Kakaopuu Laura Tumala 10c Kakaopuu · Alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. · lehed on kuni 40 cm pikkused õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. · Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel. · Kakaopuu viljad on paksu koorega, 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. · Kakaopuud on algselt pärit Lõuna- Ameerikast. Kakaopuude kasvukohad Kakaotooted: Kakaopulber, kakaovõi, shokolaad, kosmeetikatooted jne... Huvitavat · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 milj tonni kakaoube. · Kakao sisaldab üle 300 identifitseeritud keemilise ühendi ja 1200 aktiivset aineosa. · kakao aitab kaasa seedimisele, suurendab kuseeritust,
KAKAOPUU Kristin Laas 12.B klass Tõrva Gümnaasium Tunnused Kakaopuu: • tavaliselt alla 8 meetri kõrge • igihaljas • väändunud tüve ja laia võraga • kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused
KAKAOPU U Marleen Zurihhina ja Taavi Rattasep Kakaopuust üldiselt Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kakaopuu saadusteks on kakaopuu seemned ja õied Igal aastal tarbitakse maailmas umbes 3 miljonit tonni sokolaadi ja teisi kakaotooteid Kakaopuu tunnused Tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. Õied on väikesed ja helekollased. Kakaopuu viljad on kollased, rohelised, pruunid või punakad. Kasvutingimused kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000 km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel ehk troopilises vöötmes Vajab: 1) palju valgust 2) sooja kliimat
..........................................................................................................7 Heino Kiik ,, Maailma Viljad" lk.358-364..................................................................................7 www.google.com........................................................................................................................ 7 2 Kultuuri pärtolumaa Kakaopuu (Theobroma cacao) kulub haisupuuliste sugukonda nagu koolagi. Perekonnas on 22 liiki, mis kasvavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kui koola on pärit Lääne-Aafrika troopikametsadest, siis kakaopuud leidub metsikult Lõuna-Ameerika ekvaatorilähedastes troopikametsades Amazonase jõe ülemajooksul ja Orinco jõe piirkonnas Venetsuelas. Päris algselt kodupaika ei osata siiski määrata, sest indiaanlaste vana kultuuritaimena leidub teda indiaanlaste elupaikade ümbruses poolmetsikuna.
Kohvi-ja kakaopuu Koostaja: Margaret Istsenko Juhendaja: Eve Torv JWG 8.A 2013 Kohvipuu Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
Kakao Eliise Palk Salme Ojap Mis on kakaopuu? Teaduslik nimetus Theobroma Cacao Bioloog Carl Linne Kuulub taimede riiki, haisupuuliste sugukonda ja kakaopuu perekonda Kasvab Kesk ja LõunaAmeerikas Milline on kakaopuu? Kõrgus on tavaliselt alla 8 meetri Väändunud tüvi ja lai võra Viljad ja õied kasvavad välja otse tüvest või okstest, ning aastaringselt Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level
Kakao ja kakaotooted Birgit, Hedi, Kärolin, Regina 11.B Kakao saadused on tooraineks nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. Kõige suurem osa kakaosaaduseid läheb sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval maailma vaesemates piirkondades tööd ja ülalpidamist kümnetele miljonitele inimestele Meie magusatootja Kalev saab oma tooraine Ghanast Kakaoubadest tehakse kakaod Sokolaad, kakaopulber, kakaojoogid, kakaovõi Kakaopulber
KAKAO Maria DYna 11.A Iseloomustus Kakaod saadakse kakaovilja seemnetest ehk kakaoubadest, mis kasvavad kakaopuude otsas kakaokaunade sees. Kakaopuu õied Kakaopuu koos viljaga Päritolu Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr. Kasutamine Tuntus Eestis Eesti ostab kõige rohkem kakaoube maailmas. https://www.youtube.com/watch? v=XV3-ZYhkczk 1:53-2:21 2:53-3:10 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! https://et.makechocolatefair.org/teema d/cocoa-production-nutshell https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k akaopuu http://kaunistused.weebly.com/mis-on-
viljaliha, millest valmistati ka alkohoolsied jooke. (http://cocoa.ee/et/) Euroopasse tõi kakaoube esimesena Kolumbus, kuid ta ei pidanud seda eriti oluliseks. Tuntuks sai kakao siis, kui Mehhiko vallutaja Herman Cortés saatis Hispaania kuningale Karl V-le kakaoube koos asteekide joogiretseptiga. Hispaanlased muutsid retsepti, hakates jooki magustama ja kuumutama. Peagi sai sellest Euroopa õukondades moejook. Usutakse ka, et inimestele tõi kakaopuu sulismaost jumal. (Ibid) Kakaopuid on kasvatatud juba üle 3000 aasta. Selle puu viljad olid väga tähtsad maiadele, hiljem ka tolteekidele ning asteekidele, kes kasutasid neid maksevahendina kui ka toiduks. Kakaoube seostati paljude omadustega, sealhulgas seksuaalse aktiivsuse tõstmisega. Asteekide legendi järgi oli kakaopuu loodud metsajumala Quetzalcoatl´i poolt. (Maailma toiduainete entsüklopeedia, 2006, lk 640) 11 Joonis 4
Kakao Varshavskaja Polina 11A Tutvustus Harilikku kakaopuute oad kasutavad,et toota: Harilik kakaopuu Peamised tunnused: 8 m kõrgune 40 cm pikkused lehed noored lehed on punased viljad on kollased või puunakad Ajalugu Alustasid Kesk-Ameerikas kasvatada vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr. Kasvatamine Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna- Ameerikas,põhiliselt Brasiilias,Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias Kasvugeograafia Tootjad Kõige suurem kakao tootja on Côte d'Ivoire (Elevandiluurannik ehk Vandlirannik) Import Kõik toodet tulevad Kesk-Ameerikast ning Afrikast Eksport Kõige suuremad ekspordijad saadavad oma toodangu Euroopasse ning Põhja- Ameerikasse Toime suurendab kuseeritust vähendab allergiat
kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning kasvab seal kümnete meetrite kõrguse, troopiliste puude tiheda lehestiku poolt moodustatud kaitsva katuse all. Kakaopuud hakkavad vilju kandma alles 6-7 aastaselt. Kakaopuud on erilised, kuna nad kannavad samal ajal erineva küpsusastmega õisi ning vilju. Kakaopuu viljad kasvavad mitte okste vaid tüve küljes. Kakaopuul võrsub aasta jooksul umbes 10 000 õit, millest vaid murdosa arenevad viljadeks. Viljastunud õiel kulub vilja
Kus kasvatatakse? • 70% maailma kakaoubadest on pärit neljast Lääne-Aafrika riigist: Elevandiluurannikult, Ghanast, Nigeeriast ja Kamerunist. • Ülekaalukalt kõige rohkem – enam kui pool maailma kakaost – kasvatatakse Elevandiluurannikul ja Ghanas. Neile järgnevad Indoneesia, Nigeeria, Kamerun, Brasiilia ja Ecuador. Saagikus • Kakao kasvatamine on tööjõumahukas käsitsi tehtav töö, mis vajab pidevat tähelepanu ja hoolt. • Kakaopuu õitseb ja kannab vilju aasta ringi. • Igas kakaokaunas on 20–30 magusas valges viljalihas paiknevat seemet – kakaouba. • Poole kilo kakao saamiseks on vaja ühe puu kogu aasta saaki. • Kuna kaunad ei valmi korraga, tuleb puid pidevalt jälgida. • Kakaopuud on väga õrnad (väikseimadki ilmamuutused, ähvardavad haigused ja kahjurid mõjutavad puu saagikust) Kus töödeldakse? • Kui küpsed kaunad on koristatud, tuleb need matšeetedega lahti
...............................................................................4 1.2. Sokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Sokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. SOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu.......................................................................................................................7 2.2. Ubade töötlemine...........................................................................................................8 3. SOKOLAADI PÕHITÜÜBID.........................................................................................10 3.1. Tume sokolaad.....................................................................................................
...............................................................................4 1.2. Šokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Šokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. ŠOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu.......................................................................................................................7 2.2. Ubade töötlemine...........................................................................................................8 3. ŠOKOLAADI PÕHITÜÜBID.........................................................................................10 3.1. Tume šokolaad...................................................................................................
Materjale keha katteks +25 C. Ja aastas toitained sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, taapir, aara. võtavad suured puulehed. sajab 2000 mm. amasoonase viktooria, Kohati tegeletakse kakaopuu, kautsukipuu, maaviljelusega. Uute põldude hiidbambus. jaoks rajutakse metsa. Seal levib palju haigusi.
Valamisel lisatakse massile juurde ka erinevaid lisandeid, näiteks pähklitükke, rosinaid, maisihelbeid jne. Täidetud vormid koos massiga suunatakse jahutustunnelisse, kus vedel ja voolav mass hangub. Edasi eraldatakse hangunud sokolaadimass vormidest. Shokolaadid suunatakse pakkimisele pakkemasinatesse. Pakitud tahvlid pakendatakse vastavalt klientide tellimusele erinevatesse karpidesse. SOKOLAADI PÕHITOORAINE - KAKAO Fotol on kakaopuu viljad. 5 Kakaopuu kodumaa oli algselt troopilises Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, tänapäeval kasvatatakse seda ka Ghanas. Euroopasse toodi kakao Christoph Kolumbuse ja Mehhiko vallutaja Hernando Cortezi poolt. Kakaopuu kasvab kuni 15 m kõrguseks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5-6 meetrini. Pite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel. Pitest arenevad
Lähisekvatori Aastaringi soe Väga niiske, sademed jaotuvad Väheviljakad ja õrnad Igihaljad vihmametsad, hirss, aalne vööde ebaühtlaselt, sademete hulk on väga mullad banaan, kohvipuu. suur ja sagedased hoovihmad. Veisekasvatu Ekvatoriaalne Alati soe, aasta läbi Väga niiske kliima, rohkelt Peaaegu viljatud Maniokk, banaan, kakaopuu, vööde valitsev kuumus on sademeid mullad õlipalm. Varjutaluvad tingitud selle ala organismid-putukad, ussid. asendist Päikese suhtes
Kliimavööde Vegetatsiooniperioodi Sademete hulk Hinnang muldadele Kasvatavad kultuurtaimed pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps ...
puude vahel. Kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama. Allapoole jõudes hakkavad need paksenema ning keerduvad ümber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Kisklus Alligaatorid söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Jaaguarid söövad nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Konkurents Banaanipuu vs kakaopuu valgus Viigipuu vs palm juurte harali ajamine Tiiger vs alligaator toit Tuukanid emaste tähelepanu Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad
haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. Kasutatud kirjandus: www.geo.ut.ee www.google.ee www.miksike.ee
niisutatavatel maadel 3 saaki aastas mullad vähe viljakad saagikus väike kuiv lähisekvatoriaalne kliima hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog niiske lähisekvatoriaalne kliima kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog ekvatoriaalne kliima ekvatoriaalne kliima väga niiske peaaegu viljatud mullad ekvatoriaalne kliima maniokk, banaan, kakaopuu, hevea, õlipalm põllumajandus mägedes kõrgusvööndilisus põllud terrassidel mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus
1. Biotehnoloogia - Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2. Bakterite biotehnoloogiline kasutamine A) Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. B) Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas. C) Bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. D) Kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. E) alkoholitööstuses tärklise lagundamiseks vajaliku ensüümi tootmine bakterite abil 3. Bakterite kasutamine ravimi-,tekstiili-ja keemiatööstuses A) antibiootikumid - ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks B) vaktsiinide tootmine - insuliin C) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks D) vitamiini B12 tootmisel E) ensüümide tootmine biolisanditega pesupulbrites orgaanilise aine lagundamiseks 4
KOMMIDEST JA MAIUSTUSTEST Mis on kommid? Kommid on maiustused, mida valmistatakse suhkrust ja veest või piimast. Tekib siirup, mis pannakse keema. Keev siirup muutub karamelliks, millest valmistataksegi erinevaid kompvekke. Mis on sokolaad? Sokolaad on maiustus, mida valmistatakse kakaoubadest. Kuna kakaopuu pärineb Lõuna- Ameerikast, siis eurooplased ei tundnud sokolaadi enne Ameerika avastamist. Mida huvitavat tead sina maiustustest rääkida? Kindlasti oled kuulnud oma vanemate noomitust: ,,Ära söö nii palju kommi!" Miks nad seda ikkagi ütlevad? Kas maiustused on tõesti pahad? Kommid sisaldavad palju suhkrut. Kui suhkrut süüa natuke, ei tee ta midagi, kuid liialdades ei ole ükski asi hea. Kui sulle meeldivad maasikad, siis sulle
142 riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. 143 Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. 144 Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, 145 suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, 146 maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse 147 varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus 148 kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas 149 Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid 150 inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude 151 väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. 152 153 7. Keskkonnaprobleemid 154 Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt 155 vihmametsi
tooraineid. Kahjulikuks osutuvad nad juhul, kui nad tõstavad hindu, või hoopis tükkis keeravad selja meie koostööle. 2.2 Takistuseks edasimüügi puhul, osutuvad just need kauplused, ettevõtted jms. kes ei ole huvitatud meie kaubast, seda kas kartusest Eesti riigi halvast mainest või millestki muust taolisest. 3. HANKIJAD 3.1 Oma peamised toorained õietolmu ja taruvaigu saame oma hankijalt, Põlvamaa mesinikult. Kakao hankimine käib aga hoopis keerulisemalt. 3.2 Kakaopuu põhikoristusperiood kestab Ghanas oktoobrist veebruarini. Koristama peab täpselt valmimise ajal, sest pooltoorestes viljades pole seemneid katvas mahlakas koes veel küllalt suhkrut, mis on vajalik järgnevaks korralikuks käärimisprotsessiks. 3.3 Taruvaik on üks mesindussaadusi, mis koosneb väga erinevatelt taimedelt saadud materjalist. Taruvaik on palsami ja mesilasvaha segu. Tema koostises on 50-55% vaiku 30-40% vaha ning 10% eeterlikku õli
valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. Piimhappebaktereid kasutatakse ka kurkide, kapsaste ja teiste aiasaaduste hapendamisel. Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas (nt veiniäädikas). Nad muudavad käärinud mahlas või veinis leiduva alkoholi äädikaks. Oma roll on bakteritel ka lihatööstuses, kus bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. Ka kõigile teada-tuntud kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. Käesoleval ajal on meilgi müügil organismile kasulikke piimhappebakteritega rikastatud toiduaineid biojogurt, biokeefir, biojogurtijäätis. Need toiduained sisaldavad elavaid baktereid, mis toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus, tõhustavad organismi kaitsesüsteeme.
Põllumajanduslikud tootmise vormid: · Segatalu maal elavate inimeste traditsiooniline elu korraldus vorm, toodetakse kõike eluks vajalikku. · Hiigelfarm (spetsialiseerinud suurtalu) kujuneb segatalust spetsialiseerumise käigus. · Rantso suur loomakasvandus majand, kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel. · Istandus tavaliselt troopikas asuv taimekasvatuse majand, kus tegeletakse teepõõsa, kohvi- ja kakaopuu, viinamarjad, banaanide ja muu sellise, peamiselt ekspordi kasvatamise ja esmase töötlemisega. Enamasti lõunariikides. · Ekstensiivne teraviljakasvatus suur maaala, palju tööjõudu, kuid vähe kapital, vähe väetiseid, vananenud tehnika ja vähe saaki. Peamiselt lõunariikides. · Intensiivne teraviljakasvatus väike maaala, vähe tööjõudu, kuid suur kapital, väetised kättesaadavad, kaasaegne tehnika ja palju saaki. Peamiselt põhjariikides.
Põlljumaj.mõju keskkonnale kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine, abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus. Venezuela põllumaj. haritav maa moodust. 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride(suhkruroog,kohvi-ja kakaopuu, banaan, puuvillapõõsas,sisaliagaav,kookospalm) saagist saadakse istandustest. Toidukultuure(mais, riis, sorgo, kartul, maniokk, aeduba, köögivili) kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel(apelsinid, avokaadod, mangod), ning tubaka ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus(veised,sead,lambad,hobused,kitsed, eeslid)on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel.
Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed. Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv. Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, teed, kohvi, maapähklit. Turismindus, karjatamine. Loomaliigid : koaala, sebra, lõvi, elevant.
punasest veest sääsed. Amazonase vihmametsade maharajumine, selle eest ehitavad teed, kaevandused, mis toovad veereostust. Toitumine: Amazonas toitub vihmaveest On aasta läbi veerohke (Amazonase vooluhulk moodustab viiendiku maailma jõgede vooluhulgast.) Taimestik: Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu, metsik kakaopuu jpt. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja liigirikkas. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega, et meelitada putukaid ja väikseid linde. Loomastik: Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid
on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. Keskkonnaprobleemid Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada
Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad, peamiselt istandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu üldse. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-,kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvataate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastajalisest jaotusest. Need omakorda sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja valdavate tuulte suhtes ning mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist. Nii kasvatatakse näiteks Peruu Andides kolme kilomeetri kõrgusel veel
...slaid 12 3.8. Sokolaadimassi valtsimine....slaid 13 3.9. Sokolaadimassi konseerimine....slaid 14 3.10. Sokolaadimassi tempereerimine....slaid 15 3.11. Sokolaadimassi valamine....slaid 16 3.12. Sokolaadi jahutamine....slaid 16 Kokkuvõte.....slaid 17 Referentsid.....slaid 18 Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 2 1. Kakaooa iseloomustus Kakaoubade all mõistetakse kakaopuu Theobroma cacao fermentatsiooni ja kuivatuse läbinud purustamata seemneid Kasvupiirkonnad Aafrika, Ameerika ja Lõuna-Aasia (ICCO) Maailma kogutoodang Tabel 1.1. Kakaooa 2008. tuuma keemiline koostis peale aastal 4300205 tonni (FAOSTAT) Tabel 1.2. Kondiitritööstuse seisukohalt olulised
Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi. lehtedel, õied on värvilised linnud, Leedehorisont. taimi: kohv, värvikirevad ja Tugev konkurents, kakaopuu, banaan, lõhnavad, Anakonda, jaaguar, kookospähklid. Samaaegselt õied ja aara, gorilla. viljad, Alustaimestik puudub, Rannikul mangroov.
Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuuritaimede mitmeksesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. 10. Ekvatoriaalne vööde On väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki, kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvatavate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.
taimestiku ja loomastikuga. Indoneesias esinevad 11% http://hortuscamden.com/plants/view/diospyros http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hevea_bras _-_K%C3%B6hler%E2%80%93s_Medizina maailma taimeliikidest. _ebenum_koenig_ex_retz, liaanid. Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. http://tidechaser.blogspot.com/2009/05/rare-mangrove-plants-of-singapore http://www.cocoalembrance.com/?_escaped_fragment_=our-plantations-2 http://minuecuador.blogspot.com/2011/04/lihavotted-vihmametsaseaster-at.html http://www.minipedia.org.ua/bambuk-samyj-vysokij-zlak/
Kartul Lõuna-ameerika Euroopa Õlipalm Aafrika(Genia Kagu-Aasia e. malaisia vihmamets.) ja indoneesia Oliivipuu e. õlipalm Aafrika Vahemereline lähistroopiline kliima(austr, usa) Looduslik kutšuk e. Lõuna-Ameerika Kagu-Aasia hevea Kakaopuu Lõuna-Ameerika Kesk-Aafrika(Khana, Nigeeria) Kohvipuu Aafrika Ladina- Ameerika(Brasiilia) Söödakultuuride kasvatus on oluline loomakasvatuspiirkondades. Mitmed söödataimed on nii toidu, kui söödakultuurid(sojauba). Džuut – India, Bangladesh(lõuna-aasia9 sisalagaav – Mehhiko (Ladina-ameerika ja Aafrika)
Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad
Peale eel nimetetud taimedele kasvavad vihmametsas saprofüüdid ehk kõdutaimed ja ka parasiit- taimed. Rohked taimed, soe ja niiske kliima ning aastaaegade mitte erinemi- ne põhjustavad selle,et taimed saavad õitseda ja vilju kanda sama aegselt, mis tekitab vihmametsas tugevat lõhna. Taimed ühtlustavad veeringet ja pidurdavad kasvuhooneefekti, tarbivad üleliigset süsihappegaasi ning puhastavad vett. Vihmametsades kasvavad näiteks järgmised taimed:viigipuu hiidbambus, kautsukipuu, kakaopuu, mangroovtaimed ning Lõuna-Ameerikas amasoonase viktooria. Loomastik on samuti väga liigirohke. Vihmametsad on väga lärmakad, sest seal on väga palju erinevaid linde ja loomi. Loomadest ühed kärarikkamad on kindlasti ahvid, keda on vihmametsades palju ja erinevaid liike. Ega vihmametsast ka suured ja hirmsad kaslased ei puudu. Enamus vihmametsade loomastikust elab puudel ja nii mõnedki loomad liiguvad ringi vaid öösiti. Vihmametsades elavad
nõudlus keskkonnale vähenõudlikumad väga nõudlikud gigantism esineb harva esineb sageli ploidsusaste(krom.arvukus) harilikult madalam tihti kõrgem (polüploidsed) Tuntumate kultuurtaimede päritolumaad 1. nisu- Vahemere piirkond 2. riis- Kagu Aasia (Indoneesia, Tai) 3. Rukis- Afganistan 4. Mais- Kesk, Põhja Ameerika 5. Kartul- Lõuna Ameerika 6. Kurk- India 7. Kohvipuu- Aafrika 8. Kakaopuu- Lõuna Ameerika 9. Teepõõsas- Hiina, Mongoolia
käidud aastad c) sissetulekud nt SKT Inimarengu indeks ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset,keskmist eluiga ning sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. · Istandus, rantzo, ekstensiivne teraviljatalu, loomavabrik Istandus tavaliselt troopikas asuv taimekasvatusmajand, kus tegeldakse teepõõsa, kohvi ja kakaopuu, banaanide jms peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. Rantzo suur loomakasvatusmajand, kus loomi( eelkõige lihaveised, lambad) söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel.Ekstensiivne teraviljatalu väga suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, esinevad kuiva kliimaga piirkondades(rohtlad). Loomavabrik kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada
sageli esineb ikaldusi põua tõttu hirss maapähkel sisal... puuvill riis tegeletakse veisekarjakasvatusega savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima peaaegu viljatud mullad õlipalm kautuk kohvipuu kakaopuu Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Agraarajastu korilus hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega kasutusele võeti sõnnik väetisena toidutagavarad mõisasüsteem teorent naturaalrent tänapäeval levinud arengumaades iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus)
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iselo...
Servalid, nimelt, söövad sisalikke, hiiri ja linde. Viimaseks troopiliste vihmametsade kiskluse näiteks tooksime välja tiigri, kes toitub kaladest, lindudest, osadest ahvidest ning paljudest teistest. [17] Konkurents Konkurents on olukord looduses, kus erinevad organismid võistlevad omavahel kas toitainete, toidu, valguse vms. pärast. Näiteks situatsioon, kus üks puu on kõrgem kui teised, et saada rohkem valgust kui teised (banaanipuu vs kakaopuu). Puudel esineb veel võistlusmomente ja seda nimelt juurtega. Kõik puud konkureerivad omavahel kes saab oma juured rohkem harali ajada ning paremini toitainetele ligi pääseda. (viigipuu vs palm) Ent taimed ja puud pole ainsad, kes omavahel konkureerivad, seda teevad ka loomariigi esindajad. Loogilisim näide oleks võistlus toidu pärast, (tiiger vs alligaator) aga isased võistlevad ka emaste tähelepanu [18] eest (tuukanid). Taimtoidulisus
lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada vaid mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Nt: kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmipuu,banaanid ja kakaopuu. <--Jõeäärne maja. Metsatulekahjud---> Kasutatud pildid ja allikad: http://1.bp.blogspot.com/_wyZXxY_SBjg/TMP8Hy681lI/AAAAAAAAAGI/SaA8kHihl0E/s1600/Vihmametsad+Maal.png http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htmhttp://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak1.gif http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak2.gifhttp://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak3.gif http://www.reisenews-online.de/wp-content/uploads/2008/11/amazonas
Sademete hulk on 1500- 2000mm aastas. Seal on püsiv madalrõhukeskkond, mille tõttu sajab palju. Tuuled on passaadid. Ekvatoriaalsed õhumassid. Vihmametsades on ferralliitmullad(vähe viljakad). Üheks iseärasuseks on liigirikkus. Taimedel on õhu- ja tugijuured. Vihmametsade omapära on liaanide ja epifüütide rohkus. Loomadest on seal boa, laisik, tuukan, simpans, gorilla, jaaguar, okaapi, koolibri. Taimedest kasvavad seal orhideed, kakaopuu, kägipuud. Inimesed tegelevad seal alepõllundusega. Keskkonnaprobleemiks on vihmametsade hävitamine.
St kasvatatakse põuakindlamaid sorte nagu hirss, maapähkel, puuvili, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) lähisekvatoriaalne taimekasvatus aastaringselt, niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi 3 saaki. Kasvatatakse kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog. Ekvatoriaalne väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad ja rohumaid vähe, enimelvinud maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm. 3. Tegurid (looduslikud ja majanduslikud), mis mõjutavad põllumajanduslikku tootmist (4+4). Looduslikud: kliima (õhutemperatuur, niiskusolud, vegetatsiooniperioodi pikkus), pinnamood, mullastik (viljakus, põuakindlus, paksus). Majanduslikud: Põllumajanduspoliitika (toetused, tollid), turg, tasuvus, kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid). 4. Miks peab kaitsma maailma metsi (3)?
vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni; Hispaania, Portugal, Itaalia. Troopiline datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu; kõrbed, oaasid; Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Lähisekvatoriaalne hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog, kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog; väheviljakas mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti; Guatemala, India, Tai. Ekvatoriaalne maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm; peaaegu viljatud mullad; Guyana, Suriname, Kamerun. 3.Loetle tegureid ( looduslikud 4 ja majanduslikud 4 ), mis mõjutavad põllumajanduslikku tootmist. 1. Looduslikud tegurid: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 4. Miks peab kaitsma maailma metsi ? (kolm põhjust) Kaitsta kooslust, loomi, taimi, mets toodab hapniku. 5
Näide: gorilla, tõmmukaiman, sajab 2000 mm. vihmad viivad toitained kapibaara, anakonda, jaaguar, taapir, sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, amasoonase aara. viktooria, kakaopuu, kautsukipuu, hiidbambus.
Soe parasvööde: oliivipuu, tsitruselised, puuvill, riis, soja, viinamari. Lähistroopiline: talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline: datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirs, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga -"""- : hirs, maapähkrl, puuvill, maniokk, jamss, mais, riis, banaan, Ekvatoriaalne: maniokk, mais, riis, banaan, suhkruroog, kakaopuu, kohvipuu. 7. Selgita teatud riigi või piirkonna põllumajanduse spetsialiseerumist. Austraalia ja Uus merema suurimad lambakasvatajad. USA, Argentinas, Lõuna- Aafrikas levinud rantsod. 8. Iseloomusta põllumajandusliku tootmise vorme. Agraarajastu põllumajandus- maastja põllumajandusest kujunes mõisasüsteem. Mõisnik andis maa talupojale kasutada ja nõudis selle eest renti. Industriaalajastu põllumajandus- Iseseisvate segatalude teke : talunik tootis peamiselt enda
annaabi.ee 
