*Nahahaiguste korral, eriti ülekaalulisuse korral TRITICALE (TRITIC) *Nisu ja rukki ristamisel saadud teravili *Proteiinirikkam (valk) kui nisu või rukis *Terades hea mineraalainete sisaldus *Terad sarnased nisule, kuid kerge rukki lõhn *Hea tera kvaliteet! Haiguskindlus saadud rukkilt, võime kasvada viletsal pinnal *Helbed sobilikud hommikueinete valmistamisel BULGUR *Kuuma veeauruga töödeldud, kuivatatud ja purustatud täisteranisu *Populaarne Lähis-Idas, kus samas rollis nagu riis ja kartul *Valgu- ja süsivesikuterikas AMARANT
300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm. B-rühma vitamiine leidub rohkem maksas, pärmis, lihas, piimas, teraviljasaadustes. Igaüks neist omab suurt tähtsust inimorganismi elutegevuses. B1-
Nisust saadavad esmased tooted nisukliid ? Teraviljadest üldiselt saadavad tooted: · Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti):
vitamiine, rasva. Lihast omastab inimese organism rauda paremini kui teistest toiduainetest. Liha eeltöötlemine sõltub selle eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Lisaks tükeldatud lihale müüakse ka hakkliha, mille saamiseks liha peenestatakse masinas ühtlaseks massiks Kõrgema toiteväärtusega rupskid : keel, maks, süda, neerud, veri, sea kõrvad, pead ja jalad, sabad jne. Madalama toiteväärtusega: kopsud, magu. Enamik kasutatakse loomade toiduks (näit. veise, ka vasika ja lamba jalad ja pea ilma keeleta) Liha lõigatakse alati risti lihakiudu. Portsjonroogade lihatükke vajadusel vasardatakse mõlemalt poolt puust või metallist vasaraga. (liha kile vahele)Lihatükile antakse peale vasardamist kuju. Õhukesed ääred keeratakse lihatüki peale ja lüüakse kinni. Suuretükilised pooltooted (praetükid, keetmiseks mõeldud liha) seotakse kinni või
kahjulikud E-ained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus. Magusainete grupp on keelatud muuhulgas USAs ja Inglismaal, neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel. Light-tooted - light-märgistusega tooted ei kuulu küll E-ainete klassifikatsiooni, kuid äramärkimist vajavad need siiski, kuna toovad organismile kasu asemel pigem kahju. Inimestele on suudetud selgeks teha, et suhkur ja rasv pole tervisele kasulik, seetõttu on nutikad suurtööstused mõelnud välja suhkruvabu ning light-tooteid - näib tore, aga kui süüvida põhjalikumalt, tulevad välja karmid tõed. Nagu eelpool mainitud, on paljudes karastusjookides, mahlades, moosides ja piimatoodetes suhkur asendatud suhkruasendajatega - sellest nende toodete light-märgistus tulebki - 3
TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu
.................................................................. 19 4.Kohv ja tee............................................................................................................................. 20 4.2Kohv.................................................................................................................................20 4.2Tee....................................................................................................................................21 5. Kakao ja sokolaad................................................................................................................. 22 5.2Kakao............................................................................................................................... 22 5.2Sokolaad...........................................................................................................................22 Ajalugu................................................................................
koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis. Pähkleid on hea süüa peale väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd või eksamit. Maapähkel on rikas mitmete vitamiinide poolest. E vitamiin on antioksüdant kaitstes rakke vabade radikaalide eest ja hoides organismi noorena, leevendab väsimust, takistab liigliha kasvamist armidel. K vitamiin on organismis seotud vere hüübimisega ja B1 vitamiin ehk tiamiin ehk närvivitamiin (tagab närvisüsteemi, lihaste ja südame normaalse funktsioneerimise. B1 puudusel tekib isutus, depressioon, mälu nõrgenemine. Sisaldab organismi jaoks head rasvhappelist ja aminohappelist koostist.
Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 12. Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult 3 4 kg mahutavatesse kastidesse. Tööstusvilju võib panna suurematesse kastidesse. Lühiajaline värskelt säilitamine
Asendamatute rasvhapete tähtsus: olulised rekumembraanide norm talitluseks; pärsivad trombide teket; vähendavad vere kolesterooli sisaldust; tugev immuunsussüsteemi. Keha vajab rasvu, et saada asendamatuid rasvhappeid ning rasvlahustuvaid vitamiine. Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast 20-25%. Põhilised rasvaallikad ja nende üldiseloomustus. Rasvaallikateks on katte- ja määrderasvad, toide valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduõlid rafineeritud õlis on vähem rasvhappeid. Kolesterool inimorganismis ja toiduainetes. K kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kolesterooli vajalikkus: rakumembraanide ehituseks, mitmete hormoonide, sapphappe valmistamiseks jne.
Astelpajul on mitmeid kasulikke omadusi. Neist üheks olulisemaks on rohke vitamiinisisaldus. Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju viljad sisaldavad: C-vitamiini 0,3% E-vitamiini 0,02% B-grupi vitamiine, Linool- ja linoleenhapet, Õli 4 7,4 % Happeid 2,7% Suhkruid, Pektiinaineid. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur. Viljelemine väga keskkonnasäästlik. Suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju marjadest ja seemnetest toodetakse tervislikku õli. Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud tooted üsna uudne asi. Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee
allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse
Enne turule laskimist konrtollitakse GMO toiduained allergeensose ja mürgituse suhtes. Geneetiliselt muundatud organismid esinevad toiduainetes järgmiselt: · üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud(nt: puding selles on muundatud maisitärklis) · toit on tervenisti geneetiliselt muundatud(nt: tomat) · toiduaine on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid töötlemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatuid geene.(nt: toiduõli) Kakao Kakao viljad olenevalt kakaopuu sordist võivad olla rohelised, kollased ja pruunid. Viljade seemnetest valmistatakse töötlemise tulemusena kakao pulbrit ja kakao õli. Tavaliselt on ühes viljas 20-40 seemet. Seemned kuivatatakse,röstitakse ja purustatakse. Tulemuseks saadakse pruun kakao mass, millest pressitakse suurem osa kakao õli välja ja jääki nimetatakse kakaopulbriks. Kakaoõli on hinnaline rasvaine mida kasutatakse toorainena kondiitri, kosmeetika ja farmaatsija tööstuses.
Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet mida nimetatakse ka gluteenivaba dieediks
Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 3–3,5%. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Suhkur toidu valmistamisel Toitu valmistades kasutame peamiselt tavalist rafineeritud suhkrut. Poest on võimalik osta hästi erinevaid suhkruid, mis kõik on saadud toor-roosuhkru erineval töötlemisel. Kuna tavaliselt on suhkrupeedi toorsuhkur ebameeldiva maitsega, siis on osaliselt puhastatud suhkur valdavalt valmistatud roosuhkrust.
mitte süüa teisi süsivesikuid Suhkrurikkad toidud Rämpstoit valgest jahust ja rafineeritud suhkruga MIS MÕJUTAB TOIDU GLÜKEEMILIST TOIMET? 1.Toidu töötlemine Mida vähem on toiduainet töödeldud, seda madalam on tema GK 28 Vali täisteratooted Väldi rafineeritud toitu N: kartulipüree on kõrge GK 2.Toidu kombineerimine Lahja valk ja hea rasv koos süsivesikutega. Kanarisoto Valgu ja rasva lisamine vähendab toidu üldist glükeemilist toimet. 3.Kiudained langetavad toidu GK-st Lahustuvad kiudained suurendavad soolestiku viskoossust, mis aeglustavad seedeensüümide toimet süsivesikutele, tuues kaasa aeglasema ja väiksema mõju veresuhkru tasemele. Kiudaineterikkad on: kaunviljad, puu- ja aedviljad. Sokolaadimuffinid ubadega
Eelkõige kasutatakse nagu köögivilja, samas on temas piisavalt rasva, et asendada liha võileibades ja kergemates roogades. Kergelt pähkli maitsega, võine. Austrid - söödavad austerkarplased, leidub palju erinevaid liike. Korjatakse poolküpselt, Olulisemad: söödav auster (Ostrea edulis), virgiinia hiidauster rohelise ja kõvana ning hoitakse valmimiseni jahedas. 2 B Biifsteek veise välisfileest lihatükk, mis on lõigatud risti
Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks nii värskelt kui ka kuivatatult Banaan maitseb hästi, palju erinevaid kasutusviise Basmati riis - pärit Himaalaja mäejalamilt, Põhja-Indiast. Kitsas ja pikateraline riis on tuntud oma peene maitse ja lõhna poolest (peale keetmist on tunda kerget pähkli maitset) ning hindikeelne sõna "basmati" tähendabki hästi lõhnavat, aromaatset Barbecue - (barbeque) on küpsetusviis madalal temperatuuril spetsiaalses BBQ-ahjus. Bataat - magus kartul, troopilisest Ameerikast pärinev mitmeaastane taim söödavate, kuni 25 kg raskuste juuremugulatega. Bataadist valmistatakse jahu, tärklist, piiritust jm. Kasvatatakse Ida- ja Kagu-Aasias, on tähtsamai troopilisi kultuurtaimi.
Vedelik kuumutada keemiseni, lisatakse pidevalt segades eelnevalt suhkru ja vähese kuuma vedelikuga segatud kakaopulber. Seejärel kuumutatakse jook veel keemiseni ja lisatakse veidi soola, et joogi aroomi paremini esile tuua. Valmistatakse erinevaid kakaojooke, mille maitsestamiseks kasutatakse vanilli, muna, vahukoort, jäätist ja alkohoolseid jooke. Sokolaadijooki valmistatakse tahvelsokolaadist ja piimast. Sokolaad tükeldatakse, segatakse vähese koguse külma veega ja sulatatakse pidevalt segades veevannil. Vedel sokolaad lisatakse pidevalt segades kuuma piima sisse ja kuumutatakse keemiseni. Lisandiks sobib vahukoor. Mahlajoogid Morsse valmistatakse marja- ja puuviljamahladest, siirupitest või värsketest puuviljadest ja marjadest, veest ja suhkrust. Kasutatav vesi peab olema keedetud. Maitsestada võib sidrunimahla või koorega.
Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. 100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. 100 g kreeka pähklit sisaldab 37 mg biotiini ehk H vitamiini ehk iluvitamiini. See vitamiin aitab probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem kui moodsad kosmeetikavahendid. Et rahuldada ööpäevast biotiinivajadust, tuleb süüa 100 g kreeka pähkleid. Nagu kõik pähklid, nii sisaldavad ka kreeka pähklid B grupi vitamiine. Tähtsamad neist
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................
Shokolaad Erik Rattasepp 8b TÕHG 2008 SISUKORD 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi põhitooraine kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9 7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2 11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine
kaltsiumi. Kasutamine kulinaarias: Sobib hästi kasutamiseks liha- ja kalatoitudes, vormiroogades, suppides ja salatites. 18 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 2.2 VÄHEMLEVINUD VILJADE SORTIMENT Füüsal- Iseloomustus: Kesk-Ameerika ( köögivilja) liigid-soojuse suhtes vähenõudlikud, suuresaagilised, viljad üsna suured, maitseomadused keskmised. Üldjuhul kasutatakse vaid töötlemiseks. Lõuna-Ameerika (marja-) liigid- nõudlikud soojuse suhtes, viljad on üsna väikesed, magusad, aromaatsed, dessertmarjad. Kutsutakse ka maasikafüüsaliks. Neid tarvitatakse värskelt, kuid sobivad ka töötlemiseks ja kuivatamiseks. Toiteväärtus: Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid. Kulinaarne kasutamine: Kesk-Ameerika füüsal- lisandiks suppidele, konserveeritakse
Kõige rohkem toodetakse aga Kalifornias. Maailmas tuntakse kahte erinevat kreeka pähklipuu liiki: o Inglise e. pärsia – kasvab Euroopas o Ameerika e. must kreeka pähklipu – pähklid suuremad ja tugevama maitsega. Kasvavad suurte, laiuva võrega pikaealiste kuni 30m kõrguste puude otsas. Vormirohke liik: vilja läbimõõt on erinevatel liikidel väga erinev (1,5-4cm). Kreeka pähkli ümar – ovaalne hele kuni tumepruun vili koosneb kõvast, paksemast või õhemast koorest ja valkjast kuni merevaigukollasest tuumast, millel on ebaühtlane, tugevalt laineline pind. Koor koosneb kahest poolest, mis on omavahel ühendatud paksenenud õmblusega. Seemnekambris paikneb nelja ossa sopistuv pähklituum, mis on kaetud õhukese pruunikaskollaka mõrkja maitsega seemnekestaga. Vili ümarik-ovaalne
pisut banaani ja ananassi. Annoona on õrna koorega, seetõttu vali poes võimaluse korral terve koorega, sõrmega vajutades pisut "pehme" ning pruunilaiguline vili. Kuna ülevalminud viljad söögiks ei kõlba, söö ostetud vili ära paari päeva jooksul. Kui oled ostnud pisut toore annoona, aseta see toatemperatuuril pruuni paberkotti ning lase viljal järelvalmida. Maitsva viljaliha nautimiseks lõika annoona lihtsalt pooleks ja söö lusikaga otse viljast. Kõvad seemned söögiks ei sobi.
PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim
KONDIITRITOOTED Liigitatakse: - puuvilja-marja kondiitritooted - karamell - iiris, drazee, martsipan - kompvekid, sokolaad - halvaa ja teised idamaised maiustused - dieet- ja raviotstarbelised maiustused - jahust kondiitritooted Puuvilja-marja kondiitritooted · keedis - puuviljad, marjad säilitavad kuju - on ühtlaselt jaotunud siirupis · dzemm - määret meenutav zeleetaoline konsistents - koosneb katkikeenud puuviljadest ja marjadest · konfitüür - zeleetaoline konsistents - - marjad ja puuviljad säilitavad kuju · povidlo
Neist tehakse ka mahla, siidrit ja veini. Pirnid kasvavad kõikjal parasvöötmes ja on seal õunasaagi järel tootlikkuses teisel kohal. Varajaste sortide vilju tarvitatakse kohe, talipirne säilitatakse kuni 7 kuud. Eestis on vastupidavamad sordid ,,Kägi Bergamott", ,,Lutsu võipirn" ja ,,Järve". ÕUN Õunte biokeemiline koostis oleneb eeskätt sordist, kasvukohast, viljade küpsusest ja säilivusajast. Kõige rohkem on õuntes loomulikult vett, 85-90 protsenti kaalust. Veerikkad viljad sobivad hästi mahla pressimiseks. Mida paksem on õuna kattev vahakiht, seda vähem ja aeglasemalt viljad vett kaotavad ning seda paremini nad säilivad. Rikkaliku vahakattega uhkeldavad näiteks mitmesugused taliõunad. See ongi üks põhjus, miks sageli õunu ka vahatatakse. Loomulikult ei ole sellisel juhul tegu loodusliku kaitsekihiga, vaid hoopis kunstliku mineraalvahaga. Kunstlik vaha tuleks enne söömist eemaldada. Õuna maitset mõjutab kõige rohkem suhkrute ja hapete vahekord
välditud). 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? iseloomustavad: - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10. Mis rikub vilja kvaliteeti? Riknemine põllul (mükotoksiinid, tungaltera, langemisarv). Kvaliteedi halvenemine koristusjärgsel töötlemisel (kuivatus, segamini ladustamine). Riknemine hoiul (aidakahjurid, mükotoksiinid) 11. Toodangu mahu järgi kõige olulisemad teraviljakultuurid maailmas. Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33%) - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%),
Sokolaad Keedusokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena. · Mõrusokolaad, ka magustamata sokolaad, keedusokolaad, köögisokolaad, pagarisokolaad. Ta on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam sokolaad. Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. · Mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusamad kui mõru sokolaadid ja sobib ka maiustuseks. Puhtale sokolaadipastale on lisatud suhkurt, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini
kasutatakse seda mõningates dieettoodetes. Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 33,5%. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Suhkruliigid Caster- Briti caster või castor sugar on eriti peene teraga valge kristallsuhkur. Coarse sugar- Coarse sugar on jämedateraline kristallsuhkur. See suhkur käitub kõrgetel temperatuuridel teisiti kui peensuhkur, olles vastupidavam fruktoosiks ja glükoosiks jagunemisele, ka karamelliseeru ta nii kiiresti kui tavaline suhkur. Seetõttu eelistatakse seda
2 Hurmaa Vanad kreeklased nimetasid hurmaad jumalate toiduks – pole küll teada, kas mõnusa maitse, kena välimuse või hoopis kasulikkuse tõttu. Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk hiina datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia . Ajalugu: Pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud ajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik hurmaa kasvab Hiina metsades. 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna. Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni. Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas.
Idamaise päritoluga maiustus, mille nimi tuleneb araabia keelest. Iidsed retseptid sisaldavad kahte kohustuslikku komponenti mett ja õlirikkaid seesami seemneid.Tänapäeval kasut. Ka siirupit, suhkrut, jahu, vahustatud karamellimassi, rasvaineid, munavalget, linnaseekstrakti, peenestatud pähkleid ja õlirikkaid seemneid. Tuntumad sordid: - seesami ehk tahhiini halvaa - päevalillehalvaa - maapähkli ehk arahhise halvaa - sarapuupähkli halvaa - India pähkli halvaa ehk nakra - Rosina, kakao, vanilli halvaa Valmistamine: 1. õlirikas tooraine puhastatakse, röstitakse ja peenestatakse ühtlaseks massiks 2. suhkrurikkast toormest keedetakse karamellmass, mis hiljem vahustatakse 3. vahustamiseks kasut. Seebilillejuure ekstrakti, mis kindlustab halvaa poorsuse ja kiulisuse 4. vahustatud karamellimass peab olema plastiline, piisava niiskusesisaldusega 5. süsivesikud pruunistuvad karamellistumisel, annavad pruunika taustvärvingu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
