Müügikanalid: - poed Eestis Sihtgrupp: - eelmisel aastal läbiviidud uuringu põhjal võib öelda, et peamised kliendid on eestlased vanuses kuni 34 aastat ( mis ei tähenda, et ei ole vanemaid ) - pered, kus on kuni neli inimest - peamised külastajad pealinnlased - sissetulek rohkem, kui 7000.- kuus Tulude struktuur: - Tulud müüdud kaupadelt - Kohapeal tehtavate toodete tulu (köök) - Reklaamist saadav tulu Kulude struktuur: - Sponsorlus - Halduskulud - Logistikakulud - Turunduskulud - Tööliste palgakulud - Tootmispinna üürikulud - Müügiks ostetud kaupade kulud
Suurema väärtuse lisamine toimub kontseptsioonis. NT: Laiendatud toote kontseptsioon: tuumtoode loodetud toode laiendatud toode võimalik toode 4) Ärilogistika ajaloo 6 staadiumit 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine jaotuse ja jaotuskulude uuringud Euroopas ja USA-s 2. Põhirõhk logistikasüsteemi kulude vähendamisel logistika kogukulude minimeerimine 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine kasvavad logistikakulud kaeti klientide kasvanud rahulolu tõttu kasvanud läbimüügi kasumiga 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse suurte andmemahtude töötlemine arvutil 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse arvutivõrgud annavad võimaluse koordineerida ja kontrollida ettevõtte kõiki tegevusfunktsioone 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega koostöö
ajaväärtust arvestades. Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus, käitamismaksumus ja utiliseerimismaksumus. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud)- Otsekulud ehk erikulud: nt : kontaktvõrgu hooldamise kulud. Kaudkulud ehk liitkulud, näide: eesti raudtee reisiplatvormide hoolduskulu eeldusel,et neid kasutavad ka edelaraudtee kui ka elektriraudtee. Ühis- ehk üldkulud, näide: raudtee-ettevõtja infotehnoloogiakulud 5. Logistikakulud Logistikakulud-– kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel- Mida kiirem transport, seda väiksem varude kulu ja seda suurem transpordikulu. Mida paremini teenindatakse kliente, seda suuremaks lähevad transpordi- ja käitluskulud ning alternatiivkulu väheneb. Mida kiiremini varud käibivad, seda rohkeb raha kulub, kuid alternatiivikulu puudub. Mida rohkem ladusid,
Fookusettevõte (focused factory) võimaldab vähendada tegevuskulusid, säilitades senised täitmisajad. Uuringud näitavad, et kui tehases toodetavat tootevalikut vähendada, siis tootlikkus suureneb ja kulud vähenevad. Näiteks kontserni iga tehas keskendub teatud tootevalikule ja varustab sellega kogu kontserni turgu. (maakeeli üks tehas toodab vett, teine mahla ja kolmas õlut) 22. Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alatest 1970. aastatest muutunud? Logistikakulud 1970. aastatel Logistikakulud tänapäeval Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordikulud väljamineva transpordikulud Laokulud = rent, sisseseadmine, tööjõud varude säilituskulud laokulud
Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. Tarneahelad algavad kliendi juures 2. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid Logistika tähtsus: Fookuses 50-60ndad. Riikide SKT märkimisväärse komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm makromajanduslikek näitajaid. Nt USA majanduses ületavad logistikakulud reklaamikulusid 10x ning kaitsekulutusi 2x. Hinnanguliselt on arenenud riikides logistikakulud vahemikus 10-15% SKPst. 2002 a globaalsed logistikakulud 13,8% SKPst. Euroopas 13,3%, USAs 9,3%. Tüüpiliselt on mikrofirmade logistikakulud rohkem kui 2x suurfirmade kuludest kõrgemad.Tavaliselt lähtutakse siigi või piirkonna logistikasektori makromajandusliku tähtsuse hindamisel riigi või piirkonna logistikakuludest ja nende osakaalust SKTs
tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud varudega seotud omamise kogukulu: veakulud- täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks.
planeerimist. Riigisisesel laienemisel tuleb eelkõige silmas pidada ettevõtte mikrokeskkonna tegureid nagu konkurente, kliente, tarnijaid, regulaatoreid ja strateegilisi liitalseid, ning alles seejärel teha otsuseid, mis suunad laienemine on kõige otstarbekam ning milliste ettevõtetega tasuks koostööd tegema hakata. Tuleb otsustada, kas laieneda geograafiliselt, mis tagab suurema ja laiema tootemüügi, aga ka suuremad logistikakulud või valida diversifitseerimine, mille kaudu ettevõtte suurendab oma tegevusala ning vastutust, kuid ka riske. Kui aga nähakse, et ettevõttel on otstarbekam olla produktiivne tootja igas ärifaasis, on kasulik kaaluda vertikaalset laienemist. Välisturgudele laienemisel tuleb aga silmas pidada ka maailmamajanduse olukorda, sest see mõjutab igat rahvusvahelist ettevõtet. Esiteks tuleb hoolikalt kaaluda toote vajalikkust planeeritaval välisturul ning alles seejärel
· laovarud vähenevad keskmiselt 10-30% · tööjõuvajadus vastuvõtukontrollis ja andmete sisestamisel väheneb keskmiselt 64% · saadetiste kadumine tarneahelas inimliku eksituse tõttu või kuritegevuslikel ajenditel väheneb keskmiselt 47% · aegumistähtajaga toodete kaod aegumistähtaja möödumise ja riknemise tõttu väheneb keskmiselt 15% · puudujäägid ladudes vähenevad keskmiselt 16% Rakenduste tulemusel vähenevad logistikakulud ja parenevad tarnekindlus ning tarne täpsus. On selge, et tarneahelad, mis suudavad rakendada esimestena kogu keti ulatuses efektiivsust oluliselt tõstvat tehnoloogiat, omandavad konkurentide ees tõsiseid konkurentsieeliseid. Võtmepositsioonil on siin tootjad ja logistikafirmad, kuna kaupade laiaulatuslik kiibistamine peab saama alguse tootmisettevõtetest, saadetiste märgistamine aga teenusepakkujate ladudest ja terminalidest
· Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela (teekond tarnijalt kliendini) · Vastavalt materiaalse väärtuse lisamisele võib logistika jaotada kolmeks osaks: hankelogistika, materjalilogistika ja jaotuslogistika. · Logistika ülesandeks on optimeerida aega ja kulusid. Logistikakulude osakaal · Hankelogistika kulud moodustavad 1,5-9% kauba müügihinnast. · Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi haldamist, ladustamist, autopargi korrashoiu, materjalikäsitlust, tellimuste täitmist, varude haldamine, tarnete ja nõudluse planeerimine ning koostöö partneritega
tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid
kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste protsent. 22) Logistika kulude jaotus: lk 145-149 Transpordikulud – kõik kaupade transpordi teostamise ja haldamisega seotud kulud; Laokulud – kõik lao/ladude kasutamisega seotud kulud; Varude säilituskulud – varude omamise kulu; Logistika halduskulud – ettevõtte logistikahaldusega seotud üld- ja juhtimiskulud; Muud logistikakulud – olenevalt ettevõtte tegevuse ja kuluarvestuse eripärast (nt. pakkematerjalide kulud, log. infosüsteemide kulud jms) 23) Aja kompressioon lk 157-158 Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks. Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: Tarneahela kulude vähenemine; Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine; Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus;
• Püsikulude kasvule pidev vasturohu otsimine. • Püsikulude absoluutne ja suhteline kasv Т.KARM 26 JA KOHANDUMINE KAASAEGSETE STRUKTUURI-DEGA JA ETTEVÕTLUSE SUUNDUMUSEGA 4. OUT SOURCING 5. MÜÜGIKULUDE TUGEV DIFFERENTSEERUMINE 6. ARENDUS – JA INGENEERINGU KULUDE SIDUMINE TOOT ELUTSÜKLIGA 7. TQM KULUDE KASV JA LÄBIPÕIMUMINE 8. LOGISTIKAKULUDE PROTSESSIJÄRGNE ARVESTAMINE Laokulud ↓, logistikakulud ↑ 9. RESSURSI – JA POTENTSIAALI FAKTORITE KONTROLLING • Kuluarvestuselt → tulemusarvestusele • Kuludejärgselt kontrollingult tõelisele, mis hõlmab kõiki tootmisfaktoreid: materiaalseid ja mittemat. • Püsikulude kontrollingu sidumine investeeringute kontrollinguga Т.KARM 27 USA 1931 a. - Controller’s Institute of Amerika 1962 a. – ümber nimetatud Financial Executives Institute (FEI) 1934 a
a. Soome majanduskriisiga, suures osas põhjustatud majandussuhete kokkukuivamisest Venemaaga ja raskustest võetud laenude tagasimaksmisel. Soome turg kuivas kokku, enda elushoidmiseks olid Soome ettevõtted sunnitud järsult vähendama tegevuskulusid ja ägedalt konkureerima iga tellimuse saamise pärast. Kõige suuremaid võimalusi kulude vähendamiseks pakkusid töötajate koondamine ning logistiliste kulude rangem kontroll ja piiramine. Soome Logistikaassotsiatsiooni andmetel vähenesid logistikakulud Soomes aastatel 1990 -1995 16%, ehk 15 miljardi marga ulatuses (reaalhindades, 1995 a. Soome marga väärtuse alusel). Sellesse aega langeb ka logistiliste infosüsteemide ja elektroonilise andmevahetuse (EDI) ulatuslik kasutuselevõtt Soome ettevõtete poolt. Eestis vöib logistika arengu alguseks lugeda 1999. aastat, viimast majandusliku stagnatsiooni perioodi, mille põhjustas peamiselt Vene rubla devalveerimisest tingitud Vene turu ärakukkumine Eesti ettevõtete jaoks. 17.08
(kuludohutustehnika nõuete täitmisele, ohtlike jäätmete hävitamisele ja väljaveole, õhu- ja vee puhastusseadmetele 2) Perioodikulud Halduskulud - Turustuskulud - Intressid - Areng- ja uurimine - Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) - Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) - Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) - Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused,üldelekter,vesi,küte) - Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) - Finantseerimiskulud (intressid) 17. Kuluarvestus ja omahinna arvutamine. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikultoptimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on
suurem on efektiivsus Mida tähendab logistikas kogukulude kontseptsioon? Otsustavaks on kõikide tegevuste poolt põhjustatud kulumäärade summaarne kulu Kas osaoptimeerimine mõjutab ettevõtte logistikatoimingute lõpptulemust mõjutab enamasti negatiivselt, teatud juhtudel võib mõjutada ka positiivselt Mida tähendab logistikas ”osaoptimeerimine”? Ettevõtte allüksus minimeerib või optimeerib logistikakulud lähtuvalt oma eesmärkidest allüksuse piires Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra ettevõttes? Käibemaksuta müügihinna suhtes Läbimisaja lühendamine logistikas toob üldjuhul endaga alati kaasa logistikakulude vähenemise Miks on oluline tarnijate ja allhankijate hindamine?. LADU Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? Privaatlaos
reklaamikulud, garantiiprovisjonid. - Kalkuleeritakse kogemuslikult tuginedes varasemate perioodide finantsarvestuse andmetele analoogsete projektide kohta. d. Ühiskulud Ettevõtte üldkulud - Halduskulud teede-ehitusettevõtte juhtide palgad ja hüvitused, kontorikulud, autokulud, koolituskulud, lähetuskulud, esinduskulud, ettevõtte reklaamikulud, kinnisvarakulud, hoonete rendikulud - Tehnokulud (logistikakulud?) - konstrueerimise, tootmise valmenduse, finants- ja kuluarvestuse, laomajanduse, planeerimise (ettevõtluse ja tehnoarengu kavandamise) kulud Ettevõtte kapitalikulu - Ettevõtte kindlustuspreemiad, laenu- ja liisinguintressid, omanikutulu (nn mõistlik ärikasum) - "Mõistlik" (eelarveline) ärikasum · Taotletav müügikäibe puhasrentaablus põhivara madala osatähtsuse korral koguvarast
- kliendi ootustele vastamine ületades tavateenuse normid Logistikaettevõtte ladu Logistikaettevõtte avalik või lepinguline ladu (või nende kombinatsioon). Kolmanda osapoole ( 3 PL) ladu, mille puhul müüjale kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ruumides. Müüja tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuse tarnija tagab kaupade nõuetekohase ladustamise ja käsitsemise. Logistikaettevõte esitab arveid vastavalt teostatud tööle ja laoruumide kasutamisele Logistikakulud Kulude liik, mis on põhjustatud erinevate logistiliste toimingute sooritamisest. Suurema osa logistikakuludest annavad transport ja ladustamine. Arvestatav osa logistikakuludest on põhjustatud ostmise, kaupade käsitsemise, tollimise, dokumentide vormistamise, lisaväärtusteenuste osutamise jms poolt. Logistikakulusid arvutatakse üldjuhul suhtena toote müügihinda (KM=0). Vahel on vaja hinnata logistikakulude suurust võrrelduna kogukulude ehk toote omahinnaga.
Materjalidekulud 3 629 7,81% 3 047 6,88% 3 110 7,01% Arvuti- ja sidekulud 2 177 4,68% 2 023 4,57% 2 434 5,49% Lähetuskulud 347 0,75% 321 0,72% 373 0,84% Koolituskulud 157 0,34% 163 0,37% 150 0,34% Kindlustuskulud 112 0,24% 81 0,18% 74 0,17% Logistikakulud 896 1,93% 654 1,48% 757 1,71% Mitmesugused muud tegevuskulud 2 426 5,22% 2 181 4,92% 2 174 4,90% Tööjõukulud 39 247 100,00% 34 764 100,00% 34 145 100,00% Palgakulu 29 476 75,10% 25 956 74,66% 25 515 74,73% Sotsiaalmaks 9 771 24,90% 8 808 25,34% 8 630 25,27% Põhivara kulum ja väärtuse
a liikmemaksud ja riigilõivud ning remondikulud halduses). Kontod 520 on amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu inventari amortisatsioonikontod. Halduskolude all kajastatakse vaid sõiduautode amortisatsioon. Kontoks on 5207 - sõiduautode amortisatsioon. 2.3 Turustuskulud Kontod 550 on turunduskulude kontod – siia kuuluvad turunduses eraldi arvestust peetavad kulutused, eraldi kontodena, k.a nt hinnavahede kontod klientide lõikes, reklaamkulud ja logistikakulud. Kontod 603 on mahakandmise kulu kontod– siia kuuluvad mahakantud kaup ja kahjum ebatõenäoliselt laekuvatelt arvetelt, mida kajastatakse turustuskuluna. 2.4 Muud ärikulud Kontod 604 on ärikulu kontod – siia kuuluvad kahjum tehingutest põhivaraga, viivised, trahvid, kohalikud maksud, kahjum valuutakursi muutustest ostjate-hankijate osas, kingitused, annetused ja muud ärikulud. Siin kajastatakse nt viivised, trahvid, muud ärikulud, tasaarveldused. 2.5 Muud finantskulud
tegevuskulude kindlaksmääramine (ajavahemiku jooksul tekkinud kulud), tegevuste ühikukulu ehk omahinna leidmine (kasut kulukäiturit). 14. Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud? Logistikakuludest ülevaate saamist raskendab nende keeruline jälgitavus ja erinev iseloom. Traditsiooniliselt on logistikakulude all mõistetud just otseseid funktsionaalseid kulusid. Samas on tänapäeva globaalse tarneahela kaudsed logistikakulud suuremad otsestest funktsionaalsetest kuludest mida suurem on toote väärtus kaalu- või mahuühiku kohta, seda suurem on kaudsete logistikakulude osakaal. Põhimõtted on logistikakulude arvestamisel viimase 30 aastaga põhjalikult muutunud. Kulud 70-tel: veo- ja transpordikulud ning ladustamiskulud (lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud). Mitteotseseid kulusid (nt säilituskulud) arvesse ei võetud. 90-
kr kuuläbimüügi juures 1,0 milj. kr ehk 10% läbimüügist (ilma km- ta). Brutokasum on seejuures läbimüügist 20% ehk 2,0 milj. kr. Otsustati tõsta teenindustaset, mille tulmusena suurenesid logitikakulud 1,2 milj. kroonini ehk 20%. Marketingikulud ja toodete hinnad jäid seejuures muutumatuteks (ceteris paribus). Selle tulemusena suurenes läbimüük 13,0 milj. kroonini, ehk 30%. Kas teenindustaseme tõstmine antud juhul oli majanduslikult õigustatud? Kui varem moodustasid logistikakulud läbimüügist 10%, siis pärast teenindustaseme tõstmist 9,23% (1,2 / 13 x 100% = 9,23%). Logistikakulu suurenes 0,2 milj. kr, brutokasum aga samal ajal 0,6 milj. kr (3,0 x 0,20 = 0,60). Selline teenindustaseme tõstmine on õigustatud, kuna brutokasum suurenes 0,40 milj. kr. 48 Klientide segmenteerimine
kr kuuläbimüügi juures 1,0 milj. kr ehk 10% läbimüügist (ilma km-ta). Brutokasum on seejuures läbimüügist 20% ehk 2,0 milj. kr. Otsustati tõsta teenindustaset, mille tulmusena suurenesid logitikakulud 1,2 milj. kroonini ehk 20%. Marketingikulud ja toodete hinnad jäid seejuures muutumatuteks (ceteris paribus). Selle tulemusena suurenes läbimüük 13,0 milj. kroonini, ehk 30%. Kas teenindustaseme tõstmine antud juhul oli majanduslikult õigustatud? Kui varem moodustasid logistikakulud läbimüügist 10%, siis pärast teenindustaseme tõstmist 9,23% (1,2 / 13 x 100% = 9,23%). Logistikakulu suurenes 0,2 milj. kr, brutokasum aga samal ajal 0,6 milj. kr (3,0 x 0,20 = 0,60). Selline teenindustaseme tõstmine on õigustatud, kuna brutokasum suurenes 0,40 milj. kr. Klientide segmenteerimine Üks peamistest vigadest, mida sageli tehakse on see, et kõikidele kliendisegmentidele pakutakse ühesugust teenindustaset. Sellega saavad võimalikust veidi madalama taseme A-
parandamise eest makstav töötasu). Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 17 18. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks
kahte toodet eraldi valdkondadesse kuuluvateks. Määrdeõlide puhul on autodes kasutatav õli sarnane või isegi identne õliga, mida kasutatakse veokite juures, kuid sellega sarnasus suuresti ka piirdub. Auto mootoriõli müüakse killustunud, üldiselt lihtsatele klientidele arvukate ja sageli mõjuvõimsate kanalite kaudu, kasutades selleks ulatuslikku reklaami. Tooted pakitakse väikestesse konteineritesse ning logistikakulud on kõrged, mis teeb hädavajalikuks kohaliku tootmise. Veokite ja tootmises kasutatavate jõuallikate määrdeõlisid müüakse täiesti teistsugustele ostjatele täiesti teistsugusel viisil, kasutades eraldi turustusahelat. Valdkonna struktuur (ostjate mõjuvõim, turutõkked jne) on väga erinev. Auto mootoriõli on seega veokites ja jõuallikates kasutatavast õlist eraldiseisev valdkond. Valdkonna kasumlikkus on nende kahe juhtumi puhul erinev ning
parandamise eest makstav töötasu). · Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) · Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike,
parandamise eest makstav töötasu). · Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) · Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest
neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). i) Logistika on teadus süsteemi talitluseks vajalike ressursside hanke ja kasutamise juhtimisest. j) Logistika on toote kulgemise korraldamine tootjast tarbijani. Logistika tähtsus Mikro- ja makromajanduslik tähtsus – logistika mõjutab märkimisväärselt äriotsuseid ja majanduskulusid. Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistikakulud. Logistika on SKT üks komponentidest ja see mõjutab inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskauandusbilanssi jm makromajanduslikke näitajaid. Arenenud riikides võib öelda, et logistika on riigi vereringe, sest ilma logistikata ei toimi ükski äri. 2 1) Geograafiline tähtsus. Ükski piirkond ei suuda toota kõiki vajalikke
parandamise eest makstav töötasu). Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike,
mõjutab enamasti negatiivselt mõjutab enamasti positiivselt mõjutab vahel positiivselt, vahel negatiivselt 7. Mida tähendab logistikas "osaoptimeerimine"? logistikajuht optimeerib ettevõtte logistikakulusid logistik minimeerib veokulu, kuid vaatleb ühtlasi, kuidas muutub terviklik logistikakulu ettevõte minimeerib või optimeerib omab kulud, arvestades seejuures ka partnerite kulusid ettevõtte allüksus minimeerib või optimeerib logistikakulud lähtuvalt oma eesmärkidest allüksuse piires 8. Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra ettevõttes? käibemaksuta müügihinna suhtes käibemaksuga müügihinna suhtes tootmise omahinna suhtes kasumimarginali suhtes 9. Milline on üldjuhul maailmas logistikakulude ja SKP (sisemajanduse kogutoodang) suhte muutumise trend? logistikakulude tase tooteühiku kohta suureneb logistikakulude tase tooteühiku kohta väheneb
Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel ka sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse. Päikese ja tuule toimel aurustub vesi ja järgi jääb sool. Meresoola tooraine ja energiaallikas - vastavalt merevesi ja päikeseenergia - on väga odavad ning seega on selle soola tootmiskulud suhteliselt madalad. Samas on meresoola tootmine odav vaid soojemates piirkondades ning seetõttu hakkavad soola hinda, soola transportimisel päikeseenergia vaesematesse piirkondadesse, tugevalt mõjutama logistikakulud. 1.4.4 Lisanditega soolad. Soolale antakse täiendavaid omadusi erinevate lisandite nagu näiteks joodi, fluori ja nitriti abill. Tulenevalt soola suhteliselt ühtlasest tarbimisest, nii tööstuslikult kui ka inimeste poolt, on ta väga heaks "kandjaks" lisanditele, mille tarbimine eeldab täpset doseerimist. Lisanditega soolade alla võib liigitada ka vähendatud naatriumi sisaldusega soola ehk PAN soola. Jodeeritud sool lauasool, millele lisatud pisut joodi
lõpptoodangu ja tootmisprotsessiga. Siin eristatakse esmaskulusid ehk põhikulusid ja konverteerimiskulusid ehk töötlemiskulusid. (Alver & Reinberg, 1999, lk 23) Turustuskulud on organisatsiooni toodete ja teenuste müügi ja lähetamise jaoks tehtud kulud (RTJ 2, lisa 2). Turustuskulude elemendid täpsustatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades ja liigitatakse müügikuludeks ning logistikakuludeks (Karu, 2008, lk 131). Müügi- ja logistikakulud on seotud müügitegevusega ning siia kuuluvad kõik valmistoodete turustusega seotud kulud (Rünkla, 1997, lk 13). Turustuskulude hulka kuuluvad ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud, nagu näiteks müügipersonali ja turundustöötajate tööjõukulud, reklaamikulud, turundamisega seotud amortisatsioonikulud, vastuvõtu- ja lähetuskulud ning muud müügi edendamisega seotud kulud. Mõningatel
Tootmise juhtimise viisid määravad tootmisprotsessi teostuse tootmise läbimisaja ja klien- tide nõutud tarneaja pikkuse alusel. Kasutatav tootmise juhtimise viis võib olla ettevõttes eri too- dete, turusegmentide ja sesoonse nõudluse korral erinev. Kõrgemad logistikakulud on üldjuhul ettevõtetel, kes kasutavad MTS juhtimisviisi, veidi madalamad nendel, kes kasutavad peamiselt Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR MTO-d ja madalaimad tootjatel, kes kasutavad ATO tootmiskontseptsiooni. Tootmise organiseerimisel on oluline teha kindlaks, kus asub kliendi esitatud tellimuse
- tootearendus, - tootmine. Sihtkulud kujunevad tüüpiliselt: 1) lubatavate ja planeeritavate (prognoositavate) kulude vahele, 2) lubatavate kulude alusel, 3) analoog-toodete tegelike kulude alusel, 4) kulude kokkuhoiu protsendi alusel. TCM kaasab eelkõige järgmisi kululiike: materjali otsekulu, ostetud sõlmed, otsesed tootmiskulud, tootmislikud üldkulud, uute investeeringute amortisatsioon, arenduskulud, katsetootmise kulud, logistikakulud. Peamine instrumentaarium: I Väärtusanalüüs (Value Engineering) funktsiooni analüüs, alternatiivide otsing määratud funktsioonide täitmiseks, miinimumkuludest lähtuva alternatiivi valik. II Kuluarvestus ja –analüüs hinna alampiiri määratlus, tegevuspõhise kuluarvestuse teostamine - kulukäiturite kujundamine, kulude kokkuhoid. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T
annaabi.ee 
