BAROKK 16 saj lõpp 18 saj algus. Totaalne stiil, hõlmab kõiki kunsti valdkondi, kirjandust, muusikat. Barokk ebakorrapärane pärl. Kõike on teadlikult kujutatud keerukana. Seostub vastureformatsiooniga. Iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus, iha. Silmapaistvamad näited on katoliku kiriku maades. (Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania) 17 saj on barokk sajand. Tallinnas võib kohata barokki Kadrioru lossi näol. Peamine keskus on Rooma. Barokki eesmärk on ilu loomine. Esimene ilu stiilis objekt on Jesuiitide kirik roomas. Purskkaevud muutuvad oluliseks. Peetruse kirik, peetruse väljak linna muutumise katse. Silmapaistvaim kunstnik oli Velazques. VELAZQUES 1599 1660. Barokiajastu kuulsaim Hispaania kunstnik. Oli hispaania õukonna kunstnik. Tema stiili iseärasus oli otsekohane siirus ja naturalism. Algselt maalis pruunides toonides, hiljem hakkas kasutama heledamaid toone. Maalis alasti veenust, mis oli ennekuulmatu."Veen...
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ...
INGLISE KEELE EKSAMI KONSPEKT Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Ajavormid ...........................................................................................
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad osakesed (karbiidid) kriimustavad pinda ning kannavad osakesi minema. o Difusioonkulumine – Keemiline protsess kõrgel temperatuuril ja rõhul, mille käigus toimub ainete iseeneslik segunemin...
Lõiketõõtluse KT. 1 1. Tööriista materjalid a. Ideaalne tööriistamaterjal omab suurt kõvadust ka suurtel temperatuuridel ja ei ole rabe. 2. HSS –Kiirlõiketerased M2* a. Koostis muutumatu alates 1910 aastast, kuni 1940 a peamiselt kasutatav. b. Küllalt head lõiketöötlusomadused, kõvadus, vastupidavus kulumiskindlus. c. Rohkelt kasutatav puuride ja keermepuuride valmistamisel. d. Lisandid i. Süsinik 0.65-0.80%, ii. Kroom 3.75-4.0%, iii. Wolfram 17.25-18.75%, iv. Mangaan 0.1-0.4%, v. Räni 0.2-0.4%. e. Omadused i. Kõvadus 810-850 HV ii. Tihedus 8 -9 g/cm3 iii. Survetugevus 3000-4000N/mm2 iv. Kuumataluvus 550 ⁰C v. Elastsusmoodul 260-300 kN/mm2 f. HSSV-Vanaadium Kiirlõiketeras M9V i. Suur kulumiskindlus, kõva...
Mõõtkava Mõõtkava näitab kui palju on tegelikke suurusi looduses kaardil vähendatud. Mõõtkavasi on kolme tüüpi: *Arvmõõtkava näit. 1: 85 000 000 *Võrdlusmõõtkava näit. 1cm 850 km *Joonmõõtkava näit. Kompass ja asimuut Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata, Idapoole (>) liikudes kella edasi kerida. Liikudes üle kuupäevaraja läänest itta jõuad samasse päeva. Liikudes üle kuupäevaraja idast läände jääb üks päev vahele.
Sissejuhatus Valisin artikkli ,,Veeõitsengud Eesti järvedes" kuna mind huvitab loodus ja selle kaitsmine. Artikkel on pärit 2009/ 07 ajakirjast. Sisu Artikli nimi Artikli köide Veeõitsengud Eesti järvedes 2009/07 Veeõitsengud keskkonnaprobleem Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. Maailmas ulatuvad õitsengutega kaasnevad kahjud kalakasvandustele, puhkemajandusele jne. juba miljardi dollarini aastas. Eesti järvedes mikrovetikate vohamine küll nii suuri majanduslikke kahjusid kaasa ei too, kuid turismindust ja veekogu ökosüsteemi mõjutavad need kindlasti. Veeõitsenguid või teisisõnu mikrovetikate hulgivohamist tuleb ette peaaegu kõigis veeökosüsteemides: järvedes, jõgedes, meredes, ookeanides. Seda põhjustavad planktilised mikrovetikad, kelle rakkude mõõtmed jäävad vahemikku 1 100 m (1 mm = 1000 m). Kuigi veti...
JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. p = mv . (5.1) Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see m...
inimesi õigesti, käituda vastavalt olukorrale, osata ennast väljendada ja oma soove teistele välja öelda. Juba kõige esimeses tunnis tuli välja, et igaüks on erinev. Inimesed tahavad erinevaid asju, neil on erinevad vajadused ja eesmärgid. See, et kõik suudaksid õpitavat materjali omandada ühtmoodi, käituda ja vajada täpselt samu asju ei ole võimalik. Kursuse kõige olulisemateks teemadeks pean järgmisi kursuse teemasi: Teemat, mis õpetas tundma ennast, kui õppijat ja leidma enesele sobivaimad õpiviisid. Teemat, mis aitas leida õppimismotivatsioone ja selgitada, miks ja kuidas need töötavad. Teemat, mis puudutas mõtlemist ja tundeid, suhteid ja suhtumisi. Esimene neist peaks olema kohustuslik igaühele. Teadmine, kuidas ise õigesti õppida on tähtis. Teine teema aitab ka õppimise kõige raskemal hetkel mõista, miks ma seda kõike tegelikult vajan ja millised on mu eesmärgid
rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti. Esile hakati tõstma ka indiviide. Nt Donatello. Andre del Verrocchio. Maalikunst. Hakatakse taas kujutama antiikmütoloogia teemasi. Ideaalseks peeti kolmnurkset kompositsiooni ja perspektiivi võte kasutamist. Nt Sandro Botticelli, Venuse sünd ja Kevade. Giorgione"Magav Veenus", Tizian"Urbino Veenus" Kõrgrenessanss, Itaalias. 16saj Rooma Alustatakse uue Püha Peetri kiriku ehitamist Vatikanis. Saja aasta jooksul olid arhitektideks mitmeid, kuid kuulsa kupli projekteeris Michelangelo. Maalikunst Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Leonardo da Vinci- maalikunstnik, arhitekt, filosoof, leiutaja
trükkistega mille poolest ta on kõige rohkem tuntud. Teda peetakse põhja renesanssi parimaks kunstnikuks. Düreri tuntumad teosed on"Rüütel, surm ja saatan", "Püha Hieronymus", "Melanhoolia", ja "ninasarvik". Pieter Brueghel vanem 1525 9 septembet 1569 sündis Belgias arvatakse et Bree või Bredas. Brueghel on enamasti tuntud enda maalide poolest, kuid siin võrdluses räägime tema graafilistest töödest. Düreri trükkise hõlmavad enamasti religiooseid ja moraalseid teemasi, enamasti on tal tööd väga sügava mõttelised. Bruegheli graafilised tööd on väga jutustavad nagu tema maalid, tegelased on väga aktiivsed, või toimuvad mingid suured sündmused. Samuti tema tööd on natukene sürrealistlikud näiteks ,,Suur kala sööb väikest kala", mis on päris arusaamatu esmapilgul. Bruegheli töödes on poliitilisi teemasi ka, kuna ta elas reformatsiooni perioodil, mis oli poliitiliselt ebastabiilne.
Sonaatallegro vorm ja seda kasutavad heliteosed 1) Millistest osadest koosneb sonaatallegro vorm ? Sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, koobla. Teemasi on kaks. 2) Mis toimub sonaatallegro vormi ekspositsiooni osas ? Peateema tutvustus peahelistikus / Kõrvalteema kõrvalhelistikus. 3) Mis on sonaat ? Mitme osaline ? Intstrumentaalteos. Kolme või neljaosaline. 4) Mis on instrumentaalkontsert ? Mitmest osast koosneb ? Soolopillile(dele) sümfoonia või kammerorkestri saatel. Kolmeosaline 5) Mitme osaline on keelpillikvarteti vorm ja missugused pillid esitavad ? Neljaosaline. I viiul; II viiul; Altviiul; Tsello
,,Siuru" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1917- 1919 aastal. Siurulaste motoks oli: ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud". Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeid ja elamusi. Siurulased pöördusid oma loominguga inimeste tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole, välditi ühiskondlike teemasi. Rühmituse eesmärgiks oli muuta kirjandus populaarseks ja koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni. ,,Siuru" oli tähtis, kuna siis elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu, lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk armastus- ja loodusluules. Kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. Tundub, et ühiskonnale meeldis see rühmitus, kuna keskenduti rohkem inimestele. ,,Tarapita" rühmitus.
Kultuuridevahelised erinevused Ukraina Signe Vois Sissejuhatus Tänases töös käsitlen järgmisi teemasi: Ukrainast üldiselt; Rahvaarv; Ukraina kultuuri; Ukraina kombed, tavad, ärikultuur; Ukraina ja Eesti suhted. Ukraina Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik. Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud. Rahvuslik koostis 2001
· Klassitsism selgust ja suursugust taotlev kunstisuund. · Sonaat zanr, sonaaditsükklil põhinev ¾ osaline teos soolopillile (klaveri saatel) · Sonaadivorm sonaadivorm e. sonaat - allegro on muusika vorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Sonaaditsükkel mitmeosaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis. · Ekspositsioon tutvustab teoste teemasi. Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. · Töötlus vaatleb teemasi erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. · Repriis alghelistiku ja teemade naasmine. · Sümfoonia sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile. · Instrumentaalkontsert sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile.
Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või 4 osaline. 3 osaline (kiire,aeglane,kiire)4osaline(kiire,aeglane,menuett,kiire) Sonaaditsükli zanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia. Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid. Soolopill klaver.
Viitma:(aega) tarbetult kulutama) Sa viitsid mul hulga aega ära. Veetma: (aega kulutama) Veetsin vaheaja Pariisis. Kohandama:(sobivaks muutma) Kohandasin oma ettekannet vastavalt nõuetele. Kohaldama: (kohakuti paigaldama, sobitama) Kirikupühi kohaldatakse aja nõuetele. Kohastuma: (kohanema) Orav on kohastunud eluks puudel. Käsitama: (arusaama, mõistma)Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitlema: (rääkima, arutlema) Käsitlesime tunnis korratud teemasi. Käsitsema: (kätega midagi tegema) Oskan käsitseda mitmeid masinaid. Loendama:(kokku lugema) Loendasin katseni jäänud päevi. Loetlema (nimepidi üles lugema) Loetlesin õpetajale Eesti järvi. Omandama(omaks võtma, midagi ära õppima) Omandasin uued teemad kiirelt. Omistama: (omaks andma, pidama) Asulale omistati linnaõigused. Vahel:(ruumiliselt kahe asja vahel, kahe momendi vahelisel ajal) Istusin Mari ja Jüri vahel. Vahest: (mõnikord)
oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt. Suhtlemisstiil sõltub väga palju olukorrast, kasvatusest ning inimesega, kellega sul on kontakt
Keila Kool ARVUTI AJALUGU Referaat Koostaja: Mario Kallaste Klass: 8.c Keila 2010 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................. 3 1. ARVUTI AJALUGU..........................................................................4 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu................................................... 4 1.2 Arvuti ajalugu enne elektroonilist arvutit.............................. 5 KOKKUVÕTE................................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 LISAD..................................................................................................8 ...
Referaat Protsent Roland Gorodivskiy EV13A Rakvere Ametikool Juhendaja: Riho Kokk Sisukord 1. Osa leidmine tervikust 2. Terviku leidmine osa järgi 3. Suhte väljendamine protsentides 4. Muutuse väljendamine % e. Kasv ja kahanemine% (PUUDUB) 5. Lahuste ja kontsentraatide ülesanded 6. Erinevad intressidega % ülesanded ja leia nende liigtus Osa leidmine terviku järgi. 420 küpsist oli kausis, lapsed sõid 42 protsenti ära. Mitu küpsist jäi alles? 420-100% 420x 42 x-42% = 100 =176,4(176) 420-176=244 Vastus: 176 küpsist jäi alles Terviku leidmine osa järgi Klassis oli 18 õpilast, kuid see oli 68 protsenti tervest klassist. Mitu õpilast on puudu? 18-100% ...
Romantism tõstis esile tunded, peamiselt keskenduti üksikute läbielamistele ja tunnetele. Sageli kujutati fantaasiamaailma, unistuste ja õnne teemasi. Romantismi abil põgeneti reaalsusest, hakati tundma huvi müstika ja surma vastu. 19 SAJAND Romantism muusikas *Muusikateosel pikk ja voolav meloodia *Otsitakse uusi tämbreid*Teoste ülesehitus muutus vabamaks*Hakati looma programmilist muusikat (kui instrumentaalteosel on kindel süzee) Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile
4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas on Narva, Rooma ja Peterburg 5. Barokkstiilis lossid Euroopas on Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6. Peeter Esimene rajas Peterburgi Venemaale 1703 aastal. 7. Rastelli ehitas Peterburgi Talvepalee, Smolnõi kloostri peakiriku, Rundale lossi. 8. Barokk maalikunstis kasutati läbipaistvaid värve nagu näiteks sinine ja roosa. 9. Rubensi teaosed on väga mitme külgsed.Tal on teemasi võetud nii Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka porttreid ja maastikupilte. 10. Rembrandti maalidel on iseloomulik soojad kuldsed toonid. 11. Kõige suurem Rembrandti maalide kogu asub Ermitaazis,tema maalide koguimist alustas Katariina II. 12. Diego Velazques "Õuedaamid", "Breda alistamine". El Greco ,,Püha Hieronymus" Francisco de Goya "Alasti maja" 13
Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näiteks Vikipeedias võib lehekülje alt leida järgmisi teemasi, mis on seotud selle valdkonnaga mida sa parasjagu loed ning edasi klikkimine võib meid viia uute teadmiste juurde, mis paneb meid jälle omakorda edasi klikkima. Mida rohkem sa enda jaoks avastad, seda rohkem on seda, mis jääb siiski peitu. Juba see üksinda teeb elu nii palju põnevamaks ning samas on see ainuke asi, mida jään viimase tunnini kahetsema, kuna on olemas hullumeelselt palju asju, mida saaksin veel teada või kogeda, kui vaid saaksin päevagi kauem elada
Olümpiamängud 1. Zeusi auks 2. Olümpiakülas 3. Hellenid võtsid osa olümpiast 4. Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad 5. Viie võitlus, maadlus, jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused. 6. Olümpia võitja- maadleja Milon 7. 776 ekr -393 pkr Teater Komöödia- Õnneliku sisuga rõõmsameelne teemaks poliitika ja igapäeva elu Tragöödia- õnnetu lõpp, käsitlesid õpetlike teemasi ,,Kuningas Oidipus" Draamakunst sai alguse veini jumal Dionysose pühendatud koorilaulust. Teatrisse mindi terveks päevaks, tükid olid pikad. Elati aktiivselt kaasa, kommenteerisid, kiitsid ja laitsid nii tegelasi kui autorit. Filosoofia- tähendab tarkust ja armastust. 1. Sokrates- tegeles eelkõige kõlblus küsimustega, hiilgav vaidleja 2. Platon- eksisteerib täiuslik ideede maailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus 3
Tänavaküsitlus Korraldasin uuringut Paide Ühisgümnaasiumis. Minu küsimuseks õpilastele oli: Mida te arvate koduste tööde hulgast? Kas see on piisav? Mida tuleks muuta? Valisin sellise küsimuse, sest uskusin, et just selle teema koha pealt sooviksid noored sõna võtta. Keskendusin enamasti vanuserühmadele 7-9 kl ja 10-12 kl, kuigi üks vastaja käib ka teises klassis. Seitsmenda klassi õpilane Tanel Iko arvab, et õppida võiks muidugi vähem olla, kuid usub, et kui ta õppetööle keskenduks, ei oleks selles midagi üle jõu käivat. Samal ajal kommenteeris kõrvalt kaheksanda klassi õpilane Frank Gennert: "Jõua veel aasta edasi, Iko, siis vaatame, kas sa veel samat juttu räägid." Küsisingi kohe Frankilt, et kas tema arvates jääb siis kodus liiga palju õppida ning ta vastas: "See on õudne, me käime koolis , õpime umbes kuus tundi, puhkame pool tundi ning õpime veel kaks tundi vähemalt otsa, siis veel treen...
1 värvitud mustaks ja sobisid kokku ekspressionismi teemaga. Peamine üllatus oli see, kui primitiivne ja kirevate värvidega olid saksa teosed ja eesti ekspressionism oli üpris kaugele arenenud. Eesti ekspressionismis jäi silma kõige rohkem Eduard Wiiralt ja Peet Aren. Wiiralti kunst oli pigem ühiskonnakriitiline, dekadentlik ja groteskne, kui aga Aren kujutas klassikalisi teemasi nagu pietaa, linnavaade ja portreed. Õppisin veel näitusel seda, et ekspressionism on tegelikult palju laiem kunstivool, kui enne arvasin ja pole nii piiritletud. Lisaks sain teada, et saksa kunstnike peamiseks inspiratsiooniks oli looduslähedus ja loomad, kui enne oli mulle just tundunud, et selleks on linnaelu. Kõige suurem üllatus oli see, et Vassily Kandinsky läheb ka mingil määral ekspressionismi alla, kui enne ta tundus mulle rohkem abstraktionistina
olevatest maalidest ja skulptuuridest on valminud viimasel kümnendil Pärdi kunstitalus. Teadaolevalt on see esmakordne, mil 70-aastane autor omi töid Kuressaares näitab. Hiljem selgus, et Jakob Kipper maalib rohkem enda lõbuks, kui kellegile teisele. Kuid siiski suudab ta ennast läbi enda tööde väljendada ja siiski peab olema temas midagi, mis inimestes huvi tekitab. Enamasti kujutab ta enda töödel loodust, skulptuuridel aga inimesi. Teistest tihedamalt esineb teemasi kodust, lapsepõlvest ja taaskord loodusest. Autor armastab kasutada üsnagi puhtaid ja julgeid värve. Tema pildid on väga värvikad ja lihtsasti mõistetavad. Nagu eespool mainitud, kasutab Kipper enda töödes guasse ja pastelle. Tema maalide ülesehitus on üllatavalt lihtne ja väga realistlik, võibolla sellepärast just ongi tema töid lihtne mõista. Kõige selle põhjal järeldan, et Jakob Kipperi tööd on väga impressionislikud.
Referaat Protsent Kevin Kullerkupp MT10 Rakvere Ametikool Juhendaja: Riho Kokk Sisukord 1. Osa leidmine tervikust.............................................................1 2. Terviku leidmine osa järgi......................................................2 3. Suhte väljendamine protsentides............................................3 4. Muutuse väljendamine % e. Kasv ja kahanemine%...........4 5. Lahuste ja kontsentraatide ülesanded...................................5 6. Erinevad intressidega % ülesanded ja leia nende liigtus -Brutto ja netto möisted kaaluühikutega % ülesanded.......6-7 Osa leidmine terviku järgi. 457422 banaani jooksid ümber küla , neist jäi esimese ringiga maha 38%.Mitu banaani jäi esimesse gruppi? 457422-100% 457422 x 38 x-3...
Kuulsamaid tõid "Õine vahtkond". Peale seda maali tema populaarsus väheneb ja ta naine sureb.kuid just siis valimivad Rembranti täiuslikumad tööd. ("kadunud poja tagasitulek") Barokk Flandrias · Suurin Flandria kunstnik on Peter Paul Rubens. Oli jõuka kodaniku poeg, sai hea (kunsti)hariduse, reisis, liikus kõrgseltskonnas, oli väga tunnustatud. · Kasutas õpilaste abi, sest tellimusi oli nii palju. · Teoste teema oli lai, maalis: usulisi teemasi, antiikmütoloogia, maastik, portree, allegooriat · Tema maalidele on iseloomulik o Suur pildi dormaat o Emotsionaalsus o Hele-tumedus o Jõulised ja säravad värvid · Tema suurimaks saavutuseks on "Maria de medici saabumine Pariisi" 21 maalist koosnev seeria · Olles 53 aastasena abiellub Rubens 16-aastase ilusa naisega. Naine mägnib olulist rolli kunstiku viimsed kümnendi loomingus
Ta andis välja kolmeköitelise raamatu oma elust. Sündis Leipzigis. Ta lapsepõlv oli täis kirjandust ja teatrit ja ta armastas seda. Ta kuulis 15aastaselt Beethovenit mängimas. Õppis kohalikus muusikakoolis ja töötas mitmetes saksa linnades. Lisaks shveitsis, prantsusmaal. Ta sai oma eluajal väga kuulsaks. Tema juurde loodi Wagneri selts. Koguti seltsiraha, et ehitada tema ooperite ooperimaja. See valmis 1876.a. Uuendused ooperimuusikas: enam ei kasutatud pikki teemasi vaid ainult juhtmotiive. ta arendas sellest motiivist pikka lõpmatu meloodia. loobus numbriooperitest(aariad ja soolod). laulja hääl pidi olema tasakaalus orkestris. Looming:lendav hollandlane, Volcuir, Tannhauser, Lohegrin, Tristan ja Isolde, Niebelungide sõrmus, Partsifaal, Nürnbergi meisterlaulja(koomiline ooper). Tema ainestik oli võetud eepostest, müütidest, ajaloost. Ta kasutas ka Skandinaavia eeposeid. Peategelasteks oli traagilise saatusega õilsad inimesed
korda täiesti üksi planeerida aega pealinnas. Järgnesid väga õpetlikud tunnid Ringvaate toimetused, kus Marko Reikop rääkis väga selgelt lahti, mis on see töö ja kuidas inimestele peale läheks, Ringvaate põhimõte on selles, et oleks huvitav, see pole tähtis kas on oluline või mitte, et oleks huvitav. Õppisin seda ka, et kui teema pealkiri on liiga pikk, siis pole sellest head uudist. Kõige lahedam oli kogu õppuse juures see, et arutasime teemasi läbi, mida võiks Ringvaates teha, Reikop iga teema kohta tegi analüüsi ka, kas läheks inimestele peale või mitte, ja millises sihis peaks üldse teemat otsima. Ma käisin välja lõpuks kahe teemaga, üks oli teha lugu töövarjupäevast ja teine lugu oli purkidest pilli kokkumeisterdanud kitarrist. Kahjuks need teemad vilja ei toonud, aga sellegipoolest sain oma idee välja käia ja anda panuse.Õppisime seda ka, et üks
voluute, arhitektuur oli väga maaliline. Kasutati ka ovaalaknaid. (Peetri kirik Vatikanis) Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku, selle ümber on kahekordne kolonjaad. Pikihoone ehitas Maderna. Hispaania maalikunst- esindajad Maalikunst mõjutatud Caravaggiost, kuid temaga võrreldes oon see heledam, värvilisem, avatum. Kõige kuulsam kunstnik on Velasques, kes maalis kaasaegseid inimtüüpe. ( „Õuedaamid“, „Breda alistamine“) Murillo- maalis usulisi teemasi, palju psühholoogiat. 3 leviala 1. Katoliku kirik teeb koostööd absolutismiga. Kunsti tellib kirik. Barokne kunst. (Itaalia, Hispaania, Belgia, Lõuna-Saksa riigid) 2. Kuningavõim on allutanud kiriku. Kunsti tellib õukond. Klassitsistlik kunst. (Prantsusmaa, Inglismaa (enne kodusõda)) 3. Protestantlik (Holland eesotsas). Kunsti tellib põhiliselt linnakodanlus. Kiriklik/õukonna kunst vastuoluline, tagasikoidlikum. Baroklik realism
ainult laboris uuritud. Nendes on toodud palju fakte, kuid pole öeldud, kes sellega on edu saavutanud ja kuidas sellest kasu oleks. Ehtsad näited nende kohta on treeningu- ja spordiarsti käsiraamatud, mida olen lugenud palju. Rückenberg on see-eest teinud peaaegu 20 aastat eeltööd, et antud raamatut kirjutada. Selle tõttu eelistaksin „Sinu parim vorm jõusaalist“ mõnele teisele spordiraamatule. Kogu info on natuke rohujuuretasandil. Käsitletatavaid teemasi on palju, kuid lehekülgi on raamatus vaid 152, millest paljud on täidetud piltidega. Raamatus on mainitud, et „Sinu parim vorm jõusaalist“ on sobilik nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Kui võhikul pole alustamisel vaja väga põhjalikult treeningust teada, siis eliidi jaoks peab olema vajaminev info mahukam, sest pikaajalise jõusaalis käimise tõttu on see info neile juba teada. Professionaalsele kulturistile võib sellest infost veidi väheks jääda.
Peale Stalini surma järgnes nn sulaaeg, see tõi ühiskonnaelu liberaliseerumine peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas vägivalla heastamine. 1965.aastal toimus Ungari ülestõusu mahasurumine, Eestil kadus lootus saada abi Läänest. Stalini valitsemise ajal oli riik teistest eraldatud, maailmast informatsiooni saamine oli äär- miselt raske. Peamised infoallikad välisraadiojaamad. Esimene selline oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951 New Yorgis. Eestiga seotud teemasi ei tohtinud olla rohkem kui 15% saateajast. Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada ilma tsensuurita infot maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL-i kohta. Hrustsovi ajal hakkasid kontaktid teiste riikidega paranema. Oluline riik oli Soome. 1950.aastaks oli kultuurielu elavnenud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse ja see omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes.
ntks Püha Peetri katedraalis badahiin, mis ehitati pronksplaatidest, mis olid maha kistud Panthenolilt. HISPAANIA Skulptuuris jätkub 17.saj keskaja skulptuurid puust, viljeletakse puunikerdust. Skulptuur muutub elulähedasemaks. Puuskulptuuridele maalitakse realistlikumad näod, silmad tehti tihti klaasist. Vahel kasutati ka päris juukseid ja riideid. Maalikunstile on tähtis elulähedus. Loobutakse maneralismist. Tuntuim on Venlažques- maalis igapäevaelu, usulisi teemasi on vähe, maalib antiikmütoloogiat, mida annab edasi läbi aineliste stseenide. Carraccio mõjutas Hispaania maalikunsti. Kuninga õukonnas hakkab portreesi ,aailma, mis on väga psühholoogilised ja veenvad. NTKS: „Õuedaamid“, mis on mitme tasapinnaline. „Paavst Eregentus III“, mis oli Paavsti arvates liiiga sarnane. „Bruda alistamine“. Ta oli värvirikkam, õhulisem ja heledam kui Carracco. Mermuillo maalib usulisi teemasi aga kujutab ka vaesemat kihti.
Eelkõige 1)Sümfoonilised poeemid: "Don Juan", "Macbeth", "Alpi sümfoonia", "Don Quijote" 2)Ooperid: "Salome", "Elektra", "Roosikavaler", "Daphne" Looming hõlmab kõiki zanre peale missa ja oratooriumi. 3.Selgita mõistet ,,programmiline sümfonism". Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles zanris. Sümfooniateos on põimitud teiste zanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headus ja kurjus. Gustav Mahler 2. ja 3. sümfoonia, Richard Strauss "Don Juan", "Alpi sümfoonia", "Don Quijote", Ottorino Respighi Rooma triloogia: "Rooma puskkaevud", "Rooma piiniad", "Rooma pidustused" 4.Tõesta ooperite ,,Salome" ja ,,Elektra" põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus "Salomega" kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: "Salome" sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud
üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal). Teemad: üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sünged lapsepõlvekogemused (ema ja õe surm). Ütles, et tema eesmärgiks on avada oma hing teistele inimestele. Värvid on kunstniku eneseväljenduseks. 4
Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne vundamendi tsentraalperspektiivist, millega lõhkus ta renessansi ajast Euroopa kunstis põhimõtted ruumiilu loomiseks. Ta pani aluse konstrueerivale kunsti tegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue maali loomiseks. Tema töödeks on näiteks "Puuviljavaagen, klaas ja õunad"; "Suured suplejad". Sümbolism Sümbolistid käsitlevad meelsasti "suuri", üldisi ja igavesi eksistentsiaalseid teemasi, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tahaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased ja irratsionaalsed. Nende taotluseks oli see, et kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni.
Kuid ma leidsin ühe, mis jäi mulle silma selle päevana suvel, mis on rahulik ning meeldiv ja vaikne aeg. ,,/ Ma tukub. Unes kivid, puud ja teed. / Üks sära valuleb veel vaiksel veel. / Siin-sääl veel laulahtu, üks vaikne kuisk. / Öö saabub. Magab reha, puhkab luisk. /" (,,Suvine öö") Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil ei ole tulemas midagi head ega sooja ja ilusat. Võib-olla sellepärast oli ka neid teemasi vähem sisse toodud. Visnapuul oli neid luuletusi Underist ka märksa vähem, aga üks luuletus räägib kaunist sügisest Euroopas. ,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" (,,Euroopa sügis") Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samalaajal on loodus nii ilus ja kaunis. Näite mille
pikkust peast kuni lõuani. Ateena kuju Video URL'id: http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=AzfHbETDbN8 http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=O2wU-HT7FiM http://www.youtube.com/watch?v=6toCYbRBX2A Esimene video sisaldab Fibonacci uudishimu jänestest, et kui palju jäneseid tekib aastaga. Veel sisaldab video erinevaid kujusi ning nende taga põhinevat Fibonacci numbrite põhimõtet. Teisest videost saab samu teemasi, ainult pikemate kirjeldustega. Kolmas video sisaldab kõiksugu saladusi universiumist, maailmaruumist ja inimestest. Kokkuvõte Varasest avastamisest hoolimata pakuvad nad aga suurt huvi ka tänapäeva matemaatikutele, omades väärtust nii teoreetikute kui praktikute jaoks. Nende uurimisele on pühendatud 4 korda aastas ilmuv ajakiri, neid käsitletakse ka paljudes teistes väljaannetes ja tähtsamaid uurimistulemusi avaldatakse tihti raamatutena
...............................................................................7 4. Lisad.................................................................................................................7 Sissejuhatus Käes olevas referaadis tutvustatakse lühidalt Carmen Kassi elulugu ja analüüsitakse ta isikuomadusi. Referaadi eesmärgiks on leida sarnasusi ja erinevusi referaadi autoriga. Töö liigendatakse kahte ossa: teoreetiline ja analüüsiv osa. Teoreetilises osas kajastatakse teemasi: Carmen Kass, modellina, meedias, ühiskondlik tegevus. Töö analüüsivas osas kirjeldatakse lähemalt Carmen Kassi isikuomadusi ja leitakse ka sarnasusi ning erinevusi autori enda isikuomadustega. Valisin selle teema, kuna Carmen Kass oli minu eeskujuks paar aastat tagasi, kui isegi mõtlesin modellinduse peale. Tema oli siis minu eeskuju. 1 Carmen Kass Carmen Kass on Esti edukam suparmodell, keda tuntakse kogu maailmas. Ta on sündinud 14.septembril 1978
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile.
Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Tema lahendused psühholoogilised * grupiportree ,,Õuedaamid" *"Breda alistumine" Flandria kunst 17. saj Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu all. Tehti äärmuslikku barokki. PETER PAUL RUBENS Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles diplomaatiaga. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama õpilaste abi. Teoste temaatika lai teemasi võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju portreid, maastikumaale. Tegi sarja allegoorilisi ajaloomaale Maria de Medicist. Rubens ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad. Hollandi kunst 17. saj Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust
Kus ühiskond pigem loobub antud teemakäsitlusest ega lahenda probleemi. Olenemata sellest, et see parandustöö muudaks kõigi meie kodanike elu Eestis hoopis täisväärtuslikumaks, panustades nii rohkem majandusse, sotsiaalsesse sfääri kui üldiselt ühiskonna arengusse. Seetõttu ongi, võib öelda, et viimne võimalus lasta tõestada vastupidist löögivõimelisema feministlikuma organisatsiooniga. Kes võitleks ja esindaks rohkem naisi, vastavate küsimuste korral. Hoides olulisi teemasi võimalikult aktuaalsena, et luua potentsiaalsemat võimalust parandada naiste senist olukorda Eesti riigis.
Kui on teised inimesed, kes kasvatavad teises kõrget enesehinnangut, siis see inimene on väga väärtuslik. Oluline tegur on see mida teised minust arvavad. Kommunikatsioon ja suhted. Kui suhted muutuvad lähemaks, muutub ka kõnelemine selle inimesega. Kui suhtes on probleemis, siis rääkimis sagedus harveneb. Viitab sellele, et suhe on kadumas. Mõnusaid vestlusi pole, igav teema, intiimsuse puudumine. Teatud teemasi välditakse. Probleemidest rääkimine on raske, kuna ei osata rääkida. Suhe peab mõlemale poolele midagi andma. Eelarvamus on halb kuna inimesed arvavad teistest teistmoodi/pole adekvaatsed. Kõrge laup intellikentsusega Välimus sisemusega Inimese muljest sõltub käitumise tõlgendamine. Kui mõlemad pooled on närvilised, ärevad, tuleks konflikti lahendamine eemale lükata. Mitteverbaalne tasand. · Ambivalentsus Müüt iga liigutus tähendab midagi.
või toode. Saab sisestada teema ja lisada hinnanguid. Iga teema sektordiagramm näitab reaalajas nimekirja värskete uudistega, pisipiltega. Mõisted võimaldavad näha, millised teemad või sündmusedon semantilises mõttes positiivsed või negatiivsed . Veel on võimalik külastada automatiseeritud blogi, kus kõik postitused on loodud automaatselt ja ajakohastatakse iga päev. See toimib kui- indeksoijat leiab viimati avaldatud sisust palju populaarseid teemasi ja seob selle praegusete avalike küsimustega ning arvutab neid jooksvalt. Tulemuste mõõtmine : Oletame, et te otsite arvamust New Yorgi kohta. Selleks ei ole vaja lihtsalt avaldust nagu "ma armastan NY" või "ma vihkan NY". Otsin on ikkagi seotud suurte sündmustega , mis mõjutavad inimeste tundeid , nagu valimised, kuritegevus, jne. Siis selle tulemusena, arvamus katab teemat kõikides aspektides. Arvamus ei ole peaaegu kunagi 100% positiivne või negatiivne. Isegi kohutav
8. Selgita mõistet „programmiline sümfonism“. Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles žanris. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Sümfooniateos on põimitud teiste žanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headus ja kurjus . Gustav Mahler 2. ja 3. sümfoonia, Richard Strauss “Don Juan”, “Alpi sümfoonia”, “Don Quijote”, Ottorino Respighi Rooma triloogia : “ Rooma puskkaevud”, “Rooma piiniad”, “Rooma pidustused” Filosoofiline teos võetud aluseks. Strauss programmilised avamängud. 9. Tõesta ooperite „Salome“ ja „Elektra“ põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja.
Eriti seoses Venemaaga. Kindlasti ei ole ka koduriik Eesti selle supi seest väljaspool. Kui sõda sai alguse, kuulsin ja sain informatsiooni ainult punnapealselt, peamiselt televiisorist. Ei olnud piisavalt aega ka sügavamalt sellesse sukelduda, tahtmisest ainuüksi ei piisanud. Nüüd osutuski mul suurepärane võimalus teemasse põhjalikumalt sukelduda. Järgnevalt käsitlen teemasid artiklite põhjal Vene-Gruusia sõda 2008 mis tegelikult juhtus ning ka teemasi Eesti poliitikute jutupõhjal Vene-Gruusia sõja kohta. 2 Vene-Gruusia sõda 2008: Mis tegelikult juhtus Küünilisel moel põhjendab maailma võimsaim tuumariik oma agressiooni väikese Gruusia vastu oma Lõuna-Osseetias elavate müütiliste kodanike kaitsmisega olematu genotsiidi eest. Venemaa süüdistab Gruusiat ka konflikti provotseerimises, mis seisnes Lõuna-Osseetia ründamises.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
