Kevadine toidukorv ja palju vitamiine. 2. Menüü 2 Menüü Eelroog: Mahe brokkolip üreesupp (brokkoli, porgand, kartul, sibul, basiilik) Pearoog: Kanafilee riisi ja aedviljadega (kanafilee, metsik riis, porru, varsseller, lillkapsas, porgand) Järelroog: Kamavaht maasikatega (kamavaht, maasikad) 3. Kalkulatsioonikaardid 1. Mahe brokkolipüreesupp 3 KALKULATSIOONIKAART Roa nimetus Mahe brokkolipüreesupp Ettevõtte nimi Kuupäev 26.05.2011
KALORSUS 100g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja sinihallitusjuust ja murulauk viinamarjad sinihallitusjuust ja sigur ehk sinihallitusjuust ja varsseller endiiv sinihallitusjuust ja kreeka pähklid
eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse köögiviljad: Avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks
jalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. unane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. JUUSTUTALDRIKU PÕHITÕDE uustuvalikus peaks olema igast tüübist üks juust, kokku mitte vähem kui neli ja mitte rohkem kui kuus erinevat juustu. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja viinamarjad sinihallitusjuust ja murulauk sinihallitusjuust ja varsseller sinihallitusjuust ja sigur ehk endiiv sinihallitusjuust ja kreeka pähklid
Tomatine riisipada tofukreemiga Click to edit Master text styles Second level Vaja läheb: Third level 250 g Riis (basmati) Fourth level 2 tk Sibul (suur) Fifth level 4 tk Varsseller 200 g Sampinjon 2 tk Köögiviljapuljongi kuuubikut 0.5 lTomatimahl Õli Kuumuta paksema põhjaga potis või vokkpannil õli. Lisa hakitud sibulad 2 sl Tofukreem (soolane) ning prae paar minutit. Seejärel lisa Maitseroheline tükeldatud varsseller ja veidi hiljem Must pipar tükeldatud seened. Edasi lisa riis,
SOOVITUS: * Jogurti asemel võid lisada hoopis mahla, nt õuna- või viimarjamahla, sest need ei riku värvi ja on mõnusalt happelise maitsega. * Serveeri koheselt, sest seistes võib jook hakata kihistuma ja vajab segamist. * Maitse enne lisamist kurki, et see mõru ei oleks. Kurki tasub aga koorida põhjusel, et nii saad mahlakama ja pehmema maitsega tulemuse. Vaja läheb: Koostis Koostis- ja maitseained 1 tk Kurk 1 tk Õun 2 vart Varsseller 1 peotäis Spinat 1 dl Maitsestamata jogurt Natuke Must pipar Kamasmuuti marjadega 1. Püreesta kannmikseris või köögikombainis kõik komponendid. 2. Lisa kama ja jätka segamist, kuni jook on ühtlaselt kreemikaks segunenud. Serveeri kohe. Vaja läheb: Koostis Koostis- ja maitseained 1 sl Kamajahu 0.5 dl Must sõstar (külmutatud) 0.75 dl Vaarikad (külmutatud) 0.25 dl Õunamahl 0
keedise ja küpsetiste leht kollased/rohelised, lehed valmistamiseks. rohelised kohati pruunid Seller Leht-,vars- ja juurseller Juurseller-pruunikas või Lisand liha- ja köögiviljade Leht-,juur- ja varsseller juurde, salatiks. kollakas-valge,varsseller- kollakas roheline, lehtseller-roheline LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova
Kordamisküsimused Juur 1. Kumb on taime kasvuks soodsam, kas juur või juurestik? Miks? Juur,sest see ulatub sügavamale mulda ja saab seega rohkem toitaineid ja vett. 2. Võrdle sammas- ja narmasjuurestiku ehitust ja teket. Sammasjuurestik on siis kui idujuurest areneb üks peajuur ja sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel. Kasvuvööde asub juure otsas...
piisavalt. Saagi koristus ja säilitamine Varsselleril kasutatakse taime mahlakaid varsi mis koristatakse regulaarselt enne puitumist. Varsi saab säilitada sügavkülmutatult, sest muidu need kuivavad. Juurselleril kasutatakse juurt, mida koristatakse kindlasti enne esimesi öökülmasid. Säilitatakse tavaliselt keldrites. Lehtselleril kasutatakse lehti, mida koristatakse siis kui nad on värsked. Säilitatakse sammuti sügavkülmas nagu varssellerit. Varsseller, lehtseller, juurseller Paljundamine Sellerit paljundatakse seemnetega. Mida saab teisel aastal. Uuest maha istutatud taimelt. Sordid MoravoSeed: Keskvarajane sort (tõusmetest valmimiseni kulub 75-85 päeva). Mahlakate, krõmpsuvate ja aromaatsete varte saamiseks. Moodustab 25-30 cm pikkusi ja alaosas 3,5-4,5 cm jämedusi varsi. Pikkade ja pleegitatud varte saamiseks on vaja teha taimede muldamist. Pascal: Keskvalmiv sort (külvamisest valmimiseni kulub 80 päeva)
nad konkureerivad omavahel. Tulemuseks on kiire küllastumine. Põhivärvina sinist praktiliselt ei ole. Aga... Joonis 1 Sinine värv toidus Vaata ka alapeatükki ,,Sinine värv toidus" Heaks efekti värvide kasutamisel annab heleda värvitu põhjavärvi kasutamine näiteks salatis, mille taustal puhtad värvid tulevad paremini esile. Heledaid komponente on palju (lillkapsas, mustjuur, pastinaak, pärlsibul, keedetud sibul, valge paprika, hele varsseller, redis, juurpetersell, hiina kapsas jne). Erinevaid värviühendamise põhimõtteid rakendades muudetakse erinevad salatid teineteisest selgelt erinevateks. Külmutatud köögiviljade värvide kavandamine annab palju teooria teostamisvõimalusi. Nendega sobivad vastandvärvid, erinevad sama värvi toonid, külmasooja jne kontrastid. Võimaluste korral kasutada mõnd tuhmi heledat värvi, mis toob teised värvid esile.
Leotatud seened ja leotusvesi panna potti, keeta 0.5 dl Odrakruup vaiksel tulel umbes 40 minutit, kuni seened 6.25 dl veiselihapuljong on pehmed. Seened nõrutada, puljong hoida 1 sl mage või alles. Seened tükeldada ja panna kõrvale. 0.5 tk Porgand Odrakruubid keeta puljongis pehmeks (umbes 45 minutit), lisada või, segada ja 0.5 tk Varsseller panna kõrvale. Porgandid koorida ja 0.38 dl hapukoor tükeldada, sellerivarred tükeldada. 0.7 sl nisujahu Keedunõus kuumutada veidi puljongit keema, lisada porgand ja seller, kuumutada 1 sl värske hakitud till keemiseni. Lisada seened ja sool seenekeeduleem, kuumutada keema. Lisada Must pipar keedetud kruubid, kuumutada veel kord
Toidu kõrvale + lisaks sinna veel maisi,makrat,paprikat,värsket kurki c. riisiroog põhiroana (ühe näite põhjal) Hiinapärane riisiroog kanafileega 7. Milliste magustoitude koostises saab kasutada keedetud riisi? Too näiteid. Banaani-riisipuding,Riisi-kookospiima creme brulee ,Riisi- puuviljavaht 8. Leia põnev retsept, kus on kasutatud riisi. Lisa viide kasutatud kirjandusele Metsiku riisi supp kalaga Koostis Koostis- ja maitseained 2 tk Sibul 1 tk väike varsseller 1.5 l Kalapuljong (keedetud 1.5 puljongikuubikust) 2 klaasi Metsik riis (keedetud) 1 tl kurkum 250 g kuumsuitsulõhe sool, valge pipar 1 sl Murulauk (hakitud) Haki sibul ja seller ning lõika lõhe kuubikuteks. Prae potipõhjas kuumutatud oliiviõlis sibulat ja varssellerit 2–3 minutit. Vala peale puljong ja keeda umbes 5 minutit. Lisa riis ja kurkum ning lase korraks keema. Lisa lõhe ning maitsesta supp soola ja pipraga. Keeda veel 3–4 minutit
0 vesi l 0,250 0,250 0,500 0,500 0,00 kr 0,00 kr Kaste 10 mugulsibul kg 0,011 0,010 0,022 0,020 6,60 kr 0,07 kr 10 küüslauk kg 0,001 0,001 0,002 0,002 49,90 kr 0,06 kr 16 porgand kg 0,012 0,010 0,024 0,020 8,20 kr 0,10 kr 20 varsseller kg 0,013 0,010 0,025 0,020 20,80 kr 0,26 kr 20 porru kg 0,013 0,010 0,025 0,020 12,00 kr 0,15 kr 2 margariin kg 0,010 0,010 0,020 0,020 33,38 kr 0,34 kr 0 vesi l 0,020 0,020 0,000 0,000 0,00 kr 0,00 kr
kooritud. Maitselt mahedam. Kasutatakse peamiselt heledates kastmetes jm, ... Valgud ehk proteiinid täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi tugevdamises Vanill e. vanilje maitseaine. Valge kala - kokkuleppeline nimetus kalade kohta, kellel on üsna lahja liha ning enamik rasva on koondunud maksa, mõnikord ka siseelundite ümber või otse naha alla. Varsseller - üks sarikaliste sugukonda kuuluva aed- ehk juurselleri teisenditest. Varsseller ei kasvata mitte mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Verikäkk - sisaldab rukkijahu, nisujahu, toiduverd, keedusoola, maitseaineid, sibulat, maitsetugevdajat (naatriumglutamaati), säilitusainet (naatriumnitrit). Verivorstid - valmistatakse searasvast, pekist ja kruupidest või riivsaiast ning maitseainetest. Viini snitsel - snitsel sidrunilõigu, kapparite ja kiluga/ansoovisega.
päikeseline, soe, huumusrikas Aedmajoraan huulõielised muld 30-60 cm huumusrikas, paraniiske, kerge Piparmünt huulõielised muld, poolvarjuline kasvukoht 30-60 cm toitaineterikas pinnas, mis väga kiiresti läbi ei kuivaks, päikeseline Varsseller sarikalised kasvukoht 25-30 cm toitaineterikas pinnas, mis väga läbimõõt 5 - 10 kiiresti läbi ei kuivaks, päikeseline cm, kõrgus u. Juurseller sarikalised kasvukoht kuni 10 cm muld neutraalne, õhuline, piisavalt pea läbimõõt 5- Peasalat korvõielised niiske, päikeseline kasvukoht 12 cm
Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind km- ta Ühiku Retsepti Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto hind hind Porgand kg 0,051 25 0,038 1,520 1,140 0,260 0,013 Mugulsibul kg 0,040 16 0,034 1,214 1,020 0,490 0,020 Varsseller kg 0,035 18 0,029 1,061 0,870 1,730 0,061 Küüslauk kg 0,004 2 0,004 0,122 0,120 2,490 0,010 Tomat kg 0,029 2 0,028 0,857 0,840 2,340 0,067 Tomatipasta kg 0,030 0,030 0,900 0,900 1,920 0,058 Vesi l 0,100 0,100 3,000 3,000 0,000
vahtrasiirup kg 15,33 vahukoorestabilisaator Maasika kg 7,82 valge sokolaad kg 3,42 valge vein l 4,5 valge veiniäädikas kg 4,8 valge viin l 10,8 valged oad kg 0,96 valgehallitusjuust kg 12,68 vaniljekaste tk 3,17 vanillikaun kg 76,73 vanillisuhkur kg 6,7 varsseller kg 1,6 veise sisefilee kg 11,83 veise-hakkliha kg 7,44 veiseliha kg 5,33 veiseselg kg 8,43 viilutatud juust kg 5,5 viinamari hele kg 1,82 viinamari tume kg 1,63 viinamarjaseemneõli l 13,76 viiner kg 2,35 virsikud kg 1,35 virsikukompott kg 1,27 värske spinat tk 0,86 Wasabi kg 58,89
(vett ¾ liha ulatuses) Täidetud vasikaliharull Praekotis valmistamine: 1. Pruunistada liha ja maitsestada soola- pipraga. Panna praekotti, sulgeda ja teha sisselõige, et liigne niiskus välja pääseks. 2. Küpsetada ahjus 175°C juures 1-1,5 tundi. Paku soojalt koorekastme ja keedetud kartulitega. Osso bucco e. pajaroog vasikakoodist Vasika koodilõik, kooritud tomat, küüslauguk, sibul, sool, valge pipar, suhkur, valge vein, nisujahu, või, porru, porgand, varsseller, lihapuljong, tüümian, loorber, petersell. Valmistamine: 1. Paneerida liha soola ja pipraga maitsestatud jahus, pruunista potis. Köögiviljad viilutada, panna liha peale. Valada üle puljongi ja tomatikonserviga, lisada küüslauk ja ürdid. 2. Hautada u 1-1,5 tundi. Pajapraad vasikalihast Kondita vasikaliha, lehttaigen, nisujahu, sool, valge pipar, või, sibul, porgand, varsseller, puljong, sampinjonid, küüslauk, kooritud tomat, tüümian, loorber, rosmariin.
· Tomatileheleotis võib aidata kapsaliblikate puhul. · Retsept: 2 peotäit hakitud tomatilehti 2 liitrit kuuma vett Lasta sel segul kaks tundi seista, ära kurnata ja kapsaid selle leotisega pritsida Biodünaamiline aed Ühe peenra külvikord · 1. aastal kaunviljad nt. oad ja herned. Nad aitavad mulda rikastada toitainetega · 2. Aastal toitainete suhtes nõudlikumad kultuurid: kapsas, porru, juurseller, varsseller, kabatsok või kõrvits 14 · 3. aastal veidi väiksema toitainetenõudlusega kultuurid kartul, lehtpeet, sibul, kaalikas ja pastinaak · 4. aastal võiksid sellel maal kasvada toitainevaesemas mullas kasvada armastavad kultuurid porgand, salat, till, petersell · 5. aastal istutada sellele maale punast ristikut või lutserni rikastavad mulda toitainetega Meie sõbrad
- juurpetersell lihava juurega - lehtpetersell juured peened, tugevasti hargnend, puised. lehed väga rikkad C-vit., leidub ka karotiini, K, B-grupi vitamiine seller petersellist teravama maitsega ja tugevama lõhnaga - juurseller ümarik, alumine osa sageli neljakandiline. Tugevasti hargnev, koor pruunikas või kollakasvalge. Kõige levinum seller - varsseller ei moodusta juurvilja., vaid jämeda leherootsuga suuri lehti. - lehtseller ei moodusta juurvilja ega paksenenud leherootsu. Toiduks hästiarenenud lehelabasid. lehtedes palju C-vitamiini ja karotiini pastinaak juure kuju poolest sarnane juurpeterselliga, veidi magusam ja vähe vürtsine, lehti ei kasutata mädarõigas toiduks ainult juurt, kõige rohkem juurviljadest C-vit. maitse tuleneb sinigriinist KAPSAD Üheks peamiseks köögiviljakultuuriks
Sageli kaetakse juustulaud mitmekäigulise istumisega eine eraldi käiguna. Juustulaua menüü Juustulaua menüüsse võetakse 4-5 sorti juustu.Need valitakse nii, et oleksid esindatud nii mahedamaitselised kui ka teravamaitselised juustud.Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust.Juustuvalikusse võib võtta ka sulatatud juuste ja toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti puuvilja-ja marjakeedised ,samuti ka oliivid,pähklid ning mandlid. Juustulauala sobivad ka pagaritooted:mitmesugused saiad,sepikud,soolased kreekerid,soolaküpsised,võileivaküpsised,kuivikleivad,soolapulgad,rukkileib,aga ka
liharoogade juurde. Noori juurvilju võib süüa ka toorelt. Mõnel pool kasutatakse söögipeedi suppides ja salatites ka noori lehti. Värske peedi pressmahl mõjub soodustavalt mao, maksa, sapipõie ja soolestiku talitlusele. Seda soovitatakse tarvitada samuti üldise nõrkuse, kehvveresuse, ateroskleroosi ja südame rütmihäirete puhul. Allikas www.eestitoit.ee Seller Kasvatatakse kolme erinevat liiki, lehtseller, varsseller ja juurseller. Lehtselleril kasutatakse maitserohelisene lehti, varsselleri mahlaseid leherootsusid, juurselleril kasutatakse kaalika sarnast juurt. Seller on kõrge toiteväärtusega, lehtedes on palju mineraalaineid, juures on neid suhteliselt vähe. Sisaldab aineid, mis viivad organismist vett välja, parandab söögiisu ja seedimist, suurendab vastupanuvõimet haigustele. Halb on see, et üsna paljudel inimestel on selleri suhtes allergia, mis
Niiskusnõudlik niiskesse mulda Reavahe 20-25cm. sügavus 1-3cm Seller (pildl juurseller; varsseller) Külmakindel Muld peab olema viljakas Kui ei ole kasvuhoonet, on Reavahede kobestamine Koristatakse enne püsivate 2-aastane Juurdunud taimed taluvad Raskem huumuse- ja mõtekas istikud osta Umbrohutõrje öökülmade saabumist
044 0.160 0.006 0.002 0.006 0.006 0.300 0.004 0.002 2.370 TOIDU NIMETUS kartuli selleri vormiroog portsjoni kaal g 140 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 kartul kg 0.075 25 0.055 0.150 2 varsseller kg 0.030 5 0.025 0.060 3 mugulsibul kg 0.005 16 0.004 0.010 4 sool kg 0.000 0.000 0.000 6 piim 2,5% (vahukoor) l 0.025 0.025 0.050 7 kanamuna tk/kg 0.500 0.010 1.000 8 valge pipar (jahv.) kg 0.000 0.000 0.000 9 taluvõi kg 0.005 0.005 0.010
söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat, petersell, till, hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola. Varsköögiviljad rabarber, nuikapsas, lehtpeet, varsseller, apteegitill, bambusevõrsed, spargel. Mugulköögiviljad kartul, mugulpäevalill, jamss, maapirn, bataat, maniokk, söödav ubajuur, taro. Õisikköögiviljad brokkoli, lillkapsas, artisokk, itaalia hernes. Peaaegu kõiki köögivilju võib süüa toorelt, kuid kulinaarias on kasutusel hulgaliselt võtteid, kuidas köögivilju kuumtöödelda ning konserveerida
asemel süüa eestimaiseid värskeid puu- ja köögivilju. 49 Köögiviljad. Need jaotatakse toiduks kasutatavate osade järgi järgmiselt: 1) lehtköögiviljad: salatilised, peakapsas, lehtpeet, spinat, sigur jne; 2) õisikköögiviljad: lill- ja spargelkapsas (brokoli) jne; 3) viliköögiviljad: kurk, kõrvitsalised, tomat, paprika, avokaado, oliiv jne; 4) varsköögiviljad: spargel, nuikapsas, varsseller, apteegitill jne; 5) juurköögiviljad: kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, -petersell, pastinaak jne; 6) sibulköögiviljad: mugulsibul, murulauk, talisibul, šalottsibul, küüslauk, porrulauk jne; 7) mugulköögiviljad: kartul, maapirn, bataat (magus kartul) jne; 8) kaunköögiviljad: uba, hernes, läätsed jne Kasvukoha järgi jaotatakse köögiviljad avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks. Köögiviljade valikul arvestatakse nende
annaabi.ee 
