PUNANE RISTIK (Trifolium pratense) RED CLOVER (Trifolium pratense) Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Punase ristiku ajalugu.................................................................................................................3 Punase ristiku kasutusala............................................................................................................4 Punase ristiku sordid...................................................................................................................5 Saagikus Eestis............................................................................................................................7 Kasutatud allikad....................................................................................
Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Eestis kasvatatakse kahte tüüpi punast ristikut: hilist ja varast. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3-4 aastat). Läbilöövus segudes esimesel kasutusaastal on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielistel heintaimedel. Parim koristusaeg on peale esimese õie puhkemist kuni 20% õitsemiseni. Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht on karvane ja lehe alumine külg ei läigi.Punase ristku sordid jagunevad - varasteks ja hilisteks ning di- ja tetraploidesteks sortideks Punase ristiku külvisenorm puhaskülvis on 15 kg/ha.
(joonis 1). Efektiivsete temperatuuride summa on positiivses korrelatsioonis liblikõieliste ja kõrreliste esimese niite KA saagiga (r=0,73, r=0,75, r=0,86, P<0,01 vastavalt lutsern, ristik, kõrreline) ning negatiivses korrelatsioonis KA seeduvusega (r=0,89, r=0,90, r=0,89, P<0,01 lutsern, ristik, kõrreline). Efektiivsete temperatuuride summa suurenemisel 10 kraadi võrra vähenes mitme aasta keskmisena esimese niite kasvu ajal varase punase ristiku seeduvus 0,33, lutsernil 0,41 ja kõrrelisel 0,55%. Joonis 1. Rohu seeduvuse sõltuvus efektiivsete temperatuuride summast (-- kõrrelised; lutsern; ......punane ristik) Kõrreliste niiteküpseks kasvamiseks vajalik soojussumma koguneb maikuus, liblikõielistel ja karjamaa raiheinal maikuus ja juunikuu esimesel poolel. Rohu saak ja kvaliteet Eesmärk on varuda suurim seeduvate toitainete kogusaak, kusjuures toiteväärtus peab vastama hea rohusööda kriteeriumi nõuetele
Pärnu Lastekülas on kuus peremaja ja tegelusmaja. Igas peremajas elab 8 last. Tegelusmajas on kontoriruumid, kaminatuba, jõusaal ja saun. See on koht, kus erinevad pered saavad koos pidada oma ühisüritusi, kus toimuvad koosolekud ja kus võetakse vastu külalisi. Ristiku tänava haiglahoone juurdeehituse valmimisega saab lõpule viidud 2008. aastal alustatud kahe terviselinnaku projekt. Valminud ravikompleksi põhieesmärk on koondada Ristiku tänavale tänapäevases aktiivravis möödapääsmatult vajalikud taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenused ning luua Eesti esimene terviklikult lahendatud ja tulevikunõuetele vastav ravikompleks hingehaigetele inimestele. (4 oktoober) 2009-2012 Pärast seda, kui Läti firmast SIA Binders ja Eesti firmast AS Koger&Partnerid koosnev konsortsium mullu kevadtalvel Ehitajate tee ning läänepoolse ühendustee rajamise pooleli jättis, ehitas selle
Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud "RAUDTEE MILJÖÖ VORMIJANA" Pelgulinna kujunemist ja arengut kiirendas TallinnaPeterburi raudtee rajamine, mis algas 1869. aastal. Raudteetöölised asusid meelsasti elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks Paldiski maanteele ka Telliskivi, Härjapea, Heina ja Õle tänav. Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal. 1928. aastal valmis Tallinna tolle aja kõige moodsam koolimaja, kus praegu asub Ristiku Põhikool. Esimesed tänavad 9 Esimest tänavat. Esimesed nimed seostatud Albert Koobaga, kellele kuulusid seal suured maa- alad, ning edaspidi tema tuttavate järgi. Nõukogude aja algus poolel käsitleti puu majade piirkonda kodu rajoonina, nüüd aga nähakse selles miljööväärtuslikku piirkonda. Esimese maailmasõja alguseks oli hoonestatud ala, mis ühelt poolt piirnes Kolde puiestee ja teiselt Roo tänavaga. Oma Kolde majad Tallinna linnavolikogu 1922.a
sööda- ja haljasväetistaim. Külvinormiks puhaskülvi korral 14-20 kg seemet hektarile. Õitseb juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2] Valge ristik on levinud murutaimena ja põllukultuurina. Alustab õitsemist juuni keskel ja seda loetakse peakorje alguseks. Õitseb 30-40 päeva. Meeproduktiivsus on 100-120 kg/ha, mesi on peaaegu hele, värvitu või pruunika varjundiga. Õietolm on hele-või kollakaspruun. Valge ristiku mesi on võetud kokkuleppeliselt standardmeeks. Sellega võrreldakse teisi meeliike. Kõige paremini eritab nektarit kui temperatuur on öösel üle +15C ja päeval +24C. Ristiku mesi sobib hästi mesilasperedele talve söödaks. [3] Roosa ristik on oluline peakorje meetaim. Õitsema hakkab natuke hiljem kui valge ristik. Roosalt ristikult koguvad mesilased nii nektarit kui õietolmu. Meeproduktiivsus on kuni 125 kg/ha. Õietolm hele- kuni kollakaspruun. Mesi on
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0
hernes. Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel. Tehakse valdava tuule suuna järgi. Võib teha kõikide söötmis kohtade lähistele. Haabade langetus 4-5 puud korraga. Sobilik langetus aeg on november- aprill. Siledama ja vähem korbalise koorega puud on parimad. Kitsede söödasõimed on 5-10 sõime 1000ha kohta, söödaks: kaer, nisu. Ristiku põllud 0,3-0,4ha suurused. Sigadele nisu 100t aasata kohta ja hernest v. maisi 60t aastakohta. Ühe söödaautomaadi suurus umbes 300-400 kg. Hea söödmise korral võivad sead elada 200m söödast kuigi tavaliselt on selleks vahemaaks 5-6 km. Valgu vajadus täita liha ja kalajäätmetega. Pidi aitama ka koera krõbinad.
tõrjeks täiendavalt mulda harida ja külv viibib, on soovitatav veel täiendavalt külvisenormi suurendada (E. Ilumäe 2004). Optimaalsele külvisügavusele külvatud seemned tärkavad kiiremini ja ühtlasemalt ning kiire algarengu tõttu jaksavad paremini konkureerida umbrohu tõusmetega. Ka viimane külvieelne mullaharimine ei tohiks olla liialt sügav, et vältida alumistes kihtides paiknevate umbrohuseemnete pinnale toomist. Mahepõllunduses kasutatakse ka Teraviljakülvide juures ristiku või ristiku ja kõrreliste segu allkülvi. Allakülv on tõhus viis umbrohtumuse vähendamiseks (E. Ilumäe 2004). Õige kultuuride järjestusega külvikorras jätab eelkultuuri kasvatamine mulda järgnevatele paremini kättesaadavaid toitaineid ja võib suurendada ka mulla huumusesisaldust ning parandada mulla struktuuri. Sel viisil saadud optimaalsete toitumistingimuste ja hea struktuuriga mullas areneb ka kultuurtaimede juurestik paremini ja taim kasvab kiiremini
· mängud · täna ja homme · Maatund(maa-ja · õnnesoovid kinodes põllumeestele) · muusika · eestikeelsed laulud · Ristiku ristsõnamäng Kuuluvus kommerts kommerts kommerts kommerts kommerts kommerts avalik-õiguslik kommerts Leviala üle kogu Eesti üle kogu Eesti üle kogu Eesti Mandri-Eesti üle kogu üle kogu üle kogu Eesti Tallinn Eesti Eesti
Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib
1923. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku 1929. ehitati Tallinna hipotroom 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja 1939 toimus suur tänavate ümbernimetamine Fotol vaade hipodroomi poolt Pelgulinnale 1947. aastal. Pelgulinna algkool, tänane Ristiku põhikool vahetult pärast valmimist 1920. aastate lõpus Oskari, tänane Ristku tänav vaatega Kopli suunas 20. sajandi teisel kümnendil. Pelgulinna algkooli õpilased Sitsi karjamaal koolimaja kõrval.
Avalik sektor-nt Paide linnavalitsus,Järvamaa maa valitsus,riigikogu.Erasektor-AS Järva teed,AS Paide vesi, FIE Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab...
Diviisi poliitjuhiks (Rakveres). Hiljem oli ta 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ajalehe Nõukogude Kaitsel toimetaja asetäitja. Aastast 1941 oli ta Leningradis ajalehe Rahva Hääl toimetuse liige, kus ta Leningradi blokaadi ajal aastal 1942 nälga suri. Ta on maetud ühishauda Piskarjovi kalmistul. 15. veebruaril 1967 avati Enn Kippeli 25. surma-aastapäeva puhul Jõgeval, toonase V. Kingissepa ja Ristiku tänava nurgal, majal V. Kingissepa 26 kirjaniku mälestustahvel.
Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad veekogusid ja mulda. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad. Sageli on nende eluiga väga lühike. Taimeparasiidid on kuni 2 cm pikkused ümarussid. Taimemahla kättesaamiseks on neil suus piigitaoline moodustis mille abil taimerakud purustatakse. Rida ohtlikke taimekahjureid nagu kiduussid (kartuli, ristiku, kaerakiduuss). Need ussid säilivad munadena mullas emaloomast moodustunud kookonis. Sobiva taimeliigi juurte eritised aktiveerivad muna arengu, ussid väljuvad munast ning tungivad taime juurtesse. Loomaparasiidid on kohastunud eluga praktiliselt kõigis ümarussidest kõrgema arengutasemega loomades, alates rõngussidest. Seoses sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe
· Viljavaheldust peaks kasutama siis kui tekivad haigustekitajad või mullastiku tingimused halvenevad märgatavalt. TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Inimfaktori mõju vähenemine: haigustekitajate levik, putukate suurem mõju taimedele, umbrohtude levik Kliima muutumine: liigsed sademed või liigne päikesevalgus (kuivus) ei mõju hästi taimekasvule Teiste kultuuride kasvatamine: pigem mõjub hästinäiteks punase ristiku kasvatamine kobestab mulda ning sissekündmisel suureneb orgaanilise aine hulk KOOSLUSE OSAKAAL EESTI LOODUSES Eestis kasvatatakse teravilja umbes 300 000 hektaril 50% haritavast maast, mis on u.10% Eestis kogupindalast Teraviljakasvatusega tegeletakse igas Eesti maakonnas ühtlased kasvutingimused Teraviljale leidub ostja igas maakonnas Seega on antud kooslusel oluline roll nii looduses kui ka ühiskonnas PÕLLUMEES
4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku silo 35 9.7 x 15.1 Lutsernsilo ÕPMA 35 9.9 x 20.1 Maisisilo 19 10 x 10.8 Segatise silo (50% hernest) 22 9 x 13.7 Odravilisesilo 27 8.9 x 8.8 Kultuurniidu hein 83 9.2 x 10 Põldhein (25% ristikut) 83 9 x 11.1
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid 4. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse nägemismeele abil 5. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil 6. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil 7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Mitteadekvaatne ärritaja ei põhjusta reaktsiooni tekkimist (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14. Põhimaitsed Magus, hapu...
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Puisniidud Puisniitudest üldiselt · Puisniiduks nimetatakse reulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. · Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi. · Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. · Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga. · Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud t...
laiusega või laiad, karvastik on viiendal seljalookel lühike ja kollakas. Esimene, teine ja kolmas tergiid on oranzkollase karvastikuga, tagakehal on kolm kollast karvavööd, tagakeha viimased tergiidid on mustad ning tagakeha on torpeedo kujuline ja teravnev. Kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm ja kubitaalindeks on 40 kuni 45 %, mis on suhteliselt väike näitaja. Iminokk on suhteliselt pikk: pikkus on 6,3 kuni 7,0 mm. Pika iminoka tõttu sobivad Itaalia mesilased hästi ristiku korjele. Esitiiva pikkus on keskmiselt 9,5 mm ning tiiva laius keskmiselt 4,1 mm, see tagab neile hea lennuvõime. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 milligrammi ja viljastamata mesilasema 190 milligrammi, viljastunult aga 210 milligrammi. 2. Päritolu Itaalia mesilane arvatakse pärinevat mandriosa Itaalia, Lõuna-Alpide (Sveitsi) ja Põhja- Sitsiilia piirkonnast . Alamliik võib olla säilinud viimase jääaja Itaaliast.
E-POST 2. TÖÖTAJA ANDMED TÖÖTAJA (ees- ja perekonnanimi) ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV 27 veeb. 1971 Martin Joel SUGU (M/N) M ELUKOHT KODAKONDSUS (riik) ENSV Tallinn, Ristiku 21-1 AMETINIMETUS Abitööline TELEFON AMETIKOOD 9 3 1 3 TÖÖSUHTE ISELOOMUSTUS TÄHTAJATU TÖÖLEPING KAUGTÖÖ TÄHTAJALINE TÖÖLEPING RENDITÖÖ
Jaan Pool müüs oma talu vennale Mart Poolile ja Mart Poolile, kes on Theodori isa. 19. sajandi viimasel veerandil oli Piistoja jaotatud kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. POOLIDE KÜÜDITAMINE: Nõukogu võimu poolt jäi 1940. aastal maareformiga Piistaoja talu tükeldamata. 14. juunil 4941. a. Küüditati Piistaoja Th. Pool ning tema abikaada Ida, lapsed Mall ja Ain, ka Theodori ema Julie Elise. Pärast Pooli küüditamist tekkis taas Piistaojatükeldamise ja karja laialijaotamise oht.
Tuberkuloos Tu b e r k u l o o s i h a i g e s t u t a k s e i k k a v e e l MIS ON TUBERKULOOS? Tuberkuloos on õhu teel leviv piisknakkus, mille tekitajaks on Mycobacterium Tuberculosis. Sellesse haigestutakse ikka veel ning seda juhtub täiesti tavaliste noorte ja edukate inimestega. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini kannatavad kopsud. Ajalugu Tuberkuloos on vana haigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all Tuberkuloosi on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.-19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks" Saksa arstiteadlane Robert Koch teatas 24.märtsil 1882 avalikkusele TB bakteri avastamisest TB tekitajat nimetatakse ka "Kochi Hetkeolukord Tuberkuloos on nakkushaiguste hulgas surma põhjustajana esikohal ka tänapäeval Igal aastal sureb sellese haigusesse 3 miljonit inimest Tuberkuloosibakteriga on nakat...
Vedelsõnniku järelmõju on poole väiksem kui tahkel sõnnikul. Fosfor- ja kaaliumväetiste järelmõju arvutamisel lähtuda viimastel aastatel kasutatud väetiskogustest, millest jooksvalt kasutavad taimed ära 10%. Mineraalsete lämmastikväetiste järelmõju on tühine. ·Eelvilja mõju tuleb eriti arvestada liblikõieliste kultuuride järgselt. Ristikupõllul mulda jääva tüü ja juurte kogus on ligikaudu võrdne saagiga, sellest laguneb järgmisel aastal ära umbes 30%. Seega on ristiku järelmõjuks esimesel aastal 0,7 kg N 0,1 t heinasaagi kohta. 4-tonnise heinasaagi korral on 28 kg N, mis tagab teravilja puhul 1 tonn enamsaaki. Rühvelkultuuride järelmõju neile järgneva teravilja enamsaagi kaudu oleks 0,5-1 t/ha teri või täienevalt vabaneva lämmastiku järgi 12-24 kg N/ha.
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 2kursus Ain Ilves Mesilaste korjebaas Referaat Olustveres 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Mesilaste korjemaa........................................................................................................4 Korje tüübid....................................................................................................................5 Peakorje tunnusteks on:............................................................................................ 5 Nektarieritust mõjutavad tegurid...................................
% kokku 77% 10% 13% Kokkuvõte: Kuna tegemist oli lõunase ajaga ja tipptundidega, siis kindlasti suurema osa ajast toimus effektiivne töö tegemine ja potensiaalset vaba aega oli vähe. Selle aja jooksul oli töötajal ka puhkepaus, et taas tööpostile naasta ja jätkata puhanuna oma tööd. Tulemusega võib igati rahule jääda. tööpostile naasta ja jätkata puhanuna oma tööd. Tulemusega võib igati rahule jääda. A AJAKASUTUS Ristiku tänaval asuv kohvik Klienditeenindaja/ kassa teenindaja Vaatleja nimi : Aune Põlismäe MÄRKUSED Minuteid kokku Võttis kassast tellimuse, küsis raha 2 Valmistas tellimust ette 8 teenindas kliente 2 serveeris klientide toidud 3 valmistas ette tellimust 6
fruktoos (puuviljasuhkur), kui seda on mee sisalduses ülekaalus, siis kristalliseerub mesi aeglasemalt. Mee värvus, lõhn, maitse, tihedus, kristalliseerumise iseloom sõltuvad meetaimedest, mille õielt mesi on korjatud. On täheldatud, et sademeterikkal suvel on mesi heledam, põuasel suvel aga tumedam. Mesi on heledam, kui see on vurritatud suve esimesel poolel, kui kesksuvel või sügisel vurritatud mesi. Kui tuua võrdluseks erinevaid korjetaimi, siis valge ristiku (Trifolium repens) mesi on hele. Kanarbiku (Calluna vulgaris) mesi on punakas kuni tumeroheka varjundini. Eestis ongi ülekaalus segaõiemesi. See on korjatud paljude taimede õitest, mis antud perioodil õitsevad. Väga harva on võimalik saada mõne spetsiifilise taime näiteks pärna (Tilia cordata) või mõne muu taime absoluutselt puhast mett. Käesolev referaat on Eesti Maaülikooli "Mesinduse" kursuse raames valminud töö,
Mulla ühtlasema lupjamise tagamiseks on soovitatav pool lubiväetisest anda künni ja teine pool kultiveerimise alla. Mullareziimi saab ka parandada mullaharimise ja väetamisega. Mullaviljakuse suurendamine orgaaniliste ja mineraalväetistega on mulla istutuseelse ettevalmistamise üks põhiülesandeid. Tingimata tuleb mulda rikastada orgaanilise ainega. Peale sõnniku, komposti, turvasmulla jt. saab mulla huumusesisaldust suurendada haljasväetiskultuuridega nagu ristiku ja kõrreliste heintamede, valge mesika, segatise jt. kasvatamisega. Tiheda seisuga haljasväetiskultuuri on ühtlasi ka tõhusad umbrohtude lämmatajad ning mulla struktuuri parandajad. Karusmarjapõõsaid istutatakse sügisel või kevadel. Esimese valiku istikuid võib istutada septembri viimasel või oktoobri esimesel dekaadil. Sügisel võimaldab piisav niiskus ja mullatemperatuur põõsastel hästi juurduda, nad talvituvad kahjustusteta ja hakkavad varakult kasvama
Võrsete arengu kiirus eristatakse kolme tüüpi heintaimi: · Suve tüüpi heintaimed neil taimedel algareng toimub kõrgetel temp. Õhu temp peab olema keskmisena ööpäevas üle 10 kraadi. Sellised taimed annavad külviaastal generat võrseid ja rohustub kasutamis aastatel, võivad anda mitu pälvkonda gen võrseid. Sellise arengu tüübiga on karjamaa raihein, 1a raihein, ja varase punase ristiku sordid. · Talve tüüpi heint milliste võrsete algareng peab toimuma madalatel temp st alla 5 C. Sellistel taimedel tekivad generatiiv võrsed ainult pärast talvitumist. Need liigid ei anna kevadise külvi korral külviaastal gen võrseid, ja külvijärgsetel aastatel mood ainult 1 põlvkonna gen võrseid. Nt kerahein ja hilise punase ristiku sordid.
Valisin referaadi teemaks Helgi Sallo, sest ta on olnud pikka aega üks mu lemmiknäitlejatest Eestis. Olen alati hinnanud tema näitlemisoskust ja eripära. 3 1. ELULUGU 1.1. Lapsepõlv ja noorus Helgi Sallo sündis 10.augustil 1941. aastal Tallinnas.(1) Ta vanemad olid Erika ja Richard Sallo. Helgi ema oli näitleja ja isa juuksur. Helgil on poolõde Ingrid, kes on temast 9 aastat noorem.(2) Helgi õppis Ristiku tänaval asuvas Tallinna 17. Keskkoolis.Peale seda tahtis ta minna Tallinna muusikakooli laulmist õppima, kuid tal ei õnnestunud sisse saada. Peale keskkooli lõpetamist õppis ta Kaubandusministeeriumi õppekombinaadis kokaks.(2)(3) 1.2. Teatritee algus Peale õppekombinaadi lõpetamist õppis Helgi Draamateatri õppestuudios, kuhu sai sisse just oma huvitava iseloomu pärast. Ta lõpetas selle 1965. Laulmist õppis ta Tallinna Riikliku
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri p...
2c( P1 - ce) Kus P1 saagi kokkuostuhind. Teraviljadel 3 kr / 0,19 eur ce (enam)saagi koristamise kulud. 0.3 kr/kg / 0,019 eur cv väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta. 12,5 kr / 0,8 eur Antud väetusplaanis on xmax ja xmaj arvutatud järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab keskmiselt 12,5 kr / 0,8 eur : I. Ristik Xmax = 0 kg N-i Xmaj = 0 kg N-i II. Suvinisu suviteravili ristiku järel: b=10,5 ; 2c=0,100 10,5 Xmax = 0,100 = 105 kg N-i 10,5( 2,5 - 0,4) -12,5 Xmaj = = 45 kg N-i 0,100( 2,5 - 0,4) III. Oder suviteravili teravilja järel: b=15,2 ; 2c=0,144 15,2 Xmax = 0,144 =106 kg N-i 15,2( 2 - 0,4) -12,5 Xmaj = = 51 N-i 0,144( 2 - 0,4) IV. Rukis taliteravili: b=17 ; 2c=0,190
Ühistransport 10.R Sisukord Buss Tramm Rong Laevandus Lennundus Buss Buss 1918-1938 22. mai 1922 - Eesti bussiajaloo algus Linna- ja kaugliinibusse saadetakse teele Vene turult. Väikeses kontoris töötas liikluskorraldaja, kes müüs ka pileteid. 1922. aasta maikuu lõpus alustab Tallinnas piki Tartu maanteed tegevust esimene bussiliin. Käigus oli viis Saksamaalt ostetud Daimleri bussi, piletihind 15 marka. Buss 1939-1958 1938. aasta mais omandas linn SooJakobsoni liini (4,3 km). 1939. aasta juulis läksid linna kätte ka Võru Autotranspordibaasi nr. 3 linnaliimi buss MagasiniPelgulinna (nimetati ümber Veerenni Ristiku liiniks) ja Toompeasadama liin. Alates 1945-1950 hakati kasutama metallkorpuseid. Veoauto-buss Austro-Fiat 1949.a. Buss 1959 - 1978 1959. aasta alguses kolis bussijaam oma tänasesse asukohta Lastekodu ja Odra tänava nurgale...
Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein. Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid lühivõrsete ja juurmiste lehtede poolest rikkaid kõrralisi nimetatakse aluskõrralisteks. Näiteks : karjamaa raihein, aas nurmikas, punane aruhein. Põldheina kasvatuses on oluline ristiku ja kõrreliste segu, see kasvab hästi põllumullal. Ristiku liigi valimine sõltub mulla niiskusest. Kuivale mullale punane ristik ja niiskemale ja savisele mullale roosa ristik. Ja kalatiikide ümbrus on märg ja savine. Niisketes kohtades ja savistele aladele sobib roosaristik. Ülekaalus on alati punaneristik, sest siin on parasvöötme mullad. Ristiku ja kõrreliste puhul on ökonoomseks kasutamiseks kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse veel küllaltki ristikuid ja mis
sööt kvaliteetsem, vähem kuivatuskadusid, hästi võrsuvad: kerahein, aruhein karjamaa raihein. Kõrge kasvulistel kõrrelistel on saagis ülekaalus pikkvõrsed, mistõttu nimetatakse pealis kõrreliseks. Põldheinaks kasvatakse pealisheinu, madalakasvulisi kõrteveaseid aga juurmisi lehtede poolt rikkalik- aluspõldhein- aasnurmikas, punane aruhein. Põldheina agrotehnika Põldheina kasvatuses jääb valitsevaks ristiku ja kõrreliste segu, sobib enamikule põldudele, Ristiku liigi valik sõltub niiskusest, kuivemale punane ristik, märjale roosaristik. Kõige ökonoomsem kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse küllaldaselt ristikuid, mis siis tõstavad ja parandavad mulla viljakust. Kolmandal aastal lämmastikväetisi 80-100kg/ha. Tavaliselt eina saak 4-6 tonni hektarilt. Võib külvata katteviljana. 1. Punane ristik + timut = 195 2. P. Ristik, kõrrelised pealiseheinad=591 3
mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Siin valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. Esimene võitünn saadeti sinna 24. oktoobril 1900. a. Alates 1922. aastast hakati piima viima Tori- Selja meiereisse. 1906. aastal tehti algust veiste jõudluskontrolliga. Varem oli seda rakendanud C.R. Jakobson oma Kurgja talus.1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7- väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. Neist mitmeid kasutati üle poole sajandi. Teravilja saadi hektarilt 13-18 ts (aidakaalus), kartuleid 100-130 ning põldheina 30-35 ts.Mart Pooli püüd Piistaoja talu järjepide-valt arendada ilmneb tema kirjadest poeg Theo-dorile selle õpinguaastail Riias ja praktika ajal Soomes. Tähtsat osa selles püüdes etendas kahtlemata 1910. aastal asutatud Tori Eesti
Peripteer sammastega ümbritsetud hoone Dipteer kahesambareaga ümbritsetud hoone Friis templi ülaosas olev kaunistusriba Kannellüürid samba pikkivaod Sammasteajalugu VANA KREEKA SAMBAD · Dooria stiil · Joonia stiil · Korintose stiil (akantuse lehed) ROOMA SAMBAD · Egeuse stiil · Romaani stiil (sambad meenutavad kuupi) · Gooti stiil (sammaste kaunistamiseks kasutati kapiteelis ristiku, tamme, humala, maasika või ohaka lehti) Kreeka templid Nike tempel (Nike oli võidujumalanna) Parthenoni tempel (neitsiruum, Kreeka jumalanna Ateena oli neitsi) Erechteioni karüatiididekoda Karüatiidid naiskujulised sambad Talastik, order, friis Zeusi tempel Olümpias Tsella väike ruum, kus oli Jumalakuju Propüleed väravehitis Vanakreeka skulptuur ARHAILINE SKULPTUUR · Kuros · Kore · Vasikakandja
kiirabile/ PAI P 11; 16:13>maastur on Venemaa registri märgiga/PAI P 11; 16:15> Paide 92 -3 patsiendiga Järvamaa haiglasse 16:27>Sim Tao; 16:36>Paide 91 -2 patsiendiga Järvamaa haiglasse 16:39>Kõik osalejad on kiirabidega ära viidud, osa neist saatjana / PAI P11 16:44> saata teehooldaja, tee on auto rususid täis / PAI P11; 16:58>tee on puhastatud, avariilised sõidukid treileriga ära viidud, meie jaoks on sündmus lõppenud, läheme tagasi Ristiku 10 kutsele/ PAI P11 Salvestaja/kinnitaja: MEELIS.HINTS Salvestamise/kinnitamise aeg: 24.02.2012 22:02 Autod PAIDE 92 23.02.2012 15:46 23.02.2012 15:48 23.02.2012 16:00 23.02.2012 16:49 23.02.2012 16:50 PAIDE 91 23.02.2012 15:49 23.02.2012 16:07 23.02.2012 17:12 23.02.2012 17:12 PAIDE 11 23.02.2012 15:49 23.02.2012 16:00 23.02.2012 16:58 11 Sündmuse liik: Avarii-ja päästetööd Aadress: JÄRVAMAA, PAIDE, OTIKU Tallinn-Tartu mnt 80 km Koordinaadid N: 58. 58'58.19" , E: 25. 35'21.78"
kolmandal päeval veelgi vähem. Väljaheidetega reostatakse rohija haiged loomad võivad nakatada teisi. Niidetavate rohumaade väetamine: Karjatamisringide arv Lämmastik: Rohusööt Kolmeniiteline kasut. Normaalne on aastas 4-5(6) korda. Kõige sagedamini saab karjatada valge ristiku rohket kamarat (või valge Aas-rebasesaba 130kg ristiku ja aasnurmika segu). Põuasel suvel 1-2 ringi vähem 230 kg Karjatamise kõrgus
varustada CO-ga ka suletud õhulõhede korral. C-taimede hulka kuuluvad nt mais, suhkruroog, hirss, sorgo 15. Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Kvantitatiivse, kehale omase mürgi kontsentratsioon peab taimes olema mõju omamiseks suhteliselt kõrge. Indutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku 16. Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. kivisrakkudega kest seemne ümber; mürgised ja õlised kaitseained lehtedel ja viljakestal; ogad, astlad ja karvad. 17. Kaitsemehhanismid loomadel. A. varjevärvus B. hoiatusvärv C. mimikri D. mimees- näeb välja mitte nagu elusolend vaid nagu puutükk või midagi sellist (väljaheide) E. ärritavad karvad- röövikud
on mitmesuguse kooslusega elurajoon, mille moodustavad peamiselt 1920. aastate algul ning 1930. aastail ehitatud puitmajad. Sõle tänava ja Merimetsa piirkonna vahel paiknevad 1960. aastail tüüpprojekti järgi ehitatud elamud. Asumis paikneb mitmeid (tööstus) ettevõtteid (Tapa veduridepoo Tallinna osakond, Elion Ettevõtted AS, AS Tallinna Vesi, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS, Mööblimaja AS), koole (Pelgulinna Gümnaasium, Sõle Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Ristiku Põhikool, Kurtide Kool), kirikuid (Peeteli kirik, mormooni kirik), raamatukogu, Pelgulinna Rahvamaja, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Psühhiaatriahaigla ning hipodroom kui perspektiivne elamu-, äri- ja keskuseala. Kalamaja asum paikneb vanalinnast loodes Kopli kaubajaama, laiarööpmelise raudtee ja mere vahel. Kalamajas elab ca 7800 elanikku. Kalamaja praeguses hoonestuses on valdav 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kahekorruselised puitelamud, kuid on ka uuemaid
rullidesse või väikese tihedusega risttahukakujulistesse pallidesse. Küünis virnastatakse hein kogu virna kõrguses (5m) korraga. Pressitud heina virnastamisel tuleb pallid paigaldada ülekattega, et ei tekiks õhukanaleid, mille kaudu õhk kasutult väljuks. Selliste kanalite avastamisel ventileerimisel tuleb need lahtise heinaga täita. 5-10 kg soola lisamine 1 tonnile heinale võimaldab heina säilitada 2-3% võrra niiskemana. Lutserni ja ristiku puhaskülvidest on tänapäeval otstarbekam valmistada kuivsilo , mitte heina. Neid niidul säilituskuivaks kuivatades on varisemiskaod väga suured. Küünis ventileerida on võimalik, kuid siis tuleb vähendada kihtide paksust. Heinavirna kuivuse kindlakstegemiseks tuleb siis, kui ventilaator on vähemalt 6 tundi seisnud, see käivitada ja liikuda kerges riides üle virna. Kui virnast läbitulev õhk on kohati
Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mäd...
SOOL JA SUHKUR TOIDUS Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. Mis on sool? Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2 g naatriumi. Naatrium Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool. Toiduga saame naatriumi kolmest allikast: looduslikest toiduainetest, nt kartul, köögiviljad; taimedest on mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed; töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies; toiduvalmistamisel ja söömisel...
Liblikõielised heintaimed vajavad rohkesti fosforit. Kõrrelised akumuleerivad saagis enam kaaliumi, fosforit kasutavad taimed vastavalt vajadusele. Kaalium võib koguneda taimerakumahla väga suurtes kogustes. Soovitavaks peetakse kaaliumisisaldust 0,9-1% kuivaines. Üle 3% kutsub esile üle 3 %. Loomad vajavad fosforit 0,3-0,5 % kuivaines. Kuna PK väetised on aeglase toimega, siis antakse nad rohumaadele sügisel või varakevadel isegi külmunud mullale. Traktorijäljed lõmastavad valge ristiku roomavad varred, kui maa on jääs. Võib anda ka kaks korda aastas, nii sügisel kui ka suvel. PK väetisi võib anda ka kaheks- kolmeks aastaks ette. Orgaanilised väetised. Kuuluvad perioodiliselt antavate väetiste hulka. Lühiajalistele rohumaadele antakse orgaanilised väetised rajamise käigus. Pikema kestusega rohumaadel antakse lisaks rajamiseelsele veel pealtväetisena 3-5 a tagant. Orgaanilised väetised ei ole ainult
võõra liigi isenditega, on kohas kohastumus. VALE – on ristumisbarjäär 17.24. Eukarüootide teke prokarüootidest ja hulkraksuse teke ainuraksetest on näited evolutsiooni divergentsusest. VALE- on progress 17.25. Imetajate divergents väljendub hammaste ja jäsemete mitmekesisuses, mis on kujunenud kohastumisena erisuguste toitumis- ja liikumisviisidega samasugustes tingimustesÕIGE 17.26. Ühel niidul kasvavad kelluka, ristiku ja võilille taimed moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.27. Kõrvuti uute liikide tekkimisega, on paljud liigid välja surnud ja kuskil mujal piirkonnas uuesti tekkinud VALE 18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni sugupuu 18.3
põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1. Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed. 2. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, võimaldab jagu saada ohakast. 3. Kaer allakülvina liblikõielistega surub alla orasheina. 4. Talirukkil on kõige tugevam allasuruv mõju paljudele umbrohtudele, kaasa arvatud tuulekaerale. 5. Ühesuguste kahjustajate tõttu ei paigutata ajaliselt järjestikku ega kõrvuti väljadele botaaniliselt sarnaseid liike. 6. Üksteisele järgnevad erinevate omadustega kultuurid (nt liblikõieliste järele suure
Maaparandusvõttena kasutati endiselt kivikoristust, hakati põldude ümber kivist adu ehitama. Põldude kraavitamine ei olnud tollal veel kombeks. Põlde ja heinamaasid ka tarastati. 18. saj lõpust hakkasid Eestis levima uued põllukultuurid. Seni kasvatati põhiliselt rukist, otra, kaera, lina ja hernest, ka naerist, kapsast, uba, kanepit ja nisu. Nüüd hakati kasvatama kartulit, arenesid viljalõikuse ja -peksmise riistad. Ristiku kasvatamine. Hakati kraavitama põllu- ja heinamaid. 1850ndatel torudrenaaz. 6. Eesti asulate areng: avaasulad -> linnusasulad -> keskaegsed linnad -> kujunemine tänapäevasteks linnadeks. Kirjelda lühidalt nende arenemist ajaloo jooksul. 1) avaasula kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad)
Läbi taimede saame hapniku 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Orgaanilise aine juurde viimine mulda- sõnnik Liblikõieliste kultuuride kasvatamine Vahel on kasu ka lupjamisest Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: Orgaanilise aine juurdeviimine mulda – sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. Liblikõieliste kultuuride kasvatamine – juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu % 0,2…0,4%. Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine – näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Eesti muldadele on iseloomulik ka kivisus. Vihikus Eesti muldade valdkonnad 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Mikroorganismid, bakterid,seened, kiirikseened- lagundavad tselluloosi ja ligniini, vetikad- rikastavad mulda 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
