Paljude minu jaoks oluliste komponentide puudumise tõttu töötasin välja lausa oma retsepti pearoa jaoks. Eelroa ja järelroa retsepte täiustasin enda maitse järgi. Kliendiks on mul vanaema ning temaga koos arutledes panime kokku maitsva ja tervisliku menüü. See on sobilik kõikidele inimestele ja söökide temaatika sobib paljudeks erinevateks puhkudeks. Eelroaks on mahedamaitseline lahja püreesupp, mille põhikomponendid on brokkoli, porgand, kartul ja sibul. Erilise maitse sellele annab basiilik. Kliendi sooviks oli saada soe eelroog, ning eriti maitsevad talle supid. Arvestades ka viimase aja söögitegemistrende, kus on moes just nimelt püreesupid, siis saigi valik selline. Püreesuppi valisin kõige sobilikumad ja vitamiiniderohkemad koostisosad. Pearoaks on kanafilee riisi ja aedviljadega. Kanafilee ma tükeldan väikesteks tükkideks, mida on pruunistatud pannil kuumas võis
Lisatakse salatidesse ja kastmetesse, valmistatakse mahla. 22. Millised on seller liigid? Liigitus: leht-, vars- ja juurseller. 23. Millist värvi on tomati sort Mustlane? Koor on tumepunakas roheline, seest on küllastatud punane. 24. Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaug, oregano,šalottsibul,basiilik, petersell. 25. Millised köögiviljad on C-vitamiini rohked? 5 Paprika, tšilli, brüselli kapsas, brokkoli, lillkapsas, punane kapsas, spinat, petersell, rõigas, mädarõigas, roheline sibul. 26. Millist värvi võivad olla paprikad? On kollased, punased, rohelised, oranžid, valkjad ja mustjas-sinipunased paprikad. 27. Nimeta kõige väiksema kalorsusega (kõige veerikkamaid) köögivilju? Baklažaanid, paprika, porgand, kapsa liigid, spinat, till, porgand, kurk. 28. Anna kõrvitsale kasutussoovitusi.
Vabadest radikaalidest 2 Antioksüdandid Seovad vabasid radikaale, mis lõhuvad molekule ja tekitavad mutatsioone pärilikkusaines Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C-; E- ja vitamiini A eelvitamiin ehk beeta karotiin Lisaks sekundaarsed ained: Flavonoidid ja karotenoidid ( tuntum beeta- karotiin)kõik pakuvad igakülgset kaitset 3 Seller Petersell Spinat Brokkoli Kapsas lillkapsas Tomat Paprika Küüslauk ja sibul Porgand Peet 4 Seller Aitab väljutada organismist vedelikku Sellerit võib ka söögikordade vahel dipikastmega näksida 5 Petersell Peterselli tasub süüa igal võimalikul juhul Sisaldab ohtralt kaaliumi, mis puhastab neere Eemaldab liigse soola ja alandab vererõhku 6
Analüüs: Jällegi on vajalike toiduainete väärtus % hea, kuid kasulikum on siiski jogurt kuna selles on rohkem valke ning süsivesikuid. Kõrvits Kabatsokk Kalorsus 100 g kohta 22.9 kcal Kalorsus 100 g kohta 22.4 kcal Analüüs: Kabatsokk on mingilmääral kasulikum kui kõrvits. Selles on peaaegu 2 korda rohkem vitamiine. Avokaado Brokkoli Kalorsus 100 g kohta 200 kcal Kalorsus 100 g kohta 31 kcal Analüüs: Nendest on kasulikum Brokkoli , kuid siiski on mõlemad väga kasulikuid köögiviljad. Kaerahelbed Nisuhelbed Kalorsus 100 g kohta 364.6 kcal Kalorsus 100 g kohta 325.3 kcal Analüüs: Helbed on mõlemad väga kasulikud kuna need on ühed suurema süsivesiku ja valgu sisaldusega toitained. Nisujahu Rukkijahu
Lisaks vitamiinidele on organismi jaoks olulised mineraalid – silmadele just tsink ja seleen – mis kaitsevad võrkkesta. Ka rasvhapped on tähtsad, sest tagavad silmade piisava niisutuse. Toon esile toiduained, mis silmadele vajalikke aineid sisaldavad. Igast grupist peaks midagi sööma vähemalt 3 korda nädalas: A-vitamiin – porgandid, lehtkapsas, spinat, piimatooted, munakollane; C-vitamiin – tsitruselised ja nende mahlad, roheline paprika, brokkoli, kartulid; E-vitamiin – munad, täisteratooted, päevalille seemned; Luteiin – spinat, mais, lehtkapsas, brokkoli, rooskapsas; Rasvhapped – lõhe, makrell, heeringas, räim ja sardiin, rapsiõli, linaseemned; Tsink – loomaliha, linnuliha, kala, täisteratooted, piimatooted. Töötegija mõjutab nägemist kolm komponenti: välistingimused ehk tööruum, organismi seisund ja töökoormus. Värvide poolest:
Köögi ja puuviljad Köögi ja puuvilju tuleks süüavärskelt, kuna paljud toitained paiknevad koore all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed)
Puuviljad Õunad,Banaanid,Ananassid, Aprikoos, Avokaado,Viinamarjad, Kiivi, Ploomid Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuviljad Küüslauk Gouda juust Viinamarja mahl Sink Oad Mesi Mädarõigas Kim Chi Porrulauk Sidrun/laim Lehtsalat Herned Mango Seened Nektrariinid Oliivid Sibul Apelsini mahl Apelsin Paprikas Parmesani juust Pähklivõi Maapähklid Pirnid Hurmaa Hapukurk
Tom Yum chicken: Vürtsine Tai supp seente, sidrunilehtede, sidrunirohu ja koriandriga AsianFair special Lamb: Lambaliha seente, paprika, porgandi ja punase chilipipraga brandikastmes Konjee lamb: Krõbe lambaliha porgandi, paprika ja sibulaga ingverikastmes Chicken noodles: Nuudlid kana, juurviljade ja munaga Mixed meat chopsy: Krõbedad nuudlid kana, sealiha ja krevettidega magus- hapus kastmes Vegetables with almonds: Kapsas, porgand, seened, sibul, paprika, brokkoli ja bambusevõrsed valges mandlikastmes Eggplants in hot garlic: Baklazaanid paprika ja sibulaga vürtsikas küüslaugukastmes Kimchi salad: Kapsas ja kurk küüslaugu-tomatikastmes. Yam Yai: Mereandidesalat kala, kreveti, kalmari, muna, kurgi, tomati ja sidrunimahlaga. Banana or date pancake with ice-cream: Banaani või datlipannkook jäätisega Toffee apples or banana with ice-cream: Karamelliõunad või banaanid jäätisega Crispy fried milk with ice-cream: Krõbedad piimapallid jäätisega
Soola § valget pipart § värskelt riivitud muskaatpähklit Valmistus: Kuumuta pannil või ja hauta selles klaasjaks sibulad. Lisa jahu ja kuumuta pidevalt segades, kuni mass muutub helekollaseks. Lisa vasikalihapuljong ja piim. Liiguta kiiresti, et ei tekiks klimpe. Keeda nõrgal tulel 10 minutit, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Kellele maitseb sibulateta võib kastme läbi sõela kurnata. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Kaste sobib kartulite, lillkapsa, brokkoli ja posheeritud munade juurde. Serveerida kohe peale valmistamist. HELE PÕHIKASTE Vaja läheb: § 3 sl. § jahu 3 sl. § või 5 dl. § külm hele puljong § sool § jahvatatud valge pipar VALMISTAMINE: Sulata või keedunõu põhjas, sõelu või raputa juurde jahu ja sega hästi läbi, väldi jahu pruunistumist. Kui jahu ja või on segunenud, kalla korraga juurde kogu külm vedelik ja sega kaste ühtlaseks. Kui lisatav vedelik on soe, lisa see
tilliklimpidega 6.00 € Ülikooli 15, 51003, Tartu, Tartu maakond Telefon: (+372) 5342 3989 Atlantis Näidismenüü Eelroad: KOORENE SUPP GRILLITUD LÕHEFILEE, kartulite, porru, brokkoli, porgandite ja rosépipraga 3.58 € Narva mnt 2, 51009, Tartu, Tartu maakond Telefon: (+372) 5342 3989 Dorpat Näidismenüü Eelroad: Safrani-kreemsupp röstitud lõhe ja porgandi juliennega 4.20 €
KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse õisi LILLKAPSAS BROKKOLI KAPSAS ARTISOK KARTUL Süüakse mugulat, mis on maa-aluse võsundi tipp, kuhu on kogunenud varuained MAAPIRN KÖÖGIVILJAD JAOTUVAD K A S V U A JA JÄ R G I ÜHEAAS TASED KAH EAASTASED M IT M E A A S T A S E D SAL AT PO RG AND M A IT S E T A IM E D TO M AT KAPSAD RABARBER
- selline müük kestab piiramatu aja 22. Milline järgmistest teedest on kõige naturaalsem ehk kõige vähem töödeldud? - oolong tee - roheline tee - valge tee 23. Kui enamiku kaupadest moodustavad esmatarbe- ja toidukaubad, siis on tegemist - supermarketiga - hüpermarketiga - lähikauplusega 24. Kauba ladustamine peab olema eelkõige mugav - ostjale - müüjale - kaupluse juhatajale 25. Brokkoli söödav osa on - on valmimata õisik - valminud õisik - kapsapea 26. Kuidas satub toidusse saasteaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 27. Kuidas satub toidusse lisaaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 28. Kes peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate
2. Kaalulangetus Kes eelmise faasiga edukalt hakkama sai, võib endale eesmärgiks võtta oma kehakaalu stabiliseerimise ja uue kaalukaotuse. Nüüd võib igal teisel päeval jälle süsivesikuid tarbida nii juur- kui ka puuviljana. Energiavaru suureneb aeglaselt. Ära muretse, kui kaal seisma jääb, jätka plaani kohaselt. See võib olla sellest tingitud, et keha kogub endasse vett. Menüü: - Kombineeri liha ja kalatoitudega järgmisi köögi- ja juurvilju: spargel, brokkoli, kurk, kapsas (kõik sordid), seller, sibul, paprika, kõrvits, spinat, salat, redis, sojaoad, suvikõrvits, tomatid, porgand, peet. - Seened - Väldi kartulit, riisi, maisi, herneid, ubasid, läätsi ja avokaadot. Põhimõtteliselt võib süüa nii palju erinevaid köögivilju kui isu on. Söö võimalikult aeglaselt. Lisareeglid: - Tarbi nüüd kaks suurt lusikatäit kaerakliisid. - Kõnni iga päev tempokalt vähemalt 30 minutit. - Jätka faasiga seni, kuni oled oma ideaalkaalu saavutanud. 3
Taimeteedest ja muudest jookidest naistenõges, oblikas, rabarber, punane ristik, kange alkohol, must tee, soodaveed ja õlu. Kasulikud toiduained: Haug, hõbeahven, lõhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell. Sojajuust, sojapiim, linaseemne - ja oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kõrvitsaseemned, kikerherned, mustad ja rohelised aedoad, läätsed. Tatar, idandatud nisust leib, riisikoogid, sojajahuleib, kaera-, riisi-, rukkijahu. Aedviljadest brokkoli, artitshokk, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, peet, sibul, naeris, mädarõigas, porgand, petersell, porrulauk, salat, spinat, võilill. Puuviljadest ja marjadest ananass, aprikoosid, greip, jõhvikad, kirss, murakad, mustikad, ploom, rosin, sidrun ja viigimarjad. Maitsetaimedest ingver, küüslauk, melissid, odralinnaseekstrakt, sojakaste. Vürtsidest ja lisanditest sinep. Taimeteedest aaloe, zhennzhenn, ingver, jalakas, kibuvits, kummel,
porrulauguga täidetud kohafileerull maheda ürdikastmega, värviküllase salsa ning metsiku riisiga; Õrn täidetud kanafilee toorsuitsupeekonis, röstitud köögiviljade ja kukeseenekastmega; meeldivalt põletav Rossini tournedos foiegras nüansiga pikantse isevalmistatud ananassi chutneyga, hoolikalt valitud köögiviljade ning Cabernet Sauvignon' veini kastmega; röstitud tallefilee portveinikastmega, grillitud, paprika, kähara brokkoli, couscousi ja aromaatse Merlot veinizeleega; Spa Cuisine mahlaks seafilee röstitud Savoy kartuli ,hoolikalt valitud köögiviljade ja siidise punaseveini kastmega; hõrk meega glasuuritud pardifilee pikantses põldmarja-punaseveinileemes, karamelli- kumkvaadi ning läätsepuravikusalatiga; ahjusoe sokolaadikook jahutava jäätise ning metskirsikastmega; õrn crème brûlée värviküllaste marjadega; Itaali lemmik - hõrk tiramisu; Spa Cuisine puuviljasalat grenadiinisiirupi ja jahutava
krevetid kooritud, sabaga kg 7,78 kuivatatud puuvili kg 8,3 kuiv. Must ploom kg 3,5 kuivpärm kg 18,9 kukeseened kg 7,5 kurk kg 1,92 kännuseened soolvees kg 6,78 kõrvits kg 0,55 kõrvitsaseemned kg 5,56 köögikoor kg 1,58 köögiviljafond kg 7,74 köömned kg 5,47 külm brokkoli kg 1,62 külm. Mustikas kg 5,01 külmsuitsu lõhefilee kg 16,96 külm aeduba kg 1,72 külm brokkoli kg 1,24 külm kirsid kg 2,67 külm kooritud krevetid kg 7,11 külm köögiviljasegu kg 1,1 külm lillkapsas kg 1,4 külm maasikad kg 2,38 külm mais kg 1,66 külm marjasegu kg 2,8
SUURIMAD TOOTJAD Nig e e ria Vie tna m Ind o ne e s ia Tai KAS TEADSID? O n s üs ive s ikute s is a ld us e lt ko lm a s to id ua ine m a a ilm a s MANIOKK KÖÖGIVILJAD Köögiviljad ehk aedviljad on taimed, mille osi kasutatakse söögiks. Köögiviljad jaotuvad: Juurviljad (näiteks: porgand, peet, redis) Lehtköögiviljad (näiteks: lehtkapsas, till, spinat) Viliköögiviljad (näiteks: tomat, kurk, kabatsokk) Õisköögiviljad (näiteks: brokkoli, lillkapsas, artisokk) Sibulköögiviljad (näiteks: sibul, murulauk, küüslauk) TOMAT (Solanum lycopersicum) Päritolumaa LõunaAmeerika Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased Kasvab parasvöötmes ja ekvatoriaalses kliimavöötmes On valgusnõudlik ja soojanõudlik Optimaalne kasvutemperatuur 2024 kraadi Vajab ideaalseks kasvamiseks niisket mulda ja kuiva õhku SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Hiina US A T ürg i Ind ia Eg ip tus
ning sokolaadijook. 2. KOLME PÄEVA MENÜÜ 1. Päev Hommikusöök kodune omlett tomati ja seentega, multinektar Lõunasöök seljanka, leib Õhtusöök köögiviljapüreesupp, kanafileesnitsel saboyan kastme spinatirisoto ja aurutatud köögiviljadega, puuviljasalat 2. Päev Hommikusöök võileivad (sink, sulatatud juust, kurk, tomat), tee Lõunasöök värskekapsa-hakklihahautis, keedukartul, porgandisalat, morss Õhtusöök soe läätse-brokkoli salat, sealihast vokiroog riisi köögiviljade ja ananassiga, jõhvikatarretis 3. Päev Hommikusöök praemuna, praetud peekoniviilud, smuuti (mahla baasil) Lõunasöök frikadellisupp, leib Õhtusöök - soe kanasalat, peedirisoto kitsejuustu basiiliku ja lehtpeediga, panna cotta (HYLA piimast) maasika kastmega KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Eritoitumine" Ülle Kruuda 2. http://www.toitumine.ee/laktoositalumatus-2/ 3. http://web.zone
vahendina Kasutamine: · Suppidesse · Hautistesse · Küpsetatult juustukastmega · Hautatult koos veise-, linnuliha või kalaga · Toorelt vinigretikastmega 3. Kapsasköögiviljad · Sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja antioksüdante Nt: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas (savoi kapsas), kähar lehtkapsas, nuikapsas (koolrabi), rooskapsas (Brüsseli kapsas), lillkapsas, spargelkapsas (brokkoli), Pekingi kapsas ehk petsai (hiina kapsas), Hiina varskapsas (paksoi) Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid Nt: harilik sibul (mugulsibul), punane sibul (Hispaania sibul), salatisibul, valge sibul (hõbesibul), salottsibul (pesasibul), pärlsibul, porru (lauk), roheline sibul (kevadsibul),
Kasutatakse toorelt või töödeldult, aga ei sobi hapendamiseks! Rooskapsas ehk Brüsseli kapsas 1-5 cm pead 50-70 tk rivis Talub temperatuuri -10°C Kaubanduses värskelt või sügavkülmutatult Kasutatakse töödeldult Lillkapsas ehk õisikkapsas Enne kasutamist panna soolvette ligunema, et ussid välja tuleks Õisiku värv valgest kollakani Kergelt seeditav ja täiesti omastatav Seega sobib hästi laste ja ravitoiduks Kasutatakse toorelt või töödeldult Spargelkapsas ehk brokkoli Sarnaneb lillkapsaga, värvilt sinakas- roheline Toiteväärtus suurim kapsastest Kutsutakse kapsaste kuningaks On esikohal vähktõbe ärahoidvate köögiviljade hulgas Parim säilitusviis sügavkülmutamine Romanesco ehk Minarettkapsas Spargel- ja lillkapsa ristand Heleroheline Teravatipuline, püramiidi kujuline spargelkapsa maitsega kasutatakse toorelt vüi töödeldult Nuikapsas ehk Koolrabi Meenutab naerist, aga maitselt mahlasem ja õrnem
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 KÖÖGIVILJA Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt
Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained Seller, hiina kapsas, lillkapsas, nuikapsas, baklazaan, sibul, rohelised oad, brüsseli kapsas (võrsed), kurk, suvised kõrvitsalised, magus paprika, spargel, peet, küüslauk, kapsas, magus värske hernes, lehtkapsas, porgand, spinat, noored magusad (teravilja ivad) seemned, brokkoli, naeris, aedsalat, lutserni võrsed * - piimatooteid soovitatakse vältida 6 Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg. Kasutage järgnevaid andmeid, et määratleda: ajavahemikud, mis on vajalikud söödud toidu seedimiseks; parimad toiduainete liigitused ja soovitatav toidu hulk. Vesi. Kui te joote vett tühja kõhu peale, jõuab see soolestikku kohe. Mahlad
Väikelapsed alates 4 nädalast peaks saama 10 g vitamiini D päevas ning seetõttu on vitamiini D lisatarbimine vajalik. 10 g vitamiin D3 lisatarbimine on soovitatav ka eakatele, kes ei ole üldiselt päikesevalguse käes. Stressirohke eluviis võib tõsta vajadust B-rühma vitamiinide järele. Vitamiinide, eriti aga askorbiinhappe defitsiidi vältimiseks soovitatakse tarbida palju taimset toitu (marjad- ja puuviljad, kapsas, brokkoli, kaalikas, paprika, tsitruselised, lehtsalat jne.). Vitamiinid 1. Soovitav päevane tarbimine, parimad allikad 2. Mõju organismis 3. Toimet parandavad 4. Defitsiidi tunnused 5. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad Vitamiin A (retinooolid) ja eelaste ( -karoteenid) 1. 800-1000 retinooli µ g-ekv. - maks, piim, või, munad, porgandid 2. Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude, antioksüdant 3. Vitamiinid C, D; E, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped 4
toimumiseks, organismi vastupanuvõime arenemiseks, luude ja hammaste arenguks. C-vitamiini allikad: marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. 8. Kaltsium on samuti eluliselt vajalik südame, lihaste ja närvide arengus ja vereloomes. Kui Sa ei võimalda lapsele piisavat hulka kaltsiumi, sööb ta hõredaks Su luud ja hambad. Kaltsiumi allikad: lehtkapsas, mandlid, brokkoli, till, seesamiseemned, pähklid, banaan, juust, jäätis, forell, munakollane. 9. Valguvähesus raseda toidus võib viia lapse alakaalulisusele, enneaegsusele või ebaküpsusele. Kuuest päevasest söögikorrast neli peaksid sisaldama häid valguallikaid - piim, jogurt, juust, kodujuust, tailiha, munad, oad, herned. 10. Täisteratooted - riis, kaerahelbed, mais, rukis, oad-herned on lisaks rikkalikule kiudainetesisaldusele ka ammendamatud B-vitamiini allikad
Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia.
1.2.3. Vitamiin C On vesilahustuv vitamiin, antioksüdandina kaitseb C vitamiin rakkude ja kudede lagundamise eest. Osaleb sidekudude ülesehituses ja alahoidmises. Eriti oluline on see luukudedele, hammastele ja kõhredele. Vitamiin C stimuleerib kollageeni sünteesi, kaitseb nahka päiksese kahjulike mõjude eest, kaitseb nahka vabade radikaalide eest neid neutraliseerides. C-vitamiini sisaldavad tomat, spinat, mango, kapsas, piprad, maasikad, tsitruselised nagu apelsin ja laim ning brokkoli ja teised rohelised viljad. Kuna C-vitamiin on vees lahustuv vitamiin ja tugeva kuumutamisega läheb C-vitamiin toidus kaotsi, siis tasuks C-vitamiini rikkaid toite tarbida võimalikult algupärasel kujul. C vitamiini ei soovitata suurtes kogustes pika aja jooksul lisaks võtta. (http://www.balscand.ee/htdocs/?urlid=nahk) 7 1.2.4. Vitamiin E On äärmiselt tähtis rasvlahustuv antioksüdant. Organismi vitamiin E vajadus kasvab
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215
kalkunist, tofust, kaunviljadest ja riisist. Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega-6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust. Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas, mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas, 8 brokkoli ja rooskapsas.Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli. Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus. Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades.
...............................................................................................21 LISA 1 Valik valgeid veine meie kaubanduses...................................................................22-24 LISA 2 Retseptid Pasta Con Pollo.............................................................................................................25 Pasta alla Boscaiola......................................................................................................26 Kala-brokkoli küpsetis.................................................................................................27 Spargel poseeritud muna, Hollandi kastme ja rohelise salatiga..............................28 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks valge veini ja toidu kokkusubivuse, kuna see teema tundub mulle väga huvitav ja aktuaalne tänapäevases gastronoomias
Askorbiinhap H L LL LL LL 20 80 e Tähistused: H- talub hästi; L- tundlik, laguneb; LL- väga tundlik, laguneb Vitamiinide kadu (%) töötlemisel Töötlemisli Vitamiinide kadu Proovid ik A B1 B2 Niatsiin C Külmutatud 10 (asparaagus, brokkoli, oad, 12 20 24 24 26 tooted lillkapsas, herned, kartulid, spinat, 0-50 0-61 0-45 0-56 0-78 (keedetud ja rooskapsas, beebimais) kurnatud) Steriliseeritu 7 (asparaagus, oad, herned, 10 67 42 49 51 d tooted kartulid koos veega, spinat, 0-32 56-83 14-50 31-65 28-87 (kurnatud) beebimais)
5 spl Puuvili (õun, pirn, apelsin, ploomid) 90 1 väiksem Pähklid (metsapähklid, mandel, kreeka pähklid) 15 8 tk Olen kirja pannud toiduained, mis on sulle, kui kaalulangetajale kasulikud ja tervislikud. Toidukord võiks sisaldada ühte toiduainet igast tulbast. Täpsemaid toiduplaane vaata toitumiskavade alt. VALGUD SÜSIVESIKUD JUURVILJAD RASVAD Kanarind Kartul Brokkoli Mandlid, kreeka pähklid Kalkunirind pruun riis Porgand Metsapähklid lahja kalkunihakkliha Riis Lehtsalat Päevalilleseemned Tuunikala Kaerahelbed Lillkapsas Kõrvitsaseemned Lõhe Tatar Oad Oliivid Forell Neljaviljahelbed Paprika Oliiviõli
riis. 10.2 Mineraalained - minoorsed toidukomponendid Mineraalelemendid etendavad organismis tähtsat rolli, seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neid piisavas koguses. Seleen Se Tähtis antioksüdant! Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. Allikad: küüslauk, sibul, kala, koorikloomad, punane liha, punased viinamarjad, brokkoli, töötlemata nisuterad ja teravili, munad, siseorganid, kanaliha, aedviljad. Boor Bo Teeb koostööd kahe tähtsa mineraaliga: Ca ja Mg pannes aluse tugevatele luudele ja hammastele. Osteoporoosivastane. Allikad: puu- ja aedviljad, kuivatatud puuviljad. Ei leidu lihatoitudes. Kaltsium Ca Inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. 99% Ca asub hammastes ja luudes. Teda vajatakse: · tugevate luude ja hammaste ehitamiseks; · iga keharaku normaalseks funktsioneerimiseks;
Säilib väga lühikest aega, seepärast tuleb kasutada võimalikult kiiresti toiduks. Rohkem võiks süüa toorelt või keeta ainult 2-3 min. Kasutatakse suppides, salatites, praelisandina ja iseseisva köögiviljatoiduna. Tänapäeval on olemas ka lilla värvusega lillkapsas. Ka on aretatud püraniid-lillkapsas (nii roheline kui ka punane sort), mille õisikute tipud tõusevad spiraalina ülespoole. Väga efektne köögiviljavaagnale. Brokkoli e spargelkapsas Brokkoli sarnaneb lillkapsale, õisikuid on rohkem, kuid nad on väiksemad, värvuselt tumerohelised. Kuumutamisel muutub värv veel tugevamaks. Hea on see, et äralõigatud õisikute asemele kasvavad uued, seega pikeneb saagiaeg ja suureneb kogusaak. On sarnase keemilise koostisega ja ka kasutusvõimalused samad kui lillkapsal. Nuikapsas Erineb teistest kapsastest selle poolest, et toiduks tarvitatakse lehtede asemel hoopis paksenenud varreosa
maki sushi nigiri sushi Tempura Tempura on Jaapanis klassikaline taignas küpsetatud toit. Tegelikult on selline toiduvalmistamisviis pärit Portugalist, ent saanud endale jaapani toidukultuuris kindla koha, ei meenutata selle algset päritolu enam kuigi tihti. Tempurat saab valmistada pea igast lemmiktoiduainest (välja arvatud liha): baklazhaan, seened, krevetid, kala, brokkoli, magus kartul jne. Toitu rullitakse kergelt Tempura jahus, kastetakse taignasse ja küpsetatakse seejärel õlis. 10 tempura Fakte Jaapani köögist · Jaapani köök on välja arenenud rangest lihtsusest. Ka tänapäeval on jaapani toidule omane pigem mõõdukus kui pillav väljapanek. · Jaapanis on iga põhiroa aluseks keedetud riis, miso supp ja tsukemono
Milline toiduaine sisaldab enim rauda: Merekarbid, loomaliha, veiseliha, krevetid, sojaoad keedetud, läätsed keedetud, herned, kartul, kana , muna, lambaliha, kalkun, kõrvitsaseemned, pähklid, seesami seemned, ingver, rukis, tomat, rosinad, küüslauk, metsmaasikad, maasikad Raua imendumist soodustavad: - Kanaliha / kala / liha; - Puuviljad: apelsin, apelsinimahl, maasikad, greip jne.; - Juurviljad: brokkoli, rooskapsas, tomatid, tomatimahl, kartul, roheline ja punane paprika; Raua imendumist takistavad: - kohvi ja tee; - Juurviljad: spinat, rabarber, peedilehed; - Täisterad ja kliid; - Soja sisaldavad tooted. NB! Rasedana peetud rauapuudus raskendab imetamist. Tuleb olla kannatlik! Rauapreparaadid võivad põhjustada ka kõhukinnisust. Kõhukinnisust võivad põhjustada ka stress, vähene füüsiline aktiivsus ja toidu kõrge suhkrusisaldus. Soolestiku kiirenemist
Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; 6. mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. Kiud on koondunud sõkaldesse ja rakuseintesse. Sõkaldega kaetud ja peenikesed terad on kiurikkamad kui paljasteralised või suured terad. Vesi on seotud keemiliselt, füüsikalis-keemiliselt või mehaaniliselt (e. vabalt seotud vesi). Vabalt seotud vett saab kuivatamisega vähendada. Säilitatavates terades ei tohi vett olla rohkem kui 14...15%. Terades leidub hulgaliselt erinevaid vitamiine: B., B., B
viljadest saadakse jahu ja leiba. Kaera ja otra kasvatatakse ka loomasöödaks) Peamine taimne valguallikas on nii loomade kui ka inimesele liblikõieliste (herne, oa, sojaoa jt) seemned, sojauba ja maapähkel sisaldavad ka väärtuslikke õlisid ja vitamiine. Suure õlisisaldusega päevalille, rapsi, soja jt seemnetest ning oliivipuu viljadest valmistatakse toiduõli. Puuvilju ja aedvilju kasut nii värskelt kui ka töödeldust. Toiduks kasut lillkapsa ja brokkoli õisikuid. Kohvi- ja kakaopuu viljade seemneid kasut jookide valmist, kakaost tehakse šokolaadi. Odra idanevaid seemneid kasut õlle valmistamiseks. Toidu maitsestamiseks kasut piparde vilju või seemneid, vanilliorhidee kauntest saadakse vaniliini. Tarvitatakse ka nelgipuu ja torkava kappari õienuppe ja safrankrookuse emakasuudmeid. Ravimina kasut nt viirpuumarju südametegevuse toetamiseks, arooniamarju vererõhu alandamiseks jm. ravitoime on teekummeli, saialille, pärna jt õitel.
In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud. Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- · Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris · Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep · Leht:salat,spinat · Lehe osad:seller,tubakas,sibul 4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas,humal 5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3
In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud. Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep Leht:salat,spinat Lehe osad:seller,tubakas,sibul 4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas,humal 5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3
Valku leiab näiteks munavalgest, kalast, kanafileest, kalkunist, tofust, kaunviljadest ja riisist. Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega-6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust. Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas, mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas, brokkoli ja rooskapsas. Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli. Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus. Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid: · B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades.
petersell, till, hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola. Varsköögiviljad rabarber, nuikapsas, lehtpeet, varsseller, apteegitill, bambusevõrsed, spargel. Mugulköögiviljad kartul, mugulpäevalill, jamss, maapirn, bataat, maniokk, söödav ubajuur, taro. Õisikköögiviljad brokkoli, lillkapsas, artisokk, itaalia hernes. Peaaegu kõiki köögivilju võib süüa toorelt, kuid kulinaarias on kasutusel hulgaliselt võtteid, kuidas köögivilju kuumtöödelda ning konserveerida. Levinumad võtted on keetmine, aurutamine, hautamine, praadimine, grillimine ja vokkimine. Kõik köögiviljad sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid, vee sisaldus on suur (80 95%). Sisaldavad rohkesti vees lahustuvaid ja mittelahustuvaid kiudaineid, neis on
Hüpotalamus –(peaaegu) kontaktis verega, eesmine osa –jahutamine, tagumine osa –kehatemp. tõstmine Selgroog, Ajutüvi Miks me vajame toitu? (Franken 2002) Et saada energiat. Et saada toitaineid. Et eritada mürke/jääkaineid. Toit = energia: Glükoos –glükogeen –glükoos, Insuliin –Beta-rakud pankreases Tüüp 1 diabeet –insuliini puudumine. Tüüp 2 diabeet –insuliini resistentsus Mürkide kaitse Bioloogiline: lõhn & maitse / refleksid (brokkoli!) Õpitud ja Tunnetuslik (tervisekäitumine!). Nälg-isu-täiskõhutunne 7 Toidu valik Kaasasündinud eelistus rasvasele ja magusale(Rozin 1996) Lisandub õpitud soolase eelistus Rämpstoit Kehakaaluregulatsioon: Insuliin ja leptiin–hormoon adipoossest koest. Mõlemad aktiveerivad neuroneid hüpotalamuses Neuropeptiid Y –suurendab Nälg ja aju..
konservitööstuses. Punasel peakapsal on lillakas-punased lehed. Kasutatakse põhiliselt toorelt salatite valmistamiseks ja marineerimiseks. Kähar peakapsas (savoia kapsas) on kähara peaga, mis koosneb roheka värvusega ja kortsulise pinnaga lehtedest. Rooskapsas (brüsseli kapsas) koosneb 50...70 väikesest peakesest, mis tavaliselt peavarrest eraldatakse. Lillkapsal kasutatakse toiduks valmimata õisikut, mis moodustub lehtede vahele. Spargelkapsas (brokkoli) sarnaneb üldjoontes lillkapsaga. Lehed on pikemad ja õisik väiksem, roheka värvusega. Nuikapsal kasutatakse toiduks õrna ja mahlase sisuga varre paksenenud osa. 22 Kasvatatakse veel leht-, hiina- jt. kapsa liike. Kapsad jagunevad kvaliteedilt 1. ja 2. klassi. 5.4. Sibulköögiviljad Sibulköögiviljad omavad tähtsust neis leiduvate eeterlike õlide tõttu. Omavad bakterivastast toimet. Pealsetes on palju C-vitamiini.
mürke tekitada. Kaitsemehhanismid nende vastu on bioloogilised, õpitud või tunnetuslikud · Looduslike mürkide vastu on inimestel mitu bioloogilist kaitset Neist esimesteks on lõhn & maitse. Ebameeldiva või lausa vastiku lõhna & maitsega asjad on sagedasti ka mürgised Teise kaitseliini moodustavad sellised reflektoorsed reaktsioonid nagu öökimine, sülitamine, oksendamine. Näiteks lastele ei meeldi brokkoli & õigustatult, sisaldab väikelastele mürgist ainet allilisothiotsünaati (Nesse & Williams, 1994) Lisaks reflektoorsetele reaktsioonidele toimib kindlalt ka tingitusel põhinev õppimine ning ebameeldivatd toite või aineid jäädaksegi vältima Mürkide vältimine raseduse ajal · Rasedatel ajavad paljud toidud südame pahaks ning neid välditakse. Ka siin toimib mürkide vastane kaitsemehhanism:
annaabi.ee 
