10 toiduaine dieet Terveks nädalaks piirate oma toidurasiooni vaid 10 toiduainega (tarbite nädala jooksul vaid 10 teatud toiduainet). Päevas võib süüa mitte enam kui 1,5 kg toitu. Menüüs peab 100% sisalduma dieedi 10 punkti. Kombineeige ja valmistage toitu nii nagu ise soovite! · kanarind · munad · keefir · tomatid · kurgid · kabatokid · valge või rooskapsas · baklaaanid · seened · õunad Antud dieeti võib pidada kauem kui 1 nädal, kui tarbida mõistlikult dieedi menüüs välja toodud toiduaineid. Kaalukaotus nädalas: kuni 1,5 kg
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikk...
Seda kasvatatakse troopikast põhja poole kõikjal, isegi polaarjoone taga. Kapsa populaarsuse põhjus on lihtne: teda saab kogu aja tarvitada värskelt, hapendatult, kuivatatult, marineeritult ja muul viisil konserveerituna. Eestis kasvatatakse toiduks kõige rohkem valget peakapsast, üha enam levib lillkapsas, mis on Euroopas hinnatuim kapsateisend. Igapäevasemaks on saanud ka punane ja kähar peakapsas ehk savoia, nuikapsas ehk koolrabi, rooskapsas ehk brüsseli kapsas ja brokoli ehk spargelkapsas. C-vitamiini rohkem kui sidrunis Meie oludes hinnatavat C-vitamiini sisaldab valge peakapsas keskmiselt 50 mg 100 g kohta (50 mg %), s.o. umbes sama palju kui sidrun või apelsin (40 mg %), kuid kaks korda rohkem kui tomat, kuus korda enam kui porgand ja seitse korda rohkem kui õun. Täiskasvanud inimese C-vitamiinivajaduse rahuldab sügisel 150 --200 g toorkapsast päevas. Punases peakapsas, lill- ja rooskapsas on C- vitamiini veelgi rohkem
Kähar peakapsas on ja kiudained. ühepajatoitudes, värskelt sobimatu. õrnakoeline ja hea maitsega, salatites. lehed on rohelised või hallikasrohelised,seesmised, aga valkjaskollased. Rooskapsas e brüsseli kapsas Peakesed võivad olla ümara Sisaldab kergesti Kasutatakse värskena, Rooskapsas talub pikka või poolümara kujuga ning omastatavat valku,C- külmutatult ja aega -10º ja veel hele- kuni tumerohelise, vitamiini ja mineraalaineid kuumtöödeldult. madalamatki temperatuuri. mõnikord punaka 3x rohkem kui nt valge
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned
· Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted annavad ¾ vajalikust kogusest. · Kala · Sült ja pasteet · Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, jne. MAGNEESIUM · 70kg inimese kehas on 19-30g Mg · Kõrvitsa-ja päevalilleseemned, nisukliid,parapähklid ja kakaopulber · Mandlid, india, kreeka, pistaatsia-,pekaanipähklid,kookosehelbed,täistera,kaera,neljaviljahelbed,tatar, nisuidud, hirss, kama, oad · Täisteraküpsised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riis-ja odratooted, makaroinid, aprikoosid, banaanid, õunad, sinepipulber, karri, tomatipasta,lehtköögiviljad.
Mida põhjustab rasvade tarbimine? · suhrutõve · ateroskleroosi · südamehaigusi · naha kiiremat vananemist Millistes toiduainetes leidub rasvu? Rasvu leidub margariinis, kohukeses, kondiitritoodetes, küpsetistes, lihas, õlis, krõpsudes, majoneesides, friikartlites, piimas, juustus, kalades, pähklites, linaseemne õlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, kõrvitsaseemnetes, kõrvitsaseemneõlis, tofus ja pähkliõlis, lillkapsas, brokkolis ja rooskapsas, muskusmelonis, täisterades ning värsketes juurviljades ja küüslaugus jne. Tähtsamad rasvhapped: Omega-3 rasvhape: ·tugevdab immuunsüsteemi ·alandab vähesel määral vererõhku ·reguleerib kolesteroolitaset ·aitab vähendada diabeedi riski ·parandab verehüübivust ·puhastab veresooni ·leevendab reumat ja migreeni ·vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski ·karastab organismi külmetushaiguste vastu
käes intensiivse, oranzikaspunase leegiga. Kaltsiumi reaktiivsus Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ehk väiksem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Kaltsiumiallikad Parimateks kaltsiumiallikateks on vetikad jt mereannid, rohelised lehtviljad, rooskapsas, mandlid ja seemned (eriti seesamiseemned), luudega kalad, aga ka piimatooted. Siiski on oluline teada, et valgurikastest toitudest ei saa keha kaltsiumi kõige paremini kätte, seetõttu ei tasu vaid piimatooteid oma menüüs peamise kaltsiumiallikana kasutada. Samuti peab teadma, et kaltsium omastub vaid siis, kui kehas on ka piisavalt D-vitamiini ning fosforit. Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu. Harilikult leidub
Itaalia köök Kerli Purask Üldandmed Itaalia kohta: Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel: Itaalia Rahvaarv: 60 626 600 (2011) Rahvastiku tihedus: 199,8 in. km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17.03.1861 Rahaühik: Euro (EUR) Itaalia asukoht kaardil. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Itaalia lipp. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni President Giorgio Napolitano. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Peaminister Silvio Berlusconi. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni ...
❏ järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. K-vitamiin ❏ Puudusel võivad vastsündinutel ja neil, ❏ rohelised taimeosad ja õlid. kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, ❏ petersell jt maitseköögiviljad, ❏ hapukapsas, esineda vere hüübivushäired. ❏ nõges, ❏ Võivad kergesti tekkida sinikad ja ❏ rooskapsas, verejooksud, nt. ninaverejooks ja ❏ spinat, ❏ nisuidud, veritsevad igemed. ❏ lillkapsas, ❏ Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ❏ sojajahu, ning maksakahjustused vähendavad K- ❏ spargelkapsas, vitamiini sünteesi. C-vitamiinid ❏ rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu,
SILMADE TERVISHOID Rahvatarkus ütleb, et porgandite söömine tagab hea nägemise. Kuigi porgandid tegelikult meie nägemisteravust parandada ei suuda, peitub tarkuseteras siiski tõde. Porgandid sisaldavad palju A-vitamiini, millel koos C-ja E-vitamiinidega on tõestatud positiivne toime katarakti ja AMD patsientide silmadele. Sinu silmade tervise jaoks on oluline, et sööksid mitmekesist toitu – rohkelt puu- ja juurvilju ning vähe küllastunud rasvu ja suhkrut sisaldavat. Lisaks vitamiinidele on organismi jaoks olulised mineraalid – silmadele just tsink ja seleen – mis kaitsevad võrkkesta. Ka rasvhapped on tähtsad, sest tagavad silmade piisava niisutuse. Toon esile toiduained, mis silmadele vajalikke aineid sisaldavad. Igast grupist peaks midagi sööma vähemalt 3 korda nädalas: A-vitamiin – porgandid, lehtkapsas, spinat, piimatooted, munakollane; C-vitamiin – tsitruselised ja nende mahlad, roheline paprika, brokkol...
arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid. Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheitega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pähklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad. K- vitamiin (naftokinoonid, antihemorraagiline vitamiin) Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida bakterid valmistavad inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad.
20. Antistaatilised puhastuslapid · on ühelt poolt karvastatud · on kahelt poolt karvastatud · on venivad 21. Millal tuleb tarbijale anda võimalus vabalt tutvuda müügigarantii tingimustega? · pärast müügilepingu sõlmimist · enne müügilepingu sõlmimist · tarbijal puuduvad sellised võimalused üldse 22. Millise kapsal on söödavaks osaks valmimata pung · lillkapsas · rooskapsas · käharpeakapsas 23. Kuupäeva Parim enne saabumisel: · võib toodete edasi müüa eraldi märgistatuna · toode eemaldatakse lõplikult müügilt · toodet tuleb müüa poole odavamalt 24. Kuidas nimetatakse soolatud ja looduslikes tingimustes kuivataud kala · vinnutamine · steriliseerimine · külmkuivatamine 25. Mida tähendab netokogus? · pakendiga kaup · pakendita kaup
- kuivatamine, - külmutamine. 55.Erinevad kapsateisendid. Kapsal on umbes 400 teisendit ja vormi. Need sarnanevad üksteisega: - struktuurilt, - omadustelt. Erinevad: - kuju, - tüübi, - värvi poolest. Rohkem tähelepanu vääriksid: Valge peakapsas, dekoratiivkapsad. - punane ja kähar peakapsas,- lillkapsas, - spargelkapsas ehk brokoli, - nuikapsas, - rooskapsas ehk brüsseli kapsas, - pekingi kapsas, - paksoi. 56.Maailma suurimad kapsakasvatajad. - Hiina, - Korea, - Indoneesia, - Jaapan, - USA, - Venemaa. 57.Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas. Mineraalainetest leidub: - kaaliumi - kaltsiumi - fosforit - magneesiumi - naatriumi Vitamiinidest sisaldab C- (30 – 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 58.Valge peakapsa sordid jagunevad.
Borokk- peedivedelikuga punaseks värvitud liha-v köögiviljaleem. Botvinja- kaljast, kalast ja aedviljast külm supp, millele lisatakse vähikaelu või krabitükikesi. Bouillabaisse- kala- ja mereannisupp. Brasserii- õllerestoran, õllebaar. Brie- hallitusjuustusort. Brokoli- kapsa teisend. Brõnsa- lambapiimjuust. Brändi- veini destilleerimisel saadud kange, konjakiga samaväärne alkohoolne jook. Brülee- vedeldatud pruunsuhkur magustoitude maitsestamiseks ja katmiseks. Brüsseli kapsas- rooskapsas. Bubert- piimast,jahust või mannast, suhkrust valmistatud ja vahustatud munadest magustoit. Bulett- lihapall ka juurviljapall. Bulgur-nisu- leotatud, keedetud, kuivatatud ja purustatud nisuterad. Buee- väike lehttaigna pirukas. Café- kohv, kohvik. Cafeteria- kohvikurestoran,selveenielaud. Camembert- prantsuse pehme valgehallitusjuust. Canapé- väike võileib elegantse kattega. Clafoutis- ahjupannkook, mis sisaldab marju või puuvilju. Croissant- kohev sarvesai.
Külmakartlikele on liigne külm halvem kui soe. Külmumise tunnuseks on viljade pehmenemine, värvuse ja maitse muutumine. Viljade kiiret riknemist soodustab ka temp. järsk kõikumine Lühiajalisel säilitamisel ei ole soovitav paigutada vilju ühest kohast teise Niiskus rohkesti vett, mis kuivas ruumis aurustub. Viljad närtsivad, kuivavad rutem- eriti salatid ja ürdid. Viljade pakkimine aitab ära hoida vee aurustumist. Õhuniiksuse suhtes on pretensioonikad hiina kapsas, lillkapsas, rooskapsas, salat, kurk, roheline sibul, lehtseller. Mugulsibulale sobilik õhuniiskuse tase 65-75% Valgus vältida eredat valgust, sest osad viljad närtsivad ja muudavad värvust, osad hakkavad kasvama Aroom peale etüleeni eritavad ka aroomi. Puuviljadest tugevalõhnalised : õinad, pirnid, virsikud, gujaav. Köögiviljadest seller, kartul, porro, küüslauk. Erinevate viljade lõhnad kinnistuvad teistele, juurvilju ei säilitata puuviljadega koos.
organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. Mineraalained · Seleeni sisaldub pärmis, kalades, krevettides, krabides, tailihas, piimaproduktides, teristes ja sibulas. Toiduainete seleenisisaldus sõltub kasvupinnase seleenisisaldusest. Toidu töötlemine ja valmistamine kõrvaldab olulise osa seleenist
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
Ülempiir -1500mg Organismis on kaltsiumi luudes, hammastes, pehmetes kudedes. Ta osaleb lihaskontraktsioonis, hüübimisprotsessis, neurottransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, membraanide läbitavuse funktsioonis, vere osmootse rõhu tagamises jne. Kaltsiumi allikad: Piimatoodetest - on palju kuid imendub sellest vaid ~30%. Lihatooted, kalad. Taimed aeduba, rooskapsas, petersell, kaalikas. Kaltsiumi imendumist: soodustavad: happeline keskkond, vitamiin D ja C, laktoos, magneesium, fosfor, mangaan, küllastumatta rasvhapped, raud. NB! Kui magneesiumi on vähe, ei omastu kaltsium (ladestub) mille imendumiseks on vaja ka fosforit, mangaani ja vitamiin C. Kaltsiumi imendumist pärsivad : oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad).
· Roheline · Valged · Sõstrad · Näkileib sibul oad · Odrajahu · Vaarikad · Rooskapsas · Viinamari · Pruun riis · Rucola · Virsik · Valge riis · Rõigas · Õun · Riisikliid · Seller · Rukkileib
• KARVAD, SARVED, KABJAD JA LINNUSULED • TÄISKASVANUD INIMORGANISMIS ON LIGIKAUDU 140 G VÄÄVLIT. TOIDUGA SISENEB MEIE ORGANISMI KESKMISELT 800...900 MG VÄÄVLIT PÄEVAS. VALDAVA OSA VÄÄVLIST SAAME TOIDUGA VALKUDEST VÄÄVLIRIKKAMAD TOIDUAINED ON KAER, RUKIS, TATAR, HERNED, OAD JA MAAPÄHKLID, SOOLATUD VÕI KEEDETUD TURSK, KEEDUSINK, VASIKAMAKS, VÄHERASVANE PEEKON, KÜPSETATUD SUITSUHEERINGAS, KANA, JUUST, MUNA, MANDLID, UBA, LÕHE, ROOSKAPSAS JA PUNANE KAPSAS Väävlitasandik hiinas Väävlitasandik Jupiteril KASUTATUD MATERJALID • HTTP://WWW.SLIDESHARE.NET/ELLEKULL/VVEL • HTTP:// ZHONGAOMADE.EN.MADE-IN-CHINA.COM/PRODUCT/JOCMYPDJHBKV/CHINA-S ULFUR-POWDER-AND-BLOCK.HTML • HTTPS:// WWW.GOOGLE.EE/SEARCH?Q=V%C3%A4%C3%A4VLI+TASANDIK+JUPITERI L&ESPV=2&BIW=1920&BIH=911&SOURCE=LNMS&TBM=ISCH&SA=X&VED=0 AHUKEWJFRU6BPTTKAHWFKSWKHAXVAE0Q_AUIBYGC#TBM=ISCH&Q=V%C3%
tarbida) · Meditsiinis kasutatakse juuri verd puhastava ning maksa ja neerude talitlust ergutava vahendina Kasutamine: · Suppidesse · Hautistesse · Küpsetatult juustukastmega · Hautatult koos veise-, linnuliha või kalaga · Toorelt vinigretikastmega 3. Kapsasköögiviljad · Sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja antioksüdante Nt: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas (savoi kapsas), kähar lehtkapsas, nuikapsas (koolrabi), rooskapsas (Brüsseli kapsas), lillkapsas, spargelkapsas (brokkoli), Pekingi kapsas ehk petsai (hiina kapsas), Hiina varskapsas (paksoi) Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid Nt: harilik sibul (mugulsibul), punane sibul (Hispaania sibul), salatisibul, valge sibul
On tavakapsast tugevama ja pisut isegi mõrkja maitsega. Viimane omadus kaob, kui Click to edit Master text styles oleme teda keevas soolakas vees töödelnud. Second level Pika kasvuajaga, seetõttu on vaja istikud Third level nagu valge peakapsa puhulgi ette kasvatada. Fourth level Kasvuks vajab rooskapsas tublit annust Fifth level orgaanilist väetist, samuti mineraalväetist (lämmastikuga mitte liialdada!) ja niiskust, eriti juulikuust septembrini. Saagi valmimisest annab märku alumiste lehtede koltumine. Baklazaan Harilik baklazaan on maavitsaliste Click to edit Master text styles
1.Kaltsium 2.Calcium 3.Ca 4.Ladina keeles Lubi 5. Aatommass: 40,078 Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmu...
Itaalia köök Õpilane: Õpetaja: Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning nisuküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: Artishokk, Spargel, Rooskapsas, Baklazhaan, Oliivi ja Viigimari, Melon ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt.Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või Paprika Püree sid,
· Avamaal külvi ja istutusaja valik, · lõunapoolse kallakuga maad, · kergem lõimis = soojem, · tuulekaitse riba põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 kraadi. · multsimine või spetsiaalse paberi või kilega katmine · vihmutamine alandab temperatuuri ja on ka öökülmade kaitse · sortide valik 7. Millised köögiviljakultuurid on kõrge niiskusenõudlikkusega? Redis, rõigas, rabarber, peakapsas, rooskapsas, pekingi kapsas. 8. Millised köögiviljad on kõige vastupidavamad niiskuse rohkusele? Arbuus, melon, kõrvits, aeduba, mais. 9. Millisel perioodil on köögiviljad kõige tundlikumad niiskuse defitsiidi suhtes? Kõige tundlikumad on köögiviljad seemnete idanemise ajal. 10. Millised köögiviljad arenevad kõige aeglasemalt idanemisperioodil? Idanemisperioodil arenevad kõige aeglasemalt sarikalised. 11. Mis juhtub, kui taim on liiga niiskes seisus pikemat aega?
sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit. Tuntumatest toiduallikatest on väävlirikkamad: sinepipulber, maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas. 5.Väävliühendite mürgisus ja keskkonnaprobleemid. Nt: Happevihmad (mis ained neid põhjustavad, kuidas happevihmad tekivad ja nende mõju keskkonnale) Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid inimesele mürgised. Vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid. Vääveldioksiid on ohtlik õhusaastaja, mis oksüdeerub õhus niiskuse ja teiste õhus leiduvate katalüsaatorite (lämmastikoksiidid jt) toimel
Nuikapsas Ristõieline 2 del saviliiv- 6,0-7,5 ristõielised 5x35 huumusrikkad keskmise raskusega saviliiv, kerged Ei sobi 70x70:1 Rooskapsas Ristõieline 2 -12 liivsavi 6,5-7,5 ristõielised 00x100 kasvab ka lahjematel Ei sobi Lehtkapsas Ristõieline 2 -15 muldadel ristõielised 60x40 suure
Küüslauk ja sibulad Alliumi perekonna taimi iseloomustab tugev, läbitungiv aroom. Perekonna tähtsamad esindajad on: 1) Sibulad prekursoriks on S-(1-propenüül)-L-tsüsteiin sulfoksiid 2) Küüslauk prekursoriks on S-(2-propenüül)-L-tsüsteiin sulfoksiid 3) Porrulauk 4) Murulaugud 5) Salotid Lakrimatoorne = pisaraid tekitav tiopropanaal vääveloksiid (seostatakse värskete sibulate üldaroomiga) Valge kapsas, punane kapsas, rooskapsas Perekond Cruciferae hõlmab Brassica taimi 1) Kapsas 2) Brüsseli kapsas ehk rooskapsas 3) Naerid 4) Pruun sinep 5) Vesikress 6) Redised 7) Mädarõigas Peamised komponendid on 2-propenüül-3-butenüül-isotiotsüanaadid ja 2-fenüületüül- isotiotsüanaadid. Pürasiinid Paprika pipar ja tsillid sisaldavad suurtes kontsentratsioonides 2-isobutüül-3- metoksüpürasiini, mis biosünteesitakse leutsiinist.
SIBULKÖÖGIVILJAD Kuuluvad laukude perekonda Iseloomulik liitunud või lihtne sibul Iseloomulik lõhn eeterlikest õlidest ja kibeda maitse annavad glükosiidid Tõstavad söögiisu Parandavad toidu omastamist On bakteritevastase toimega (sisaldavad fütontsiide) Liigid: Söögisibul ehk harilik sibul ehk kuldne sibul Olenevalt keemilisest koostisest: kibe,poolkibe ja magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Punane sibul Kujult ümarad, ümarovaalsed Sisu värvitu- lillakas Maitse pehmem kui harilikul sibulal Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt, töödeldult kaotab värvi Valge sibul Kujult ümar, ümarovaalne Valge, vaskse värvusega Kollase sibulaga võrreldes maitsvam ja hinnalisem Salatisibul Teisendid kaaluvad kuni 1kg Sisu värvitu, valkjas ja õrnroheline Olenevalt keemilisest koostisest kibe, poolkibe, magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Salotts...
ehk savoia kapsas kähardunud valku ja C- suppides, valgusisalduse tõttu peenekublaliste lehtede vitamiini, on kõrge ühepajatoitudes ja ei sobi poolest. Kähar toiteväärtusega. värskelt salatites. hapendamiseks. peakapsas on õrnakoeline, hea maitsega. Rooskapsa ehk Varrel paiknevate Rooskapsas Rooskapsast Rooskapsas on brüsseli kapsa lehtede kaenlas sisaldab kasutatakse külmakindel taim. moodustuvad peakesed, kergesti värskena, Talub hästi kuni – mida on omastatavat valku, külmutatult ja 12° külma ja olenevalt sordist 20–70. C - vitamiini ja kuumtöödeldult. talvitub hästi
protsesside läbiviimiseks (fotosüntees, toitainete liikumine, temperatuuri reguleerimine. Niiskuse puudusel nõrgeneb fotosüntees, aeglustub kasv, väheneb saak ja selle kvaliteet. Transpiratsioonikoefitsient on veehulk, mida taim kulutab ühe ühiku kuivaine moodustamiseks. Kõigi kudede ülesehitamiseks kulub 0,2% vett, ülejäänud 99,8% läheb transpiratsiooniks. Niiskuse suhtes kõrge nõudlikkusega on keskvalmiv ja hilinepeakapsas, rooskapsas, pekingi kapsas, rabarber, redis, rõigas. Natuke vähem nõudlik on peet, veelgi vähemnõudlikud on porgand, petersell, tomat, paprika. Kõige vastupidavamad on arbuus, melon, kõrvits, mais, aeduba (tugev juurestik, mis imab hästi vett ja tarbib seda säästlikult). 6) Õhk Normaalne õhk sisaldab 78% N, 21% O2, 1% veeauru, 0,03% süsihappegaasi ja veel väikestes kogustes erinevaid gaase . 7) Tuul
18. Nimeta ja kirjelda 5 väikeloomast pooltoodet. 19. Gluteenik. See tähendab, et inimene ei tohi tarbida nisuvalku. 20. Salatikastmed. Sinepikaste, salsakaste, teraviljakaste, tomatikaste, tsillikaste. 21. Hele puljong. Aspikk. On kange ja selge hästi tarretuv hele puljong. Kasutatakse tarrendis roogade valmistamisel. Kõige parema aspikki saab vasika või veise jalgadest. 22. 5 erinevat kapsaliiki. a. Lillkapsas b. Peakapsas c. Savoy kapsas d. Rooskapsas e. Nuikapsas 23. Parfee. Toiduained on analoogsed jäätise omaga. Valmistamiseks tehakse esmalt retseptuuris näidatud toiduainetest segu. See valatakse vormi ja asetatakse sügavkülmikusse külmuma. Enne serveerimist võetakse parfee välja ja lõigatakse sellest portsjonid. 24. Valge põhikaste. SAUCE BECHAMEL. Valge põhikastme vedelikuks on piim, koor või piima ja koore segu. Piim kuumutatakse loorberi, sibla ja muskaatõiega keemiseni ja jäetakse kaanega
Jällegi üks imelihtne harjutus, kuid ometi efektiivne. Pilgutamine annab silmalihastele korraks puhkust ning niisutab ja toidab silma pisaravedelikuga. Silmade eest hoolitsemine ei tähenda vaid silmaarsti juures käimist - oma hinge peeglite eest saab hoolt kanda ka mitmel muul viisil, kirjutab Dailymail.Toitained nagu C-vitamiin, omega- 3-rasvhapped on võimalus sõna otseses mõttes omale parem nägemine süüa. Lehised köögiviljad Spinat, lehtkapsas, brokoli, rooskapsas sisaldavad kahte vajalikku toitainet - luteiini ja zeaksantiini. Neid toittaineid on vaja silma võrkkestal paremaks nägemiseks. Soovituslik kogus on vähemalt 100 grammi päevas. Muna Pärast seda, kui Surrey ülikooli teadurid tegid kindlaks, et muna ei tõsta kolesteroolitaset, on nad tagasi tervislike toitude seas. Munad on eriti head nägemisele, kuna ka need sisaldavad luteiini ja zeaksantiini. Soovitavalt tuleks mune süüa keedetult või munavõina iga päeva tagant
metabolism, vererõhu ja kolesterooli alandamine · omastamist soodustavad vitamiinid D, C ja A, küllastumata rasvhapped, P, Mg, Fe, Mn, piima laktoos, aminohapped (lüsiin) · imendumist halvendavad: kiudainete liig, liigne kohv, mõned ravimid, vähene füüsiline tegevus, stress · soovitus: 800-900 mg · defitsiidist tulenev haigus osteoporoos · allikad: piim, kala, brokoli, spinat, till, petersell, rooskapsas, mandlid Magneesium · makroelement · tähtsus: energia tootmine, luustik, vere hüübimine, DNA süntees, insuliini tootmine, stressivastane toime · omastamist suurendab D vitamiin ja kaltsium · defitsiidi põhjused: ühekülgne toitumine · allikad: kõrvitsaseemned, nisukliid, kakaopulber, lahustuv kohv, päevalilleseemned, mooniseemned, nisuidud Fosfor · makroelement
piisava sünteesi. petersell Vitamiin võtab osa ka luukoe mineralisatsioonist ning mängib Vere hüübimise aeglustumine hapukapsas olulist rolli glükoosi fosforüülimises.(suhkru ainevahetus) Kestvad ninaverejooksud nõges K-vitamiini ja põletikumarkerite tase organismis on pöördvõrdelises Verevalumid rooskapsas seoses ning K-vitamiini võtmine langetab põletikumarkerite taset spinat nisuidud keskealistel ja vanematel inimestel. lillkapsas Lisaks eelnevale on kindlaks tehtud, et K-vitamiini tarvitamine rapsiõli vähendab ka haigestumist koronaarhaigustesse ning et meestel on kaer mais tarvitamine vähendanud haigestumist eesnäärme vähki. herned
......12 SISSEJUHATUS Itaaliast üldiselt rääkides, peab mainima muidugi nende köögikultuuri. Täiesti vapustav. Lasanje. Pizza. Pasta. Zelato. Jne. Otsustasingi seepärast teha oma referaadi Itaalia köögist. Nende toidud on huvitavad ja maitsvad. 1.Itaalia köök Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning nisuküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: Artishokk, Spargel, Rooskapsas, Baklazhaan, Oliivi- ja Viigimari, Melon ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või PaprikaPüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti Spagetid
Ideaalis peaksime mäluma ühte suutäit kuni 36 korda. Kui saaksime hakkama 10-15 korraga, oleks ka juba päris hea. • Kasulik on juua keefirit või punast veini, sest need sisaldavad vajalikke seedimist soodustavaid aineid. • Tea, et täiskõhutunne jõuab hiljem pärale ehk siis umbes 15 minutit pärast söömist. • Pea söömise ajal pause, et keha saaks puhata ja tekitada ruumi uuele toidukogusele. • Kõhugaase tekitavad toidud on oad-herned, pea-, spargel-, lill-, rooskapsas, sibulad, banaanid, aprikoosid, redised jne. Kasulik on juua hapupiima või süüa jogurtit, sest need tasakaalustavad kõhu ja soolestiku baktereid ning vähendavad gaaside tekkimist. • Papaia ja mango aitavad seedida valgurikkaid toite nagu linnu- ja loomaliha. • Ananassi ja maasikate söömine pühadejärgsel ajal tuleb kasuks. Viinamarjad ja arbuus aitavad üleliigse organismist välja uhada. http://naine24.postimees.ee/681958/aili-tamming-ulesoomine-on- enamasti-millegi-sumptom
Dekaad/ Valgus- Opt.id. Nimi Teaduslik nimi Otsekülv idaneja Temp. Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva Harilik heliotroop Heliotropium arborescens 1 V 18 C 14-20 päeva Baklazaan 1 20-30 C 8-12 päeva Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 ...
liiga kaua soolestikus ja toksiinid imenduvad kehasse tagasi. Lisaks tõmbab pärasool siis ka kehast vedelikku välja, et vedeldada väljaheidet, mis omakorda võib viia vedelikupuuduseni rakkudes. Rohkem tuleks tarbida aed- ja puuvilju, eriti neid, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante nagu porgand, tomat, marjad, punapeet, viinamarjad, rohelised lehtviljad, paprika. Head on kapsalised ehk valge peakapsas, punane kapsas, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, lehtkapsas ja nuikapsas. Kasuks tulevad ka redised, kaalikas, naeris, spargel ja laugulised (sibul, punane sibul, küüslauk). Köögiviljadest, puuviljadest, täisteraviljadest ja kaunviljadest saame ka piisavas koguses kiudained, mis on üliolulised seedesüsteemi paremaks toimimiseks ning ühtlasi toiduks headele bakteritele. Seedesüsteem vajab puhastumiseks mitmeid olulisi mineraalaineid, vitamiine ja aminohappeid ning nende piisav olemasolu toidus on väga
• Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Allikad Päevane vajadus • K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. • Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. • Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. Biofunktsioonid • Osaleb verehüübimisel • Osaleb luukoe moodustamisel, parandab liigeste tööd. • Neerude ja platsenta valkudes • Glükoosi ainevahetuse protsessis vajalik Vaegus Liig vere hüübimise higistamine, vahel palavik aeglustumine sinakad laigud kehal, kestvad verejooksud ninast
Spargelkapsas on kõrge toiteväärtusega väga maitsev köögivili. Toiduks tarvitatakse spargelkapsa õisikut koos lihakate sparglit meenutavate õievartega. Spargelkapsast kasutatakse: - suppide, - hautiste, - salatite jm valmistamiseks. Sobib hästi: - konserveerimiseks, - säilitamiseks sügavkülmutatult. 62. Rooskapsa väärtus ja kasutamine. Rooskapsas on mineraalaineterikkamaid kapsaliike, sisaldab neid kuni kolm korda rohkem kui valge peakapsas. Temas on palju: - kaaliumi, - fosforit, - kaltsiumi, - täisväärtuslikke ja kergesti omastatavaid valke. Märkimisväärne on C-vitamiini sisaldus (100 g peakestes 115 mg). 100 g rooskapsast annab 35 kcal energiat Rooskapsas on suure toiteväärtusega delikatessköögivili.
nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Väävli vaegust esineb harva, kuna me saame valdava osa väävlist toiduga valkudest. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit. Tuntumatest toiduallikatest on väävlirikkamad: sinepipulber, maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas. Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid inimesele mürgised. Vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid. Vääveldioksiid on ohtlik õhusaastaja, mis oksüdeerub õhus niiskuse ja teiste õhus leiduvate katalüsaatorite (lämmastikoksiidid jt) toimel väävelhappeks, põhjustades happevihmade teket. Happevihmad kahjustavad veekogusid, taimestikku, ehitisi.
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redi...
Vitamiinide kadu (%) töötlemisel Töötlemisli Vitamiinide kadu Proovid ik A B1 B2 Niatsiin C Külmutatud 10 (asparaagus, brokkoli, oad, 12 20 24 24 26 tooted lillkapsas, herned, kartulid, spinat, 0-50 0-61 0-45 0-56 0-78 (keedetud ja rooskapsas, beebimais) kurnatud) Steriliseeritu 7 (asparaagus, oad, herned, 10 67 42 49 51 d tooted kartulid koos veega, spinat, 0-32 56-83 14-50 31-65 28-87 (kurnatud) beebimais) Külmutatud 8 (õunad, aprikoosid, mustikad, 37 29 17 16 18 tooted (mitte hapukirss, apelsinimahla 0-78 0-66 0-67 0-33 0-50
arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid. Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheidetega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Kuumtöötlemisel kipub lagunema. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pühklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad. K - vitamiin (naftokonoonid) - antihemorraagiline vitamiin Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida valmistatakse inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad.
On parema säilivusega, sobib hästi marineerimiseks ja toorsalatiteks. Kuna punane värv laguneb kuumutamisel ei sobi eriti soojaks toiduks. Värv säilib, kui kuumtöötlemisel lisada midagi happelist (hapusid õunu, äädikat, jms). Käher peakapsas e savoia kapsas Sarnaneb valgele peakapsale, kuid pea on hõredam, lehed rohkem laiali. Sisaldab palju valku, süsivesikuid ja mineraalaineid. On õrnema koega ja väga maitsev. Suure valgusis tõttu ei sobi hapendamiseks. Rooskapsas e brüsseli kapsas Pika, tugeva varre otsas on lehetutt ja varrele kinnituvad mini kapsapead. Rooskapsas on väga külmakindel, võib jäädagi põllule ja sealt saab peakesi noppida kui on vaja. Külmumine ainult parandab maitset. Päid on ühel taimel 50-70, läbimõõduga 2-5 cm ja kogukaaluga 0,5 kg. Seda on muidugi vähe, seepärast on ta üsna kallis, ka kogumine on töömahukas, sest peakesed 44 valmivad nö järgemööda, mitte korraga. Sisaldab väga palju C vitamiini
hüübivushäired. K-vitamiini puudusel võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, näiteks ninaverejooks ja veritsevad igemed. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. ( http://www.toitumine.ee/k-vitamiin/ ) 9 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, mille ülesanded on:
Milline toiduaine sisaldab enim rauda: Merekarbid, loomaliha, veiseliha, krevetid, sojaoad keedetud, läätsed keedetud, herned, kartul, kana , muna, lambaliha, kalkun, kõrvitsaseemned, pähklid, seesami seemned, ingver, rukis, tomat, rosinad, küüslauk, metsmaasikad, maasikad Raua imendumist soodustavad: - Kanaliha / kala / liha; - Puuviljad: apelsin, apelsinimahl, maasikad, greip jne.; - Juurviljad: brokkoli, rooskapsas, tomatid, tomatimahl, kartul, roheline ja punane paprika; Raua imendumist takistavad: - kohvi ja tee; - Juurviljad: spinat, rabarber, peedilehed; - Täisterad ja kliid; - Soja sisaldavad tooted. NB! Rasedana peetud rauapuudus raskendab imetamist. Tuleb olla kannatlik! Rauapreparaadid võivad põhjustada ka kõhukinnisust. Kõhukinnisust võivad põhjustada ka stress, vähene füüsiline aktiivsus ja toidu kõrge suhkrusisaldus. Soolestiku kiirenemist soodustab kiudainete rikas toit
peakapsal toitude garneerimiseks Lillkapsa istikud on suhteliselt külmaõrnad. Neid võib avamaale istutada vahekaugusega 50 x 50 cm alles pärast suurte öökülmade möödusmist. Istikud ei tohi olla väljaveninud ega liiga suured, sest siis õisikut ei teki. Lillkapsast tuleb hoolega mullata, anda pealtväetist ja kasta, et ei tekiks kasvuseisakut. Toidu valmistamiseks Kasvukohale istutatakse rooskapsas mai lõpul vahekaugusega 60 - 70 cm. Suvine hooldamine seisneb mulla kobestamises, pealtväetamises ja umbrohutõrjes. Ladva kärpimine soodustab Suppides, hautistes, peakeste tekkimist. vormiroogades jne Külvata juuni lõpul või juuli algul kasvukohale. Tiheda külvi korral jätta harvendamisel taimede vahekauguseks 20 - 30 cm sobib dieettoitudeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
