga ,,Leiva küpsetamine". A1 paberid, värvilised pliiatsid. Ettevalmistus/eeltöö: Lastepoolne Lapsed peavad välja uurima, millist leiba nende peres süüakse. Õpetajapoolne Õpetaja on välja otsinud jutukese leivast.Õpetaja valmistab suured ja väikesed paberist leivaviilud. On välja otsinud ja printinud pilte leibadest. On samuti välja otsinud laulu leiva küpsetamisest ja mõelnud sellele juurde liigutused. Organiseerimine
Catering Tartus. Marju Zupsmann. Mj110. Catering Tartus Tartus on vägagi palju firmasid, mis pakuvad ka catreningi(toitlustusteeninust majast väljas). Hinnatumad neist on ehk Frens, Entri, Truffe, Shakespeare, Astri Grill, Dorpat, Kolme Sõsara Hõrgutised. Ka meie enda, Tartu Kutsehariduskesku pakub Cateringi teenust. Entri Catering Restoran Entri pakub peale restoraniteeninduse ka Catering teenindust. Tegevust alustati 1998 aastal. See firma kasvas välja "Hotell Tartu" sulgemisest ( tekkis tööjõudu) Teenindus Pulmapeod Pidulikud vastuvõtud Sünnipäevad Suvepäevad Jõulupeod Konverentsid (kohvipausid, lõunasöögid, õhtusöögid jne...) Avamisüritused Pidulikud lõuna- ja õhtusöögid Peielauad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
2014 Tarvo Nõmm Muusik ja muusikaõpetaja. Kolis Islandile 2000. aastal. Elas Islandil 9 aastat. ,,Island on tule ja jää maa." Island Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Rahvusköök Paljud Islandi rahvustoidud on valmistatud mädandamise ja hapendamise teel. Peamiselt kasutatakse kala ja lambaliha. Islandi leib Traditsiooniline Islandi rukkileib koosneb rukkijahust, täisteranisujahust, soodast, hapupiimast ja siirupist. Küpsetamiseks kasutatakse maasisest soojust. Leivatainas pannakse papist piimapakki ja viiakse Leivamäele. Leivamäel on igal perekonnal oma leivaauk. Leiba küpsetatakse maa sees 24 tundi. Loodus Island on tuntud väga mitmekesise looduse poolest. Tuntumad turismiobjektid on vulkaanid, fjordid, geisrid ja kuumaveeallikad. Tänan kuulamast!
Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pruuliti
Loome maitseelamusi Fazeri kontserni missiooniks on luua maitseelamusi. Fazeri visiooniks on olla juhtiv toitlustus- ja teenindusettevõte valitud turgudel. Nad soovivad olla oma valdkonnas teerajajateks nii enda klientide, tarbijate kui ka personali vaatenurgast. Nad liiguvad valitud peaeesmärgi suunas nende ühise kaardi kontserni strateegia abil. FAZERI TOOTED · Fazeri 100% Rukis ja ainult rukis Rukkitäistera- ja rukkikroovjahust valmistatud rukkileib. · Fazeri Häää Rukkileib Rukkikroovjahust rukkileib. · Fazeri Must leib Tume rukki- ja nisujahust magushapu vormileib. · Fazeri Häää peenleib Rukkipüül-, rukkikroov- ja rukkitäisterajahust ning nisujahust valmistatud köömnetega peenleib. · Häää suur vormisai Nisujahust vormisai. · Fazeri Südamesepik Terade ja kliidega sepik. · Fazeri Juustumuhkel Riivjuustu kattega nisukukkel. MINU PERE EELISTUSED
17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma sissetulekuid suurendada ja viib läbi reduktsiooni ehk riigistab mõisnike maa. Mõisnikud hakkasid maksma riigile renti. Aadlike tugev vastuseis. Enamik talupoegi kuulus nüüd riigile ja riik huvitatud, et nende olukord ei halveneks. Koormised seatakse vastavusse talu majanduslike võimalustega, märgiti
Laktoosivaba koolimenüü : Makaroni-singivorm, tomativiilud, täistera küpsised Kodune seljanka,mannavaht, porgand Hakklihakaste, kartulipuder Aedviljasupp, banaan Kapsahautis hakklihaga, keedukartul, mahlatarretis + rukkileib, sai, mahl, erinevad salatid, vesi Menüü hiinlastele : Chef special soup: Paks supp kana, sealiha, kreveti, nuudli ja juurviljadega Tom Yum chicken: Vürtsine Tai supp seente, sidrunilehtede, sidrunirohu ja koriandriga AsianFair special Lamb: Lambaliha seente, paprika, porgandi ja punase chilipipraga brandikastmes Konjee lamb: Krõbe lambaliha porgandi, paprika ja sibulaga ingverikastmes Chicken noodles: Nuudlid kana, juurviljade ja munaga Mixed meat chopsy:
kõigile ratsa ja loodusehuvilistele. 1 PÄEV Koguneme kell 10.00 hommikul Kivisaare Ratsatallu Kohapeal vestleme eelseisvast matkapäevast Arutame, milline hobune on kõige sobivam Harjame ja saduldame hobuse ja matk võib alata. Piknik Tunneme ennast nagu metsarestoranis ja sööme vabas looduses Elamus saabub ehedast toidust, mis osaliselt valmib elusal tulel Menüü: lõkkel röstitud köögiviljad, lõkkel küpsetatud rukkileib,taimetee Mida näeme.. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala Jussi nõmm ja järved Paukjärv Venemäe vaatetorn Oru "sild" Pikanõmme oos Jussi nõmm ja järved Paukjärv Venemäe vaatetorn Oru sild Pikanõmme oos Päeva lõpetuseks... Saun TÄNAN KUULAMAST!
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev
tumine keskaegses Eestis Koostasid: Jandra Hektor ja Rando Pilberg Toitumine oli keskajal valdkond, mis hõlmas endas tohutuid erinevusi nii pidu ja argipäevase, samuti linna ja maaelanike toidulaua vahel. Keskaeg tõi kaasa kolmeviljasüsteemi. Talupoegade toidulaud Talupoja toidulaud sõltus looduslikust keskkonnast. Elati üksnes oma saagist. Toit oli lihtne. Kõige tähtsamad toidud: rukkileib ja kõiksugused juurviljad. Kartulit ei olnud. Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust. Põllutöö jäi tervenisti talupoegadele ja kõik teised ühiskonnakihid elasid nende kulul. Tapeti loomi, soolati liha ja kala, pruuliti õlut. Eesti aladel kasvatati puuviljadest õunu, kirsse ja pirne. Toitumine linnas Linn pidi end varustama suhteliselt väikesest piirkonnast. Linnaelanike toidusedel erines talupoegade omast palju. Jookidest kali, õlu, vein, viin.
EESTI RAHVUSTOIDUD Eesti rahvustoidud on 19.sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroad. Üks tähtsamaid sööke on rukkileib, mis muutus omamoodi sümboliks ja musta leiba hinnatakse tänini. Lisaks leivale küpsetati karaskit, sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teravilja toit on ka kama, mida vanasti söödi hapupiimaga, kuid tänapäeval süüakse seda ka jogurti või keefiriga. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad
Kiudained Kiudained Põhimõtteliselt on kiudained süsivesikud, mida ei saa seedida. Kiud on olemas kõigis taimsetes söökides. Kõik kiud ei ole aga samasugused ning nende liigitamiseks on mitmeid viise. Kiudainete liigid Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid: Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad. Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid? Kiudaineid saame me teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seeni süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Kiudainete tarvitamine Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja ga...
* 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad * Sisse tuli venelasi, rootslasi, lätlasi ja soomlasi * Rootsiaja lõpul elas Eestis 400 000 inimest, palju talupoegi *Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga harva * 17.sajandi lõpus oli kohutav näljahäda, mille ohvriks langes viiendik rahvast ROOTSI PÜÜDED LIIVI- JA EESTIMAAD ROOTSISTADA * Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba * Aadlikud läksid rüütelkondadesse, eraldi Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa * Rootsi kuningate katsed Baltikumi rootsistada olid edutud
". Nüüd muretsetakse sööja pärast ja öeldakse talle "head isu!". Kes vanasti leivatüki maha pillas, võttis selle jalamaid üles ja andis palale suud. Nüüd tuleb ette, et leiba loobitakse terve käär või kannikas saadetakse jäätmehunnikusse. Ega toit meie päevil ometi nii odav ole, et ainult puudus ja tühi kõht inimesele leiva hinda meelde tuletaksid! 7 ET LAUAL LÕHNAKS VÄRSKE RUKKILEIB Eestlaste peamine toit läbi aegade on olnud rukkileib. Leiva vastu tundsid meie esivanemad sügavat austust, sest see sai lauale üksnes suure töö ja vaevaga. Leib oli püha ja ta on meist vanem. Öeldakse küll, et inimene ei ela üksnes leivast, siiski ei saa kuidagimoodi läbi ka ilma leivata. Leivavili Leivavili tuli õigel ajal lõigata, siis terad välja rabada või masindada ning kuivatada. Leivavili ei tohtinud põllul hakata idanema ega kopitama minna. Heal leivaviljal pidi
1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kartul, taime-ja puuviljaliigid) üks esimesi söödajuurvilja kasvataja hüdrotehnilise rajatise algataja masinlüps laudas edendas silo tegemist Sangaste rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Maailma vanim siiani põllumajanduslikult kasvatatav rukkisort Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis Sangaste rukki morfoloogia Sangaste kõrs on:
KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid);
kiiresti täiskõhutunne Kõige väärtuslikumad on täistera- lihtjahust valmistatud leivad Leibade toiteväärtuse ja ka maitse parandamiseks lisatakse leibadele veel mitmesuguseid lisandeid, näiteks seemned, pähklid, idandatud seemned, rosinad jms. Erinevate leibade valik Rukki-ja segaleivad Peenleib Must leib Teraleib Näkileib Vormileib Nisuleib Seemneleib Rukkileib Valmistatakse rukkijahust, juuretisest, vees, soolast, suhkrust ja vastavalt soovile ka koriandrit, köömneid, maltoosat(linnaseekstrakt), seemneid jne Peenleib Valmistatakse naturaalsest juuretisest, rükkipüülist, veest, nisujahust, rukkikroovjahust, valge linnasejahust, pärmist, soolast ja suhkrust. Võib lisada ka köömneid Must leib Valmistatakse linnase-humalajuuretisest,
RAKENDUSBIOLOOGIA 1 artikli analüüs Dajana Pärt 1. Aktikkel FUNKTSIONAALNE TOIT Funktsionaalsus on Jaapanist pärit mõiste. Nende ainete valik põhineb laialdastel teaduslikel uuringutel, mis kinnitavad funktsionaalse toidu abil näiteks parandatud kaltsiumi omastamist või lipiidide ainevahetust. Funktsionaalne toit Funktsionaalne on toit, mis lisaks tavapärastele toitelistele omadustele mõjub soodsalt organismi füsioloogilistele funktsioonidele, mis edendavad tervist ja heaolu. Mis teeb toitu funktsionaalseks? · Probiootilised piimhappebakterid · Kiudained · Vitamiinid · Mineraalained · jm Miks kasutada funktsionaalset toitu? · Alati on targem, kasulikum ja odavam tervist hoida ja haigusi ennetada, kui neid hiljem ravida · Teades, et on olemas toidud, mis avaldavad meile soodsat mõju, omame läbi toiduvaliku suuremat kontrolli oma heaolu üle · Elu on muutunud: - aega on vähe - toitumisharjumused on teised - tervislik toit...
Eesti vabariigi aastapäeva kõne Tere, Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Mari Mets ja kõnelen täna teemal Eesti vabariigi aastapäev. Tänavu aasta tähistame kogu Eesti rahvaga Eesti 97.ndat sünnipäeva. Sel päeval mõtleme kõik oma riigi peale, kuid iga inimene teeb seda nii nagu tunneb ja soovib. Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli. Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning hiljuti toimunud rahavahetus. Mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui me...
– Fruktoos ehk puuviljasuhkur – Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur – Kiudained • Sellest räägime kohe…… Kiudained • Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. • Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. • Kiudained muudavad soolesisalduse veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. • Viimane asjaolu aitab vältida kõhukinnisust. Kiudaine allikad • Head kiudaine allikad on: – Rukkileib – Täisterasai – Sepik – Müsli – Tatra- ja kaerahelbepuder – Aed- ja puuvili – Teised täisteratooted Vitamiinide juurde…. • Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. • Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. • Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad.
Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib. Tõeliseks sammuks leivaküpsetamise ajaloos oli aga leivaahjude ehitamise algus. Need püsisid kauem soojana ning leivale moodustus õhem ja rabedam koorik, sisu aga valmis aeglasemalt ja ühtlasemalt. Eelmise sajandi 80. aastatel leiti Berni lähedalt maailma esimene hästi säilinud rukkileib, mis oli küpsetatud viis sajandit tagasi. Egiptuse matmispaikadest on leitud säilinud nisu- ja rukkiteri, 3500 aasta vanust hästi säilinud nisuleiba hoitakse aga New Yorgi Metropolitani kunstimuuseumis. Meie rukkileiva ajalugu algab 11. sajandist ja on seotud rukkikasvatuse ja -töötlemise arenguga meie piirkonnas. Rukkileiva valmistamine on traditsioon, mis on kujunenud sajandite vältel ning põlvkonnalt põlvkonnale kogemuste ja teadmistega edasi antud
juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. liikumisvabaduse säilitasid vaid vabatalupojad. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus, hiljem tuli ka ette talupoegade võõrandamine maast lahus. Talupoega oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli kujunenud välja pärisorjus. Keskaegsed põllutöö riistad olid poolvikat, kuuselatväke, raglid, vennasader, harkader, karuäke. Kõige tähtsam toit oli rukkileib, herned, oad, naeris. Kartuleid ei olnud. Talupoja jookidest oli kõige tähtsam kali ja õlu. Seljas olid neil tavaliselt linased püksid ja särk ning seljas villane kuub.
rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kolmekuningapäevani (06.01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina . Mõnel pool söödi ka tanguputru , või siis rasvasilmaga putru. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba.. lambaliha või veiseliha
Refera Kasulikud toiduained Pärnumaa Kutsehariduskeskus MT-10B Liivika Raudsepp November 2010 Kiudained Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra ja kaerahelbepuder, aed ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja leib, sepik) Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle
kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus ● Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem leivavili) ja otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahust valge leib ehk sai kuulus pidupäevade söögilauda. ● Lihaloomadena peeti sigu ja lambaid, piima ja liha saamiseks veiseid. ● Kodulindudest söödi kanu ja hanesid. ● Kaladest söödi lõhet, ahvenat, latikat, haugi jne. ● Imporditi heeringat ● Kaunviljad on olnud keskaja inimese toidulaual väga olulised, kuna neid oli lihtsam kasvatada, terad olid valgurikkad ja toitvad. ● Kõige enam olid esindatud herned, leidus ka läätsi
enne lõplikku vormimist ja küpsetamist selitatud võid . Selitatud - Kurnatud ja sulatatud . Ümmargune taigen keeratakse seejärel ruuduks ning rullitakse 15*15 cm . Leiba küpsetatakse kuumal pannil , kuni leivale ilmuvad pruunid täpid . Leib keeratakse ringi ning küpsetatakse ka teine pool . · Prantsuse leib ehk baguette - Taignas on vedelikus vesi . Kujult on piklik leib , krõbeda kooriku ning pehme sisuga . · Pumpernikkel - Hapukas rukkileib Saksamaalt . · Soodaleib - Leib on pärit Iirimaalt . Ta on valmistatud nisujahust ning vadakust ja teda kergitatakse soodaga ja küpsetuspulbriga . Koostisosadesse kuuluvad veel kaerakliid , küpsetuspulber , söögisooda , sool ning maitsestamata jogurt või hapupiim . · Tortilla - Teda võib täita nii soolaste kui ka magusate täidistega . Teda valmistatakse nisujahust . Tortilla on pannkoogitaoline õhuke leib .
Erinevad B-rühma vitamiinid parandavad üksteise toimet, vitamiin D suurendab kaltsiumi omastamist jne. Kõige paremini omastab inimene toiduaines naturaalsel kujul sisalduvad vitamiinid ja mineraalained. Tabel 8. Peamiste vitamiinide allikad toidus Vitamiin Olulisemad allikad Vitamiin A karotenoidid (porgand, paprika), või, kala- ja loomamaks, rasva sisaldav piim Vitamiin D munakollane, või, rasvane kala, pärm Vitamiin E porgand, kapsas, taimsed õlid, rukkileib, nisuidandid, seemned Vitamiin B1 täisteravilja tooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais Vitamiin B2 piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, maks, spinat Niatsiin kanaliha, kalatoidud maks, täistera nisujahu, piim, muna Vitamiin B6 rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks Folaadid rohelised taimeosad, neerud, oad, liha, maks, Vitamiin B12 tailiha, verivorst, maks, munakollane, juust, seened
Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. · Leib ja teraviljad. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted. Valik erinevaid pannkooke, kulebjaakad, nuudli ja pärmitaignast klimbid, mis võivad olla küpsetatud, keedetud, praetud, täidetud ükskõik millega kapsast lihani, seentest puuviljadeni. Magusad koogid, tordid, rullid, puuviljadega pärmitaignad on vähemalt teekõrvaseks. Leib on iseenesest nii tähtis, et seda kasutatakse Maitsestamine ·
tänini kasutusel. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks, pudruks või taignaks, millest vooliti käkid. Ida-Euroopa toitude hulka kuulub ka vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel, mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi soojalt rõõsa piima, sulavõi või rasvakõrnetega, pärast hangumist ka tarretisena. [] 9 Leiva tähtsus ja küpsetamine Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks. Leiva
Laupäev · Hommikul soojendati suppi. · Päeval hammustati niisama leiba, saia, võid. · Õhtuks oli alati puder, kas siis kartuli- või tangupuder ja ahjuliha. · Kõrvale joodi hapupiima. Pühapäev · Hommikul soojendati kartuliputru, süüdi leiba, saia, võid. · Kõrvale joodi viljakohvi või võipiima. · Päeval keedeti hapukapsasuppi, mida söödi 3 korda. Pühapäeva lõunaks, õhtuks ja esmaspäeva hommikul. Rukkileib · 7-8,5kg rukkijahu · 5l vett · Juuretist · soola Leivaga seotud uskumused · Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba, pere lagunemist · Kes lõikas sooja leiba, sellel purunes leivaõnn. · Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast enne tükikese ära, et mitte oma leivaõnne ära anda. Leivaga seotud uskumused · Pätsi ei pandud lauale lõigatud ots ukse poole leib võis majast välja minna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
