Viljandi Paalalinna Gümnaasium Raul Jaak Ervin-Üks Jalgvärav 10b klass SIBULAST, ÕUNAST JA PIRNIST Uurimistöö Juhendaja: Ants Antiloop Viljandi 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................ 2 1.1 Lähemalt sibulast :...............................
› Kiudaineid 3,6 g › Rasv 0,19 g › Valk 0,58 g GUAJAAV Guajaav e. guave Pärineb Ameerika troopilistelt aladelt. Tänapäeval kasvatatakse Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Lääne-Indias, USA-s. Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tumeroosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. KASUTAMINE: Enim sobib toorelt söömiseks, kooritult ja tükeldatult. Sobib kasutamiseks moosides, jookides. Eriti sobilikud õuntega, näiteks õunakoogis või hoopis suhkru, sidrunimahla ja vahukoorega. Säilib lühikest aega. Vaata ka meie retseptikogu. Värskete guajaavide maitse on meeldivalt hapukas ja väga aromaatne. Nende tähtsus tõusis puuviljade hulgas oluliselt
[2] 1.1. Nimest Tõenäoliselt on siidri nimi pärit heebrea keelest ja sõna shekar peaks tähistama joovastavat, küllastavat ning isu täitvat. Kreeklased nimetasid puuviljadest kääritatud jooki sikeraks, mis vanas prantuse keeles muutus sidreks. Tänapäeval on juhtivates ,,siidrikeeltes"vastavad terminid cidre (pr.k.) ja cider (ingl. k.). kuigi paljud siidrifännid peavad ehtsaks ainult õunasiidrit, näitab ajalugu, et seda jooki on juba aegade algusest tehtud nii õunast kui pirnist. Normandia õunasiider on siiski praegusel ajal kõige hinnatum. [1] 1.2. Normandia siider Enamik tänapäeva siidritest tuleb vabrikutest ehk siis ostetakse puuviljakontsentraati, lahjendatakse, lisatakse suhkrut, kääritatakse, filtreeritakse, pastöriseeritakse, gaseeritakse jne. Lõpuks leiab selline tööstuslik siider tee poeletile kas siis pudelis või plekkpurgis. Mõnede toodete maitsmisel tekib tunne, et lisatud on ka tehisliku päritoluga aroomiaineid.
mida kasvatatakse kõikides troopilises vööndis asuvates maades. Viljad on 4-10 cm suurused munaja või pirnja kujuga ning kaaluvad 25-50g. Väiksemaid sorte nimetatakse maasika- või kirssguajaavideks. Koore värv varieerub punase ja kollase vahel ja on kaetud kerge vahakirmega. ning viljaliha võib olla valge või lõheroosast tumeroosani ja sisaldab hulgaliselt seemneid. Viljad lõhnavad ülihästi ning neil on täidlane magus maitse (segu pirnist, küdooniast, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast). Säilitamine Ideaalne säilimistemperatuur on 8-10 kraadi ja selle juures säilib guajaav 3 nädalat. Kasutamine Guajaavi süüakse nii koorega kui ilma. Guajaavi on soovitav süüa toorena ja tal on oma koht ka puuviljatordi valmistamisel. Kasuta tükeldatuna salatites ja magustoitudes. Guajaavi võib kasutada ka soojades roogades. Hurmaa ehk diospüür ehk kakiploom Kirjeldus Hurmaa on Jaapani rahvuspuuvili
poole vilja kogukaalust. Toitainetest sisaldab rohkesti sidrunhapet, C-vitamiini, parkaineid ja suhkruid. Valmistatakse siirupit, mahla. Kasutatakse liha- ja kala roogadele. Gujaav Pärineb Ameerika troopilistelt aladelt. Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tume roosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. Sisaldab provitamiini A, B ning C vitamiine (kuulub enim C vitamiini sisaldavate viljade hulka, valminud viljades isegi ligi 900 mg%), rauda, kaltsiumit, fosforit. Kasutmaine: Enim sobilikud toorelt söömiseks, kooritult ja tükeldatult. Sobib kasutamiseks moosides, jookides. Eriti sobilikud õuntega, näiteks õunakoogis või hoopis suhkru, sidrunimahla ja vahukoorega. Säilib lühikest aega.
poole vilja kogukaalust. Toitainetest sisaldab rohkesti sidrunhapet, C-vitamiini, parkaineid ja suhkruid. Valmistatakse siirupit, mahla. Kasutatakse liha- ja kala roogadele. Gujaav Pärineb Ameerika troopilistelt aladelt. Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tume roosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. Sisaldab provitamiini A, B ning C vitamiine (kuulub enim C vitamiini sisaldavate viljade hulka, valminud viljades isegi ligi 900 mg%), rauda, kaltsiumit, fosforit. Kasutmaine: Enim sobilikud toorelt söömiseks, kooritult ja tükeldatult. Sobib kasutamiseks moosides, jookides. Eriti sobilikud õuntega, näiteks õunakoogis või hoopis suhkru, sidrunimahla ja vahukoorega. Säilib lühikest aega.
Veel üks märkus: Pascal- keeles töötavad laused BEGIN ja END ka n.ö.
sulgudena - nende vahel paiknevaid lauseid vaadeldakse ühtse plokina.
N: if
? Küsimusi ja ülesandeid 1. Milliseid soojuslikke ja mittesoojuslikke valgusallikaid sa oled kasutanud? 2. Loetle võimalikult palju valgusallikaid ja jaota need erinevate tunnuste alusel. 3. Milliseid helendavaid taevakehi sa oled taevasse vaadates märganud? 4. Kirjelda võimalikult täpselt neid etappe, mille tulemusena hakkab lambi- pirnist valgust kiirguma. Alusta hetkest, kui sa lambilülitile vajutad. 5. Kas inimene kiirgab valgust? Aga soojust? 3.2. Vari ja varjutused Mis on vari? Mis on varju tekkimise tingimused? Kas päikesevarjutust on üldse olemas? Küllap oled sinagi tugeva vihma või põletava Päikese eest varju otsinud. Politseinikelgi tuleb aeg-ajalt kivirahe eest varjuda
Õhukesi viile võib lisada Boolile ja teistele jookidele. Säilita 4-8 kraadi juures. Guajaav perekond: Myrtaceae ladina k: Psidium guajava inglise k: Guava saksa k: Guava, Guagaba rootsi k: Guava Guajaavid on munaja või pirnja kujuga guajaavipuu viljad ning kaaluvad 25-50g. Olenevalt sordist on guajaave nii roheka kui ka kollaka koorega ning viljad on kaetud kerge vahakirmega.Mahlane rohekas viljaliha sisaldab hulgaliselt seemneid ning maitseb kui segu pirnist, küdooniast, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast.Sisaldab rohkelt C-vitamiini. Tuntuimad on maasikguajaav, metsik guajaav ja õunaguajaav. Guajaavi süüaks nii koorega kui ilma. Kasuta tükeldatuna salatites ja magustoitudes. Guajaavi võib kasutada ka soojades roogades. Guajaav on tõusnud enam hinnatud puuviljade hulka Viimase aja teadusuuringute järgi on guajaav tõusnud maailma kõige enam hinnatud puuviljade
Seega on seos viljatuse raviga granaatõunal tõesti olemas. Eriti suure väärtusega on mahl, milles on palju nii suhkruid (glükoosi, fruktoosi, sahharoosi), orgaanilisi happeid kui ka parkaineid. Raviks on seda kasutatud juba aastatuhandeid. Guajaav - Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tumeroosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. Sisaldab A, B ning C vitamiine (kuulub enim C vitamiini sisaldavate viljade hulka, valminud viljades isegi ligi 900 mg%), rauda, kaltsiumit, fosforit. Hurmaa - Hurmaal on mitu sünonüümi, mis viitavad ühtlasi tema päritolule (Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina). Hurmaa vili on botaaniliselt mari, mis kasvab kõrgetel põõsastel või 3-15 m kõrgustel puudel. Viljad valmivad hilissügisel. Vilja läbimõõt on 6-8 cm,
Niit veidi ning jääb siis paigale. Ebatihe amortisaator on väljast või joonlaud peab liibuma vastu rataste külgi ilma valgus- õline. pilüta. Esihargi õõtsotsakute loks vihjab nende juhtpukside Ketilukk läheb lahti, kui ta kinnine ots ei ole keti liiku- kulumisele. Sel juhul on sõidu ajal esihargis kuulda klop- mise suunas. Luku lahtivõtmist-sulgemist selgitab joon. 150. pirnist ja pidurdamisel kalduvad õõtsotsakud tahapoole. Järske tõukeid teekonaruste ületamisel võib põhjustada 262 õli vähesus amortisaatorites või liig viskoosse õli kasuta- 263
annaabi.ee 
