Otsingule "toiteallikas" leiti 98 faili

toiteallikas on vÔimeline varustama elektrienergiaga ajami mootorit ning tagastama seda vÔrku pidurdustalitluse (generaatoritalitluse) puhul.
25
pdf

Toiteallikas

TTÜ elektriajamite ja jĂ”uelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja pĂ”hinĂ”uded Toiteallikad on ette nĂ€htud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussĂŒsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majandu...

Elektrotehnika - Kutsekool
18 allalaadimist
2
docx

Individuaal ĂŒl. Joonised

Komponentide pealekandmismasin 1 - Pneumaatiline sektor 2 - OhulĂŒliti ja pistik 3 - Toiteallikas 4 - Teine ohulĂŒliti ja pistik 5 - Esimese operaatori töökoht 6 - Teise operaatori töökoht Joonis 2. CPP pea 20 segmendiga 1 ­ Surutud rĂ”hu ĂŒhendus 20 nozzli(segmendi) jaoks 2 ­ TĂ€hemootor 3 ­ Juhtskeem komponentide haaramiseks ja paigaldamis...

Automaatika alused - Kutsekool
8 allalaadimist
4
doc

Magnetron

Tallinna TehnikaĂŒlikooli fĂŒĂŒsika instituut ÜliĂ”pilane: Üllar Alev Teostatud:28.02.07 ÕpperĂŒhm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 18 OT MAGNETRON Töö eesmĂ€rk: Töövahendid: Elektro...

FĂŒĂŒsika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
841 allalaadimist
15
doc

Kuidas töötab suitsuandur

Kuidas töötab suitsuandur Referaat Tiit Jaani 12 a klass Juhendaja: Liius Keil Elva GĂŒmnaasium 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 Suitsuandur...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
63 allalaadimist
3
doc

HĂŒdrosfÀÀri kokkuvĂ”te

HĂŒdrosfÀÀr Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; PĂ”hja jÀÀ meri-1,5%; muu:Liustik-75%; pĂ”hjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi vĂ”rra kĂ”rgem keskmisest Ă”hutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine t...

Geograafia - Keskkool
179 allalaadimist
3
docx

Riistvara

Arvuti riistvara Esimesed elektronarvutid loodi Ameerikas 1940-datel aastatel. Nad olid suured, vĂ”ttes enda alla suuri saale, nende jaoks ehitati terveid arvutikeskusi. Elektritarbivus oli vĂ€ga suur, samas arvutuskiirus oli ĂŒsna madal vĂ”rreldes tĂ€napĂ€eva arvutitega. Selle suure arvuti kĂŒlge oli ĂŒhendatud mitukĂŒmmend töökohta (terminali) ja kĂ”ik kasutasid arvutit (t...

Informaatika - Keskkool
62 allalaadimist
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ..........................................................................................................................

Elektrotehnika - Kutsekool
131 allalaadimist
15
pdf

Üldine

ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna PolĂŒtehnikum Rahvusvaheline mÔÔtĂŒhikute ÔÔtĂŒhik t sĂŒsteem ĂŒ t · 7 pĂ”hiĂŒhikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg...

Elektrotehnika - Kutsekool
107 allalaadimist
6
doc

Pooljuhtdiood - Prax 1

02.2005 ÕpperĂŒhm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 1 OT Pooljuhtdiood Töö eesmĂ€rk: Töövahendid: Pooljuhtdioodi pinge-voolu Diood, toiteallikas , potentsiomeeter, tunnusjoone...

Elektroonika jĂ”upooljuht... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
124 allalaadimist
6
doc

Bipolaartransistor ĂŒhisemitteriga lĂŒlituses - Prax 3

03.2005 ÕpperĂŒhm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ĂŒhisemitteriga lĂŒlituses Töö eesmĂ€rk: Töövahendid: Ühisemitteriga lĂŒlituses transistori Transistor, toiteallikas , pot...

Elektroonika jĂ”upooljuht... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
102 allalaadimist
5
doc

TĂŒristor - Prax 4

02.2005 ÕpperĂŒhm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT TĂŒristor Töö eesmĂ€rk: Töövahendid: TĂŒristori pinge-voolu tunnusjoone TĂŒristor, toiteallikas , potentsiomeeter,...

Elektroonika jĂ”upooljuht... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
102 allalaadimist
14
doc

3 faasiline mootor

SISSEJUHATUS Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise kĂŒsimustega, nimetatakse elektro- tehnikaks. Elektrotehnika on teadus elektriliste nĂ€htuste tehnilisest rakenda- misest. TĂ€napĂ€eval ei ole ĂŒhtki eluala, milline ei ole seotud ĂŒhe noorima teaduse ja tehnika ala ­ elektrotehnikaga. Elektroteh...

Elektrotehnika - Kutsekool
131 allalaadimist
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse vÀheseid. KÔige olulisem pooljuht kaasajal on rÀni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse...

Elektroonika - Kutsekool
213 allalaadimist
16
ppt

Grupieluviis ja territoriaalsus

Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis KĂ€itumisökoloogid mĂ”istagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne kĂ€itumine, mis on kujunenud vĂ€lja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlase...

Bioloogia - Keskkool
8 allalaadimist
3
doc

Toiduleksikon

Toiduleksikon Tallinn 2007 Valk ehk proteiin on aminohapetest koosnev toitaine, mis aitab kaasa rakkude, kudede ja DNA uuenemisele. Valk on meie ehitusmaterjal, milleta me ei suuda elada. Valke leidub pĂ”hiliselt loomsetes toiduainetes nagu nĂ€iteks piim, liha, kala ja kana. MĂ”ningaid valke sĂŒnteesib meie keha ise, kuid osasid on meil tarvis saada toidust. Lasanje Itaaliast pĂ€rit...

Toidutehnoloogia - PÔhikool
7 allalaadimist
2
doc

ElektriÔpetuse mÔisted kordamiseks

Aatom - aine vĂ€ikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Dielektrik ­ ehk mittejuhiks (ka ISOLAATORIKS) nimetatakse ainet vĂ”i ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ĂŒhelt kehalt teisele. 3. ElektrijĂ”ud ­ on jĂ”ud, millega ĂŒks laetud keha mĂ”jutab teist laetud keha. 4. Elektrijuht ­ nimetatakse ainet vĂ”i ainete segu, mida mööda elektrilaeng vĂ”ib kanduda ĂŒhelt kehalt t...

FĂŒĂŒsika - PĂ”hikool
96 allalaadimist
81
doc

Elektroonika aluste Ôppematerjal

POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist...

Elektroonika alused - Kutsekool
320 allalaadimist
50
doc

Rakenduselekroonika

1 VĂ”imendid VĂ”imenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et vĂ”imalikult sĂ€iluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal vĂ”imendil on alati 2 sisend klemmi millega ĂŒhendatakse signaali allikas ja 2 vĂ€ljund klemmi millega ĂŒhendatakse see objekt millele antakse vĂ”imendatud signaal. Peale selle vajab...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
114 allalaadimist
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ĂŒlalt. Kui aga meil on dioodiga jĂ€rjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja vĂ”imendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte vĂ€ikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
34 allalaadimist
34
doc

Mineraloogia kontrolltöö

Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kÔrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jÀÀnuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mÔjust...

Mullateadus - Eesti MaaĂŒlikool
83 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !