Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Joonis 1.2. Kakaouba kasvatavad Joonis 1.1. Kakaooad (ICCO) riigid (ICCO) Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 4 2. Tume sokolaad - kirjeldus Kirjandus terminile "tume sokolaad" ühtsest definitsiooni ei anna, ka ei anna seda Euroopa Liidu ega Ameerika Ühendriikide (USA) õigusaktid. Üldiselt mõistetakse tumeda sokolaadi all sokolaadi, kus on
Kuulub taimede riiki, haisupuuliste sugukonda ja kakaopuu perekonda Kasvab Kesk ja LõunaAmeerikas Milline on kakaopuu? Kõrgus on tavaliselt alla 8 meetri Väändunud tüvi ja lai võra Viljad ja õied kasvavad välja otse tüvest või okstest, ning aastaringselt Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Kakaouba Ubades leidub ligikaudu 400 aroomi Oad sisaldavad vererõhku alandavaid aromaatseid ühendeidpolüfenooli ja ubadel on ka köha leevendav toime
9000000 8000000 7000000 6000000 5000000 4000000 3000000 2000000 1000000 0 • Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni, loomade ja taimede elupaikade vähenemist, metsapinna vähenemist, väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette. • traditsioonide järgi on paljud rahvad, ka eestlased juba tuhandeid aastaid tegelenud põllumajandusega Kakao ja kakaotooted Kakaotaime kasvutingimused • Kakaouba kasvatatakse niiskes ja kuumas troopilises piirkonnas ekvaatori lähedal, sest sealne kliima on kakaopuudele sobivaim. Kus kasvatatakse? • 70% maailma kakaoubadest on pärit neljast Lääne-Aafrika riigist: Elevandiluurannikult, Ghanast, Nigeeriast ja Kamerunist. • Ülekaalukalt kõige rohkem – enam kui pool maailma kakaost – kasvatatakse Elevandiluurannikul ja Ghanas. Neile järgnevad Indoneesia, Nigeeria, Kamerun, Brasiilia ja Ecuador.
põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
• tavaliselt alla 8 meetri kõrge • igihaljas • väändunud tüve ja laia võraga • kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid • kakaopulbrit • kakaod • šokolaadi
illegaalsete uimastite kasutamine ja ringlus. Columbia tuntuim narkoparun Pablo Escobar MAJANDUS Pärast II maailmasõda oli Columbia põllumajandus- tööstusmaa Columbias leidus ja leidub ka tänaselpäeval rohkesti maavarasid Trantsport oli arenenud Tähtsad eksportkultuurid olid: kohviuba, banaanid, puuvill, tubakas ja kakaouba Kaubanduspartnerid Loomadest kasvatati: veiseid, lambaid, sigu ja kanu Narkomaffi a RAHVASTIK Rahvaarv 32,4 miljonit Põllumajanduses tegutses 27%, tööstuses 21% ja teeninduses 18% tööhõivelisest rahvastikust Domineerisid suurmajandid Üle miljoni talupoja oli täiesti maata Üle 1 miljoni perekonna elas hurtsikuis 15% tööhõivelisest rahvastikust oli tööta TÄNAN KUULAMAST!
F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse arvutamiseks. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti iseloomustajatest (niiskusesisaldus). Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55...3,40; Veel kaupasid: metall-lehed 0,16...0,76; kakaouba kottides 1,92...2,4; puuvill pallides 1,39...4,6 Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel S.F tavaliselt väiksem kui tükklastil. Laevadel on sama ühikuga näitaja lastiruumide erilastimahutavus.
F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse arvutamiseks. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti iseloomustajatest (niiskusesisaldus). Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55...3,40; Veel kaupasid: metall-lehed 0,16...0,76; kakaouba kottides 1,92...2,4; puuvill pallides 1,39...4,6 Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel S.F tavaliselt väiksem kui tükklastil. Laevadel on sama ühikuga näitaja lastiruumide erilastimahutavus.
tatras, õunas viinamarjas, pohlad Polüfenoolid - punane granaatõuntes, jõhvikates, kakaouba, oliiviõli, tume sokolaad, must/roheline tee, õund, viinamarjad,
sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval maailma vaesemates piirkondades tööd ja ülalpidamist kümnetele miljonitele inimestele Meie magusatootja Kalev saab oma tooraine Ghanast Kakaoubadest tehakse kakaod Sokolaad, kakaopulber, kakaojoogid, kakaovõi Kakaopulber Kakao jõuab tarbijateni tahkest kakaomassist jahvatatud pulbrina, mis peab sisaldama mitte vähem kui 20% kakaovõid. Pagari ja
Multinatsionaalsete korporatsioonide tekkimine Globaalse kommunikatsiooni areng Soodustab migratsiooni Globaliseerumine nii vähendab kui ka suurendab riikidevahelisi erinevusi. 2 näidet: Riikidevahelised erinevused vähenevad Riikidevahelised erinevused suurenevad Igas maailma riigis on võimalik osta Coca- Ghana peamiseks ekspordiartikliks on Cola kompanii jooke kakaouba, Saksamaa ekspordis on tähtsal kohal autotööstuse toodang Nii Hispaanias kui ka Egiptuses on tähtsal Arengumaadele on jäänud mitmed kohal turismitööstus allhanketööd, mistõttu sellest saadav tulu on väiksem Rahvusvaheline kaubandus 16. saj Riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega Absoluutse eelise teooria – Adam Smith
XVII sajandi algul levis shokolaadi valmistamise ja joomise komme Inglismaale, kus lisati puht inglaslikult loomulikult piima. Sellest ajast tunneme piimashokolaadi. Tahket shokolaadi tahvlitena hakati valmistama alles umbes 1810.a. Prantsusmaal, seejärel 10 aastat hiljem Inglismaal. Eestis oli esimesi tuntumaid shokolaaditootjaid firma Georg Stude XIX sajandi teisel poolel. SOKOLAADI VALMISTAMINE 1. Kakaoubade töötlemine. Ostetakse sisse toores kakaouba. Põhiline oasort on Gana, kuid kasutatakse ka Elevandiluuranniku ube. Toored oad sorteeritakse, eraldatakse võõrlisandid (kahjustatud oad, kivid, pulgad, pinnasetükid jne). Sellele järgneb ubade röstimine kõrgel temperatuuril. Röstimisprotsessis toimuvad esimesed muutused kakaoubade värvis aroomis ja füüsikalis- keemilistes omadustes. Ubade värv muutub punakaspruuniks, maitse paraneb, tekib shokolaadile iseloomulik mõrkjas maitse, väheneb ubade happesus ja parkainete sisaldus.
Kakaopuu kasvab kuni 12m krguseks puuks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5- 6 meetrini. itsema hakkab ta 3-aastaselt. ite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel- kauliflooria. isi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus vib ulatuda 30 cm-ni, läbimt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane vi oranz. Valge vi punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu itseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Peamised kasutusalad Küpsed marjad ligatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Kuivatatud oad viiakse vabrikusse, kus need sorteeritakse, röstitakse ja vabastatakse rabedatest koortest
Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t või cu.ft/t Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks – Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti karakteristikutest (niiskusesisaldus) Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55- 3,40; metall-lehed 0,16-0,76; kakaouba kottides 1,92-2,4; puuvill pallides 1,39-4,6 Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel on S.F tavaliselt väiksem kui tükklastil Ülesanne. Laev võib peale võtta 6000 t kaupa, laeva lastiruumide mahutavus on 14400 CBM. Laevale tahetakse laadidakaupa, mille S.F on vastavalt 3,3. Milline on lastitava kauba mass? Lahendus. 14400⁄3,3 = 4363,64 6.Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) – suure stoovimisteguriga last, mille eest arvestatakse veoraha
Tacna - - Peruu lõunaosas Peruu majandus Maavaradest leidub vase-. Plii-, tsingi-, molübdeeni- ja rauamaaki, samuti hõbedat, kulda, naftat ning fosfriiti. Tööstusharudest on olulisemad värviliste metallida ning rauamaagi tootmine, keemia-ning masinatööstus, samuti ka kalatööstus. Peruu on suurimaid põllumajandussaaduste eksportijaid Ladina-Ameerikas. Kõige tähtsamad ekspordiartiklid on kohviuba, suhkur, puuvill ja kakaouba. Oluline on ka kokalehtede illegaalne eksport. Troopilistest vihmametsadest saadakse väärtuslikku puitu. Andide karjamaadel on levinud alpaca-, laama- ning vaisekasvatus. Kalapüügi maht on aastati erinev, kuid tähendab riigile olulist sissetulekuallikat. Peruu majandust iseloomustab selle riigi varieeruv pinnamood. Mägialad on rikkad oma loodusressursside poolest ning Vaikne Ookean pakub suurepäraseid kalastamisvoimalusi. Samas on liigne soltumine loodusressurssidest viinud Peruu
5 kilogrammi ning vastab seega umbes 25 kanamunale. 4. INIMESED SAVANNIS Ammustest aegadest on savannid olnud kasutatavad karjamaadena. Aafrika savannid on ühed maailma vanimad asustatud alad. Savannides asuvatel karjamaadel karjatatakse peamiselt veiseid, aga ka kitsi ja lambaid. Põlluharimisega tegeletakse vähe, sest seal on põuad. Põhitoiduviljad on mais, bataat, maniokk. Soodsamate tingimustega piirkondadesse on rajatud suuri istandusi, kus kasvatatakse ananassi, banaani, kohvi- ja kakaouba, õlipalmi, maapähklit, tubakat ja puuvilla. Kuival aastaajal tegelevad naised vee hankimisega, mehed otsivad tööd linnadest. Kenyas ja Tansaanias areneb turism, mis pakub tööd savannide põliselanikele. Paljud neist töötavadki rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahiturismi arendamisel. Savannis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, leidub aga raua-, alumiiniumi- ja mangaanimaake. Nagu mujalgi
tulemuse, tuleks eelistada spetsiialseid köögišokolaade. Kauplustes on need tavaliselt eraldi maiustustest nimelt maitse ja lisaainete riiulil. http://www.pierre.ee/site/?house=3 7. Kakaoubade erinnevad sordid Kakaoube on olemas kolme erinevat sorti, mille alla kuuluvad Criollo, Forastero ja Trinitario. Kõige peenemaks neist peetakse Criollo ube, mida võrreldakse isegi Arabica kohvioaga. Mõnesaja aasta eest oli see kakaouba veel väga tavaline, kuid nüüd on see muutunud palju haruldasemaks. Haruldaseks on see muutunud selle poolest, et Criollo ubade puud on haigustele kergesti vastuvõtlikud. See uba annab šokolaadile omase punaka tooni ning mõnusad maitsenüansid. 9 Forastero on tavalie sort, mida kasutatakse šokolaadi masstoodanguks. Sellel oal on ka palju alamsorte, näiteks: Ecuadori Cacao, Nacional ja Arriba Forastero. Mõned neist on väga
20-40 seemet. Seemned kuivatatakse,röstitakse ja purustatakse. Tulemuseks saadakse pruun kakao mass, millest pressitakse suurem osa kakao õli välja ja jääki nimetatakse kakaopulbriks. Kakaoõli on hinnaline rasvaine mida kasutatakse toorainena kondiitri, kosmeetika ja farmaatsija tööstuses. Kakaoõlil on madalal sulamis temperatuur 30-35 kraadi mis kindlustab selle rasvaine sulamise ka suus. Kakao õli ei rääsu kergesti, mis tähendab et sokolaad ja kakao säilivad hästi. Kakaouba koosned järgmistest toitainetest: vett(6-8%), rasva(39-60%),valku(12%), tärklist(7%), parkaineid(2- 5%). Kakao baasil toodetakse sokolaadi, kakaopulbrit ja kakaojooki. Võrrelded teiste jookidega annab kakao rohkesti energiat. Kasutatakse valmistamiseks piima ja suhkrut. Sokolaad Valmistamiseks on vaja kakaomassi, rasvainet,suhkrut ja erinevaid lisandeid(piimapulber, pähklid, kohv, rosinad, vahvlid jm). Sokolaadid liigitatakse:
nimetatud riigi kõrgeim mäetipp Bolivar, mis on 5007 meetri kõrgune. See asub riigi põhjaosas Merida Kordiljeerides. Riigi põhjaosa hõlmavad Andide ahelikud vaheldumisi viljakate orgudega. Riigi lõunaosas laiub metsane Guajaana mägismaa, mille kõrgus on üle 2000 meetri. Kahe mägiala vahel asub Orinoco madalik, millel voolab Orinoco jõgi. See jõgi on riigi kõige tähtsam jõgi, mis on 2730 meetri pikkune. (1) Põllumajandusele on iseloomulikuks rohked eksporditavad saadused (kakaouba, tubakas, kohviuba), banaanide ning suhkruroo üleküllus ning ka suutmatus rahvale piisavalt põllumajanduslikke saadusi toota ja suur, oluline osa (nisu, mais, uba, aedvili, 6 liha) tuleb sisse vedada. (1) Üheks vältimatuks looduse oskas on Venezuelas ka põlisasukad, kes veel alles, elavad kaugel sisemaal Brasiilia piir ääres. Suurim on yanomani hõim, kokku 17 000 indiaanlast. Yanomanid on kütid ja korilased
113. Kasutamine: munapulber segatakse veega (temp mü 45 °C) ja lastakse paisuda. 114. Kuiva munapulbrit ei kasutata, kuna pulbriosad ei jõua taignas piisavalt paisuda. 115. 100 g muna saamiseks vajad: 27.5 g täismunapulbrit ja 72,5 g vett 116. Säilitamine: Kogumunapulber kuivas ja jahedas 1a; munakollasepulber 8 kuud (säilivus piiratud rasva tõttu). 6. Kakaopulbri valmistamine 117. Ühes viljalihas 25-50 kakaouba. Kakaopulber taignate, täidiste ja glasuuride valmistamisel. 118. Kakaomass sisaldab 50-54% kakaovõid. Kakaovõid kasutatakse sokolaaditööstuses. 119. Kakaopulber kakaost pressitakse välja kakaovõi, järelejääv kuiv mass on kakaopulber 120. Kakaopulbrit on kahe kvaliteediga: kakaopulber, mis sisaldab 20% kakaovõid/8% kakaovõid. 121. Kakao ei tohi segades klimpe moodustada. Niiskusesisaldus võib olla kuni 9%. 122
väetist (puistena) ning kottides (big-bag`is), metalle (s.h. ka värvilisi), paberit, tselluloosi, seadmeid ja konstruktsioone, puit- ja saematerjale, veoseid kottides, konteinereid ja külmutatud kaupa. 21 Iga kuu töödeldakse ligi 40 laeva erineva suuruse ja mahuga ning kuni 100 000 t veoseid teistelt transpordivahenditelt. Näiteks raudtee kaudu saabub või läheb teele paber, metall, kakaouba j.m.s. Kokku töödeldakse kuni 1000 vagunit kuus. Autotranspordil saabuvad või lähevad teele väikeklientide erinevad veosed, see moodustab 60 % terminali kaubakäibest. Ligi 20 % veoseid laaditakse mere- ja raudteekonteineritest ning nende veoste osakaal suureneb. Hea tehnoloogiline varustus, tööde oskuslik korraldamine ja planeerimine, terminali töötajate (stividoride, dispeterite, dokkerite ning
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur ...
või külmakuivatatud kalatoitu, mida on võimalik saada akvaariumipoodidest. Need sisaldavad kuivatatud ja külmutatud ussikesi ning putukaid. Maailma juhtivaks akvaariumkalade toitude tootjaks on Tetra. MAGUS (KAKAO, NÄRIMISKUMM JA MUUD) Kakaopuid on 3 erinevat sorti. Kakaopuu viljad võivad olla rohelised, kollased või pruunid, 10- 30 cm pikkused ja 5 cm läbimõõduga. Vilja sisemus on jagatud viieks kambrikeseks. Ühes viljas on 20- 40 seemet. Kakaouba sisaldab: Rasva 40- 60%, Valku 12%, Tärklist 7%, vähemal määral vett, parkaineid, mineraalaineid, kofeiini, teobromiini. Suurimad kakao tootjad on Elevandiluu Rannik, Ghana ja Indoneesia. 19.sajandil rajati sokolaaditehaseid Euroopasse ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Töötlemisel korjatakse valminud viljad puudelt. Kuivatatakse päikse käes, kus seemned
Munapulbri niiskuse sisaldus on 4%. Pulberi kvaliteet langeb suure õhuniiskuse sisse imamise tõttu kiiresti. Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel paisuda, kuna kuiva munapulbriosakesed ei paisu tainas piisavalt. (http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s %C3%B5nastik/toiduained/14116/) - Kakaovõi. Kakaopuu viljad on suured rohelised kaunad, milles on 30-40 kakaouba. Vilja valmides korjatakse need käsitsi ja võetakse kakaooad välja. Peale kuivatamist, fermentatsiooni ja röstimist oad purustatakse ja neist pressitakse välja kreemjas segu, millest tehakse kakaovõid. Kakaovõi on 37 taimsete rasvade seas ainulaadne, sest toatemperatuuril on see tahke ja sulab kehatemperatuuril. Puhtal kujul on kakaovõi kõva aine, mida on võimatu nahale määrida.( http://www.felicity
5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju. Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks. 7. KAKO JA SOKOLAAD. Kakaopuu viljad on paksukoorega, 15 25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või pruunikad. Viljaliha sees on ridadena 20 50 pruuni seemet ehk kakaouba. Kakao on kõrge toiteväärtusega ja aitab ka kaasa seedimisele, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. Kakao-oad on suhkruvabad, sisaldedes valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E- vitamiine. Kakao saaduste kasutusalad on: 1. Sokolaad 2. Kakaopulber 3. Kakaojoogid 4. Kakaovõi Kakao jõuab tänapäeval tarbijateni tahkest kakaomassist jahvatatud pulbrina, mis peab sisaldama mitte vähem kui 20% kakaovõid (nt
Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Valgujärjestuste võrdlemisel saab ennustada, millised valgud on pärit sugulusorganismidest. Bakterite liigid Kirjeldatud ca 6000-7000 liiki, ilmselt on 100-1000x rohkem liike. 1995 sekveneeriti esimene bakteri genoom- Haemophilus influenza. Valke kodeerivate geenide DNA järjestustelt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmbaasides. Geenipank. Kakaouba fermenteeriv bakter Acetobacter pasteurianus. Genoomi suurus oli 2.8 Mb + 7 plasmiidi. rRNA operone 5 korduses. Endoploügalakturonaas langundab pektiini. Pektiini lagundamine on vajalik kakaoubade fermentatsioonil. Kaasaegne prokarüootide süsteem Baseerub 16SrRNA geenide järjestustel Bakteritel 29 hõimkonda, arhedel 5 hõimkonda. 11 BAKTERITE KUJURÜHMAD 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Kruvibakterid e
Kakaopuud kasvatatakse praegu rohkem Lääne-Aafrika maades, kuigi pärit on ta Lõuna- Ameerikast. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid asteegid ja maiad kakaopulbrist vahutavat ja ergutavat jooki xocoatlit (kibedat vett). Hispaanlased tõid kakao 16. saj. algul Euroopasse ja vedasid istikud purjekatel Aafrikasse ja Aasiasse. Kakaooa mass on umbes 1 g (ühes viljas, mille kuju meenutab kurki ja kaalub kuni 500 g, on 20...40 seemet kakaouba). Ta sisaldab 6...8% vett, 39...60% rasva (kakaovõid), 7% tärklist, 10...13% valku, 3...6% parkaineid, 2,5...5% mineraalaineid, 1...2,3% teobromiini ja 0,05...0,36% kofeiini. Kakao ergutav toime tuleneb põhiliselt teobromiinist, mis suuremas koguses on mürgine. Kakaopulbrit valmistatakse kakaoubade massist, millest on välja pressitud kakaovõi. Kakaopulber on sokolaadi valmistamise kõrvalsaadus. Sisaldab 10...17% rasva,
annaabi.ee 
