Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1a kursus Juurseller Apium graveolens Referaat Juhendaja: Liina Jüsisoo Koostaja: Aivo Sumre 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sugukond....................................................................................................................................3
roheliste lehtedega. Värske fenkoli tekstuur on krõmpsuv ja olek mahlane. Eriliseks teevad vilja aniisi- ehk lagritsalõhn ja -maitse, mida ühed kiidavad taevani, teised aga põlgavad OSTMINE. Kvaliteetne fenkol on ümar või piklikümar, läbimõõduga 510 cm, tihke ja prink, värvuselt valge või rohekasvalge, keskmise kaaluga 200300 g. Vältige lõhede, pruunikate laikude Juurseller · Päritolu: Itaalia · Juurselleril kasvab ümmargune, 5-10 cm-se läbimõõduga ,alumises osas sageli neljakandiline ja tugevasti harunev juurvili.Sellerikoor on krobeline ja koore värvus on pruunikas või kollakasvalge,sisu võrdlemisi pehme. · Maitse on tugev ja tooniandev. · Selleri juured pesta kõva harjaga voolava veel all ja koorida. Kooritud sellerid muutuvad õhuhapniku toimel pruuniks.
Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto hind h 15 õun kg 0.071 0.060 0.141 0.120 0.85 € 0.07 € 30 juurseller kg 0.071 0.050 0.143 0.100 1.42 € 0.10 € - € kaste kg - € 0 lahja majonees kg 0.020 0.020 0.040 0.040 1.73 € 0.03 € 0 hapukoor kg 0.020 0
TOIDU NIMETUS Õuna-sellerisalat portsjoni kaal 0.150 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 15 õun kg 0.071 0.060 0.141 0.120 0.85 € 30 juurseller kg 0.071 0.050 0.143 0.100 1.42 € kaste kg 0 lahja majonees kg 0.020 0.020 0.040 0.040 1.73 € 0 hapukoor kg 0.020 0.020 0.040 0.040 1.28 € sool 0.000 0.000 must pipar 0
toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse köögiviljad: Avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks
Leht1 Toiduained ühik Kogused kg hind Summa Summa 2-le km-ga km-ta km-ga eurodes eurodes eurodes Köögiviljad 0 0 Juurseller kg 0 0.85 0.070833333 0.085 Pariisi kartul kg 0 0.76 0.076 0.0912 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Puuvili, mari ...
kõrgune Rabarber Pikk varss, suur roheline Varred roosakas- Kasutatakse jookide, kissellide, keedise ja küpsetiste leht kollased/rohelised, lehed valmistamiseks. rohelised kohati pruunid Seller Leht-,vars- ja juurseller Juurseller-pruunikas või Lisand liha- ja köögiviljade Leht-,juur- ja varsseller juurde, salatiks. kollakas-valge,varsseller- kollakas roheline, lehtseller-roheline
jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK
kui pole kindel, millist toiduriista kasutada, siis on randmed toetatakse mõistlik jälgida teisi või lauaservale alustada välimistest liikudes söögikäikude haaval sissepoole nuga ei kasutata kahvliga tükeldatava söömiseks lehtsalatit ei lõigata, keeratakse rulli Mida pakkuda saksa külalistele? Eelroog suitsukana salat (suitsukana, õun, juurseller, mandlid, petersell hapukoore- majoneesikastmega) Supp murusupp (naadi, nurmenuku, võilille, hapuoblika ja nõgese lehed ning murulauk liha või köögiviljapuljongis) Pearoog ahjus küpsetatud kamaraga searibi keedukartulitega Magustoit muraka-kitsejuustu pirukas Joogid maasikatega maitsestatud vesi, ,,Viru valge", õlu,,Saku kuld", õunavein Kasutatud kirjandus ja allikmaterjalid · Ajakirjade Kirjastus AS http://www.toidutare.ee/termin.php?id=623 [online] http://www.feeling24.ee/
Kuna see aitab kevadväisimusest üle saada. 9.Võrdle naerist ja kaalikat? Omadustelt on nad sarnased.Naeris on madalama toiteväärtusega,kuid mahlasem ja pehmema maitsega. 10.Redise kulinaarne kasutamine? Kasutatakse värskelt eelroaks,võileibade katteks ja lisatakse salatitesse. 11.Rõika kulinaarne kasutamine? Kasutatakse värskelt nii viiludeks lõigatult kui ka riivitult võileibadel, salatites, toortoitudes ja liharoogade juures. 12.Millised on selleriliigid? Leht,-vars ja juurseller. 13.Milline näeb välja pastinaak? On kollakasvalge piklikümar või koonuskujulise juurega. 14.Millise värvusega võivad olla söögisibulad? Söögisibulad võivad olla kuldse, punase või valge koorega. 15.Võrdle söögi ja salott sibulat? Salott sibul ei ole ümmargune vaid alt veidi paksenenud.Maitseomaduste poolest on ta aromaatsem,õrnem,ei ole nii terav kui harilik sibul. 16.Mida tuleb silmas pidada sibulate säilitamisel? Sibulaid tuleb säilitada jahedas õhurikkas kohas
Pastinaak passeeritud ribade, kuubikute, viiludena 212 25 159 37 100 Magus pipar toores (paprika) värske 133 25 100 - 100 kuumutatud 171 25 128 22 100 marineeritud 200 50 100 - 100 marineeritud tükeldatult 167 40 100 - 100 Mustrõigas 143 30 100 - 100 Petersell Juurseller keedetud ja tükeldatud 140 25 105 5 100 Juurseller kuumutatud 212 25 159 37 100 Maitseroheline 135 26 100 - 100 Tomat kasvuhoone 102 2 100 - 100 avamaa 118 15 100 - 100 konserveeritud terved 200 50 100 - 100
Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 20 porgand kg 0,025 0,020 0,050 0,040 14,50 kr 0,36 kr 25 naeris kg 0,011 0,008 0,021 0,016 6,00 kr 0,06 kr 20 nuikapsas kg 0,010 0,008 0,020 0,016 22,00 kr 0,22 kr 10 lehtsalat kg 0,009 0,008 0,018 0,016 10,00 kr 0,09 kr 30 juurseller kg 0,011 0,008 0,023 0,016 15,00 kr 0,17 kr punane 20 paprika kg 0,010 0,008 0,020 0,016 23,00 kr 0,23 kr 5 tomat kg 0,021 0,020 0,042 0,040 14,00 kr 0,29 kr 5 värske kurk kg 0,026 0,025 0,053 0,050 21,00 kr 0,55 kr 20 peakapsas kg 0,019 0,015 0,038 0,030 4,50 kr 0,08 kr
Talub ka öökülma. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Keskmise ja raskepoolse lõimisega parasniisked mullad eelistatud. Mulla pH 5,5...6,5. niiskuse ja valgusenõudlik taim. Külvisügavus 1,5..2 cm. Umbrohutõrje, väetamine ja kahjuritõrje. Saagikus 40...60 t/ha 7) Petersell külmakindel. Talub hästi öökülma. Põuakindel. Valguse nõudlik. Mulla pH 6...7. otsekülv avamaale.väetamine, tõrje, kastmine. Saagikus: 25..30 t/ha juuri ja 10..20 t/ha lehti. 8) Juurseller Külmakindel. Talub öökülma kuni -5 kraadi. Parasniisked mullad eelistatud. Mulla pH 6...7,5. Valgusenõudlik. Külvisügavus 0..0,5 cm. Umbrohutõrje, väetamine ja kastmine. Koristada enne püsivaid öökülmi. Saagikus 25..50 t/ha. 9) Kurk pH 6,5..7,5. sobib huumusrikkas parasniiske muld. Soojanõudlik taim. Avamaale istuda siis, kui temp. üle 12. tuule eest peab kaitstud olema. Kindlasti katteloor. Kastmine on tähtis.otsekülv avamaale. Kastmine
Nimetus toote g lemiskao g lemiskao kaal g % % Mustrõigas: 143 30 100 - 100 Petersell: juurseller keedetud ja tükeldatud 140 25 105 5 100 juurseller kuumutatud 212 25 159 37 100 1.jaan.-29.veebr. 154 35 100 - 100 Maitseroheline: 135 26 100 - 100 Tomat: kasvuhoone 102 2 100 - 100
Pastinaak passeeritud ribade, kuubikute, viiludena 212 25 159 37 100 Magus pipar toores(paprika) värske 133 25 100 - 100 kuumutatud 171 25 128 22 100 marineeritud 200 50 100 - 100 marineeritud tükeldatult 167 40 100 - 100 Mustrõigas 143 30 100 - 100 Petersell Juurseller keedetud ja tükeldatud 140 25 105 5 100 Juurseller kuumutatud 212 25 159 37 100 Maitseroheline 135 26 100 - 100 Tomat kasvuhoone 102 2 100 - 100 avamaa 118 15 100 - 100 konserveeritud terved 200 50 100 - 100 Rabarber 133 25 100 - 100 Redis
Eesti Hotellide- ja Restoranideliit KOKK I (EKR tase 4) KUTSEEKSAM Pidulik sünnipäevalõuna Koostaja : Pille-Riin Misko Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2012/2013 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 3 Menüü ............................................................................................................................................. 4 Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (roakaardid)....................................................... 5 Töövahendid ja nõud....................................................................................................................... 6 Tööplaan ............................................................................................
Seller (pildl juurseller; varsseller) Külmakindel Muld peab olema viljakas Kui ei ole kasvuhoonet, on Reavahede kobestamine Koristatakse enne püsivate 2-aastane Juurdunud taimed taluvad Raskem huumuse- ja mõtekas istikud osta Umbrohutõrje öökülmade saabumist Juurseller on ümarik, öökülma (täiskasvanud taim toiteaine rikkamatel Istutatakse mai keskpaigast Pealtvõetamine Märku annab lehtede alumine osa neljakandiline. kuni -10°C) parasniiskel mullal kuni juuni esimeste Ülemiste külgjuurte kolletumine ja maha
ja tavaliselt ümar. Punane on kibem, aga ka mahlakam. 19. Anna redisele kulinaarseid kasutussoovitusi. Kasutatakse värskelt eelroaks,võileibade katteks ja lisatakse salatitesse. 20. Millise maitsega on rõigas? Maitse on terav, meenutab mädarõigast. 21. Kuidas kasutatakse rõigast kulinaarselt? Lisatakse salatidesse ja kastmetesse, valmistatakse mahla. 22. Millised on seller liigid? Liigitus: leht-, vars- ja juurseller. 23. Millist värvi on tomati sort Mustlane? Koor on tumepunakas roheline, seest on küllastatud punane. 24. Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaug, oregano,šalottsibul,basiilik, petersell. 25. Millised köögiviljad on C-vitamiini rohked? 5 Paprika, tšilli, brüselli kapsas, brokkoli, lillkapsas, punane kapsas, spinat, petersell, rõigas, mädarõigas, roheline sibul. 26. Millist värvi võivad olla paprikad?
Tomat · Tomatileheleotis võib aidata kapsaliblikate puhul. · Retsept: 2 peotäit hakitud tomatilehti 2 liitrit kuuma vett Lasta sel segul kaks tundi seista, ära kurnata ja kapsaid selle leotisega pritsida Biodünaamiline aed Ühe peenra külvikord · 1. aastal kaunviljad nt. oad ja herned. Nad aitavad mulda rikastada toitainetega · 2. Aastal toitainete suhtes nõudlikumad kultuurid: kapsas, porru, juurseller, varsseller, kabatsok või kõrvits 14 · 3. aastal veidi väiksema toitainetenõudlusega kultuurid kartul, lehtpeet, sibul, kaalikas ja pastinaak · 4. aastal võiksid sellel maal kasvada toitainevaesemas mullas kasvada armastavad kultuurid porgand, salat, till, petersell · 5. aastal istutada sellele maale punast ristikut või lutserni rikastavad mulda toitainetega
juure värvus valge või hallikasvalge, meenutab porgandit. Sisaldab eeterlikke õlisid, maitsejuurviljana kaguneb; 2 - juurpetersell lihava juurega - lehtpetersell juured peened, tugevasti hargnend, puised. lehed väga rikkad C-vit., leidub ka karotiini, K, B-grupi vitamiine seller petersellist teravama maitsega ja tugevama lõhnaga - juurseller ümarik, alumine osa sageli neljakandiline. Tugevasti hargnev, koor pruunikas või kollakasvalge. Kõige levinum seller - varsseller ei moodusta juurvilja., vaid jämeda leherootsuga suuri lehti. - lehtseller ei moodusta juurvilja ega paksenenud leherootsu. Toiduks hästiarenenud lehelabasid. lehtedes palju C-vitamiini ja karotiini pastinaak juure kuju poolest sarnane juurpeterselliga, veidi magusam ja vähe vürtsine, lehti ei kasutata
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks ...
koodiid, samuti üdikondid. Puljongile annavad maitse põhiliselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid maitseköögivilju, klassikalisi vürtse ja ürte. Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku ehk redutseeritakse: Puljongid liigitakse: Toorainekogus 1,0 Veekogus l 5-6Supipuljongid- maitseköögiviljade kogus (neto kogus) 150, Lisatavad maitseköögiviljad-porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, porrulauk, vürtsid ja ürdid- terapipar, purustamata pigment ehk vürts. 2-3 Selged puljongid ehk konsomeed- 150,porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, juurpetersell. Must terapipar, lehtpetersell. 1-2 Kontsentreeritud puljongid ehk kastmepuljongid-porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, porrulauk, juurpetersell, must terapipar, lehtpetersell. Kontsentreeritud puljongid kasutatakse kastmete ja tarrendite valmistamiseks. Puljongite keedetakse korraga valmis suurem koguses
Madala kalorsusega ja Pimedus, eriti +20 oC juures takistab idanemist. suure vitamiinisisaldusega Miinimum +12 oC. Enne välja istutamist taimi juursellerit kasutatakse karastatakse mõne päeva jooksul, kastetakse sageli just vormiroogades, koos väetamisega ja istutatakse välja. erinevates lihatoitudes ja Ettekasvatus kestab umbes 10 nädalat: 4 enne suppides. Salatile lisatud pikeerimist ja 6 nädalat peale pikeerimist. Ilusad värske juurseller annab istikud annavad varase ja hea saagi. Ilusaks toidule meeldiva pähklise loetakse taim, millel on 5-10 lehte. maigu. Seeme külvatakse ridadena, reavahe 1,5-2 cm. Seemned idanevad temperatuuril 22- 25°C hästi. Istikud kasvatatakse ilma pikeerimiseta. Tõusmed harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks 2 toorsalatite cm. 3-4 pärislehe faasis istutatakse avamaale. valmistamiseks Taim pannakse kasvama kuiva ja hea maitsetaimena,
koodiid, samuti üdikondid. Puljongile annavad maitse põhiliselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid maitseköögivilju, klassikalisi vürtse ja ürte. Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku ehk redutseeritakse: Veekogus liitrites 5-6l Supipuljongid- maitseköögiviljade kogus (neto kogus) 150, Lisatavad maitseköögiviljad-porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, porrulauk, vürtsid ja ürdid- terapipar, purustamatapigment ehk vürts. 2-3l Selged puljongid ehk konsomeed- 150g,porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, juurpetersell. Must terapipar, lehtpetersell. 1-2l Kontsentreeritud puljongid ehk kastmepuljongid-porgand, mugulsibul, juurseller, pastinaak, porrulauk, juurpetersell, must terapipar, lehtpetersell. Kontsentreeritud puljongid kasutatakse kastmete ja tarrendite valmistamiseks.
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehituse eriala Tea Heinaste ÕPIMAPP KÖÖGIVILJATAIMEDE PALJUNDAMINE Õpimapp Tarbetaimede aines Juhendaja Tiina Paasik Räpina 2010 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE .................................................................................................... 4 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE ................................................... 6 2.1. SEEMNETEGA PALJUNDAMISEKS VAJALIKUD TÖÖVAHENDID ............................ 6 2.2. SEEMNETE IDAN...
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 juurseller kg 0.044 32 0.030 0.088 0.060 2 õun kg 0.107 30 0.075 0.214 0.150 3 kreeka pähkel (puhastatud) kg 0.010 0.010 0.020 0.020 Kaste 0.000 0.000 0.000 4 rõõsk koor 35% l 0.020 0.020 0.040 0.040 5 majonees kg 0.020 0.020 0.040 0.040 6 sool 0.000 0
2 Aedviljatoidud ja supid 2.1 Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur". Botaanilises mõistes võib olla tegu juure, sibula või risoomi ehk paksenenud varreosaga. Juurviljade hulka kuuluvad näiteks porgand, peet, redis, kaalikas, naeris, pastinaak, jaapani redis, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur ja aed-piimjuur. Juurvilju saab lisaks toorelt tarbimisele keeta, grillida, küpsetada, aurutada ja praadida.Need sobivad nii eelroa, põhiroa kui ka magustoidu valmistamiseks. 2.2 Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame Mugul on taime varre või juure maapealne või maa-alune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.
liharoogade juurde. Noori juurvilju võib süüa ka toorelt. Mõnel pool kasutatakse söögipeedi suppides ja salatites ka noori lehti. Värske peedi pressmahl mõjub soodustavalt mao, maksa, sapipõie ja soolestiku talitlusele. Seda soovitatakse tarvitada samuti üldise nõrkuse, kehvveresuse, ateroskleroosi ja südame rütmihäirete puhul. Allikas www.eestitoit.ee Seller Kasvatatakse kolme erinevat liiki, lehtseller, varsseller ja juurseller. Lehtselleril kasutatakse maitserohelisene lehti, varsselleri mahlaseid leherootsusid, juurselleril kasutatakse kaalika sarnast juurt. Seller on kõrge toiteväärtusega, lehtedes on palju mineraalaineid, juures on neid suhteliselt vähe. Sisaldab aineid, mis viivad organismist vett välja, parandab söögiisu ja seedimist, suurendab vastupanuvõimet haigustele. Halb on see, et üsna paljudel inimestel on selleri suhtes allergia, mis võib avalduda nii nahalööbes, kui halvas enesetundes.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Köögiviljad. Need jaotatakse toiduks kasutatavate osade järgi järgmiselt: 1) lehtköögiviljad: salatilised, peakapsas, lehtpeet, spinat, sigur jne; 2) õisikköögiviljad: lill- ja spargelkapsas (brokoli) jne; 3) viliköögiviljad: kurk, kõrvitsalised, tomat, paprika, avokaado, oliiv jne; 4) varsköögiviljad: spargel, nuikapsas, varsseller, apteegitill jne; 5) juurköögiviljad: kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, -petersell, pastinaak jne; 6) sibulköögiviljad: mugulsibul, murulauk, talisibul, šalottsibul, küüslauk, porrulauk jne; 7) mugulköögiviljad: kartul, maapirn, bataat (magus kartul) jne; 8) kaunköögiviljad: uba, hernes, läätsed jne Kasvukoha järgi jaotatakse köögiviljad avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks. Köögiviljade valikul arvestatakse nende küpsust ja värskusastet;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
