Sisukord 1. Sissejuhatus .............................................................. 3 2. India pähkel .............................................................. 4 3. Kastan ...................................................................... 5 4. Kookospähkel .......................................................... 7 5. Kreeka pähkel .......................................................... 8 6. Maapähkel ............................................................... 9 7. Mandel .................................................................... 10 8. Para ehk Brasiilia pähkel ........................................ 11 9. Pistaatsia pähkel...
7 ............................................................................................................................................................8 Pistaatsiapähkel....................................................................................................................................8 Kookospähkel.....................................................................................................................................8 Kastan ...............................................................................................................................................9 Pähklisöömise nippe..........................................................................................................................10 .....................................................................................................................................................10...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tanel Vähesoo 013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Sarapuu pähklite maitse paraneb oluliselt kuumtöötlemisel. Sarapuupähklid kasvavad Eestis (harilik sarapuu)...
Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on...
Onion Sibul Waste Jäätmaa Rose Roos Daffodil Nartsiss Pansy Võõrasema Lilac Sirel Forget.menots Meelespead Pea Hernes Bean Uba Tomato Tomat Currants Sõstrad Chestnut Kastan Birch Kask Pine Mänd Spruce Kuusk Bark Puukoor Evergreen Igihaljas Pineapple Ananass Waste paper Vanapaber Recycle Ümbertöötlema Leftovers Jäätmed Rubbish bin Prpgikast...
Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad.Taimed: vaher, kanarbik, tamm, pöök, pärn, saar, jalakas, kastan , pähklipuu, kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid,...
Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud (Tajo, Duero, Ebro, Guadiana), laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani). Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan , vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik. 5 Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut; lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde,...
· Metsarohke põhja ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk Euroopaga. · Muust Hispaania riigi osast erineb põhja ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. · Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. · Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan , vaher, pöök, pärn, mänd. · Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Portugal · Riigikeel: portugali · Pealinn: Lissabon · President: Aníbal Cavaco Silva · Pindala: 391 km² · Rahvaarv: 10 531 000 · Rahvastiku tihedus: 112 in/km² · Portugal on riik LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas. · Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga....
Suuremad jõed: Tajo 1010km Ebro 928 km Guadiana 820 Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Poolsaare kõrgeim tipp on Pico de Teide (3718 m). Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan , vaher, mänd ja oliivipuu. Rahvastik: Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades . Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Kokku umbes 160 miljonit inimest üle maailma räägib hispaania keelt....
Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm korgitamm kastan vaher pöök pärn mänd Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Õhu temperatuurid Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C...
Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu). Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu leidub seal palju erinevaid puuliike, nagu näiteks valgepöök, kastan , kuusk, lepp. Samuti on Türgis palju põõsastaimi, nagu näiteks rododendror, loorber, astelpõõsas, sarapuu. Kuivematel aladel (stepi-rohumaadel) moodustub heitlehine metsavöönd, kus leidub selliseid puid, nagu tamm, kadakas, mänd, nulg. Kliima Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased...
Piirkonnad Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina 4. Mullastik pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. 5. Taimestik ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan . Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju. 6. Loomastik Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga, pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru. 7. Inimesed Tegeletakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse ja maavarade kaevandamisega. Rannikul tegeletakse ka kalandusega...
Eiche die -en Tamm 48.Strom der -``e Hoovus, suur jõgi 49.Ananas die -se Ananass 50.Vogel der -`` Lind 51.Sand der -e Liiv 52.Berg der -e Mägi 53.Fisch der -e Kala 54.Fels(en) der -en Kalju 55.Henne die -n Kana 56.Hundskamille die -n Karikakar 57.Karpfen der - Karpkala 58.Katze die -n Kass 59.Kastanie die -n Kastan 60.Umwelt die - Keskkond 61.Paddelboot das -e Süst(paat) 62.Wasser das - Vesi 63.Alge die -n Vetikas 64.Frucht die -e Vili 65.Ziege die -n Kits 66.Schaf das -e Lammas 67.Mais der - Mais 68.Beere die -n Mari 69.Honig der -e Mesi 70.Dachs der -e Mäger 71.Kiefer die -n Mänd 72.Geld das -er Raha 73...
Proovikehal ilma oksteta viiakse läbi katsed (oksa kohad vähendavad tugevust va. nihketugevust, mida oksakohad suurendavad). *KÕVADUS (Brinelli skaala) On antud erinevad kõvadusarvud. Mida väiksem arv, seda pehmem. KÕVADUSARVUD: Kuusk 1,3 mänd 1,6 lepp 2 kastan 2,3 kask 2,62,9 euroopa vaher 3 must kirss 3,6 tamm 3,7 pöök 3,8 saar 4 eukalüpt 4,7 kanada vaher 4,8 merbau 4,9 venge 5. PUIDU VEAD PRAOD: 1. Sisemised 2. Välimised Suuna järgi jagunevad radiaalsuunaliseks ja ringselt asetsevateks. Välimised radiaalpraod kitsenevad tsentri suunas, sisemised laienevad. Ringselt asetsevad Sisemised...
23 Metsamajandus ja metsatööstus Prantsusmaal on ~15 mln ha metsi ning see katab 27,1 % kogu pindalast. Enamus metsadest kuulub eraomanikele. Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud, mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaa metsaalad: kogu metsaga kaetud ala 15341 ha loodusliku metsaga ala 14380 ha istandustega kaetud ala 961 ha ilma metsata ala 176 ha 24 25...
Juba väiksena on meil olemas väärtused, mis on meie jaoks olulised. Väikesed inimesed näevad maailma teise nurga alt kui täiskasvanud. Nende jaoks tundub kõik siin ilmas uus ja huvitav. Nad sammuvad mööda eluteed avatud silmadega, oskavad näha enda ümber asju, mida meie tähele ei pane. Lapsed tunnevad rõõmu isegi kõige pisematest asjadest , ka tibatilluke lepatriinu või maast leitud pruunikas kastan võib rübliku näole tuua laia naeratuse. Poistest ja tüdrukutest saavad aastate möödudes täiskasvanud inimesed. Igal ühel neist on nüüd omad eesmärgid,väärtused ja maailmavaade, mille kujunemisel mängib suurt rolli nii ühiskond kui ka vanemad. Ajakirjades, lehtedes ja televisioonis võib sageli näha kuulsaid ja rikkaid, kes näivad oma eluga rahul olevat. Selle tõttu võib tunduda, et kuulsus ja raha teevad inimese õnnelikuks, kuid teelikkus, mis on...
Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm (eriti korgitamm, millest tuleb rohkem juttu hilisemates peatükkides), kastan , õlipuu ja mänd. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal...
4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan , sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips · Plii · Paekivi · Tsink · dolomiit Traditsiooniline eluviis · Asustatud rohkem kui 9000 aastat · Keldid eraldatud · Inglise keel on surunud iiri keele alla Muutuv majandus...
künnapuu European white elm 15. euroopa seedermänd arolla pine, stone 16. tamm oak pine 17. punane tamm red oak 16. kääbusseedermänd dwarf stone pine 18. vaher maple 17. must mänd European black pine 19. saarvaher box elder 18. ranniksekvoia coast redwood 20. kastan chestnut 19. siberi seedermänd Siberian pine 21. hobukastan horse chestnut 20. atlase seeder Atlas cedar 22. paju, remmelgas willow 21. liibanoni seeder cedar of Lebanon 23. hõberemmelgas white willow 22. jaapani nulg Veitch silver fir 24. raagremmelgas goat willow, sallow 23. korea nulg Korean fir 25. vitspaju osier 24...
Taastuvate energiaallikate hulgast kasutatakse enim hüdroenergiat tänu suurtele jõgedele Itaalia Põhja-osas. Itaalia oli esimene riik, kes hakkas kasutama geotermaalenergiat 1903. aastal. Metsad ja metsatööstus Suurem osa Itaalia 10 miljoni hektari suurusest metsadega kaetud aladest asub Alpide piirkonnas Põhja-Itaalias. Vähesed ulatuslikud metsad kasvavad saartel, Kesk- või Lõuna-Itaalias. Kaubanduslikult tähtsad puuliigid on ainult kastan , pöök, tamm ja pappel. Kastan ja pöök moodustavad üle 40% Itaalia puutoodangust, tamm 6%. Palkidest umbes 57% läheb puitkütteks. Suure osa Itaalia ekspordist moodustavad puitmööbel ja poolvalmis tooted. Metsade paiknemine Kasutatud materjalid: Bibliograafiline kirje: Raagmaa, G., Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E. 2003. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile...