seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsivesikud, valgud, mineraalained, vitamiinid B, PP, E) Nisuvalkudel omadus taigna segamisel paisuda ja moodustada liimvalku Nisuteradest valmistatakse · manna kollakas kreemika varjundiga, jahuste teradega Odrateradest valmistatakse · odrakruubid purustatud odratera tuumad, ümara kujuga ja lihvitud, sileda pinnaga · odratangud purustatud odraterad, ei lihvita, sisaldavad kruupidest rohkem mineraalaineid ja tselluloosi, valm. Erineva jahvatusastmega Hirss valmistatakse kooritud ja lihvitud tangusid · kooritud läikiva, sileda pinnaga, kergelt mõrkja maitsega, erinevas toonis kollaka värvusega. Keevad halvasti pehmeks, sisaldavad rohkesti tselluloosi · lihvitud läiketa, nõrgalt kibekas, sisaldavad vähem tselluloosi, paremini omastatavad. Jahused, helekollased Kaer
Riisijahu 550 55 8 3 180 Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 165 Sepikujahu 600 60 9 Kuklijahu 650 65 9 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3 Linnased 650 65 9 165 HELBED Kaerahelbed 350 35 5 Maisihelbed 150 15 3 1 665
Kartulijahu 800 80 12 4 125 Riisijahu 550 55 8 3 180 Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 3 165 Sepikujahu 600 65 9 3 Kuklijahu 650 65 9 3 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid 150 15 3 1 665 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3 Linnased 650 165 Maisitärklis 600 60 9 3 HELBED Kaerahelbed 350 35 5 285-330
piimajahu 450 45 7 2 täisterajahu 600 60 8 3 sepikujahu 600 60 9 3 kuklijahu 650 65 9 3 maisitärklis 600 60 9 3 odrakruubid 800 80 12 4 odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40 hirss 900 90 läätsed 250 25 nisukliid peened 350 35 5 nisukliid jämedad 200 20 3 linnased 650 65 9
· Lisaks valmistatakse odrast: - odrahelbeid, - odralinnaseid, - linnaseekstrakti, - õlut jm. · Umbes 7580% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. 33 Odrakruubid · Saadakse teradest väliskesta eemaldamisel, alles jäetakse kestaalune kiht (aleuroonkiht). · Kruubid lihvitakse hästi. · Kruubid on kõige toitvamad, eemaldatud on väga vähe toitaineid. 34 Odratangud Jämedama jahvatusega: - ei lihvita, - on peenem kui kruup, - odratang on kaotanud mitmeid toitaineid (eriti vitamiine ja mineraalaineid), - eemaldatud on peaaegu kogu aleuroonkiht. 35 Peenema jahvatusega: - endospermid on purustatud veel peenemaks, - tera on kaotanud: - idu, - osa vitamiine, - mineraalaineid, - kiudaineid, - rasva, - valke. 36 Odrahelbed: - terad kooritakse, - tuumad aurutatakse,
valmistamise komme, nii nagu näiteks ka rasvasäilitamise komme, pekirasvaga keedetud tangudega kapsaste (mulgi kapsad) valmistamise ja söömise komme ning ka segakama. Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu eesmärgil segatigi toidu tegemisel erinevaid vilju. Eesti leentes ja segatoitudes ei puudunud kunagi odratangud või odrajahu, olles iga roa tähtsaim koostisosa, nii peetaksegi vanemateks roogadeks just segatoite. Üheks selliseks segatoiduks on ka mulgi puder. Mulgid hakkasid siis esimesena tangupudrule 19. sajandi teisel poolel lisama kartuleid ja selliselt sündiski mulgi puder. Siit pärineb ka mulgi pudru sellised nimed nagu segadik, segadis ja segadispuder (nii nimetati mulgi putru peamiselt just Järvamaal ja Harjumaal)
Kalkunirind pruun riis Porgand Metsapähklid lahja kalkunihakkliha Riis Lehtsalat Päevalilleseemned Tuunikala Kaerahelbed Lillkapsas Kõrvitsaseemned Lõhe Tatar Oad Oliivid Forell Neljaviljahelbed Paprika Oliiviõli Krevetid odratangud Seened Maisiõli Loomaliha Seemneleib (Jassi) Spinat Rapsiõli Krabi Oad Tomat Sojaõli lahja sink Mais Kurk Päevalilleõli Muna Maasikad, vaarikad Herned Linaseemneõli Kodujuust Melon, arbuus Kapsas Maapähkliõli
piimajahu 450 45 7 2 täisterajahu 600 60 8 3 sepikujahu 600 60 9 3 kuklijahu 650 65 9 3 maisitärklis 600 60 9 3 odrakruubid 800 80 12 4 odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40 hirss 900 90 läätsed 250 25 nisukliid peened 350 35 5 nisukliid jämedad 200 20 3 linnased 650 65 9
süsivesikud ja rasvu. Kõige väiksema toiteväärtusega on kest ja kestaalune kiht. Tangainete tootmis etapid: 1) Puhastamine; 2) Sorteerimine; 3) Koorimine; 4) Sõelumine, sorteerimine; 5) Lihvimine; 6) Poleerimine. Nisutangud nisuteras on toitained jaotunud jahutuuma, idandisse ja ümbriskesta. Nisu töötlemisel saadakse: · Jahu; · Helbeid; · Mannat; · Termotange; · Bulgurtange · Kliisid Odratangud odratangud on suure ränisisaldusega, tänu millele suudab inimorganismis toita kõike,mis vajavad elastsust (nahka, limaskesti, kõõluseid, sidekudesid, liigeseid, selgrookõhre). Odratangudest saadakse: · Odrakruupe hästi lihvitud odraterade tuumad, millelt on eemaldatud sõklad. · Odratange purustatud odratuuma osakesed, millest on eraldatud sõklad ja osaliselt viljakesti. Kaeratangud tänu oma suurele rasva ja valgusisaldusele mõjub kaer hästi inimese
Tatrast saadavad tooted: 1. Tatrakruup - terved tatratuumad, mille kest on eemaldatud 2. Tatratangud - purustatud terad koos teatud koguse kestadega. 3. Tatrahelbed - õhulised 4. Tatrajahu Kaerast saadavad tooted: 1. Kaerahelbed (herkulo) - saadakse kaeratangudest, eristatakse täistera- ja kiirkaerahelbeid 2. Kaerakliid 3. Kaerajahu Odrast saadavad tooted: 1. Odrakruubid - koosnevad tervetest lihvitud odratuumadest 2. Odratangud - saadakse kooritud odratuumade purustamisel, neid ei lihvita 3. Odrajahu 4. Linnasejahu - saadakse kasvama läinud ja seejärel kuivatatud ning jahvatatud teraviljast, nimetatakse ka valgeks linnasejahuks. Hirsist saadavad tooted: 1. Hirsitangud - saadakse hirsiteradest tuumade vabastamise ning lihvimise teel 2. Hirsihelbed 3. Hirsijahu Tritik (ld Triticale) - saadi nisu ja rukki omavahelise ristamise teel, tehakse jahu
Valmistatakse kõikidest teraviljadest ja kaunviljadest. Kruupe valmistatakse põhiliselt odrast ja need kujutavad endast lihvitud tuumasid. Helveste valmistamisel terad kooritakse, aurutatakse ja muljutakse valtside vahel laiaks, seejärel kuivatatakse. Mannat saadakse jahu jahvatamisel vaheproduktina. Kliid on terade koorimisel järelejäänud kestad koos iduosa ja aleuroonkihiga, sisaldades rikkalikult vitamiine ja mineraalaineid. Odrast valmistatakse tangu, kruupe ja helbeid. Odratangud jagunevad olenevalt läbimõõdust jämedateks (üle 2 mm), keskmisteks (1.5...2 mm) ja peenteks (alla 1,5 mm). Erineva läbimõõduga osakestest koosnevat segu nimetatakse Lõuna-Eesti tangudeks. Nisust valmistatakse tangu, mannat, helbeid ja kliisid. Nisutangu saadakse kõvast nisust, mis jaguneb suuruse järgi põhimõtteliselt sama moodi kui eelmine. Nisutangud on kollase värvusega. Mannat saadakse eraldi kõvast nisust, pehmest nisust ning kõva ja pehme nisu segust
vedel 4,2 50 5 Riis Riisipuder 30-50 min sõmer 2,1 28 2,8 tihke 3,7 45 4,5 Nisukruubid Kruubipuder 2-3 tundi sõmer 2,4 30 3 tihke 3,7 45 4,5 Odratangud Odratangupuder 45-60 min sõmer 2,4 30 3 tihke 3,7 45 4,5 Kaeratangud Kaeratangupuder 45-60 min tihke 3,2 40 4 vedel 3,7 45 4,5 Kaerahelbed Kaerahelbepuder 10-15 min
annaabi.ee 
