Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid
Sõstrad · Mustsõstar on väga c-vitamiini rohke. · Mustsõstar korrastab vererõhku ja alandab kolesteroolitaset. · Punane sõstar on suurepäraste raviomadustega: ta on hea isutekitaja, suurendab lihaste hapnikuvarustatust, eemaldab organismist soolasid. · Mustsõstardest tehakse mahla, moosi, tarretist ja veini. Punastest sõtardest valmistatakse moosi, mahla ja veini, samuti ka tarretisi ja marmelaadi. Aedmaasikas · ladina k: Fragaria ananassa , inglise k: Strawberry · Maasika kodumaaks peetakse Ameerikat. Aedmaasika tuntus Euroopas ei ole eriti pikk, õige hoo sai maasika kasvatus alles XVI ja XVII sajandil. Nüüd on aretustöö tulemusena maailmas välja aretatud u 5000 erinevat maasikasorti. · Maasikaid kasutatakse magustoitude, salatite, tortide, likööride, kokteilide jm jookide valmistamisel. ...
Skandinaavia Jahukastekindel ‘Öjebyn’ teisend Punane Üheaastase oksa Punased, valged sõstar koor kestendav Kuldsõstar Lehed läikivad, Mustad, pruunid, Vastupidav sügisel punased kollased kahjustajatele Karusmari Ogadega Euroopa sordid Suurte ogadega, Suured, rohelised ‘Triumphant’ - sile, jahukasteõrnad kuni punased, ‘Höningi Varajane’ siledad kuni - jämekarvane jämekarvased
4 Cérasus máhaleb lõhnav kirsipuu (mahaleb) 5 Cérasus vulgáris hapu-kirsipuu 6 Chaenómeles japónica jaapani ebaküdoonia 7 Cydónia oblónga harilik küdoonia 8 Fragária chiloénsis tsiili maasikas 9 Frágaria virginiána virgiinia maasikas 10 Fragária x ananássa aedmaasikas 11 Grossulária hirtélla ameerika karusmari 12 Grossulária reclináta euroopa karusmari 13 Hippopháë rhamnoídes harilik astelpaju 14 Málus baccáta ida-mariõunapuu 15 Málus doméstica aed-õunapuu 16 Málus doméstica ssp. púmila madal õunapuu 17 Málus síeversii f. niedzwetzkyánaverev õunapuu 18 Málus sylvéstris mets-õunapuu 19 Málus x prunifólia kitaika (ploomilehine õunapuu)
Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad
Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega Varjukannikene Hulgijagunemisega Okasnahksed, meritäht Oksaga Suguline
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
Harilik küdoonia põõsas kõrge, lehed terava servaga, õied roosad, viljad karvased ei sööda,. Kasutatakse pirnipuu pookealusteks. Aroonia Roosõeliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda. Kasvab põõsana, lihtlehed ja pihlakate sarnased valged õied. Taim leplik kasvukohas, on saagikas, Viljaks on mari mis on mõrkjas- parkiva maitsega. Lehed sügisel värvusega punased. Karusmari Euroopa karusmari e. aed karusmari esineb meil ka looduslikult, tugevad ogad, marjad väikesed ja paljad, põõsad haigestuvad kergesti jahukastesse. Ameerika karusmari- põõsal väikesed ogad, marjad tumepunased väikesed, jahukastekindel, kasutatakse palju kaasaegses sordiaretuses. Paljundusviisid Mustaroonia ja ebagüdoonia on ainukesed mida paljundatakse seemnega!!!! Generatiivne paljundamine ehk seentega.
tsitrus, koor Riesling Saksamaa Alsace Õun, laim, Prantsusmaa mineraalõlid, tsitruseline, lilleline Güwürtztraminer Saksamaa Alsace Vürtsikas roos, Austria ingver, greip, Prantsusmaa kreemikas. Sauvignon blanc Uus- Meremaa Karusmari, ürdid, Prantsusmaa tsitrus, rohttaimed Pinot Gris Prantsusmaa Puuviljad, õun, pirn, Ungari Ploom, kirss, Itaalia mustsõstar, mustikas, Sloveenia suits, sokolaadi Luksenburg aroom Semmillon Prantsusmaa Tsitrusviljad, küpse
atraktiivseid õisi. MEETAIMED Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. Mõned tuntumatud meetaimed Eestis on : Paiseleht Harilik vaher Punane sõstar Must sõstar Karusmari Harilik mustikas Harilik võilill Valge inimnõges Pohl Raps Harilik pärn Mee KASUTAMINE Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata vedelana, kristalliseerununa või koos kärgedega.
on palju erinevaid toone. Kuigi enda juukseid heledamaks ei saa muuta. Seda võite kasutada nii tihti kui soovite. Metallisooladeta , ilma keemiliste värvaineteta, bakterivaba. Senna paneb juuksed särama Senna (Cassia obovata) lehed sisaldavad palju antrakinoon- ja krüsofaanhapet, mis mõjuvad hästi nii nahale kui juustele. Amla taltsutab kahused juuksed Amalaki õislehik (Emblica offi cinalis), tuntud ka kui amlapuu ehk inglise keelest otse tõlkides India karusmari (Indian gooseberry) sümboliseerib Indias nooruslikkust ja tervist. Kõnealuse puu viljadel on antibakteriaalne toime ja need sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Oluline on kui hakkate juukseid värvima, teha endale selgeks ,mida te täpselt soovite, kas toonida, värvida poolpüsivärviga või kui sul on juustes halli siis aitab täis püsivärv. Alati tuleb hoolikalt lugeda läbi juhendid kuidas värvida , sest värvidel on ka erinev kastus. Kindlasti oled kuulnud, et ühed
· Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid. · Väheneb kasvajate tekkevõimalus. · Vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas,
· Tuur · Bambus · Keenia õun leib · Valge · Lehtsigur oad · Guajaav · Nisujahu tuunikala · Apteegitill · Mustad · Tähtvili · Kaera- · Jääsalat oad · Karusmari helbed · Kurgid · Punased · Kiivi · Kaerajahu · Lillkapsas oad · Kinkan · Kaerakliid · Mais · Põldoad · Laim · Kinoajahu
1) lane-, line- ja mine-liitelistel nimisõnadel on moodustustüveks s-lõpuline konsonanttüvi (nt vägilasmuistend, töölisklass, magamistuba). 2) ne-lõpulised nimisõnad liituvad omastavas (valdajatähis) või lühenenud tüvega (materjal, sugu, samastamine) (nt naisevanemad, rebaseurg, naiskoor, sulaspoiss). 3) ne-lõpulised omadussõnad liituvad s-tüveliselt, v.a viimnepäev, vaenelaps, teinepool (nt karusmari, isasloom, ühiselamu). 4) tuletisesarnased kas-lõpulised sõnad liituvad lühitüvega või omastavas (nt ristikhein, maasikmari, allikavesi, kuningatroon). 5) 2s e-lõpulised omadussõnad liituvad lühitüvega või nimetavas (nt julgeolek, kiirtee). - Muid käändevorme esineb liitsõna laiendosana juhuslikumalt (nt poistebänd, emadepäev, kartulipõld, maatamees, tuhkatriinu, meelespea). Pöördsõnaline laiendosa
Alatüübid: 1. POOLDUMINE bakterid, protistid. 2. PUNGUMINE pärmseened, hüdra, käsn. 3. RISOOMIDEGA(maa-alune vars) piparmünt, orashein(muru), mai- kelluke. 4. MUGUL(juuremuudend) kartul 5. SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8. JUUREVÕSUNDIGA sanglepp, vaarikas, umbrohud. 9. PISTIKUTEGA paju, mustsõstar 10. LEHTEDEGA aas-jürilill, havisaba 11. FRAGMENTATSIOON e. Hulgijagunemine okasnahksed, meritäht SUGULINE PALUNEMINE o KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Palju Viljastumine juhuslik Paljud hukkuvad
keemiline valem on C6H8O6. Tema välisteks omadusteks on valge või kollakas värvus, lõhnatu, hapukas maitse ja hea lahustuvus vees. Kõige suurem C-vitamiini vaegus kimbutab veebruarist maini. 1.2 C-vitamiini leidumine C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades, eriti marjades. Põhilisteks allikateks on kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, kiivi, tsitruselised, maasikad, mustikas, ananass, punane sõstar, kaalikas, astelpaju, karusmari, paprika, petersell, till ja erinevad kapsad(keedetult). 2. C-vitamiini aladoseerimine ja üledoseerimine 2.1 C-vitamiini defitsiit Defitsiit tekib, kui inimene ei toitu tervislikult ja normaalselt (ei tarbi tooteid, mis sisaldavad C- vitaiini). Tekib ta kergesti ka alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide manustamisel. Sümptomiteks on sinised laigud kehal, veritsevad igemed, kerge aneemia, valutavad liigesed,
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Muld, seemned Külv Hooldus Koristamine Aedmaasikas Mitme aastane Tahab täisvalgust või Eelviljad: sibul küüslauk, Umbrohu tõrjumiseks Koristatakse kästisi Roosõieline poolvarju redis, porgand, peet, Istutatakse aprillist kuni kasutatakse kilemultsi Peale saagi koristamist juunini ja juulist kuni ...
õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale Moodustub rüüsvili, MUSTIKAS, KARUSMARI, õunviljalised I II III SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu
Ehedates itaalia pastakastmetes on tunda päikese käes küpsenud hõrkude tomatite maitset. Romana- kaste on maitsestatud rucola ja Puttanesca-kaste kvaliteetsete Nostraline-oliividega. Stockmann Delicatess Stockmann Delicatess marmelaadimaiustused on soome marjadest käsitsivalmistatud marmelaadid. Suhkruga kaetud marmelaadid on valmistatud traditsiooniliselt käsitsi soome marjadest. Neis on värsked, looduslikud marjade maitsed: karusmari, maasikas, rabamurakas, pohl ja mustsõstar. Stockmann Delicatess'i valikusse kuuluvad itaalia rafineeritud oliiviõlist ja neitsioliiviõlist koosnev oliiviõli, itaalia külmpressitud ekstra neitsioliiviõli ja hispaania ekstra neitsioliiviõli ning kaks erinevasse kvaliteediklassi kuuluvat itaalia Modena palsamiäädikat.
moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. Aprikoos. Foto: https://ecoop.ee/et/toode/22336-aprikoos/ Kirsid. Foto: https://lood.delfi.ee/maakodu/aed/kirsid-keda-koduaias-kasvatada?id=64413680 Mari on ülemisest sigimikuga õiest moodustunud paljasvili, näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest moodustub aga õiepõhja kaasabil rüüsvili, näiteks mustika mari või karusmari. Alumisest sigimikust moodustunud marjadel on otsas õiekatte kuivanud jäänused. , autor: Tundmatu autor, litsents: Mustikad. Foto: Avalik kasutamisõigus Liigitus viljatüübi järgi Kuivviljad jagunevad: avaviljadeks, sulgviljadeks ja laguviljadeks Avaviljade hulka kuuluvad: Kaun on ühest viljalehest tekkinud ühepesaline vaheseinteta vili, mis avaneb kahe pikiprao moodustumise teel (mööda kauna õmblust ja keskroodu). Seemned kinnituvad kauna poolmete servadele.
95 · Tööstusmesi - mesi, mis on sobiv tööstuslikuks kasutamiseks või teiste hiljem töödeldavate toiduainete koostisosaks ja millel võib olla: võõras lõhn ja maitse, ta võib olla hakanud käärima või on käärinud või on ülekuumutatud. 100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee, valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps, harilik kanarbik, meliss, sügisene seanupp, keerispea, põdrakanep.
Rakkude jagunemine Mittesuguline paljunemine 1. eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel m...
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
Paljunemine → jaguneb suguline paljunemine ja mittesuguline paljunemine Mittesuguline → pärilik info tuleb ainult ühelt vanemalt → enamasti taimed pooldumine : bakterid, kingloom, amööb pungumine : pärmseened, käsn risoomidega : piparmünt, orashein, maikelluke mugulatega : kartul sibulatega : sibul, tulp võsunditega : maasikas, hanijalg võrsikutega : karusmari, mustsõstar lehtedega : aas-jürilill, hanisaba Vegatatiivne paljunemine → evolutsiooniliselt vanim → vaja ühte vanemorganismi → lühikese ajaga palju järglasi → järglased on ühesugused → pärilikku muutust põhimõtteliselt pole Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine → vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, areneb uus organism → näiteks: okasnahksed, meritäht Suguline paljunemine kehaväline viljastumine
Organismide paljunemine ja areng Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus: mittesuguline suguline Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sib...
kiivi 92,7 mg lillkapsas(keedu) 44,3 mg spargelkapsas(keedu) 64,9 mg mustikas 44,0 mg papaia 60,9 mg punane sõstar 41,0 mg apelsin 59,1 mg valge peakapsas 36,6 mg mango 36,4 mg kaalikas 25,0 mg karusmari 33,0 mg vaarikas 24,0 m greip 31,2 mg D vitamiin e kaltsiferool Vajadus - normaalseks verehüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks, immuunfunktsiooniks. Soovitav kogus meestel ja naistel 0,005 -0,008mg, lastel 0,008 -0,01mg, rasedatel 0,01 -0,012mg. Toksilisus kasvupeetus, luude mineralisatsioon, hüperkaltsiuuria, proteinuuria, hüpertensioon,
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) ...
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ...
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
Kordamine bioloogia tasemetööks 1. Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta. Mittesuguline paljunemine: *Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. *Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed, seened, protistid, taimed, alamad loomad # Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas), ...
TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 ...
Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur
Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
ABDOMINAALNE ATAKK Äge kõhuvalu, oksendamine, diarröa, iileus (soolesulgus on seisund, mille puhul peen- või jämesool muutub soolesisule osaliselt või täielikult läbitamatuks), hüpovoleemiline sokk (liigne vedelikukadu põhjustab seda), kõriturse Teisene lokalisatsioon Diagnostika madal C1 INH kontsentratsioon, madal C4 Ravi: AKE inhibiitorite vältimine, HAE kui tavalised ravimid ei aita Trüptaasi ja HIS sisaldus vereseerumis anafülaksia korral Kiivi Hiina karusmari, pärit Uus Meremaalt, kiivi allergia . 12 allergeeni Oraalne allergia sündroom (OAS) anafülaksia, Euroopas üha sagedasem, peamine allergiline komponent Geograafiline rohkem kase allergiat rohkem kiivile RISTREAKTSIOONID! Täiskasvanutel kerge reaktsioon, lastel anafülaksia, IgE tase kõrge kasele Õietolmu-vegetaarallergia sündroom Ravi: eliminatsioon, kuumutamine, homogeniseerimine alandab allergeensust ANAFÜLAKSIA Eluohtlik allergiline (kliiniline) reaktsioon (sündroom)
- seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 32. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda.Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 33.Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi. - suvisortideks (valmivad augustis või septembri algul),
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti park...
Karvane punasõstar on sama hea kui tavaline. Mage sõstar on läägemaitsega, läikiv sõstar on selle teine vormmis on ns välja mõeldud, mida olemas ei ole. See on ka kahe kojaline, isastaimedei kanna maju. Sisaldavad pektiini, teevad moosi paksuks. Karusmari ( vist on sõstar,mingi alamliik) esineb eesti pärispalju. Paks-jahukastet täis metsistunud juba 100a tagasi. Kui on karvane siis on kh sama. Kui on aga siledate ja jahukastmeta marjadega on Ameerikast. Tikker on laen sõna, karusmari on enda nimi, laenatud nimi tuleb saksa keelest. Lihtsalt söödavad marjad Kukemari/karumastikas mingi pisike must... Ta on mõrkjas vesi ja saepuru. Ta on joogimari. Pihlakas on peale öökülmasid parem. Tuhk- ja harilikphlakas ning pooppuu. Pooppuu on kibe ja lääge aga pm söödav. Tuhkpihlakas pm sama. Peaaegu eesti pihlakas on soomepihlakas, pooppuu ja hariliku pihlaka hübriid. Toompihakas, toominga moodi pihlakas ,teine perekond. Neid võib peoga süüa, pole pobleemi
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Obligatoorne parasitism: parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Tuntuimad näited on mitmesugused soolenugilised (laiuss, paeluss, solkmed jmt). 5. Liigita antud organismid produtsentideks, konsumentideks ja destruentideks: produtsendid: kartul, põdrasamblik, karusmari, aedmaasikas konsumendid: polaarrebane, põder, nälkjas, kartulimardikas destruendid: kartuli-lehemädanik, sitasitikas, hallitusseen, hahkhallitusseen 6.Koosta antud organismidest toiduahelad: 6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas 6.3. metssiga, metsakuklane, kuusk, kuuse-kooreürask
Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. avamaaköögiviljade(kapsas, porgand, peet)väetamine- keskmise N vajadusega, suure PK vajadusega. Kapsale kõlbab sõnnik otse antuna, teised eelistavad järelmõju. Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist
Jõhvikad hoiti toorelt talveks. Mee leemes hoiti pohlasid ning kuivatati mustikaid ja pihlaka marju. Kuid neid söödi ravi eesmärgil. Söödi ka metsaandidest palju seeni. Neid kupatati, pigistati kuivaks ning soolati. Soolatud seeni söödi leiva kõrvale nagu silku. Lääne Eestis ja saartel seeni toiduks ei tarvitatud. 19 sajandi lõpuks oli peaaegu igal talul oma õunaaed. Kasvatati ka kirsi ja kreegi, vähem aga ploomi ja pirni puid. Hakkas levima punane ja mustsõstar, karusmari, vaarikas, maasikas. Marjapõõsaste ja puuvilja puudega hakkasid levima uued magustoidud. Mõisted: *Kört ühtlane poolpaks keedus ehk jahusupp. *rokk tähendab toitu millesse on segatud jahu . *juuretis - *taar hapendatud jook *kali - *mõdusai - *käpp - *kaerakile - SÕIR Toiduained ühik Kao % 1 bruto 1 neto 10 bruto 10 neto 100 bruto 100 neto Kohupiim kg 0,05 0,05 0,5 0,5 5 5
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
- seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 3. Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi.
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eestlane laulab ja pajatab Referaat. Koostajad: Liis Lääts, Britta Nurme, Liisa Olev, Riina Liiv Juhendaja: Enn Kullamaa Viljandi 2008 Eessõna Me valisime selle teema just sellepärast, et alati on huvitav kuulda kaasõpilastelt naljakaid lugusid, anekdoote ja nende enda väljamõeldud lugusid. See on tänapäevane ja pakub huvi, kuna kõik on arusaadav. Kuid nendest juttudest ja pajatustest, mis olid varasemal ajal, ei saada nii hästi aru ning me ei mõista seda aega. See teema pakub huvi igale vanusele Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa peamist tunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. 1. Ameeriklanna, inglanna ja venelanna räägivad oma esimestest abielukuudest. Ameeriklanna: ...
Toimuvad kloroplastide stroomas *Süsinikuallikaks on õhulõgede kaudu taime sisenenud CO2 *Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO2+12NADPH2 C6H12O6+6H2O+12NADP ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline : · Uus organism saaab alguse ühest vanemast Jaguneb kaheks: 1) eos- sõnajalg taimed, seened, samblad 2) vegetatiivne- a) pookimine b)pooldumine-ainuraksed c) pungumine-pärmseened,hydra d) võrsikutega- karusmari e)sibul- tulp f) võsundikega- maasikas g)juure võsudega- vaarikas h)mugul- kartul i)risoomidega-piparmünt Suguline- geneetiline materjal mõlemalt vanemalt Gameedid- sugurakud Ovotsüüd ehk munarakk Sperm- seemnerakk MITOOOS - keharakkude jagunemine. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas.
juuretis (sisaldab lisaks jogurtibakteritele ka probiootilisi piimhappebaktereid: Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium, Lactobacillus paracasei). Toode sisaldab 0,5% kirsse. FARMI karusmarja-sidruni jogurtijook pudelis 22 Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, karusmarja-sidruni lisand 6% (suhkur, vesi, karusmari 4%, kontsentreeritud sidrunimahl 1%, toiduvärv beeta-karoteen, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaatorid: sidrunhape, naatriumtsitraadid), stabilisaator pektiin, juuretis (sisaldab lisaks jogurtibakteritele ka probiootilisi piimhappebaktereid:Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium, Lactobacillus paracasei). FARMI Maasika jogurtijook pudelis Koostis: pastöriseeritud piim, maasikalisand (suhkur, vesi, maasikad, modifitseeritud tärklis,
Orgaanilised ja PK väetised viiakse mulda sügisel. Lämmastikväetised antakse kevadel ja noores viljapuuaias mitte varem, kui juuni keskel. Kandeealises viljapuuaias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood (ettevalmistus jätgmiseks saagiaastaks). Viljapuude väetamisel võib praktiseerida sügavväetamist. Marjakultuurid Kõige tundlikum mulla happesuse suhtes on must sõstar, siis vaarikas ja punane sõstar, kõige vähem tundlikumad on maasikas ja karusmari Sõstrad ja karusmari Rajamisel antakse väetisi istutusauku vaid väheviljakatel muldadel ja koduaias. Esimesel aastal peale istutamist antakse kevadel vaid pealtväetisena lämmastikku. Alates teisest kasvuaastast antakse lämmastikväetised kahes osas: kevadel ja peale õitsemist. PK-väetised antakse sügisel põõsa vahetusse lähedusse. Vaarikas Kogu vaarika alla minev pind väetakse ühtlaselt andes ruutmeetrile 4…6 kg sõnnikut, 3…5 kg fosforit ja 5…10 kg K
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
