Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid
magustoitude, salatite, tortide, likööride, kokteilide jm jookide valmistamisel. Aedvaarikas · ladina k:Rubus idaeus, inglise k: Raspberry · Vaarika marjad on väga maitsvad. Need on rikkad vitamiinide ja mikroelementide poolest. Vartest ja lehtedest võib teha raviomadustega teed (kasutatakse külmetushaiguste korral). · Süüakse värskelt, tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit jm. Karusmari · ladina k: Ribes uva-crispa, inglise k: Grooseberry · Karusmarja rahvakeelne nimetus on tikker. · Marju süüakse värskelt, kasutatakse magustoitudes, keedetakse moosiks, supiks, valmistatakse mahla jm. Aroonia · inglise k: black chokeberry või black aronia berry · Aroonia on C-, E-, B- ja P-vitamiini rikas, temas on ka palju mikroelemente ja mineraalaineid.
Skandinaavia Jahukastekindel ‘Öjebyn’ teisend Punane Üheaastase oksa Punased, valged sõstar koor kestendav Kuldsõstar Lehed läikivad, Mustad, pruunid, Vastupidav sügisel punased kollased kahjustajatele Karusmari Ogadega Euroopa sordid Suurte ogadega, Suured, rohelised ‘Triumphant’ - sile, jahukasteõrnad kuni punased, ‘Höningi Varajane’ siledad kuni - jämekarvane jämekarvased
4 Cérasus máhaleb lõhnav kirsipuu (mahaleb) 5 Cérasus vulgáris hapu-kirsipuu 6 Chaenómeles japónica jaapani ebaküdoonia 7 Cydónia oblónga harilik küdoonia 8 Fragária chiloénsis tsiili maasikas 9 Frágaria virginiána virgiinia maasikas 10 Fragária x ananássa aedmaasikas 11 Grossulária hirtélla ameerika karusmari 12 Grossulária reclináta euroopa karusmari 13 Hippopháë rhamnoídes harilik astelpaju 14 Málus baccáta ida-mariõunapuu 15 Málus doméstica aed-õunapuu 16 Málus doméstica ssp. púmila madal õunapuu 17 Málus síeversii f. niedzwetzkyánaverev õunapuu 18 Málus sylvéstris mets-õunapuu 19 Málus x prunifólia kitaika (ploomilehine õunapuu)
Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad
Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega Varjukannikene Hulgijagunemisega Okasnahksed, meritäht Oksaga Suguline
Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
Harilik küdoonia põõsas kõrge, lehed terava servaga, õied roosad, viljad karvased ei sööda,. Kasutatakse pirnipuu pookealusteks. Aroonia Roosõeliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda. Kasvab põõsana, lihtlehed ja pihlakate sarnased valged õied. Taim leplik kasvukohas, on saagikas, Viljaks on mari mis on mõrkjas- parkiva maitsega. Lehed sügisel värvusega punased. Karusmari Euroopa karusmari e. aed karusmari esineb meil ka looduslikult, tugevad ogad, marjad väikesed ja paljad, põõsad haigestuvad kergesti jahukastesse. Ameerika karusmari- põõsal väikesed ogad, marjad tumepunased väikesed, jahukastekindel, kasutatakse palju kaasaegses sordiaretuses. Paljundusviisid Mustaroonia ja ebagüdoonia on ainukesed mida paljundatakse seemnega!!!! Generatiivne paljundamine ehk seentega.
tsitrus, koor Riesling Saksamaa Alsace Õun, laim, Prantsusmaa mineraalõlid, tsitruseline, lilleline Güwürtztraminer Saksamaa Alsace Vürtsikas roos, Austria ingver, greip, Prantsusmaa kreemikas. Sauvignon blanc Uus- Meremaa Karusmari, ürdid, Prantsusmaa tsitrus, rohttaimed Pinot Gris Prantsusmaa Puuviljad, õun, pirn, Ungari Ploom, kirss, Itaalia mustsõstar, mustikas, Sloveenia suits, sokolaadi Luksenburg aroom Semmillon Prantsusmaa Tsitrusviljad, küpse
atraktiivseid õisi. MEETAIMED Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. Mõned tuntumatud meetaimed Eestis on : Paiseleht Harilik vaher Punane sõstar Must sõstar Karusmari Harilik mustikas Harilik võilill Valge inimnõges Pohl Raps Harilik pärn Mee KASUTAMINE Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata vedelana, kristalliseerununa või koos kärgedega.
on palju erinevaid toone. Kuigi enda juukseid heledamaks ei saa muuta. Seda võite kasutada nii tihti kui soovite. Metallisooladeta , ilma keemiliste värvaineteta, bakterivaba. Senna paneb juuksed särama Senna (Cassia obovata) lehed sisaldavad palju antrakinoon- ja krüsofaanhapet, mis mõjuvad hästi nii nahale kui juustele. Amla taltsutab kahused juuksed Amalaki õislehik (Emblica offi cinalis), tuntud ka kui amlapuu ehk inglise keelest otse tõlkides India karusmari (Indian gooseberry) sümboliseerib Indias nooruslikkust ja tervist. Kõnealuse puu viljadel on antibakteriaalne toime ja need sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Oluline on kui hakkate juukseid värvima, teha endale selgeks ,mida te täpselt soovite, kas toonida, värvida poolpüsivärviga või kui sul on juustes halli siis aitab täis püsivärv. Alati tuleb hoolikalt lugeda läbi juhendid kuidas värvida , sest värvidel on ka erinev kastus. Kindlasti oled kuulnud, et ühed
· Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid. · Väheneb kasvajate tekkevõimalus. · Vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas,
· Tuur · Bambus · Keenia õun leib · Valge · Lehtsigur oad · Guajaav · Nisujahu tuunikala · Apteegitill · Mustad · Tähtvili · Kaera- · Jääsalat oad · Karusmari helbed · Kurgid · Punased · Kiivi · Kaerajahu · Lillkapsas oad · Kinkan · Kaerakliid · Mais · Põldoad · Laim · Kinoajahu
1) lane-, line- ja mine-liitelistel nimisõnadel on moodustustüveks s-lõpuline konsonanttüvi (nt vägilasmuistend, töölisklass, magamistuba). 2) ne-lõpulised nimisõnad liituvad omastavas (valdajatähis) või lühenenud tüvega (materjal, sugu, samastamine) (nt naisevanemad, rebaseurg, naiskoor, sulaspoiss). 3) ne-lõpulised omadussõnad liituvad s-tüveliselt, v.a viimnepäev, vaenelaps, teinepool (nt karusmari, isasloom, ühiselamu). 4) tuletisesarnased kas-lõpulised sõnad liituvad lühitüvega või omastavas (nt ristikhein, maasikmari, allikavesi, kuningatroon). 5) 2s e-lõpulised omadussõnad liituvad lühitüvega või nimetavas (nt julgeolek, kiirtee). - Muid käändevorme esineb liitsõna laiendosana juhuslikumalt (nt poistebänd, emadepäev, kartulipõld, maatamees, tuhkatriinu, meelespea). Pöördsõnaline laiendosa
Alatüübid: 1. POOLDUMINE bakterid, protistid. 2. PUNGUMINE pärmseened, hüdra, käsn. 3. RISOOMIDEGA(maa-alune vars) piparmünt, orashein(muru), mai- kelluke. 4. MUGUL(juuremuudend) kartul 5. SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8. JUUREVÕSUNDIGA sanglepp, vaarikas, umbrohud. 9. PISTIKUTEGA paju, mustsõstar 10. LEHTEDEGA aas-jürilill, havisaba 11. FRAGMENTATSIOON e. Hulgijagunemine okasnahksed, meritäht SUGULINE PALUNEMINE o KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Palju Viljastumine juhuslik Paljud hukkuvad
keemiline valem on C6H8O6. Tema välisteks omadusteks on valge või kollakas värvus, lõhnatu, hapukas maitse ja hea lahustuvus vees. Kõige suurem C-vitamiini vaegus kimbutab veebruarist maini. 1.2 C-vitamiini leidumine C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades, eriti marjades. Põhilisteks allikateks on kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, kiivi, tsitruselised, maasikad, mustikas, ananass, punane sõstar, kaalikas, astelpaju, karusmari, paprika, petersell, till ja erinevad kapsad(keedetult). 2. C-vitamiini aladoseerimine ja üledoseerimine 2.1 C-vitamiini defitsiit Defitsiit tekib, kui inimene ei toitu tervislikult ja normaalselt (ei tarbi tooteid, mis sisaldavad C- vitaiini). Tekib ta kergesti ka alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide manustamisel. Sümptomiteks on sinised laigud kehal, veritsevad igemed, kerge aneemia, valutavad liigesed,
Istutatakse umbes 5cm sügavamale kui see oli potis Karusmari 1m kõrgune umbes Kasvad pigem kuivades Eelistab toiteainerikkaid Istutatakse kevadel või Multsida Marjad valmivad juuni- (harva ka kõrgem) kohtades. Kasvab ka liivsavimuldasid sügisel Umbrohi hävitada august
õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale Moodustub rüüsvili, MUSTIKAS, KARUSMARI, õunviljalised I II III SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu
Ehedates itaalia pastakastmetes on tunda päikese käes küpsenud hõrkude tomatite maitset. Romana- kaste on maitsestatud rucola ja Puttanesca-kaste kvaliteetsete Nostraline-oliividega. Stockmann Delicatess Stockmann Delicatess marmelaadimaiustused on soome marjadest käsitsivalmistatud marmelaadid. Suhkruga kaetud marmelaadid on valmistatud traditsiooniliselt käsitsi soome marjadest. Neis on värsked, looduslikud marjade maitsed: karusmari, maasikas, rabamurakas, pohl ja mustsõstar. Stockmann Delicatess'i valikusse kuuluvad itaalia rafineeritud oliiviõlist ja neitsioliiviõlist koosnev oliiviõli, itaalia külmpressitud ekstra neitsioliiviõli ja hispaania ekstra neitsioliiviõli ning kaks erinevasse kvaliteediklassi kuuluvat itaalia Modena palsamiäädikat.
moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. Aprikoos. Foto: https://ecoop.ee/et/toode/22336-aprikoos/ Kirsid. Foto: https://lood.delfi.ee/maakodu/aed/kirsid-keda-koduaias-kasvatada?id=64413680 Mari on ülemisest sigimikuga õiest moodustunud paljasvili, näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest moodustub aga õiepõhja kaasabil rüüsvili, näiteks mustika mari või karusmari. Alumisest sigimikust moodustunud marjadel on otsas õiekatte kuivanud jäänused. , autor: Tundmatu autor, litsents: Mustikad. Foto: Avalik kasutamisõigus Liigitus viljatüübi järgi Kuivviljad jagunevad: avaviljadeks, sulgviljadeks ja laguviljadeks Avaviljade hulka kuuluvad: Kaun on ühest viljalehest tekkinud ühepesaline vaheseinteta vili, mis avaneb kahe pikiprao moodustumise teel (mööda kauna õmblust ja keskroodu). Seemned kinnituvad kauna poolmete servadele.
95 · Tööstusmesi - mesi, mis on sobiv tööstuslikuks kasutamiseks või teiste hiljem töödeldavate toiduainete koostisosaks ja millel võib olla: võõras lõhn ja maitse, ta võib olla hakanud käärima või on käärinud või on ülekuumutatud. 100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee, valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps, harilik kanarbik, meliss, sügisene seanupp, keerispea, põdrakanep.
Rakkude jagunemine Mittesuguline paljunemine 1. eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt
Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal, sõnajalg) Pooldumine(Bakterid, algloomad) Ribosoomiga(Kalmus, orashein, piparmünt, maikelluke) Pungumine(Korallid, pärmseen, hüdra) Sibulaga(tulp, sibul, liilia) Võsundiga(Maasikas, hanijalg) Mugulaga(Kartul) Juurevõsuga(Lepp, vaarikas) Juurega(Võilill, ohakas) Võrsikutega(Karusmari, mustsõstar) Lehega( Havisaba, varjukannike) Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt Vanematelt moodustuvad sugurakud ehk GAMEEDID Seemnerakk/spermatosoid ja Munarakk/ovotsüüt Viljastumine Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk-haploidne kromosoomistik Seemnerakk- haploidne kromosoomistik
Paljunemine → jaguneb suguline paljunemine ja mittesuguline paljunemine Mittesuguline → pärilik info tuleb ainult ühelt vanemalt → enamasti taimed pooldumine : bakterid, kingloom, amööb pungumine : pärmseened, käsn risoomidega : piparmünt, orashein, maikelluke mugulatega : kartul sibulatega : sibul, tulp võsunditega : maasikas, hanijalg võrsikutega : karusmari, mustsõstar lehtedega : aas-jürilill, hanisaba Vegatatiivne paljunemine → evolutsiooniliselt vanim → vaja ühte vanemorganismi → lühikese ajaga palju järglasi → järglased on ühesugused → pärilikku muutust põhimõtteliselt pole Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine → vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, areneb uus organism → näiteks: okasnahksed, meritäht Suguline paljunemine kehaväline viljastumine
Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sibul, liilia) o JUUREVÕSUDEGA – (lepp, vaarikas) o VÕSUNDITEGA – (maasikas, hanijalg) o MUGULATEGA – (kartul) o VÕRSIKUTEGA – (karusmari, mustsõstar) o PISTIKUTEGA – (paju, mustsõstar) o LEHTEDEGA – (nõelköis, aas-jürilill) Fragmetatsioon – vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (Meritäht, okasnahksed) Eoseline o Näiteks: Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad paljunevad eostega Suguline paljunemine Õistaimede ja enamike loomade paljunemise viis. Jaguneb: Keha väline
kiivi 92,7 mg lillkapsas(keedu) 44,3 mg spargelkapsas(keedu) 64,9 mg mustikas 44,0 mg papaia 60,9 mg punane sõstar 41,0 mg apelsin 59,1 mg valge peakapsas 36,6 mg mango 36,4 mg kaalikas 25,0 mg karusmari 33,0 mg vaarikas 24,0 m greip 31,2 mg D vitamiin e kaltsiferool Vajadus - normaalseks verehüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks, immuunfunktsiooniks. Soovitav kogus meestel ja naistel 0,005 -0,008mg, lastel 0,008 -0,01mg, rasedatel 0,01 -0,012mg. Toksilisus kasvupeetus, luude mineralisatsioon, hüperkaltsiuuria, proteinuuria, hüpertensioon,
munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm Vegetatiivne Munarakk e ovotsüüt Pooldumine (bakterid, ainuraksed algloomad) Pungumine (pärmseened, hüdra) Sibulatega (tulp, sibul, liilia) Võrsikutega (karusmari, mustsõstar) Võsunditega (maasikas, hanijalg) Juurevõsudega (lepp, vaarikas) Mugulatega (kartul) Risoomidega (orashein, piparmünt) Pistikutega, pistokstega (paju, mustsõstar) 1 vanem Enamasti 2 vanemat Järglane pärib ühe vanema päriliku materjali Järglasel kombineerub 2 vanema muutlikkus Muutlikkus väike Muutlikkus suurem 2. Mitoos INTERFAAS- faas kahe mitoosi vahel
pooldumine). · Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Nt Hüdra pungumine, Pärmiseene pungumine, Käsn). · Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõsudega (lepp, vaarikas), võsunditega (maasikas, hanijalg), võrsikutega (karusmari, mustsõstar), pistikutega (paju, mustsõstar), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill). 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. (Nt Viinamäetigu, Vihmaussid, Kaanid). 6) Mida tähendab partenogenees? Too näiteid - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel
Mittesuguline (geenid on Suguline ( uus organism saab alguse enamasti viljastatud samalt vanemalt koguaeg, ei munarakust) ole geenide vahetust) Vegetatiivne Eoseline *inimene *pooldumine (bakterid,algloomad) * sõnajalad, samblad, *seemnetega paljunemine *pungumine (pärm seened, korallid, seened. (kuusk) hüdra) *võsundiga (hanijalg, maasikad) *juurevõsuga (lepp, vaarikas) *võrsikutega (karusmari, mustsõstar) *hulgijagunemine (bujeng,karikakar) *risoomiga(maikelluke) *sibulaga(sibul, tulp, liilia) *mugulaga (kartul) *juurega(rabamurakas) *lehega (kalanhoe) *oksaga (palju) Mitoosi ja meioosi protsessi, tähtsust, nende sarnasusi ja erinevusi MITOOS (eukarüootsete rakkude jagunemine, MEIOOS ( rakuu jagunemise viis, mille käigus millega tagatakse KROMOSOOMIDE arvu püsivus KROMOSOOMIDE arv tütarrakkudes väheneb kaks tütarrakkudes. ) rakkude uuenemine
ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas), võrsetega (karusmari, mustsõstar), pistikutega(paju), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) 2. Milline vahe on sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel, kumb on looduses valdav, miks? Suguliseks paljunemiseks on tarvis kahte vanemorganismi, mittesuguliseks vaid üht. Mittesuguline paljunemine on looduses valdav, sest lühikese ajaga saadakse vanemaga geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. 3. Millistest perioodidest koosneb rakutsükkel? Interfaasist ja mitoosist 4
Aedmaasikas 118 15 100 - 100 mahl koos viljalihaga 127 21 100 - 100 Metsmaasikas 106 6 100 - 100 Vaarikas 118 15 100 - 100 Jõhvikad 105 5 100 - 100 mahla saamiseks 147 32 100 - 100 Karusmari 102 2 100 - 100 Sidrun koorimata 111 10 100 - 100 kooritud 164 39 100 - 100 mahla saamiseks 238 58 100 - 100 Mandariin puhastatud 135 26 100 - 100 mahla saamiseks 175 43 100 - 100
Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur
Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba
N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega mugulatega (kartul) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) Taime osadega juurevõsudega (lepp, vaarikas) Taime osadega võsunditega (maasikas, hanijalg) Taime osadega võrsikutega (karusmari, mustsõstar) Taime osadega pistikutega (paju, mustsõstar) Taime osadega lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) Vegetatiivne paljunemine : · evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. · vajab vaid ühte vanemorganismi. · lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. · järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesgused. · vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikkus kas väga väike või puudub üldse (mutatsioonid keharakkudes).
ABDOMINAALNE ATAKK Äge kõhuvalu, oksendamine, diarröa, iileus (soolesulgus on seisund, mille puhul peen- või jämesool muutub soolesisule osaliselt või täielikult läbitamatuks), hüpovoleemiline sokk (liigne vedelikukadu põhjustab seda), kõriturse Teisene lokalisatsioon Diagnostika madal C1 INH kontsentratsioon, madal C4 Ravi: AKE inhibiitorite vältimine, HAE kui tavalised ravimid ei aita Trüptaasi ja HIS sisaldus vereseerumis anafülaksia korral Kiivi Hiina karusmari, pärit Uus Meremaalt, kiivi allergia . 12 allergeeni Oraalne allergia sündroom (OAS) anafülaksia, Euroopas üha sagedasem, peamine allergiline komponent Geograafiline rohkem kase allergiat rohkem kiivile RISTREAKTSIOONID! Täiskasvanutel kerge reaktsioon, lastel anafülaksia, IgE tase kõrge kasele Õietolmu-vegetaarallergia sündroom Ravi: eliminatsioon, kuumutamine, homogeniseerimine alandab allergeensust ANAFÜLAKSIA Eluohtlik allergiline (kliiniline) reaktsioon (sündroom)
- seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 32. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda.Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 33.Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi. - suvisortideks (valmivad augustis või septembri algul),
kujuga tumepunased viljad on erakordselt ilusad. Talub hästi transporti. Sobib tarvitamiseks lauamarjana, sügavkülmutamiseks (säilitab kuju ka pärast ülessulatamist), moosiks, veiniks. Annab saaki juba esimesel aastal peale istutamist. Valmimisaeg augustis, esimesed marjad valmivad ka juba juuli keskel, vilju valmib külmadeni. Remontantsort, st. annab saaki ka samal aastal kasvanud vartel (kevadel eelmise aasta varred maha lõigatud). Euroopas väga levinud sort. Varred ca 1,5m Karusmari ’Spinefree’ (Ribes uva-crispa ’Spinefree’) Heleroosad, pehme viljakestaga, ümarad, magusad marjad. Valmimisaeg: juuli. Varase saagikande algusega, saagikas sort. Rahuldav haigus- ja talvekindlus (vastupidav hallitusele). 7 Mustsõstar ’Öjebyn’ (Ribes nigrum ’Öjebyn’) Keskvalmiv (juuli keskpaiku). Mustad, keskmise suurusega, ühtlase üheaegse valmivusega, mahlased, maitsvad marjad. Hea saagikusega. Jahukastekindel, sõstra-
jõhvikas on mätastel ja küngaste ns. Sõstrad:punane ja must. Looduslikut on mustsõstar, eelkõige loostuvad metsad ja viljakas värvmaa. Punane sõstar on võõrliik,mis ronib hästi metsa, seal kasvav punane sõstar on karvane sõstar. Karvane punasõstar on sama hea kui tavaline. Mage sõstar on läägemaitsega, läikiv sõstar on selle teine vormmis on ns välja mõeldud, mida olemas ei ole. See on ka kahe kojaline, isastaimedei kanna maju. Sisaldavad pektiini, teevad moosi paksuks. Karusmari ( vist on sõstar,mingi alamliik) esineb eesti pärispalju. Paks-jahukastet täis metsistunud juba 100a tagasi. Kui on karvane siis on kh sama. Kui on aga siledate ja jahukastmeta marjadega on Ameerikast. Tikker on laen sõna, karusmari on enda nimi, laenatud nimi tuleb saksa keelest. Lihtsalt söödavad marjad Kukemari/karumastikas mingi pisike must... Ta on mõrkjas vesi ja saepuru. Ta on joogimari. Pihlakas on peale öökülmasid parem. Tuhk- ja harilikphlakas ning pooppuu
Aedmaasikas 118 15 100 - 100 mahl koos viljalihaga 127 21 100 - 100 Metsmaasikas 106 6 100 - 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Vaarikas 118 15 100 - 100 Jõhvikad 105 5 100 - 100 mahla saamiseks 147 32 100 - 100 Karusmari 102 2 100 - 100 Sidrun koorimata 111 10 100 - 100 kooritud 164 39 100 - 100 mahla saamiseks 238 58 100 - 100 Mandariin puhastatud 135 26 100 - 100 mahla saamiseks 175 43 100 - 100 Virsikud kivideta 111 10 100 - 100 Ploom kivedeta 111 10 100 - 100 marineeritud 182 45 100 - 100
Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Obligatoorne parasitism: parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Tuntuimad näited on mitmesugused soolenugilised (laiuss, paeluss, solkmed jmt). 5. Liigita antud organismid produtsentideks, konsumentideks ja destruentideks: produtsendid: kartul, põdrasamblik, karusmari, aedmaasikas konsumendid: polaarrebane, põder, nälkjas, kartulimardikas destruendid: kartuli-lehemädanik, sitasitikas, hallitusseen, hahkhallitusseen 6.Koosta antud organismidest toiduahelad: 6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas 6.3. metssiga, metsakuklane, kuusk, kuuse-kooreürask
Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. avamaaköögiviljade(kapsas, porgand, peet)väetamine- keskmise N vajadusega, suure PK vajadusega. Kapsale kõlbab sõnnik otse antuna, teised eelistavad järelmõju. Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist
Jõhvikad hoiti toorelt talveks. Mee leemes hoiti pohlasid ning kuivatati mustikaid ja pihlaka marju. Kuid neid söödi ravi eesmärgil. Söödi ka metsaandidest palju seeni. Neid kupatati, pigistati kuivaks ning soolati. Soolatud seeni söödi leiva kõrvale nagu silku. Lääne Eestis ja saartel seeni toiduks ei tarvitatud. 19 sajandi lõpuks oli peaaegu igal talul oma õunaaed. Kasvatati ka kirsi ja kreegi, vähem aga ploomi ja pirni puid. Hakkas levima punane ja mustsõstar, karusmari, vaarikas, maasikas. Marjapõõsaste ja puuvilja puudega hakkasid levima uued magustoidud. Mõisted: *Kört ühtlane poolpaks keedus ehk jahusupp. *rokk tähendab toitu millesse on segatud jahu . *juuretis - *taar hapendatud jook *kali - *mõdusai - *käpp - *kaerakile - SÕIR Toiduained ühik Kao % 1 bruto 1 neto 10 bruto 10 neto 100 bruto 100 neto Kohupiim kg 0,05 0,05 0,5 0,5 5 5
ga (kartul) • Sibulateg a (sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke) • Võsundite ga (maasikas, hanijalg) • Võrsikute ga (mustsõstar, karusmari) • Juurevõsu dega (sanglepp, vaarikas) • Pistikuteg a (paju, mustsõstar) • Lehtedeg a (havisaba, aas-jürilill) Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine
- seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 3. Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi.
Nopid sügisel mullast üles, terve perekond sul süles. (Kartul) 9. Lamab lumeteki all, aga külm ei ole tal. Saabub kevad, unest virgub, mehe pikkuseks siis sirgub. Voogab tuules nagu meri, pea täis kullakarva teri. (Rukis) 10. Aias istub uhke emand madal, kohevil ja lai. Suvelt kingituseks tema rohelised pärlid sai. Neid nüüd valvab emand aias, kleiti peitnud okkad ta, et võiks igat pärlimaiast valusasti torgata. (Karusmari) 11. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) Tänapäeva muistendid on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tänapäevane on kaasaegsem, võrreldes vanematega suust suhu kuuldutega. 1. Martna kihelkonnas Ahni küla põldude peal on üsna madalik lame mägi, mis on mühuga üles nagu küpsetatud leib
Toimuvad kloroplastide stroomas *Süsinikuallikaks on õhulõgede kaudu taime sisenenud CO2 *Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO2+12NADPH2 C6H12O6+6H2O+12NADP ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline : · Uus organism saaab alguse ühest vanemast Jaguneb kaheks: 1) eos- sõnajalg taimed, seened, samblad 2) vegetatiivne- a) pookimine b)pooldumine-ainuraksed c) pungumine-pärmseened,hydra d) võrsikutega- karusmari e)sibul- tulp f) võsundikega- maasikas g)juure võsudega- vaarikas h)mugul- kartul i)risoomidega-piparmünt Suguline- geneetiline materjal mõlemalt vanemalt Gameedid- sugurakud Ovotsüüd ehk munarakk Sperm- seemnerakk MITOOOS - keharakkude jagunemine. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas.
juuretis (sisaldab lisaks jogurtibakteritele ka probiootilisi piimhappebaktereid: Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium, Lactobacillus paracasei). Toode sisaldab 0,5% kirsse. FARMI karusmarja-sidruni jogurtijook pudelis 22 Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, karusmarja-sidruni lisand 6% (suhkur, vesi, karusmari 4%, kontsentreeritud sidrunimahl 1%, toiduvärv beeta-karoteen, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaatorid: sidrunhape, naatriumtsitraadid), stabilisaator pektiin, juuretis (sisaldab lisaks jogurtibakteritele ka probiootilisi piimhappebaktereid:Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium, Lactobacillus paracasei). FARMI Maasika jogurtijook pudelis Koostis: pastöriseeritud piim, maasikalisand (suhkur, vesi, maasikad, modifitseeritud tärklis,
Orgaanilised ja PK väetised viiakse mulda sügisel. Lämmastikväetised antakse kevadel ja noores viljapuuaias mitte varem, kui juuni keskel. Kandeealises viljapuuaias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood (ettevalmistus jätgmiseks saagiaastaks). Viljapuude väetamisel võib praktiseerida sügavväetamist. Marjakultuurid Kõige tundlikum mulla happesuse suhtes on must sõstar, siis vaarikas ja punane sõstar, kõige vähem tundlikumad on maasikas ja karusmari Sõstrad ja karusmari Rajamisel antakse väetisi istutusauku vaid väheviljakatel muldadel ja koduaias. Esimesel aastal peale istutamist antakse kevadel vaid pealtväetisena lämmastikku. Alates teisest kasvuaastast antakse lämmastikväetised kahes osas: kevadel ja peale õitsemist. PK-väetised antakse sügisel põõsa vahetusse lähedusse. Vaarikas Kogu vaarika alla minev pind väetakse ühtlaselt andes ruutmeetrile 4…6 kg sõnnikut, 3…5 kg fosforit ja 5…10 kg K
Aedmaasikas: värske 118 15 100 - 100 mahl koos viljalihaga 127 21 100 - 100 Metsmaasikas: 106 6 100 - 100 Vaarikas: 118 15 100 - 100 Jõhvikas: värske 105 5 100 - 100 mahl koos viljalihaga 147 32 100 - 100 Karusmari: 102 2 100 - 100 Sidrun: koorimata 111 10 100 - 100 kooritud 164 39 100 - 100 mahla saamiseks 238 58 100 - 100 Mandariin: värske 135 26 100 - 100 mahl koos viljalihaga 175 43 100 - 100
Olulisemad alarühmad on germaani keeled(saksa, inglise, rootsi, taani, norra, islandi), romaani keeled(itaalia, prantsuse, kreeka, portugal), slaavi keeled(vene, poola, slovakki, tsehhi, valgevene, ukraina). Ül.12 Sünnipäevaküngas-sünnipäevakink Juuksejõuk-juuksesalk Merevalvur-merevaht Anumandja-nõuandja Kassiküpsetis-kassikakk Tulbamaja-ridamaja Noaiva-noatera Soolakõri-soolakurk Kureuur-kurekell Ül.13 Kask-kõiv Mänd-pedakas, pedajas Pärn-niinepuu, lõhmus Karusmari-tikerber Rabamurakas-kaarel Piibeleht-maikelluke Lepatriinu-lepalinnuke Ööbik-õitsilind, kiriküüt Pull-sõnn Vaarikas-vabarn Pohl-palukas Jõhvikas-kuremari Mullikas-õhvake Uss-siug, küü Sipelgas-kusirautsik Talleke-voonake Lind-sirk Karu-ott, päts Ül.30 Järgnema-kellegi järel käima, järele tulema. Järgima-kellegi eeskuju järgi tegema või talitama. Järjestama-järjekorda panema. Järeldama-millestki tuletama loogiliselt arutledes.
annaabi.ee 
