Õpimapp - eritoit (1)

ÕPIMAPP
SISUKORD
Eritoit 4
Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. 4
Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutades, samuti neid kahte ühendades, ei saa inimesele meditsiinilise näidustuse tõttu tagada tavapärasest erineva toitainete vajaduse katmist. 4
Eritoitu võib määratleda uuendtoiduna Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusega 258/97: 4
Nõuded eritoidule 5
Eritoidu turuleviimine 5
MAITSETAIMED , VÜRTSID 6
6
aedtill 7
Vürtsideks nimetatakse aromaatselt mahedaid ja teravaid naturaalseid lisanditeta taimi, mida saadakse enamasti troopilist päritolu taimede osadest. Oluliste vürtsitaimede, nagu pipar, ingver , vürtsnelkide, muskaatpähkli ja kaneeli kodumaaks on Aasia troopikavöötmed. Nelgipipar, tšiili ja vanill pärinevad Kesk- ja Lõuna- Ameerikast . Vahemere regioon, Väike- Aasia ja Idamaad annavad aromaatseid taimi, nagu koriander , lambalääts, apteegitill , moon, safran ja sinep. 7
Erinevad vürtsid aitavad parandada inimeste tervist näiteks Aniis soodustab seedimist, alandab põletikke, leevendab köha, tõstab toonust, parandab meeleolu, pipar soodustab toitainete omastamist, leevendab valu, aitab külmetuse ja kõhukinnisuse korral, peletab väsimust, aitab kerge depressiooni korral, paprika takistab veresoonte lupjumist, korrastab vereringet, tugevdab südant jne. 7
7
MESI 8
Mee omadused 8
Teravili 9
leiva ja saiatooted 10
Leiva valmistamine 10
Leiva ja saia kvaliteet standard 11
pasta 13
liha ja lihatooted 14
Liha lõigatakse alati risti lihakiudu. Portsjonroogade lihatükke vajadusel vasardatakse mõlemalt poolt puust või metallist vasaraga . (liha kile vahele)Lihatükile antakse peale vasardamist kuju. Õhukesed ääred keeratakse lihatüki peale ja lüüakse kinni. Suuretükilised pooltooted (praetükid, keetmiseks mõeldud liha) seotakse kinni või pannakse spetsiaalsesse võrku. Liha on lõigatud väikesteks kuubikuteks, ribadeks või kangideks (azuu), väikesed kondiga tükid ( raguu ). 14
pähklid 16
Piima-ja juustu tooted 19
Juustu klassid 20
Munad 21
Mõisted 22
seened 24
Lemmiklooma toit 25
Kassitoit 25
Koeratoit 25
Näriliste toit 26
Lindude toit 26
Akvaariumkalade toit 26
Magus ( kakao , närimiskumm ja muud) 28
JOogid 30
Mitte alkohoolsed joogid(Kohvi, tee, mahlad ja gaseeritud joogid) 30
Alkohoolsed joogid( kanged ja lahjad alkoholid ) 31
tubakas 34
Toiduainete hügieeninõuded 34
Toiduainete hügieeni kohta kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, mis sätestab järgmised punktid: 34
Brändid 35
Tooraine 35
Valmistamine ja tootmine 35
Klassifikatsioon 36
Müük 37
Käitlemine 39
MÄRGID TOOTEDEL JA PAKENDIDEL 40
Kasutatud kirjandus 44
Lisad 45

Eritoit

Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit.

Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutades, samuti neid kahte ühendades, ei saa inimesele meditsiinilise näidustuse tõttu tagada tavapärasest erineva toitainete vajaduse katmist.

Eritoitu võib määratleda uuendtoiduna Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusega 258/97:

1) toit või toidu koostisosad, mis on uue molekulaarstruktuuriga või mille algset molekulaarstruktuuri on tahtlikult muudetud;
2) mikroorganismidest, seentest või vetikatest koosnev või nendest saadud toit või neist koosnevad või saadud toidu koostisosad;
3) taimedest koosnev või taimse päritoluga toit ja toidu koostisosad ning loomse päritoluga toidu koostisosad, välja arvatud traditsiooniliste paljundamis- või kasvatusmeetodite abil saadud toit ja toidu koostisosad, mida kogemuste põhjal
võib pidada ohutuks;
4) toit ja toidu koostisosad, mille tootmisel on kasutatud protsessi, mida üldiselt ei kasutata ja mis põhjustab kõnealuse toidu või toidu koostisosade koostise või struktuuri olulisi muutusi, mis mõjutavad nende toiteväärtust või ebasoovitavate
ainete sisaldust või inimese ainevahetust.

Nõuded eritoidule
Eritoidule esitatavad nõuded on kehtestatud määruses nr 436 „Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine”. Selles on üldised nõuded eritoidu koostisele, käitlemisele, märgistamisele ja muul viisil teabe edastamisele ning detailsemad nõuded teatud eritoidu gruppidele – imiku piimasegule ja jätkupiimasegule, imiku- ja väikelapsetoidule ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toidule.
Eritoidu turuleviimine
Teatud eritoidu esmakordsel turuleviimisel tuleb sellest teavitada Veterinaar - ja Toiduametit. Teavitada tuleb imiku piimasegust, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidust (ravitoit), gluteenivabast toidust ja eritoidust, millele ei ole kehtestatud erinõudeid. Teavitada ei tule jätkupiimasegust, imiku- ja väikelapsetoidust ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toidust.
Teavitamiseks edastab eritoidu esmakordne turuleviija pakendi märgistuse koos teatisega Veterinaar- ja Toiduametile. Teatise vorm on saadaval Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel. Teavitamine on tootepõhine. See tähendab, et kui keegi on konkreetse eritoidu kohta Veterinaar- ja Toiduametile märgistuse ja teatise juba esitanud, siis keegi teine seda enam tegema ei pea. Ent kui eritoitu muudetakse (näiteks muudetakse koostist või tehakse olulisem muudatus märgistusel), tuleb uuesti teavitada. Teavitamise eesmärgiks on vaid järelevalveasutuse informeerimine turule viidavast tootest, see ei ole toote või märgistuse heakskiitmine. Toote nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja.
Tootjad:
ABROONIA OÜ
MUCADO OÜ

MAITSETAIMED, VÜRTSID

Maitsetaimed on oma nimetuse saanud neis eralduvate aromaatsete eeterlike õlide ja fütontsiidide järgi. Neis on glükosiide, flavonoide ja parkaineid , kuid peamisteks toimijateks on eeterlikud õlid. Eeterlikel õlidel on tugev antiseptiline või desinfitseeriv toime ja neid kasutatakse meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed.
Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes koos eeterlike õlide, orgaaniliste hapete, süsivesikute ja teiste ainetega. Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust.
Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga . Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop , mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate.
Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium , jood, väävel, räni jt).

aedtill

Vürtsideks nimetatakse aromaatselt mahedaid ja teravaid naturaalseid lisanditeta taimi, mida saadakse enamasti troopilist päritolu taimede osadest. Oluliste vürtsitaimede, nagu pipar, ingver, vürtsnelkide, muskaatpähkli ja kaneeli kodumaaks on Aasia troopikavöötmed. Nelgipipar, tšiili ja vanill pärinevad Kesk- ja Lõuna- Ameerikast. Vahemere regioon, Väike- Aasia ja Idamaad annavad aromaatseid taimi, nagu koriander, lambalääts, apteegitill, moon, safran ja sinep.

Erinevad vürtsid aitavad parandada inimeste tervist näiteks Aniis soodustab seedimist, alandab põletikke, leevendab köha, tõstab toonust, parandab meeleolu, pipar soodustab toitainete omastamist, leevendab valu, aitab külmetuse ja kõhukinnisuse korral, peletab väsimust, aitab kerge depressiooni korral, paprika takistab veresoonte lupjumist, korrastab vereringet, tugevdab südant jne.

Tootjad:
Nguan Soon
Hand Brand
Santa Maria

MESI

Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine.
Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. Mett kasutatakse toiduks ja ravimiseks. Mesi sisaldab rohkelt organismile kasulikke aineid, nagu näiteks looduslikke suhkruid, mineraale , vitamiine, aminohappeid ning antioksüdante.
Mee omadused
Viskoossus - sõltub mee koostisest ning eriti mees sisalduva vee hulgast.

Tihedus- Mee tihedus on suurem kui veel

Pindpinevus

Värvus- Mee värvus sõltub eelkõige korjetaimedest

Kristalliseerumine- Aja jooksul vedel mesi kristalliseerub ehk muutub tahkeks

Sisaldab Sahharoosi
Sisaldab vett 17–20%, vitamiine ja teisi fütokemikaale happeid, valke 0,3% ja mineraaltoiteained
Kasutamine ja säilitamine
Kasutatakse otse toiduna, ilma töötlemata. Diabeetikud peavad mett süües alati arvestama oma igapäevase süsivesikute normiga. Tavalise mee kõrval tarbitakse ka kärjemett, mittekristalliseeruvat kreemjat mett, lisanditega mett, kuhu on lisatud õietolmu, taruvaiku, mesilasema toitepiima jne . Parimad säilitustingimused mee jaoks on hermeetiliselt suletud nõus, mida hoitakse pimedas ruumis, mille õhutemperatuur on 5...10 °C. Alla 3 °C hoidmisel mesi ei kristalliseeru, kuid soojemasse ruumi toomisel toimub suhkrustumisprotsess väga kiiresti. Negatiivsete temperatuuride tõttu lagunevad mees sisalduvad vitamiinid ja aminohapped , seetõttu pole sügavkülmutamine soovitav. Lahtiselt hoitav mesi läheb niisketes hoiutingimustes aga käärima.

Teravili

Teraviljad on tatar, nisu, oder, kaer , rukis, hirss jne. Teravilja laialdane levik ja suur tähtsus on tingitud eelkõige sellest, et ta on inimese tähtsamaid toiduaineid, väärtuslik loomasööt ja tööstuslik tooraine. Teraviljast saame energiat, proteiini , süsivesikuid, rasvu, Kiudaineid, Naatriumit, B-Vitamiine ja E-vitamiine. Viljaterad saavad viljapeast välja tulla üksnes inimese abil. Samas on kunstliku valiku tulemusel teraviljade saagikus eriti viimastel aastakümnetel oluliselt suurenenud, mis võimaldab nende külvipinda suurendamata saada järjest suuremaid saake.

leiva ja saiatooted

Leiva põhiliseks tooraineks on rukkijahu millele lisatakse teised toorained. Vormileibade valmistamisel võib kasutada erinevaid juuretisi, nad võivad olla valmistatud erinevatest rukkijahudest, nende tainas valmistatakse alati niiskem kui põrandaleival, nii on ka toodete sisu suurema poorsusega ja seisab kauem värske.
Sai on pagaritoode, mille põhikoostisosa on nisujahu T 550, joogivesi , presspärm, keedusool , toiduõli, suhkur, jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega.
Teradega leibade ehk teraleibade valmistamiseks kasutatakse erinevaid rukkiterasid: idandatud, pressistud, töödeldud või ka nisuterasid, kaera-, nisu- ja rukkihelbeid. Teraleivad on tervislikud leivad , mille kiudainesisaldus on kõrge, kalorsus madal ja seisavad kaua värsketena. Rukkileib küpsetatakse veest ja rukkijahust. Leiva valmistamisel on kõige olulisem juuretis, mis annab leivale maitset , mõjutab struktuuri ja säilivust.
Leiva valmistamine
1) kõige pealt valmistatakse tooraine
2) siis segatakse taigen
3) toimub kergitamine
4) vormimine
5) järelkergitamine
6) küpsetatakse pritsides eelnevalt veega
7) jahutamine , pakendamine
Jaotus jahu järgi:
Peenleib - tehakse rukkipüülijahust
Rukkileib – tehakse rukkiroovjahust
Täisteraleib – rukki täisterajahust
Rukki- nisusegujahust leib
Erinevate teraviljasegudega leib
Jaotus Kuju järgi:
Vormileib
Põrandaleib
Koorikleib - väikesed leivad, mille sisu on vähe, koosneb põhimõtteliselt kahest koorikust
Näkileib
Leiva ja saia kvaliteet standard
Toote pind peab olema sile, ilma lõhede ja muude vigastusteta;
Värvus kuldkollane kuni helepruun , koorik ei tohi olla määrdunud;
Kuju peab olema sordile vastav, mitte laiali valgunud ega kokku surutud.
Sisu analüüsil hinnatakse läbiküpsemise astet, kleepuvust, niiskust puutumiselastsust, värskust ja murenevust leivas ei tohi olla ka vähesest segamisest tulenenud tükke.
Maitse hindamisel jälgitakse, et maitse oleks iseloomulik antud sordile, ei tohi olla kibedat või muud kõrvalmaitset.
kuju peab vastama toote liigile;
värvus helekollasest pruunini, mitte kõrbenud;
sisu peab olema läbiküpsenud, poorne , ilma tükikesteta, käega katsumisel mitte niiske;
maitse peab olema iseloomulik antud tootele;
lõhn peab olema tootele iseloomulik;
Erinevad saiatooted kaupluses:
Magedad lihtsaiad
Röstsaiad
Täisterasaiad
Krõbeda koorikuga saiad
Vormisaiad
sepikud ja segasaiad
Kuklid
Külmutatud ja eelküpsetatud saiad
Seemnesaiad
Dieetsaiad
Tootjad:
Fazer
Pere Leib
Jänku Juss

pasta

Pasta on traditsiooniline itaalia köögi põhitoit. Pasta on rikastatud rauaga , foolhappe ja mitmete teiste B-vitamiine, kaasa arvatud tiamiini, riboflaviini ja niatsiiniga. Õige pasta valmistatakse 100%-lisest durum nisujahust e. kõvanisust jahvatatud jahust. Kõvast nisust jahvatatud jahu veega segamisel saadakse taigen, sellest vormitakse kooritud kuju- pasta. Durum nisujahust pastatoode on ilusa kuldkollase värvusega , ilma muna lisamata. Samuti ei lagune ta vees keetmisel ära. Pasta peab olema tehtud kõvast nisujahust või selle mannast, mis on kollase varjundiga. Erilist sorti pastal võib kasutada ka muid terasid ja jahvatamise meetodeid.
Lisandid
Pastat serveeritakse enamasti kindlate tüüpide kastmetega( enamasti tomatikastmetega).
Tootjad:
Gallo
Ceva Sante Animale

liha ja lihatooted

Liha on kõrge toiteväärtusega toitaine , millest saab täisväärtuslikku valku, mineraalaineid, vitamiine, rasva. Lihast omastab inimese organism rauda paremini kui teistest toiduainetest. Liha eeltöötlemine sõltub selle eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Lisaks tükeldatud lihale müüakse ka hakkliha , mille saamiseks liha peenestatakse masinas ühtlaseks massiks
Kõrgema toiteväärtusega rupskid : keel, maks, süda, neerud , veri, sea kõrvad, pead ja jalad, sabad jne. Madalama toiteväärtusega: kopsud, magu . Enamik kasutatakse loomade toiduks (näit. veise, ka vasika ja lamba jalad ja pea ilma keeleta)

Liha lõigatakse alati risti lihakiudu. Portsjonroogade lihatükke vajadusel vasardatakse mõlemalt poolt puust või metallist vasaraga. (liha kile vahele)Lihatükile antakse peale vasardamist kuju. Õhukesed ääred keeratakse lihatüki peale ja lüüakse kinni. Suuretükilised pooltooted (praetükid, keetmiseks mõeldud liha) seotakse kinni või pannakse spetsiaalsesse võrku. Liha on lõigatud väikesteks kuubikuteks, ribadeks või kangideks (azuu), väikesed kondiga tükid (raguu).

Rümp on tapetud looma töödeldud kere (lihakeha). Rümbad jaotatakse loomade suuruse järgi. Näiteks suured loomad on veised, põdrad, väikesed aga vasikad , lambad , sead, küülikud. Tükeldatud liha müüakse värskelt, jahutatult või külmutatult.
Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all ning seejärel kuivatatakse. Pestud lihalt lõigatakse ära templijäljend, eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv . Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse.
Saadused
Vorstitooted - valmistatud ühe või mitme erineva liha segust
Rulaadid – vasardatud ja täidetud reie- või seljatükist rullikeeratud lihatoode
Singid - loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode
Pasteedid - peenestatud maksast või lihast valmistatud lihatoode
Konservid - konserveeritud lihaga koos teiste toiduainega
Pooltooted – frikadellid, pelmeenid , pihvid
Liha saab valmistada grillides, röstides, vokkides( idamaine kuumtöötlemismeetod, toitu kuumutatakse lühikest aega ), praadides, friteerides(sisuliselt küpsetamine rasvvannis), hautades, moorides(rasvas pruunistamine ja kaane all väheses keevas vedelikus ), keetes, kupatades(,– lühiajaline kuumutamine vees või aurus pinnavalkude denaturaliseerimiseks või veesiduvuse vähendamiseks), aurutades ja suitsutades(on külm-(15-20C)ja kuumsuitsutamine (60-80 C)) .
Sea ja veiseliha on lihasgruppide ülesehitus põhimõtteliselt sama, ainult siga on väiksem ja nii ka lihasgrupid väiksemad. Veiseliha on sitkem kui sealiha ja välimuselt punasem . Veiseliha rasvasisaldus on väiksem sealihast- seega pole ka nii mahlane kui seal. Sealihal on eriliseks väärtuseks kamar , veiselihal aga nahk ei ole söödav. Seal annab mahlasust pekk. Veise pekki pole, on vaid rasv. Eestlastel pole seda kombeks kasutada. Searibi sobib hästi grillida, kuid veise ribi selleks ei sobi, pigem kasutatakse supi tegemiseks. Sea kaelakarbonaad on enim kasutatud tükiliha (mahlane, pekiga läbikasvanud liha). Veisel analoogne liha (antrekoot) ei ole eestlaste hulgas nii nõutud. Kõige nõutum veise väärttükk on sisefilee , tõeliselt pehme ja hinnatud liha. Vasika-, lamba-, küüliku- ja ulukiliha on vähemnõutud, ka kauplustest leiab neid harvem. Vasikaliha on õrn ja pehme, hõrgu maitsega. Lambalihal on eriline ja kergesti äratuntav maitse. Õige šašlõki tooraine. Küülikuliha ja metsjänese liha on üsna sarnane, kuid palju tumedam, väherasvane. Peene ja pehme maitsega. Ulukiliha on madala rasva sisaldusega, veidi sitke, kuid huvitavaid maitsebukette pakkuv. Eriliselt selgelt äratuntav maitse ja lõhn.
Tootjad
Rakvere Lihakombinaat,
Atria Eesti
Saaremaa Lihatööstus

pähklid

Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili , mille viljasein on nahkjas või puitunud . viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Sarapuupähkel
Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Seetõttu annavad pähklid palju energiat.
Kiudaine hoiab organismi naatriumitaseme minimaalsena, säilitab neerude hea funktsioneerimise ja parandab üldist vereringet. B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Tiamiin on tuntud kui optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi.
Mandlid
Terved mandlid on kaetud kaneelipruuni kilega , millel on mõrkjas maitse. Kile eemaldamiseks tuleb kasta mandlid kuuma vette, siis eraldub kile sõrmede vahel kergesti. Mandlid on põhitooraine martsipani valmistamisel.
Kreeka pähkel
Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Kreeka pähklitel on ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks. Kreeka pähklite tuumad sobivad hästi ka puuvilja- ja juustusalatitesse, erinevatesse soolastesse ja magusatesse roogadesse.
Pistaatsiapähkel
Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlle kõrvale. 100 g pistaatsiapähklit sisaldab 51,6 g rasva, 20,8 g proteiini, 16,4 g karbohüdraati, 2,6 g mineraale, 2,5 mg vitamiine.
India pähkel
India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Kasvuala Indias. Taime vili on neeru- või poksikindakujuline. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. 100 g india pähkleid sisaldab rasva 42,2 g, proteiini 17,5 g, karbohüdraate 30,5 g, mineraale 2,9 g, vitamiine 4,15 mg.
Seedermänni pähkel
Seedermänni pähkli suurimad kasvukohad on Venemaa, Hiina, Põhja-Ameerika, Itaalia, Hispaania ja Šveits.100 g seedermänni pähkleid sisaldab energiat 674 kcal /2,820 kJ, rasva 60,0 g, proteiini 23,7 g, karbohüdraate 20,5 g, mineraale 62,22 g ja vitamiine 243,82 mg.
Kookospalm
Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Botaanilises mõttes pole kookospähkel pähkel, vaid luuvili. Vilja rasvarikas toitekude , mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral. Kääritatud kookospiima kasutatakse edukalt veini- ja likööritööstuses. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Supilusikatäis kookoshelbeid päevas on võrreldav lusikatäie mee toiteväärtusega.
Pähklite kasulikkus
Pähklid on suurepärane vahepala vaimse töö tegijaile, sest sisaldavad ajule vajalikke mineraalaineid: magneesiumi, kaaliumi , samuti kaltsiumi ja E-vitamiini. Pähklid ja seemned on üks paremaid magneesiumi - stressivähendajaks nimetatud mineraali allikaid .
Ka kustutavad pähklid oma suure valgusisalduse tõttu väga hästi nälga. Kõrge proteiinisisaldusega näksidena tõstavad nad veresuhkru taset aeglaselt ja täiskõhutunne püsib kauem. Kaltsiumiallikana on pähklid väga kasulikud rangetele, piimatooteid mittesöövatele taimetoitlasetele. Kuis pähkleid ja neid sisaldavad tooteid ei tohi tarvitada pähklitele allegerilised olevad isikud.
Tootjad:
AGROBERRY TOOTJATE ÜHISTU, TARTU

Piima-ja juustu tooted

Piim on esimene toit, millega me sündides kokku puutume, ta on naturaalne ja loomulik toiduaine. Piim on kõrgväärtuslik toiduaine, tema koostisse kuuluvad kõik inimorganismi normaalseks arenguks vajalikud toitained: valgud , rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid ja fermendid. Nimetatud toitained on inimesele sobivas vahekorras ja hästi omastatavad.
Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse - või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust .
Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas . Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu.
Juustus hinnatakse kõvadust rasvavaba kuivaine veesisalduse ning rasvasust kuivaine rasvasisalduse järgi. Kõvaduse määrab põhiliselt kalgenditöötlus ja pressimine. Liigitustunnustest kirjeldatakse esmaselt kõvadust, siis rasvasust ja viimasena valmimisviisi. Juustutootmise tehnoloogia sõltub väga palju sellest, millise juustuliigi või klassiga on tegu. Võrreldes pehmete juustudega on kõvade ja poolkõvade juustude tootmine keerukam .
Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit . Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted . Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses.
Juustu klassid
Peamiselt piimhappebakterite toimel valmivad juustud . Näiteks hollandi, pasta filate, Cheddari.
Piimhappebakterite ja propioonbakterite toimel valmivad juustud. Näiteks šveitsi tüüpi.
Hallitusseente osalusel valmivad juustud, sini- ja valgehallitusjuustud.
Limamikrofloora osalusel valmiva juustud. Näiteks Tilsit
Toorjuustud.
Juustu liigid
Kõvad ja poolkõvad juustud
Toimub piima eeltöötlus, juurendamine ja vormimine. Kasutatakse Hollandi tüüpi tehnoloogiat.
Itaalia tüüpi kõvad juustud: Gran Padano, Parmesan
Šveitsi tüüpi juustud: Emmental
Hollandi tüüpi juustud: Gouda, Edam
Tilsiti tüüpi juustud: Atleet, Vene
Cheddari tüüpi juustud: inglise juustud
Plastifitseeritud juustud: Mozzarella
Pehmed ja poolpehmed juustud
Toimub piima eeltöötlus, vormimine, pööramine ja kõige lõpuks soolamine. Enne valmimist nende juustude pinda ei kaeta, kuid valmimise kõigus võidakse sooritada mitmeid hooldusprotsesse. Pehmed juustud sisaldavad rohkesti vett, mistõttu nende säilivus ei ole nii hea kui kõvadel juustudel. Pehmed juustud valmivad sekundaarse mikrofloora kaasabil, mille tulemusel tekib rikkalik maitse- ja lõhnabukett.
Valgehallitusjuustud: Camembert, Brie
Sinihallitusjuustud: Stilton, Danablue, Roquefort.
Limakoorikuga juust: Tilsit, Limburg , Romadur
Soolveejuustud: Feta
Toorjuust
Toorjuustu põhitooraineks on kohupiim ja rõõsk koor. Piim esmalt pastöriseeritakse ja luuakse soodus pinnas juuretisemikroobide eluks ja tegevuseks. Seejärel lisatakse juuretisena piimhappebakterite kontsentraat. Kõik toorjuustud on veerikkad ja pehmed.
Piima töötlemine
Piima töötlemise eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine. Piimatööstuses toimub piima filtreerimine , pastöriseerimine,homogeniseerimine,   normaliseerimine ja pakendamine. Toorpiima ehk töötlemata piima kauplustes ei müüda.
Piima saadused
Pett, keefir , jogurt, kodujuust , hapukoor, kohupiim, rjaženka(kõrgpastöriseeritud hapupiimatoode ), puding, glasuurkohuke, viili, kondenspiim, piimapulber, jäätis, šorbett, või ja margariin.
Munad
Muna koosneb neljast põhiosast: Munakoor- on muna kaitsev poorne habras kest. Koore värvus ei viita muna toiteväärtusele või maitsele, vaid sõltub kana tõust. Kooremembraanid- on koore külge liibuvad kaks- kolm valgukihti, mis annavad munale täiendava kaitse, näiteks hallituse ja bakterite vastu. Muna ümaras otsas paikneb õhuruum, mis on seda suurem, mida vanem on muna. Munavalge ehk albuumen koosneb 87% veest ja 12,55 valkainest, millest suurem osa albumiin . Munavalge sidemed on kaks albumiinist spiraalset membraanivääti, mis asuvad kummalgi pool rebu ja hoiavad seda paigal. Mida värskem on muna, seda tihedam ja tugevam on rebu ümbritsev munavalge ehk munavalge tihekiht.Rebu ehk munakollane moodustab mitu kihti tüüpilist munavalku nimega viteliin, mille värvus varieerub tume- ja helekollase vahel. Rebu kaitseb läbipaistev membraan. Rebu värv sõltub kana toidust. Rebu sisaldab tahket ainet ligi 50%, valke 16% ja rasvu 30%.
50g muna sisaldab: B12 vitamiini, D vitamiini, foolhapet, fosforit, tsinki , rauda, kaaliumi, Enam kui pool valgust sisaldub munavalges, rebus on aga A- ja D vitamiini ning enamik muudest vitamiinidest ja mineraalainetest. Rebus asub kogu muna rasv.
Munad jaotatakse
A- parima kvaliteediga
B- keskmise kvaliteediga
C- kasutatakse ainult toiduainetetööstuses.
A- klassi munad jagatakse munade keskmise massi järgi:
XL- vähemalt 73g
L- 63- 73g
M- 53- 63g
S- alla 53g.
Mõisted
Rasv- oluline komponent juustu tootmise, rasvast sõltub juustu maitse ja aroom .
Laktoos- piimasuhkur , mis annab piimas leiduvatele kasulikele bakteritele kasvuks ja arenemiseks vajalikku energiat, pannes sellega aluse fermentatsiooniprotsessile.
Juuretised- ehk starterkultuur , on piimhappebakterite kogum, mis lisatakse piimale eesmärgiga tõsta piima happesust.
Laap -. Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümi valmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm.
Piima valmimine- olemus seisneb põhiliselt selles, et aktiviseeritakse piimhappelist mikrofloorat madalal temperatuuril.
Homogeniseerimine- rasva ühtlasem jaotamine kalgendis. Protsessi käigus peenestatakse piima rasvaosakesed väiksemaks kui kaks mikromeetrit.
Hallitusseened ja limabakterid- paljud pehmed, poolpehmed ja poolkõvad juustusordid valmivad hallitusseente ja limabakterite osalusel. Limabakterid kantakse juustupinnale kas kastmise, piserdamise või pintseldamisega.
Mesofiilsed( 20- 44o C) ja termofiilsed(45- 52 o C) mikroobid - mikroobid mida jaotatakse temperatuurilembuse järgi.
Juustu käärimine- võib olla mitmeastmeline, kusjuures ühe mikroobi poolt toodetud saadust kasutab teine mikroob toitainena.
Järelvalmimine- on juustumassi, soola, laabi ja kultuuride keeruline vastastikune toime. Juustu valmimine on pöördvõrdeline juustu niiskusesisaldusega, sest suure niiskusega juust võib kergemini rikneda
Juustupinna katmine - enamiku müügil olevate juustude pinnad on kaetud mingi pinnakattega
Lehmapiim - toormeks enamikele juustusortidele. Küllusliku sööta saanud lehmade piim on koorene, kõrge vedelikusisaldusega ja pinnalekerkivate suurte rasvaosakestega.
Kitsepiim - mitmetes maailmanurkades laialt levinud. Kits on vähenõudlik loom ja talub äärmuslikke kliimatingimusi. Kitsepiim on osaliselt homogeniseeritud, see tähendab, et sisaldab väikesi heljuvaid rasvaosakesi, kuigi eraldub ka pisut koort.
Lambapiim- erakordne toiduaine, on täielikult homogeniseeritud. On kolmest piimast kõige tihedama koostisega.
Hüpolaktaasia- ainevahetushäire, mis avaldub rõõsa piima joomise järel võimalikku
ebamugavustunde ja kõhulahtisusena.

seened

Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seened esinevad kõikjal maailmas. Elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega . Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened , mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivseid aineid, mida nimetatakse mükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loomadele, sealhulgas inimestele mürgised.

Lemmiklooma toit

Looma toitu tuleb osta vastavale liigile, vanusele ja kasvatusel.
Kassitoit
Kassitoit peab olema koostisosadest mitmekülgne. Kassi menüüst puududa vesi. Kassi toit peab kõigepealt sisaldama proteiini, mida kõige rohkem saab lihast, kalast, munadest ja piimatoodetest. Kassitoite valmistatakse suurel osal toiduainetetööstuse jääkproduktidest. Kassitoidust on peamiseks konservid ja kuivtoidud. Kassitoitude kaubamärkidest on kõige tuntumad Kitekat ja Whiskas, mis mõlemad koosnevad kuiv- ja konservtoitudest. Konservtoitud Sheba`lt ja Gourmet`ilt on kõrgema hinnaklassi.
Koeratoit
Tänapäeval on eelistatuimaks kuivtoiduks granuleeritud valmistoit . Kuivtoidule omane lõhn, mis on lemmikule söögi juures kõige olulisem, säilib paremini õhu juurdepääsuta kotis. Seetõttu oleks soovituslik juba avatud toidukott sulgeda näiteks pesulõksuga. Kuivtoidu eeliseks konservtoitude kõrval on suuhügieeni mõnevõrra korrashoid , kuna pehme toit kleepub hammastele. Konserve kasutatakse enamasti kuivtoidu maitse rikastamiseks ja lemmiku söömameelitamiseks. Kui kuivtoidu plussiks on selle kauaaegne ja lihtne säilitamine, siis konservi puhul on see keerukam, sest avatud konservipurk on enamasti kasutuskõlblik kuni 48 tundi. Kauplustes müüdavatest brändidest tuntumad on Pedigree ja Chappi, Darling ja Friskies. Samuti jagunevad toidud täiskasvanud koertele ja kutsikatele. Müügil on ka Dr. Stern `i koeravorstid.
Maius on koera jaoks eelkõige hästilõhnav toit, mis pakub närimisrõõmu ja ajaviidet ning on hea lõualuudele ja hammastele. Maiuste valmistamisel ei kasutata suhkruasendajaid vaid suhkrut, viinamarjasuhkrut, piimasuhkrut ja vahel ka mett, mis ei ole koera tervisele kahjulik. Kindlasti tuleb jälgida pakendil olevat päevanormi kogust, mida ületada ei soovitata . Maiuste tootevalik kaupluses on suur. Kõige enam leidub poes Pedigree tooteid.

Näriliste toit

Põhiliseks toiduks on närilistel seemned ja terad, mis on spetsiaalselt neile kokkupandud kuivtoiduseguna ning saadaval igas lemmikloomapoes ja ka toidukauplustes. Segutoit on küllalt mitmekesine ja sisaldab vajalikke vitamiine ja mineraale. Toidupoes on müügil kuivatatud heina, tervislikke täistoite jänestele, merisigadele, tšintšiljadele ning toite, mis on mõeldud kõikidele närilistele. Suuremad näriliste toidu tootjad on Vitakraft ja Riga. Hiirtele ja rottidele võib anda ka koera närimiskonte.

Lindude toit

Lindude põhiliseks toiduks on seemned. On teraviljad, mille hulka kuuluvad hirss, kanaari paelrohi ja mitmesugused tangud , mis sisaldavad suhteliselt palju süsivesikuid ja vähe rasvu. Teisalt on õlitaimede seemned, näiteks kanep, päevalill, maa- ja seedripähkel. Nendes seemnetes on rohkem õlisid ehk rasvu kui süsivesikuid. Tavaliselt sisaldavad seemnesegud mõlemat tüüpi seemneid. Hirsiseemned on äratuntavad ümmarguse kuju ja kahvatukollase kuni punaka värvuse järgi. Kanaari paelrohu seemned on aga ovaalsed ja teritunud tipuga.
Lemmikloomakauplustes on saadaval laias valikus maiustusi lindudele. Üheks selliseks on maiuspulk, mis on sarnane näriliste maiuspulgale. See on plokiks kokkupressitud seemned koos mee ja kuivatatud puuviljadega. Tuntuim kaubamärk on Trill.

Akvaariumkalade toit

Kalad toitumise järgi jagunevad kaheks: need, kes toituvad veepinna lähedal ning teised, kes otsivad toitu põhjast. Selle järgi on ka kalatoidud jaotatud helvesteks ja granuleeritud toitudeks. Helbed on kerged ja jäävad veepinnale hõljuma ning granuleeritud toit on raske ja vajub vee põhja. Peale tavalise toidu tuleks kalade anda 2-3 korda nädalas sügavkülmutatud või külmakuivatatud kalatoitu, mida on võimalik saada akvaariumipoodidest. Need sisaldavad kuivatatud ja külmutatud ussikesi ning putukaid. Maailma juhtivaks akvaariumkalade toitude tootjaks on Tetra .

Magus (kakao, närimiskumm ja muud)

Kakaopuid on 3 erinevat sorti. Kakaopuu viljad võivad olla rohelised, kollased või pruunid , 10- 30 cm pikkused ja 5 cm läbimõõduga. Vilja sisemus on jagatud viieks kambrikeseks. Ühes viljas on 20- 40 seemet. Kakaouba sisaldab: Rasva 40- 60%, Valku 12%, Tärklist 7%, vähemal määral vett, parkaineid, mineraalaineid, kofeiini, teobromiini. Suurimad kakao tootjad on Elevandiluu Rannik , Ghana ja Indoneesia .
19.sajandil rajati šokolaaditehaseid Euroopasse ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögišokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimašokolaadi ja kakaopulbrit.
Töötlemisel korjatakse valminud viljad puudelt. Kuivatatakse päikse käes, kus seemned tumenevad ja omandavad aroomi . Siis sorteeritakse välja parimad kakaooad, mida praetakse pöörlevates trumlites kindlal temperatuuril ja ajavahemikus 10minutit kuni 2 tundi. Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse, kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored . Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas šokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks.
Šokolaade liigitatakse: Mõrušokolaad- kuni 55% kakaosaadusi, suhkrut kuni 42%.Dessertšokolaad- kuni 35% kakaosaadusi, suhkrut kuni 55%.Piimašokolaad- kuni 20%kakaosaadusi, suhkrut kuni 55%, piima- ja koorepulbrit. On heledama värvusega ja nõrgema ergutava toimega, sobivad lastele. Valge šokolaad- ei sisalda kakaopulbrit ega kakaomassi. Valmistatakse kakaovõist, suhkrust , piimapulbrist, vanilliinist.
Martsipan on jahvatatud mandlist, suhkrust või suhkrusiirupist ja munavalgetest keedetud mass. Saadud martsipanimass maitsestatakse ja värvitakse ja kasutatakse kondiitritööstuses. Martsipanis on tavaliselt umbes 30% jahvatatud mandleid ja 70% suhkrut. Idamaine maiustus halvaa on õlise konsistentsiga . Sisaldab rasva kuni 55%, süsivesikuid kuni 53% ja valku kuni 18%. Halvaa põhiliseks tooraineks on õlisisaldavad seemned ja pähklid- päevalilleseemned, seesamiseemned, arahhis . Teiseks põhiliseks tooraineks on karamellmass.
Närimiskummis on lateks (enamasti sünteetiline- kautšukitaime piimmahl ), suhkur, glükoosisiirup, sidrunihape, želatiin, glütseriin, taimsed rasvad, aroomi ja maitseainesuhkru asemel kasutatakse suhkruasendajaid- ksülitool. Närimiskummi toodetakse erineva sihtrühma järgi. Lagritsa on magusajuurest valmistatud maiustus. Tarvitatakse ka köharavimina. Maiustuse saamiseks lisatakse lagritsamahlale suhkrut, tärklisesiirupit, melassi, taimerasva, želatiini, aroomi- ja maitseaineid. Karamell saadakse suhkru ja glükoosisiirupi keetmisel, millele lisatakse aroomi- ja värvaineid, sidrunihapet. Valmistatakse täidiseta ehk jääkaramelli ja täidisega karamelli . Säilivuse parandamiseks võidakse karamellid üle puistata suhkruga , kakaopulbriga või antakse läige, kattes seda õhukese rasva- vaha kihiga.
Kompvekid valmivad värskest, kõrge kvaliteediga toorainest , väga erinevast massist. Tooraineks võib olla suhkur, siirup, kakaosaadused, piimasaadused, rasvaine , pähklid, puuviljad , marjad , alkohol jne. Kompveki mass valmistatakse tooraine keetmise , vahustamise, peenestamise teel. On šokolaadiglasuuriga, vahvlikorpusega, sufleega, puuvilja ja pähkli korpusega, piimaga , koorega ja närimiskompvekke.

JOogid

Jooke on mitmesuguseid ja erineva klassiga. Jooke tarbitakse ka erinevatel põhjustel.

Mitte alkohoolsed joogid(Kohvi, tee, mahlad ja gaseeritud joogid)

Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook . Kohvi on kahte liiki Araabika ja robusta . Kohvipuud kasvavad üle maailma kitsas subtroopilises vöötmes umbes 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Kohvitaim on pärit Etioopiast. Suurimad kohvitootjamaad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Kohvitaim on väga külmakartlik. Kohvitaim võib kasvada kuni 10 m kõrguseks. Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel : araabika pärast vihma ja robusta korrapäratult. Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. Keskmine kohvipuu annab ainult 1 kg röstitud kohvi aastas ja esimese saagini jõudmiseks kulub neli kuni viis aastat. Maailmas on viis peamist kohvikasvatuspiirkonda: Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika, Aafrika, Aasia ja Okeaania. Kohvi röstimisel toimuvad keemilised protsessid, mille käigus kujunevad välja kohvi maitseomadused. Üks kuulsamaid kohvitootjaid on Paulig .
Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Teed valmistatakse erinevate teepõõsa osakestest. Maailmas on 2 teepõõsast: assami- ja hiina põõsas. Tee sisaldab 2-4% alkaloide, parkaineid, igasuguseid vitamiine, eeterlike õlisid, mineraalaineid, valkaineid, vaigusid ja 1% orgaanilisi happeid. Fermentatsiooni järgi liigitatakse teed: mustaks, oolongiks( punaseks), roheliseks, kollaseks ja valgeks teeks . Välimuse järgi eristatakse udeme-, pressitud, ühekordseks kasutamiseks ja lahustuvaks teeks. Teed tuleb säilitada kuivas ja jahedas kohas, kindlalt suletud pakendis, eemal toiduainetest mis annavad lõhna ja maitset. Suurimad tootjad riikidest on Hiina, India ja Keenia . Tuntumad kaubamärgid on earl grey, lipton, Gunpower ja Tseilon.
Mahlad on erinevatest puuviljadest , marjadest või köögiviljadest tehtud joogid, milles ei ole süsihappegaasi. Mahlale võib lisada 15 mg suhkrut liitri kohta. Nektar on mahl, millele on lisatud vett, suhkrut või mett, magustajat võib olla kuni 20% liitri kohta. Nektar peab mahla sisaldama 25—50%. . Nektari ja mahajoogi puhul peab pakendil olema mahla protsent. Mahlajook peab sisaldama vähemalt 10% mahla. Kui toode on valmistatud kontsentreeritud mahlast, tuleb see märkida mahla vahetus läheduses. Lisaks märgitakse tarvitamisjuhisesse mahla taastamiseks vajalik veekogus.( Kehtib ka mahlapulbri puhul ) Mahlad on olulised meie organismile, nad kiirendavad vereringet, lülitavad tööle uriini- ja süljeerituse, Tugevdavad immuunsussüsteemi ja tõrjuvad haigusi ja vananemist . Klaas apelsinimahla annab ööpäevaks vajalikku C-vitamiini koguse. Erinevad mahlad soodustavad seedimist, tõstavad toonust ja isu ja porgandimahl mõjub hästi nägemisele. Tuntumad kaubamärgid ja tootjad on Cido, Marli, Rio, Põltsamaa, Samba ja Gutta.
Gaseeritud joogid koosnevad üldiselt suhkrust, süsihappegaasist (E 290) keemilistest maitse- lõhna- ja säilitusainetest ning keemiliste ainetega puhastatud veevärgiveest. Gaseeritud jookidel leiab rida kahjulikke omadusi: Gaseeritud joogist eralduv süsihappegaas mõju­b ärritavalt mao limas­kestale, mistõttu ei sobi need seedeprobleemidega inimestele. Rohke gaasisisaldusega jookide tarbimine tekitab prob­leeme ka ter­vetele inimestele, tekitades mao limas­kestade ärritamisel näljatunnet, soo­dustades röhit­semist ja kõhupuhitusi.  Hape , suhkur või lisatud magusained sõna otsese mõttes söövad ära hambaemaili ning hammastele tekib kaaries . Gaseeritud joogid viivad organismist välja kaltsiumi, tekitades vanemas eas luuhõrenemist. Gaseeritud jookideks loetakse kalja (kalja alla kuulub ka mõdu, mis on meemaitseline), koolat, limonaade, energiajooke ja spordijooke. Kalja saab valmistada kodusel teel ja üldiselt sisaldab see 1% alkohooli . Samas saab gaseerida ka vett. Tuntumad brändid on Coca- Cola , Pepsi, Linnuse, Red Bull jne.

Alkohoolsed joogid( kanged ja lahjad alkoholid)

Tähelepanu, tegemist on alkohooliga, alkohol võib kahjustada teie tervist. Ja seda ei tohi müüa alla 18 aastastele. Alkohooli ei tohi müüa ka joobes olevale isikule.
Kange alkohooli alla mõistame jook, milles on etanooli protsent vähemalt 22 või enam. Jaekaubandusettevõttes on keelatud müüa alates 80% etanooliga piiritust . Alkohooli Toorainest valmistatakse kõigepealt meski, mis kääritatakse ja seejärel destilleeritakse. Meskile lisatav pärm käivitab käärimise. Puhta etanooli saamiseks tuleb käärinud segu destilleerida ning rektifitseerida, st aurustamise teel lahutada ja puhastada. Protsessi aluseks on vedelike keemistemperatuuride erinevus. Kangete alkoholide alla kuuluvad brändid, konjakid , džinnid, rumm , tequila, viskid ,viinad. Samuti kvalifitseeritakse kange alkohooli alla portvein, mis mahuprotsendiga kuuluks lahjaks alkoholiks. Kuulsamad kanged alkoholid on Jim Beami viski, Gordon Gin, johnnie Walker, Jameson ja Liviko.
Lahjaks alkoholiks saame pidada seaduse järgi kuni 22% etanooli sisaldusega alkohoolset jooki . Alkohool algab 1,2% etanooli sisaldusest. Ka lahjat alkohooli tuleb müüa alates 18 eluaastat täis olevale isikule.
Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi. Õlu on hea toidu emulgaator, mis soodustab ainevahetust ja parandab toidu omastatavust. Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast, kuid eri rahvastel on erinevad õlletoorained: Aafrikas valmistatakse hirsiõlut , Saksamaal nisuõlut, Ida- Aasias riisiõlut , Mehhikos ja Lõuna- Ameerikas maisiõlut . Õlle valmistamiseks kasvatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning saadakse virre. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult. Õlle maitset mõjutavad tooraine, keetmise režiim, käärimise kulgemine , mikrobioloogiline puhtus ja tootmistehnoloogia. Õlle koostise vääramatu osa on linnas. Õllet maitsestatakse humalaga. Õlu sisaldab ka vett ja pärmi. On olemas laagriõlu, nisuõlu ja pilsner. Tuntuim õllemark maailmas on Guinness.
Vein on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook, mida tehakse peamiselt viinamarjadest. Veiniks kasvatavad marjad saadakse viinapuust. Viinapuu kasvab mõõdukas kliimas. Kõige sobivamaks on osutunud põhjapoolkeral 30. ja 50. laiuskraadi ning lõunapoolkeral 30. ja 40. laiuskraadi vahele jääv ala. Peale selle vajavad viinapuud kas parajal määral sademeid ( eriti talvekuudel) või kunstlikku niiskust. Viinapuu eluprotsessid lakkavad, kui temperatuur langeb alla 10ºC. Kui ööpäevane temperatuur tõuseb üle 24 kraadi, kahaneb viinapuu elutegevus ja üle 32- kraadise palavuse puhul võib see täiesti lõppeda. Veinipärm on tähtsaim veini valmistamise koostisosa . Nüüdisajal valmistatakse veinipärmi looduslikust juuretisest. Veinipärm, mis sisaldab viinamarjadest loomupäraselt, võib sõltuvalt kasvukohast olla isesugune. Veinipärm muudab olemasoleva suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Kangeid veine nimetatakse ka piiritusveinideks. Aromaatsed veinid jagunevad vermutiks ja bitteriks .Šampanja on Prantsusmaal Champagne’i piirkonnas valmistatud vahuvein .
Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus, see määrab värvi, alkoholisisalduse ja stiili. Sort määrab ka, kuidas veinivalmistaja veini käsitleb.
Viinapuu, on pärit Ida- Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas. Veinide liigitus on punane vein, roosa vein ja valge vein. Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Seda tehakse masinatega või käsitsi. Kui viinamarjad on veinitöökojas, tuleb need kõigepealt vartest puhastada ja siis purustada. Siis toimub pressimine korvpressidega või lõõtspressidega. Ja seejärel nõrutamine, kääritamine, valamine pärast esimest käärimist, ümbervalamine, selitamine, küpsemine ja säilitamine. Küpsemine toimub vaadis, ankrus või pudelis. Säilitatakse puidust mahutites võimalikult ühtlase, seejuures küllaltki madala, 10 ja 15 kraadi vahelise temperatuuri juures. kolm põhipunkti, mida arvestada veinide säilitamisel on otsese valguse puudumine, mõõdukas ventilatsioon ja keskmine õhuniiskus. Peaaegu kõiki veine tuleb säilitada horisontaalasendis. Oluline, et jook oleks vahetus kokkupuutes korgiga, vastasel korral kuivab kork üle, selle tulemusena aga satub pudelisse õhk muutes veini hapumaks. Igale veinile on omane temperatuur, mida tuleb arvestada serveerimisel.
Hispaania veinipudeli etikett peab sisaldama villija registreerimisnumbrit, näitama alkoholi sisaldust, lao numbrit ja asukohta, sanitaarregistrit, aga samuti osutama veini päritolule. 1970.aastast eksisteerib terve normatiivide loetelu, mis kohustavad valmistajat etiketile märkima teatud andmeid nagu firma registreerimisnumber , villija registreerimisnumber / lao number ,veini sort ja saagikorjamise aasta, maht , alkoholi ,sisaldus veinis ,veini päritolumaa ja selle maa pitsat ja antud veini iseloomustav embleem .
Veinidele tuleb peale märkida tegelik alkoholi sisaldus mahuprotsentides, viide suhkrusisaldusele, villija, tootja, imprtija ja/või müüja, viide lähtekoha kohta. Vabatahtlikult võib märkida aastakäigu, viinamarja sordi, suhkrusisalduse . Kaitstud päritolu nimetusega vastavalt EÜ määrusega nr 607/2009 art 59. võib veini peale jätta originaal teksti, aga siis peab kindlasti toote juures olema emakeelne teave.
Tuntumad veinid on Cabernet Sauvignon, Merlot, Malbec, Kindzmarauli, Mukuzani ja Akhasheni jne.

tubakas

Tubakat on kahte sorti. Inimese poolt kasutatavad vääristubakas ja mahorka tubakas. Tubakakasvatamise praktikas klassifitseeritakse tubakat kasutamisotstarbe, lehtede kuivatamise mooduse ja tüübi järgi. Tubakas koosneb 20% suhkrust, 15% tuhast, 13% organilistest hapetest, 12% tselluloosist, 8% vaikust ja vahast, 7% valgust ja 1-5% nikotiinist. Sigarette saab jaotada tõrva ja nikotiini järgi full flavouriks, lightiks, extra lightiks ja ultra lightiks. Tubakat saab siutsetada sigarettidest, sigaritest, sigarillodidset ja piibust. Eestis tohib müüa tubakatooteid vähemalt 18 aastasele inimesele ja isekustuvaid. Suitsupakkidel peab olema märgistatud hoiatusmärk ja maksumärk. Tuntumad kaubamärgid on Marlboro, L&M, Royal Star ja Bolivar Bontas.

Toiduainete hügieeninõuded

Toiduainete hügieeni kohta kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, mis sätestab järgmised punktid:

Esmavastutus toiduohutuse eest lasub käitlejal; toidu ohutus tuleb tagada kogu toiduahela ulatuses, st “farmist lauale” põhimõtte rakendamine; külmaahela säilitamine toidu jaoks, mida ei saa säilitada toatemperatuuril; HACCP põhimõtetel rajanevate menetluste rakendamine koos hea hügieenitava kohaldamisega; hea hügieenitava juhendid on käitleja jaoks väärtuslikud abivahendid toiduhügieeni nõuete täitmisel ja HACCP põhimõtete rakendamisel toiduahela kõikides etappides; teaduslikul riskihindamisel põhinevate mikrobioloogiliste kriteeriumide ja temperatuuri kontrollimise nõuete kehtestamine; imporditava toidu vastavus Euroopa Liidus toodetava toidu hügieeninõuetele või samaväärsetele nõuetele.
Brändid
Brändi on alkohoolne jook, mis on destilleeritud erinevatest puuviljadest. Kuid saab kasutada ka puuviljade mahlu, mehu ja pressimisjääke, mida on võimalik kääritada. Brändi tähendab sõna põletama, millest on tulnud ka mingil määral toote nimetus, sest brändit saadakse keetmise ehk põletamise teel. Kitsamas tähenduses on brändi viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Brändid on konjakid, armanjakkid jne. Brändisid valmistatakse enamasti ainult teatud piirkondades nende ajaloolisuse järgi.

Tooraine

Brändide tooraineks on enamasti viinamarjad, kuid kasutatakse ka õunu, aprikoose, pirne ja teisi puuvilju ning nende jääke. Brändisse on segatud ka kõikvõimalikke lisaaineid ja jääkaineid, mis annavad tootele hurmava mitmekesisuse. Brändi puhul on oluline saavutada ülipeen ja delikaatne tasakaal, et säilitada meeldivaid aromaatseid lisandeid ja eemaldada ebameeldivaid.

Valmistamine ja tootmine

Brändi valmistamine algab veini tegemisest ning sellele järgnevast destilleerimisest, mille tulemusel saadakse valge värvusega baaspiiritus( eluvesi ). Kõigile brändidele on omane asjaolu, et piiritus laagerdatakse vaadis. Eluvesi viilitakse tammevaatidesse, kus kestva laagerduse jooksul lisandub aastatega värvus, aroom, maitse. Tootmise lõpufaasis segatakse mitmetest erisugustest ja -ealistest brändidest kokku väljakujunenud majastiilile vastav lõpptulemus ning lahjendatakse see nõutavasse müügikangusesse.

Klassifikatsioon

Brändi ütleb enamasti juba oma nimetuses ära kus see valmistatud on. Näiteks saab konjakit valmistada ainult ühes kindlas piirkonnas Prantsusmaal - Cognac`i piirkonnas. Konjakit on juba toodetud üle 300 aasta. Ning rolli ei mängi mitte ainult geograafiline piirkond. Tähtis on ka reeglistik, mille järgi konjakit valmistada võib. Konjaki valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es ja väikeses osas Deux Sevres'is. Samuti omab reeglistiku puhul tähtsust asjaolu, et fermenteerimise ajal ei tohi lisada suhkrut ega tehispärmi. Konjaki algvein valmistatakse ainult kolmest kindlaksmääratud viinamarjasordist:

• Ugni Blanc,
  
• Colombard ja
  
• Folle Blanche .
  

Igal konjakipudeli etiketil on markeering , mis vastab antud konjaki valmistamisel kasutatud kõige noorema komponendi vanusele. Kuna seadusega on kehtestatud igale markeeringule vastav miinimumvanus, siis tuntud tootjad kasutavad peaaegu alati oma lõpptoodangus tunduvalt vanemaid komponente:

• V.S. (Very Special) – minimaalselt 2,5 aasta vanune konjak;
  
• V.S.O.P (Very Special Old Pale ) – minimaalselt 4,5 aastat;
  
• Napoleon/ Superior klass – on tavaliselt 8-15 aastat vana;
  
• X.O. (Extra Old) – minimaalselt 6,5 aastat, kuid
  

„ Armanjakk on Prantsusmaa juhtiv brändi mitte ainult seetõttu, et ta on esimene- seda eelistavad tõelised gurmaanid .“ – Charles Neal . Jook mida saab nimetada armanjakkiks, peab olema toodetud Gasconge`is Armagnaci piirkonnas. Ta peab olema küpsenud kohalikkes tammevaatides ja toodetud ühekordse destillatsiooni pealt. Armanjakki, nagu konjakit, valmistatakse viinamarjadest. Erinevuse konjaki ja armanjakki vahele toovad destillatsioonipajad, kus vein muutub piirituseks.
Armanjaki regulatsioonid :
V. S( 3 tärni ) – jook on küpsenud 18 kuud
V. S. O. P- Brändi on 5-7 aastat vana
X. O- Vähemalt 6 aastane brändi.
Konjakid ja armanjakkid pole maailmas ainsad brändid. Ning Prantsusmaa pole ainus brändide tootja maailmas. Brändisid tehakse veel Hispaanias, Itaalias, Portugalis, Gruusias, Lõuna-Ameerikas ja ülekogu maailma. Brändide puhul on oluline elu tarkus: Kõik konjakid on brändid aga mitte kõik brändid ei ole konjakid.

Müük

Müük on keelatud:

• lasteaedades , (kutse) koolides ja huvikoolides, samuti noortelaagrites;
  
• lasteüritustel;
  
• tervishoiu-, hoolekande- ja kinnipidamisasutuses;
  
• kaitseväes;
  
• ühistranspordis;
  
• kioskites või tänava- või turukaubanduse korras;
  
• jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist;
  
• alkoholi ei tohi müüa ka purjus inimesele ning inimesele, kes ostab alkoholi purjus inimesele.
  
• Alkohoolse joogi joomine avalikus kohas on keelatud, samas on näiteks kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada avalikus kohas tsoone, kus alkoholi tarvitamine on lubatud.
  
• Alkoholi tohib juua ka avalikel üritustel, kus alkoholi müüakse kohapeal tarvitamiseks tingimusel, et jook on sealtsamast ostetud.
  

Lubatud on müüa:

• Kohapeal tarvitamiseks võib alkoholi müüa ka muul ajal kõikides müügikohtades, välja arvatud poodides ja rändkauplustes.
  
• Erandid on reisijate veoks mõeldud õhu- ja veesõidukid ning maksuvabad ehk tax free-tsoonid, näiteks lennujaamas või sadamas.
  
• Rannas tohib alkoholi tarbida plekk- ja plastikanumatest juhul, kui rannas kehtib alkohoolsete jookide lahtise müügi luba.
  

• Alkohooli müügiloaga toidu- ja muudes poodides kella 10–22ni
  

Muud müügikohta käivad olulised punktid:

• Alla 18aastased noored ehk alaealised ei tohi alkoholi juua ega seda omada, samuti ei tohi teised neile alkoholi anda ega pakkuda.
  
• Lisaks ei tohi noored teha alkoholi käitlemisega seotud töid, välja arvatud alkoholi ladustamine või transportimine, kui on tagatud, et alaealine puutub kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.
  
• Liiklusseaduse järgi on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes keelatud. Samuti ei tohi purjus inimesel lubada mootorsõidukit juhtida.
  
• Alates 1. juulist 2009 on politseil õigus alkomeetri või vereprooviga teha kindlaks autojuhi alkoholijoove ka siis, kui inimene ise keeldub puhumast.
  
• Karistatav on, kui alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi (jääknähud) või rohkem või juhi vere alkoholisisaldus 0,2 promilli või rohkem.
  

• Alkoholireklaam peab sisaldama hoiatavat teksti: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.”
  

Käitlemine

Vastavalt alkoholiseaduse peatükk 2 § 4. alusel on käitlemiseks lubatud alkohol:

1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele;
2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse;

3) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele;

4) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele;

5) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud.

MÄRGID TOOTEDEL JA PAKENDIDEL
GMO- Toodet on keemiliselt ja tahtlikult muutetud inimese poolt, et parandada toote mingeid omadusi.
Ökomärk- Toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja selle saamiseks pole kasutatud kunstväetisi.
Euroopa Liidu Mahepõllundusmärk- EL direktiivitele vastav mahepõllundustoode, kus ei ole kasutatud kunstväetisi.
- Põllumajanduslik toode või toit, mis kannab nimetuses tooraine või toote valmimis asukohta. On geografiiliselt määratletud.
- Põllumajanduslik toode või toit, mis kannab nimetuses tooraine või toote valmimis asukohta. On geografiiliselt määratletud. Kehtib ka liha-, piima-, kalatooted, puu- ja juurviljadele.
- Põllumajandustoode või toit, mis omab traditsioonilist eripära, millega toode erineb samalaadsetest toodedest.
- Toode on Eestis kasvatatud ja kõrge tooteväärtusega.
- Auhinnatud toode, vähemalt aasta olnud turul ja mille tooraine on pärit EL.
- Auhinnatud toode, vähemalt aasta olnud turul ja mille tooraine on pärit Eestist.
- Uus Eesti toode, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi.
- Toode ei sisalda kondilihamassi
Õiglase kaubanduse märk –Toote valmimisprotsessis pole kasutatud lapstööjõudu, talunikud saavad oma töö eest õige tasu, töötajatele on tagatud inimlikud tingimused ja toote valmimisel on arvestatud keskkonnaga.
Euroopa Ühenduse ökomärk- Toode ei saasta loodust, vett ega tekita kasvuhoonegaase.
- Märk antakse loodussäästlikule pakendile, mitte tootele.
Roheline punkt- Toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile. Toode on taaskasutatav.
Mööbiuse leht ja Tidyman - Toodet või pakendit saab taaskasutada, ning musta mööbisuse puhul on juba taaskasutatud ja saab veel taaskasutada. Tidyman on see, et toote saab visata tavalise prügikasti või konteinerisse.
-Toodet võib põletada.
Puhas paber-Paber on toodetud tehases, kus kloorivabat tehnikat .
GDA- Näitab kui suur on energiasisaldus ühes portsjonis ja annab infot energia protsentuaalse koguse kohta päeva vajaduses .
- Kosmeetikatoodet pole testitud loomade peal.
Funktsionaalne toit- Tootel on parandav võime või toode vähendab võimalust nakatuda mingisse haigusesse.
- Toote valmistamiseks on kasutatud keskkonna säästlikke vahendeid ja toode on taaskasutatav.
tsöliaakia märk- Toode on gluteeni vaba ehk toodet võivad tarvitada tsöliaakia haiged.
- Näitab ära millisest vahendist on toote pakend valmistatud.
- Hiiumaa firmadele välja antav märk, mis näitab loodussõbralikku teenindamist.
WWF-i panda - Antakse tootele, mis on kuulutatud keskkonna sõbralikuks.
Kasutatud kirjandus
„ Ehe rõõm: konjakid, armanjakkid, grapad ja muud brändid“ T. Tiivel. kirjastus Varrak, 2011
„ Toidukaubad- kaubaõpetuse käsiraamat“ H. Kikas, E. Koger . AS kirjastus Ilo, 2004
„liha ja liha saadused“ konspekt
http://oppe.lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/vyrtsid
http://www.agri.ee/index.php?id=10720
http://www.agri.ee/toiduhugieen-sailitamine/?id=33958
http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/keelud-ja-piirangud
http://www.endla.joosu.ee/piim-ja-piimatooted/
http://www.fairtrade.ee/index.php/levaade-topmenu-33
http://www.hkhk.edu.ee/seened/index.html
http://www.ohtuleht.ee/63078
http://www.tervitus.ee/index.php?page=tervislikud-joogid
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1041
http://www.vet.agri.ee/?id=384&op=body
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011193
õppematerjalid IVAs
Lisad