Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid
JUUSTUD Kertu Tedremäe TRADITSIOONILINE EESTI JUUST Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve Meierei Koostis: Pastöriseeritud piim, bakterjuuretis, sool, laap, tardaine: kaltsiumkloriid, säilitusaine: kaaliumnitraat 100g toodet sisaldab: Energiat 1388 kJ / 334 kcal; rasvu 25 g, millest küllastunud rasvhappeid 16,4 g, süsivesikuid < 1 g, millest suhkruid <0,5 g, valke 27 g, soola 1,4 g Kasutusalad: Võileival, snäkina TOOTE ISELOOMUSTUS toodetakse aastast 1958 maheda, nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga täisrasvane ja suure kaltsiumisisaldusega konsistentsilt poolkõva, elastne ja kergelt viilutatav, ebaühtlaselt jaotunud üksikute 3 5mm läbimõõduga ovaalsete või ümarate aukudega tootmisel ei ole kasutatud loomset laapi, sobib taimetoitlastele enne serveerimist on soovitav juustu hoida vähemalt 30min toatemperatuuril KODUJUUST KLASSIKALINE Bränd: Piimameister OTTO Tootja: OÜ Est...
Koostis: pastoriseeritud täispiimast kohupiim (74,9%), jogurt (10%), maasika moos (10%), suhkur (5%), vanillisuhkur (0,1%). Sertifitseeritud mahekoostisosasid tootes: 84,9% Harilik kohupiim Koostis: täispiim, laap.100gr. sisaldab: 8 g valku, 12 g rasva, 4 g süsivesikuid, 147/613 kcal/kJ. Praktiliselt valge, pehme mass, milles on vaevumärgatavad struktuuri meenutavad vormid. Õige pisut hapukas, keskmiselt täidlase hoiakuga, täispiima maitsega. Suus struktuurielemendid peaaegu tundmatud. Mõeldud eelkõige toidu valmistamiseks ja maitsestamiseks oma soovi mööda. Küüslaaugu, kurkide, ja maitserohelistega maitsestades saab huvitavaid tiodulisasid. Suvisel ajal sobib
390kcal/1636kJ, valke 25,5g, süsivesikuid alla 1g, rasva 29,5g ???? 33. Juust Tilsit 45% 3.85 34. Pandivere 28.5% 6.60 villutat 35. Juust Tartu 22% 6.60 villutatud (Piimameister Otto) 36. Saida juust Koostis: täispiim, (Saidafarm AS) sool, juuretis, laap. 100g. sisaldab keskmiselt: 388kcal/1609kJ, 28g rasva, 24g valku, 1g süsivesikuid. 37. Sulatatud juust 7.25 (Merevaik) 38. Päikse sulatatud juust 4.95 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat 195kcal/813kJ, valke
gaaside moodustamise intensiivsust. Kõige olulisemad mikroobid juustutootmisel on piimhappebakterid. 26. Nimeta juuretise kriteeriumid. Millisel kujul juuretisi kasutatakse? Juuretise klassifikatsioon. On olemas nii kuivjuuretised kui ka vedelkultuurid. Klassifitseeritakse: D, L ja LD või siis mesofiilsed ja termofiilsed. Primaarsetest ja sekundaarsetest mikroobidest valmistatakse eraldi juuretised. 27. Mis on laap? Mis ühikutes mõõdetakse laabi kalgendamisvõimet? Mis mõjutab laabi aktiivsust? Laap on ensüüm, traditsioonilist laapi toodetakse piimavasikate libedikest. Laabis sisalduvad kaseiini kalgendavad ensüümid, millest kõige olulisem on kümosiin. Laapi saab toota ka teiste loomade magudest, aga saab kasutada ka taimset või mikroobset laapi. Laabi aktiivsust tähistatakse arvuga , mis näitab kui palju ühe grammi laabiga saab kalgendada 35 ºC juures 41 min
sooja kohta jäetud piim kalgendus, ja kui mass vedelikust eraldati, saadigi maailma esimene juust. Mütoloogias on piim ja juust jumalate ning vägilaste toit. Ka vanas Rooma riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Tegemist oli rikaste inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi veinist kallim. tootmine Kalgendamine, juustumassi vormimine Esiteks piim kalgendatakse. Selles järgus piimale lisatud juuretis või laap (noore mäletseja maost saadav ensüüm) töötleb piimavalke ja põhjustab vaari kalgendumise. Juustumassi vormimisel eemaldaks juustumassi vesi (vadak). Pärast vormimist juustumassi jäävast vadaku hulgast sõltub juustu kõvadus ja struktuur. Selles järgus toimub hallitusjuustude puhul ka juustu lõikamine. Soolamine, külvamine, laagerdumine Järgmisena juustumass soolatakse. Soolamine pidurdab mikroorganismide kasvu, parandab juustu kvaliteeti ning
· Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine · Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsusega laap · Kalgendi lõikamine · Järelsoojendus tera kuivatamiseks 1. etapp: 35-43ºC, iga 2 min tagant tõstetakse temp 1ºC, lisaks hoitakse 15 min TF (Str, Lb) 2. etapp: temp tõstetakse 55ºC, lisaks hoitakse 15-30 min · Segamine, vadaku eraldamine · Sadenemine, juustuteramass kogutakse linasele riidele, lastakse nõrguda, pärast lühiajalist seismist vormidesse · Pressimine üleöö · Soolamine 2-3 päeva 23% soolvees temp 10ºC
pärit on. Camembert juustu ametlik sünniaasta on 1791. Camembert juust Enne kui Camambert juustu puhul seente olemasolust aru saadi, oli juustu värvus juhuslik. Enamasti sinakashall, pruunide plekkidega. Vaatleme valgehallitusjuustu tegemist Camembert juustu näitel... Camembert juustu tehakse pastöriseerimata lehmapiimast. Esmalt piima soojendatakse. Soojendatud piim nakatatakse mesofiilsete bakteritega. Seejärel lisatakse laap. Siis lastakse segul paatuda (kõvaks muutuda). Kalgendamise tagajärjel tekkinud juustumass pressitakse ja vormitakse kindla suuruse ja kujuga. Camembert juust valmistatakse väikestesse, kuskil 250 grammiste sõõridena. Soolamine. Transporditakse soolatud juustumass Camembert'i vormidesse. Neid keeratakse iga 6 12 tunni tagant, et lubada vadakul nõrguda ühtlaselt lõigatud juustumassist. 48 tunni järel iga vorm sisaldab lamedat, silindrilist tahket juustumassi, mis
ning toiduvärv beeta-karoteen. Olgugi, et tegemist on loodusliku toiduvärviga, ei näe ma põhjust, miks see ei võiks seal olemata olla. Sellegipoolest kasutan margariini edasi, kuna see on pehmem ning näiteks Taluvõist mugavam leivale määrida. Maitse poolest jääb muidugi viimasele alla. Antud toode on vähemalt pakendi järgi kõige vitamiinirikkam, kuna sisaldab A, D ja E vitamiine. Eesti juust Light (150 g) Koostis: pastöriseeritud piim, juuretis, laap, keedusool 1,7%, tardaine kaltsiumkloriid, säilitusaine kaaliumnitraat. Rasva kuivaines 26%. 100g toodet sisaldab keskmiselt - energiat 267 kcal / 1116 kJ - valke 33 g - süsivesikuid 0 g - rasva 15 g Analüüs: Tundub suhteliselt ohutu toode, kuid nina võtab krimpsu säilitusainena kasutatav kaaliumnitraat. Näiteks nitraadirikaste taimede kasutamine imikute ja väikelaste toitudes on keelatud, sest imiku hemoglobiin on aldis nitraatide mõjule ja
eutanaasia legaliseerimist." Meie teiseks argumendiks on: Eutanaasia tuleks legaliseerida, sest inimesed ei tohiks oma elust mitmeid aastaid lihtsalt valudes piineldes või voodis vegeteerides veeta. Kui inimesel on surmav haigus, mis ei allu enam ravile ning on teada, et järgmised paar aastat oma elust inimese seisukord aina halveneb, siis miks lasta inimesel piinelda? Toon teile ühe elulise näite. Ellen Laap kirjutas õhtulehele 2010. aastal enda loo. Ta rääkis, kuidas tal on haigus, verepaksenemine, mida ei saa enam kontrollida. Ta teadis, et tema enam hooldekodust elusalt ei lahku. Tal oli aeg surmaga leppida, mida ta ka tegi, kuid ta ei suutnud leppida sellega, et enne surma peab ta kõvasti valudes piinlema, sest rohud talle enam ei mõju. Kahjuks ma ei oska öelda, mis Ellenist praeguseks hetkeks saanud on, või kas ta on enam meiega, kuid tean,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool ENSÜMAATILINE KALGEND. VÕI. Protokoll Teostaja: Üliõpilaskood: Juhendaja:Signe Adamberg Tallinn 2013 Sissejuhatus Piima valk (kaseiin) kalgendub ensümaatiliselt ja happe toimel. Need on põhimõtteliselt erinevad protsessid, mille tulemusel tekkivad kalgendid on erinevate omadustega. Sünerees – protsess, mille käigus kalgendist eraldub vesifaas – vadak. Protsesside erinevuse tulemusena on ka erinevatest kalgenditest eralduv vadak erineva koostisega. Sünerees on soovitav mõnedes tehnoloogiates (juust, ka kohupiim), kuid ebasoovitav hapupiimatoodetes (jogurt, hapukoor). Sünereesi ulatust saab reguleerida tehnoloogiliste parame...
Otse tanki külv -tagab ühtlase kvaliteedi, kuid kallis, siin kasutatakse DVI kuivkontsentraate. Otsekülv juustupiimale ideaalne variant. Tarbejuuretist kasutavad suurettevõtted. Otsejuuretist (külv) väikeettevõtted. Juuretised: · Vedelalt sügavkülmutatud · Sügavkülmutatud kuivatatud · DVS · DVI kasut. Juuretise ütsekülvil juustupiima. Ülisuur mikr. sisaldus. 4. Mis on laap? Mis ühikutes mõõdetakse laabi kalgendamisvõimet? Mis mõjutab laabi aktiivsust? Naturaalset laapi saab valmistada vasikate libedikest, see kallis ja seetõttu tootmiseks ei jätku. Laabis on ensüüm KÜMOSIIN, mis kalgendab kaseiini. Laabi aktiivsust tähistatakse arvuga, mis näitab kui palju ühe grammi laabiga saab 35 o C juures 40 min jooksul kalgendada piim (Nt. 1 grammi laabiga, mille aktiivsus on 100 000 saab kalgendada 100 kg piima.
organismi mikrofloorat, parandavad tervislikku seisundit, taastavad antibiootikumiravi järel seedekulgla normaalse mikroobikoosluse, tugevdavad organismi immuunsüsteemi. Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid, vaid toit, millel on soodne lisaväärtus. 15. Juustude valmistamine ja omadused, erinevate maade juustud. Feta. Erinevate maade kuulsamad juustusordid. Juustude tüübid, valmistamise eripärad. Homogeniseerimine, laap, normaliseerimine. Juust - valgurikas toiduaine, valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Valmistamine - valmistamiseks kasutatav tooraine pastöriseeritakse ja normaliseeritakse, et saavutada vajalik rasvaprotsent, lisatakse juuretis või laap, toimub piimavalkude kalgendumine. Tihedama kalgendi saamiseks lisatakse fermentpreparaate, võidakse lisada kaltsiumkloriidi (tardaine)
XL- vähemalt 73g L- 63- 73g M- 53- 63g S- alla 53g. Mõisted Rasv- oluline komponent juustu tootmise, rasvast sõltub juustu maitse ja aroom. Laktoos- piimasuhkur, mis annab piimas leiduvatele kasulikele bakteritele kasvuks ja arenemiseks vajalikku energiat, pannes sellega aluse fermentatsiooniprotsessile. Juuretised- ehk starterkultuur, on piimhappebakterite kogum, mis lisatakse piimale eesmärgiga tõsta piima happesust. Laap-. Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümi valmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm. Piima valmimine- olemus seisneb põhiliselt selles, et aktiviseeritakse piimhappelist mikrofloorat madalal temperatuuril. Homogeniseerimine- rasva ühtlasem jaotamine kalgendis. Protsessi käigus peenestatakse piima rasvaosakesed väiksemaks kui kaks mikromeetrit. Hallitusseened ja limabakterid- paljud pehmed, poolpehmed ja poolkõvad juustusordid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
