Apetit Mihkel Morel Katre Kõõra Historia Yritys myy pakastetuotteitaan ja kala tuotteitaan Yrityksemme toimii vuodesta 1992 Kalatuotantolaitos sijaitsee Kuopiossa Apetit Pakaste Oy:llä on tuotantoa kahdella paikkakunnalla, Säkylässä ja Pudasjärvellä Apetit täyttää puhtaan ja turvallisen elintarviketuotannon vaatimukset ja on sitoutunut kestävän kehityksen periaatteisiin Apetit tuotemerkin arvot Vastuuntunto Ennakoivan hyvinvoinnin ruoka iluratkaisuja Laadukkuus tuoreen ja turvallinen Elämänilo ruokan nauttimaan, henkinen hyvinvointi Pakastetuoteet Kasvikset ovat pakattuina pakastettu Säilyvät pitkään Raikas maku Nopea ja kätevä valmistaa Pakastetuoteet Vihannespakasteet Perunapakasteet Keitot Pizzat Marjat Leivonnaispakasteet Muut ruokapakasteet Kalatuoteet Kalaa kehotetaan syömään ainakin pari kertaa viikossa Lisäksi valikoimassa on myös äyriäisiä lohi on yleisin kala, sitä on monessa muodossafileenä ...
toidupoolis. Värske kalaga kauplemine on riskantne, sest: -nõuab väga häid töötlemistingimusi : kalatöötlemislaud koos kraanikausiga , soomustemasin, lõikelaud, fileerimisnuga; -nõuab häid säilitamisetingimusi: pestav kalalett, kalakülmik,jäämasin,spetsiaalkaal; -kala on kõige kiiremini riknev toidukaup, tema realiseerimisaeg on määratud tundidega; -kala on hooajakaup ja tarned on ebaühtlased; -kõik eelnev tõstab kala hinna kõrgeks . Kala ja kalatooted on üks parimaid täisväärtuslikke valkude allikaid. Nende omastatavus organismi poolt on väga kõrge. Väikekalad, mida süüakse koos luudega, sisaldavad palju kaltsiumi ja fosforit. Kala siseorganismides leidub A ja D vitamiine. Kalad sisaldavad : Valke 9-27% (suurem osa täisväärtuslikud) Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) Mineraalained kuni 3% Ekstraktiivaineid 1,5-8% Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine ,E,K Süsivesikuid 1% (glükogeen) Kalade liigitus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KALA- JA KALATOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Siskukord Siskukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kala tähtsus talurahva toidus..........................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.......................................
teisi toiduaineid; Värske kala kala, mille säilitamiseks on kasutatud ainult jahutamist; samuti vaakum või gaasilisse keskkonda pakendatud jahutatud kala; Jahutamine kala ja kalatoote temperatuuri alandamine jää sulamistemperatuurini; Konserveerimine protsess, mille käigus hermeetiliselt suletud taarasse pakitud toode kuumutakse mikroorganismide hävitamiseks; Külmutatud kala ja kalatoode kala ja kalatooted, mis on läbinud külmutusprotsessi, et saavutada pärast temperatuuri stabiliseerumist kalas või kalatootes sisetemperatuur miinus 18 °C või madalam; Pakendamine kala või kalatoote katmine ümbrisega (sh konteinerid) selle säilitamiseks, mahutamiseks, kaitsmiseks ümbritseva keskkonna eest; Partii praktiliselt ühesugustes tingimustes teatud ajavahemiku jooksul saadud kala või kalatoodete kogus;
Kontrolltöö nr 2 Koosta samasugune PivotTable kasutades andmeid lehelt "Tooted" Kirjuta lehe päisesse (Page Header) oma nimi ja kursuse tähis Salvesta "Tooted" Sample Products Reports Workbook Source Data Kategooria Toode Ühiku hind Hulk Allahindlus Müügihind Klient Kuupäev Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 14,00 10 50% 70,00 ANTON 2.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 9,80 10 0% 98,00 BERGS 3.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 34,80 5 0% 174,00 BOLID 4.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 42,40 40 0% 1 696,00 BOTTM 5.01.2005 Kastmed Anis...
KURBAN RAMAZANOV ( KK 13, I kursus) 3. Millisel kujul saabub kala toitlustusettevõttesse? Toitlustusettevõttesse saabuvad mereannid ja kalatooted (kala värskena, jahutatult, külmutatult, fileerituna, soolatuna) ja pooltooteid. 11. Nimetage kalade töötlemise töövahendid. · kalariiv (erineva suurusega,tihedamate ja hõredamate hammastega) · kalaluude eemaldaja, kalatangid, pinsett · teraspulk, kaitsekindad · teravaotsaline kahvel (kinnihoidmiseks fileerimise ajal) · lõikelaud · fileenuga (kalade fileerimiseks)
- võib vastu võtta, kuid raha ei maksta - ei võeta vastu - kui selleliigistel pakenditel on tavaliselt tagatisraha märk, siis tuleb ka selle pakendi eest maksta raha 25. Milline neist on rasvane kala - angerjas - latikas - koha 26. Millal kontrollitakse kliendi käest saadud sularaha - enne sahtlisse panekut - tööpäeva lõpus - enne panka saatmist 27. Millised toiduained on valgurikkad? - piimatooted, köögivili, kalatooted - piimatooted, teraviljatooted, lihatooted - piimatooted, lihatooted, kalatooted 28. Kes vastustab võltsitud alkoholi eest kaupluses - kaupleja - tootja - müüja 29. Millisest teraviljast on valmistatud kuskus? - maisist - riisist - nisust 30. Viinereid - ei tohi müüa pärast pakendil näidatud tähtaega - tohib müüa pärast pakendil näidatu tähtaega - tohib müüa, kui on eraldatud teistest viineritest ja hinda on alandatud
Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Kalavarud olid vahepeal väga väikesed, aga õnneks nüüd kasvavad nad. · Norra mereliste elusvarude majandamise tähtsaim eesmärk on kindlustada nende jätkusuutlik kasutamine püügimahud peavad olema kooskõlas varude isetaastumisvõimega · Suuremat osa oma püügipiirkonna kalavarudest jagab Norra teiste riikidega. Kõige olulisemad lepingud on sõlmitud Venemaa ja Euroopa Liiduga. · Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra teistelt riikidelt ei impordi. Lühidalt ka vaalapüügist Norras: Norras on väga pikk vaalapüügi traditsioon, kuid pärast kaubandusliku vaalapüügi keeldu 1986. aastal on vaalapüük tunduvalt vähenenud, kuid mitte lõppenud hoolimata Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni ja Euroopa Liidu kriitikast. Püütakse vaid kääbusvaala, mis ei ole ohustatud liik. 2007. aastal oli vaalapüügilimiit 1052 isendit, püüti 592 vaala. 2
Jäätised Väikesed jäätised Perejäätised Horeca Väikesed Jäätised · Vahvlitopsid · Koonusjäätised · Pulgajäätised · Mahlajääd · Batoonid · Teised · Premia sügavkülmutatud toodete valik on tehtud kohalikke maitse-eelistusi arvestades ning sortiment täieneb pidevalt uute ja põnevate toodete ning maitsetega. · Juurviljad · Marjad · Friikartulid · Pitsad · Liha, lihatooted · Mereannid · Kala, kalatooted · Jää · Pagaritooted · Horeca · Premia Soome ja Rootsi kalakasvatuste forellist, jahutatud tooteid toodab kalatoodete ettevõtte Saaremaal, Vätta poolsaarel asuvas Vetteli-nimelises moodsas vabrikus. Allikad · Vanaema · Mina · Minu Kass · www.premia.ee · www.google.ee
korrosioonikindlast materjalist, mida on hõlbus puhastada ja desinfitseerida. • Kui laevadel on veevõtuava kalatoodete puhul kasutatava vee jaoks, peab see paiknema nii, et veevarud ei saastuks. • Laevade osi või mahuteid, mis on reserveeritud kalatoodete ladustamiseks ja on kasutusel, tuleb hoida puhtana ning heas korras. Eelkõige ei tohi need olla saastatud kütuse või pilsiveega. • Kalatooted tuleb pärast pardale võtmist võimalikult kiiresti kaitsta saastumise eest ning päikese või muude kuumusallikate mõju eest. Nende pesemiseks tuleb kasutada kas joogivett või vajadusel puhast vett. -7- • Kalatooteid tuleb käsitseda ja ladustada nii, et neid ei vigastata. Käsitsejad võivad suurte kalade või neid kahjustada võivate kalade liigutamiseks kasutada teravaid vahendeid
Rahhiit (Rachitis) Victoria Mõru 9b klass Mis see on? Rahhiit on luu ainevahetushaigus. Kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineralisatsiooni ehk mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret. Mis on selle põhjus? Dvitamiini puudus. Ainevahetushäire. Kaltsiumi ja fosfori puudus. Sümptomid Avaldub kolmandas staadiumis. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Randmel ja roietel tuntavad luumügarikud. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku pl õksuna. Ojalgsus, aga ka Xjalgsus. Hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud. Ravivõimalused Dvitamiini. Algul ka kaltsiumi ja fosfori ravi. Toitmise korrigeerimine. Õues, päikese käes, viibimise suurendamine. Ennetamine Dvitamiin (imikud). Kalatooted, sealhulgas kalamaksaõli. Piim ja piimatooted (vanemad lapsed). L...
Kala ja kalatooted Kalad on kõigusoojased veeloomad, kelle keha on enamasti voolujooneline. Keha katavad soomused. Eristatakse pea-, kere- ja sabapiirkonda. Liigitatakse keha kuju, soomuste, uimede arvu, suu asetuse järgi ning kas on luu või kõhrkala. Samuti liigitatakse selle järgi, kas on merevee, magevee või siirdekalad. Elupaiga vee omadused määravad kala maitse. Liigitatakse ka selle järgi, kuidas söögiks valmistatakse (suuruse järgi ning rasvasuse järgi). Lahjadel kaladel on kogunenud peaaegu kogu rasv maksa, kalaliha vähese maitsega ja kuiv. Rasvasteks kaladeks on näiteks forell, lõhe, tuunikala. Rasvased kalad on tumedama lihaga ja tugevama maitsega, rasv jaguneb kehas ühtlaselt. Sisaldavad kergesti omastatavaid täisväärtuslikke valke, mis aga lagunevad kergesti. Valkusid (9-27%) omastab organism 2-3 korda paremini. Kalade liha võrreldes koduloomadega vesisevõitu(70-80% moodustab vesi). Kala...
sahver.ee/files/Mida_tahendavad_erinevad_e.d.pdf E- Nimetus Milleks kasutatakse? Kõrvalmõjud aine inimese tähis tervisele. E100 Kurkumiin Veeslahustuv kollane värvaine. Suurtes Maiustused, meiereitooted, kalatooted, kogustes salatikastmed, sinep.(kus kasutatakse) annustatuna on põhjustanud sigadel kilpnäärme
Sekundaarsektor: 19% rahvastikust Teenindus: 68,5% rahvastikust. 10. Eksport: $6.846 miljardit f.o.b. (2008 est.) Import: $6.543 miljardit f.o.b. (2008 est.) 11. Ekspordi partnerid: Holland 21,3%, Saksamaa 13,3% UK 13.2%, Iirimaa 7.7%, Ameerika Ühendriigid 7.3%, Hispaania 4.6%, Jaapan 4.3% (2007) Impordi partnerid: USA 13.7%, Saksamaa 12.2%, Rootsi 10.2%, Taani 7.5%, Holland 5.7%, UK 5.4%, Hiina 5.1%, Norra 4.6% (2007) 12. Tähtsamad ekspordiartiklid on kala ja kalatooted 70%, alumiinium, loomsed tooted, Ferrosilicone, Diatomiit. 13. Tähtsamad impordiartiklid on Masinad, seadmed, naftasaadused, toit, tekstiilkaubad. 14. Mobiiltelefone 1000 inimese kohta on 2006. aasta seisuga 1007. 15. Internetikasutajad 1000 elaniku kohta 2007. aasta seisuga on 672. 16. Tähtsamad sadamad ja terminalid on Grundartangi, Hafnarfjordur, Reykjavik.
kolmandal kohal. 2. Tööstusharud ja tooted Tuulegeneraatorid Laevad Meditsiinitehnika Kodumasinad Seadmed põllumajandusele ja toiduainetetööstusele Ehitusmaterjalide tööstuse seadmed 3. Toiduainetetööstus Lihatööstus – kõikvõimalikud variandid; sealiha ekspordilt esimesel kohal Piimatööstus – juust, või Kalatööstus – kõikvõimalikud kalatooted (külmutatud jne) Joogitööstus – õlu Suhkrutööstus – suhkrupeedist 4. Keemiatööstus Ravimitööstus – on ravimite ekspordilt 1 elaniku kohta maailmas II kohal 5. Ehitusmaterjalidetööstus Tsement 6. Muu Mänguasjad Jõulukuuskede eksport
25%, näiteks anšoovis ja tuunikala. Sügise saabudes valgu hulk kalades muutud, räimes 23%. Rasva sisaldus varieerub 0,1- 33%, sõltudes püügiajast ja kala liigist. Rasvaste kalade hulka kuuluvad lõhed, heeringas, tuuralised ja skumria. Vähesel määral esineb rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes koguses A, D, E vitamiine. Mõnes liigis leidub ka B1 ja B2 vitamiini. Kalad ja kalatooted sisaldavad väga olulist omega- rasvhapet. Kalas leidub natuke ka mineraalaineid, 1- 5%. Kalas leidub kaaliumit, rauda ja fosforit. Eriti tähtis on see et kala sisaldab seleeni, kaintseb meie südant infarkti eest. Kaalium on tähtis südamehaigetele. Merekalades leidub rohkesti joodi ja rohkem kaaliumit, kui järvekalades. Jood on oluline aju ja kilpnäärme normaalseks tööks. 3 2. Kala kasulikkus
vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. 2)Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. 3)Mõõdukalt võid süüa kõike mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa
Kalad Keemiline koostis sõltub: · kala liigist · vanusest · füsioloogilisest seisundist · rammususest ja teistest teguritest kala lihaskude sisaldab: · vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus · vabas olekus vees on lahustunud orgaanilisi ja mineraalaineid · vabas olekus vett võib kalalihast aga kergesti eemaldada kuivatamise ja pressimise teel · se...
juba välja kujunenud Verest ja uriinist määratakse kalatooted, sealhulgas MIS ON RAHHIIT luumuutused. kaltsiumi ja fosfori sisaldus ja kalamaksaõli. Piim ja Esimene sümptom imikul nende ainevahetuse näitajad, piimatooted on kindlalt Rahhiit on luu ainevahetus- võib olla krambihoog mille põhjal saab hinnata tähtsaimaks kaltsiumiallikaks haigus, mille põhjuseks on kas varakevadel
MUS TEE ROHELINE TEE PUUVILJA TEED KAKAOJOOK LAHUSTUV KAKAO PORTSJON KAKAO KUUM SOKOLAAD GURMEEKOHVID JA - TEED KASTMED/ÕLID ÕLID ÄÄDIKAD MAJONEESID SINEPID KETSUPID TOMATIPASTAD KASTMED GURMEE KASTMED MAIUSTUSED/KÜPSISED/NÄK SID KOMMIPAKID KOMMIKARBID SOKOLAADID NÄTSUD, PASTILLID KÜPSISED NÄKILEIVAD PÄHKLID JA KUIVATATUD PUUVILJAD SIPSID GURMEE MAIUSTUSED, KÜPSISED JA NÄKSID TÄHTPÄEVA MAIUSTUSED TÄHTPÄEVA KÜPSISED, NÄKSID KÜLMUTATUD TOIDUKAUBAD KÜLMUTATUD LIHA- JA KALATOOTED KÜLMUTATUD VALMISTOOTED KÜLMUTATUD KÖÖGIVILJAD, MARJAD, PUUVILJAD KÜLMUTATUD TAINAD JA KONDIITRITOOTED JÄÄTISED JOOGID VEED, MAHLAD, SIIRUPID, SMUUTID KARASTUS- JA ENERGIAJOOGID, TOONIKUD SPORDIJOOGID, PULBRID, BATOONID KOHV, TEE, KAKAO LAHJA ALKOHOL KANGE ALKOHOL TUBAKAS, TARVIKUD GURMEE LIHATOOTED HOIDISED KUIVAINED JOOGID MAIUSTUSED, NÄKSID MAITSEAINED, MAAILMA KÖÖK AKSESSUAARID LASTEKAUBAD LASTETOIDUD MÄHKMED NIISKED SALVRÄTIKUD BEEBI HOOLDUSVAHENDID TARVIKUD
Kalandus ja vesiviljelus on majandusharu, mis on seotud Kasvab : Amazonase madalik, Kongo jõgikond, Indoneesia, kalade ja teiste veeorganismide Okeaaniariigid püügiga,kasvatusega,töötlemisega ja valmis toodangu Peamised liigid: Palm, punane puu, kampri puu turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha A...
Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 300 000 Riigikord: unitaarne vabariik Haldusjaotus: 7 ringkonda. Pealinn: Reykjavik Rahaühik: Kroon Linnastumine: 92% Sündimus: 15 Suremus: 7 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi poolt määratud valitsus, mille eesotsas on peaminister.
13. Kirjelda sufleede tooraineid, valmistamist ja kasutamise võimalusi. Piim, koor, nisujahu, rasvaine, munakollane, vahustatud munavalge. Lühidalt öeldes valmistatakse suflee paksust valgest põhikastmest (bechamellkaste), munarebudest ja vahustatud munavalgetest. Lisaks võib suflee koostisse kuuluda ka köögiviljad, sink, juust, linnuliha, kala ja kalatooted, maitsetaimed. Suflee jaoks valmistatakse tavapärasest paksema konsistentsiga kaste. Kuumuta või, lisa jahu, kuumuta korralikult läbi( jahuvärv ei tohi muutuda), lisa kuum piim lisadena, sega vispliga 8 tehes läbi ja keedad paksenemiseni. Peale kastme keemist tõsta see jahtuma. Kui on kiire, siis võid keeduanuma tõsta külma veega täidetud valamusse. Jahutamine on sellepärast tarvilik, et tainasse segatav muna kohe ,,ära ei küpseks".
maapähkliõli, E tokotrienoolid aneemiat, spermato- nägemishäireid, päevalilleseemned, geneesi häireid, lihaste nõgeslöövet, verejooksu kaeratoidud, oder, düstroofiat, turseid majonees kalatooted, spinat, põhjustab põhjustab vere kapsas, herned, punaliblelahustuslikku K naftokinoonid hüübimise häireid ja roheline tee, aneemiat, higistamist, verevalumeid
Botulism Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: Vähehappelised valgurikkad toiduained Vorsti- ja lihatooted Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud tooted Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu söömise tulemusena, mürgituseks piisab mõnest nanogrammist mürgist (1 nanogramm= 0,000000001 g). Haigestumisjuhtumeid esineb väga harva, kuid õigeaegse ja korraliku ravi puudumisel on suremus väga kõrge
karjamaad moodustavad üle 20% Seega on loodusolud taimekasvatuseks väga ebasoodsad. Kasvatatakse näiteks karrtulit, köögivilju, söödakultuurid jne Põhiharu on loomakasvatus eelkõige loomakasvatus Palju on katmikalasid, mida köetakse kuumaveeallikatest saadava veega. Kasvatatakse köögivilju kurk, tomat, redis aga ka banaane ja viinamarju. Viimastel aastatel on hakatud tegelema karusmarjakasvatusega. Järjest rohkem areneb taluturism Kalandus Kala ja kalatooted 40% ekspordist Energiamajandus Geogermaalenergia Hüdroenergia ülejäänud. Töötlev tööstus Alumiiniumitööstus põhineb odaval energial Laevaehitus ja remont Kergetööstus villatööstus ja naha- ja jalatsitööstus Kõrgtehnoloogia Viimastel kümnenditel on toetatud tarkvaraarendust geenitehnoloogia. Turism Kiiresti arenev majandusharu, põhineb Islandi unikaalsel loodusel.
kofaktor rasvhapete süntees, vereloome Allikad Maks, Maks, neerud, Maks, munad, pärn, Munakollane, Loomaliha, Merekalad, Loomaliha, Kalatooted, maks punane liha, kala, pähkel kõrvitsaseemned pähklid, maks, neer, piim jodeeritud sool, teraviljatooted, pähklid, seemned, päevalilleseemned, maks, oad, petersell, täisteravili meretaimed tumerohelised
Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Norra eksportis 2007. aastal Eestisse kaupu umbes 700 miljoni norra krooni eest.
kohal ja tema arenguindeks on 0.902, ka Rootsi on päris kõrgel kohal (14. koht), indeksiga 0.897. Kõige madalam arendutase naabermaadest kuulub Venemaale, kes on statistiliselt 58. kohal maailmas. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustab kaupade ekspordist umbes 60 protsenti. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra suuremad ekspordi-partnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa ja USA. Naaberriikidest on tähtsaim partner Rootsi. Rootsisse eksportitakse peamiselt naftat. Venemaaga on Norral sõbralikut suhted, kuid suurt eksporti ega importi nende vahel ei toimu. Ka Soomega on Rootsil sõbralikud suhted, kuid Soome ei kuulu tähtsamate importi ja eksporti partnerite hulka
desinfitseerimisainete sattumine käideldavasse toitu. Nõuded käitlemisel: Kui jahutatud pakkimata kala ja kalatooteid ei väljastata ega käidelda kohe ettevõttesse saabumisel, tuleb neid säilitada ettevõtte külmhoones või laos jääga kaetult. Käitlemisel kasutatavat jääd valmistatakse joogiveest ja säilitatakse hügieenilistes tingimustes selleks ettenähtud puhastes mahutites. Kala rookimine tuleb läbi viia võimalikult hügieeniliselt, roogitud kalatooted pestakse kohe puhta joogiveega. Fileerimine ja viilustamine tuleb läbi viia hügieeniliselt ja selleks ettenähtud tööpindadel, eraldi rookimisest. Fileed ja viilud ei tohi jääda tööpindadele kauemaks, kui see on vajalik nende käitlemisel. Värskena müüdavad fileed ja viilud tuleb pärast valmistamist kiiresti jahutada ja pakendada. Konteinerid ja kastid, mida kasutatakse värske kala ja kalatoodete transportimiseks
Erinevate toiduainete kvaliteeti tunnustavad konkursid Eestis ja mujal maailmas Gerda Niilo LPIII Eesti parim toiduaine · Konkursi eesmärgiks on: · tutvustada tarbijale ja kaubandusele uusi toiduaineid ning nende tootjaid; · innustada toiduainetööstust tegelema tootearendusega; · toodete kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmine nii Eesti turul kui ka väljaspool seda; · kujundada soodsat suhtumist toiduainetööstusesse ja toitu. Esitatavad tooted · on võimalik esitada nii üksikuid tooteid kui ka tooteseeriaid (piimatooted,lihatooted,kalatooted jne) Osaleda on võimalik kahes kategoorias: uued tooted - toiduainetööstusettevõtte poolt Eestis tööstuslikult toodetud; tooted tervisele -vähendatud toiduenergiaga või optimeeritud toitainete sisaldusega või rikastatud vitamiinide/mineraalainetega/kiudainetega või mahepõllumajandusto...
7. 50% köögiviljadest on pärit kodusest majapidamisest. 8. Puuvilju söön uhes toidukorral päevas. 9. 50% puuviljadest on pärit kodusest majapidamisest. 10. Piimatooteid söön ja joon piima mitmel toidukorral päevas. 11. Pärit kodusest majapidamisest piimatooteid ei söö. 12. Liha ja lihatooted söön mitmel toidukorral päevas. 13. Pärit kodusest majapidamisest lihatooted ei söö. 14. Kala ja kalatooted söön väga harvem. 15. Muna söön harvem. 16. Pärit kodusest majapidamisest muna ei söö. 17. Maiustusi söön mitmel toidukorral päevas. 18. Igapäevaselt söön 25% mahetoitu. 19. 5% jääb söömata ja tuleb ära visata. 20. 60% söökidest ja jookidest on pärit välismaal. 21. Ma joon teed, kohvi või kakaod mitu korda päevas. 22. Mahla või nektarit joon üks kord nädalas. 23
KAUBAGRUPID MESI Ajalugu: 3500 aastat tagasi kasutati mett ravimina. Mett on kasutatud ka säilitusainene( säilitati kalu mees). Mee koostis: 40-70% Sahhariidid Kuni 10% polüsahhariide Kuni 20% vesi Fermendid- teevad mee tervislikuks Mineraalained Vitamiinid- C,B Eeterlikud õlid- annavad meele lõhna Valkained annavad värvi Mee sordid: LOODUSLIK Õiemesi- üheliigiline ja mitmeliigiline Lehemesi- saadakse taimede lehtedest ja vartelt, madal kvaliteet, vähem magus, ei ole aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets. Kättesaamisviisi järgi- kärje, vurri, nõrgunud, pressitud. KUNSTLIK Mesilastele suhkrusiirup:söötmisel saadud mesi. Koosneb rafineeritud suhkrust, aroomiainetest, värvainetest, meeessentsist. Saunamesi- kasutatakse saunas kehakoorija või niisutajana; toidab nahka. Meepulber- kasutatakse kondiitri- ja pagaritööstuses. Vedel- Mida rohkem glükoosi, seda paksem on mesi ning mida ...
9. Piimatoodete kontsentraadid : o Kondenspiim: Suhkruta, suhkruga, suhkru ja taimeõliga, kohviga, kakaoga o Milla- piim rasvasusega 0,05%, 1,8%, 2,0%, 3,5%: kauasäiliv Karamelli-, sokolaadi-, banaani-, maasika- o Kohvikoor topsikeses o Jogurtid kandiline plastkarp, kauasäiliv o Või plastkarp o Piimapulber 10. Liha- ja kalatooted, konservid: o Tuubikreemid: Võileivakreemid lõhe-, küüslaugu-, paprika-, majoneesi- - (Felix) Kalapasteedid - suitsukala-, lõhe-, tuunikala- - (Abba) o Täissuitsuvorst o Lihakonservid- sea-, veise- ja kanalihakonservid: Hautatud lihakonserv, vürtsilihad, liha zelees, hakklihakaste, o Kalakonservid: kalakotletid, -pallid, kala tomatis, õlis, oma mahlas
12. Nimeta kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres, milliseid majanduslike tagajärgi see endaga kaasa toob? Ülepüük: kalalaevadel täpsed radarid, hiigelvõrgud, peenesilmalised võrgud. Maailmamere reostumine: maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. Tagajärjed: kalandusega seotud ettevõtted pankrotis, kalurid jäävad tööta, kalandusega seotud asulate areng takerdub, kalatooted lähevad kallimaks 13. Millised on kalandusega seotud keskkonnaprobleemid? 14. Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid (4) viis, ühik, eelis, puudus. Pindala- ha, täit ülevaadet ei pruugi saada. Metsasus- %, täit ülevaadet ei pruugi saada. Keskmine juurdekasv- m3/ha, aastad on erinevad. Liigline kooseis- ha/%, ei anna täitülevaadet 15. Loetle maailma metsatüübid? Parasvöötme okasmets, Parasvöötme leht- ja segametsad, Lähistroopika mets,
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu üh...
- 2012. aastal. Marokos oluliseks loodusressursiks on kalavarud, fosfaatide kaevandused ja vee-energia, 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud. Maroko ekspordi peamised sihtturud olid 2009. aastal Hispaania (22%), Prantsusmaa (20,2%), India (4,9%) ja Itaalia (4%). Peamised ekspordiartiklid olid: rõivad ja tekstiil; elektroonilised komponendid; mitteorgaanilised kemikaalid; toormineraalid; väetised; naftatooted; tsitrusviljad; juurviljad ning kala ja kalatooted. Eesti peamised ekspordiartiklid 2004. a. olid: Elusloomad ja loomsed tooted - 28% , puit ja puidutooted - 26% , paberimass ja tooted sellest - 23% Maroko oli Eesti 107. ekspordipartner. Eesti peamised impordiartiklid 2004. a. olid: Mööbel ja mööblilisandid - 44% , kivist, kipsist tooted - 28% , masinad ja seadmed - 23%Maroko oli Eesti suuruselt 88. impordipartner. 2009.a. kaubavahetuse maht 31 miljonit krooni (74.koht). Eesti eksport Marokosse 29 miljonit
kõik eelnimetatud kokku (vale) 23. Milliseid mikroorganisme kasutatakse toiduainetööstuses? : salmonellad (vale) kolibakterid (vale) pärmiseened (õige) hallitusseened (vale) 24. Peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid : need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 25. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? : kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) Eksami tulemused: 25/25 (100%)
1. Milline alljärgnev väide on õige? bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinf...
Rasvad Rasvad ehk lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees. Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid, kolesteriidid jne. Lipiide on nii taimse kui ka loomse päritoluga ainetes. Rasvu leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest. Saleda ja hapra kehaehitusega inimesel moodustab rasv 8-12% keha üldmassist, tüsedatel 20-25%. Rasva osakaal on suurem naise organismis, 5-10% rohkem kui meestel (naise organismis on vett vähem). Normaalse kehaehituse korral on organismis umbes 9-11 kg rasva. Vanuse muutudes muutub ka rasvasisaldus organismis. Sõltuvalt east on inimese elus perioode, mille jooksul võib kehamass rasvade arvelt oluliselt suureneda. Need on nn kriitilised perioodid: imiku-, väikelapse-, puberteedi- ja üleminekuiga. Rasva üldhulk terve inimese organismis normaalse toitumise korral ei...
SAASTATUD ÕHK ON OHTLIK! Saastatud õhku toodavad tehased, autod, inimesed jne. Õhusaaste on loomulikult kahjulik kõigile inimestele. Eriti ohtlik on see aga astmaatikutele, vanureile, lastele, suhkruhaigetele ja hingamis- või südamehaiguste käes kannatajatele. Autotranspordist tulenev õhusaaste põhjustab igal aastal sadade inimeste surma. Ruumide õhk võib olla linnaõhust isegi kuni 10 korda kehvemas seisus. Õhu saastatus töö- ja eluruumides on üks viiest ohtlikumast inimese tervist kahjustavast tegurist. Paraku veedab enamik inimesi 90 protsenti oma päevast just siseruumides, mitte õues. Tõsine probleem on ka toaõhu suhteliselt väike niiskus, eriti talvekuudel. Just sellest on sageli tingitud külma aja tervisehädad: nohu, allergia ning astmahood. Ruumide õhk on saastatud ehitusmaterjalide, seina- ja põrandakatete, koduelektroonika ning mööbli tõttu, millest lendub õhku mitmeid inimesele kahjulikke mürgiseid kemik...
kõik vitamiinid ja mida ta ülejäänud päevaks vajab. Vähem või rohkem süües võib olla söömisel hoopis negatiivne efekt (Tervise arengu instituut, 2015). Kui süüa kaua aega vähe võib see tekitada alakaalulise ja organismis toitainete vähesuse mis jälle kahjustab omakoda tervist. Igast toitainest saab energiat, kuid peab vaatama, et see tuleks ka õigest toitainest. Piimatoodetes on rohkelt valku ja kaltsiumit, aga rauda pole neis palju. Rauarikkad toitained on näiteks liha- ja kalatooted, aga neis jälle puudub C- vitamiin jne. Kui toituda ühekülgsekt võib see kaasa tuua haigusi (Tervise arengu instituut, 2018). Rasva süües peaks olema ettevaatlik. Organism vajab rasvu, kuid mitte väga palju. Vältida tuleks rasvas praadimist. Kui olen ära söönud kindla koguse tooteid millesse on lisatuid suhkruid nt kommid, keeksid ja energiajoogid ei tohiks sa päevas rohkem suhkrut süüa. Tuleb ka eemale hoiduda valmistoitudest kuna need sisaldavad liigselt soola
Imex Trading Group Hulgiladu, maiustused, konservid DTL Consumer Products Eesti AS Hulgiladu, maiustused AS Wõro Kommerts Lihatooted AS Rigual Puuviljad AS Nõo LT Lihatooted AS Valga LT Lihatooted AS Kikas Lihatooted AS Tallegg Lihatooted AS Rakvere LK Lihatooted AS M.V.Wool Kalatooted AS Poseidon Kalatooted AS Lihameister Lihatooted AS Oskar Lihatooted AS Filee Lihatooted OÜ Viru Kalatööstus Kalatooted 4. Eneseanalüüs 4.1. Hinnang ettevalmistusele Teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase praktika tegevusteks oli hea. Mis koolis õpetati neid teadmisi ma ka sain praktika kohas rakendada. Minu tugevateks külgedeks olid kauba
Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 1 LIVIKO.................................................................................................................................... 1.1 Liviko sünd....................................................................................................................... 1.2 Liviko täna........................................................................................................................ 1.3 Tuntuimad kaubamärgid................................................................................................... 2 KALEV.................................................................................................................................... 2.1 Kalevi ajalugu......................................................
Seepärast on kiiresti rikenevate toiduainete veole kehtestatud erinõuded ning see peab toimuma kindlate temperatuurivahemike juures. Tähtsamad kiiresti riknevad toiduained on: · värsked ja konserveeritud juurviljad, seened ja maitseroheline; · värsked ja konserveeritud puuviljad ja marjad; · liha ja lihatooted, suitsuliha, vorstid, loomsed rasvad; · piim ja piimatooted; · munad ja munamelanz; · kala, kalatooted ja vähid; · või ja toidurasvad; · alkohoolsed joogid; · mittealkohoolsed joogid, mineraalveed ning igasugused mittenaturaalsed joogid; · pagari presspärm; · konservid hermeetilises pakendis Sõltuvalt kiiresti riknevate kaupade tehnoloogilisest ja termilisest seisundist pealelaadimise eel liigitatakse kiiresti riknevad kaubad: · sügavkülmutatuiks (alla -18 0C), · külmutatuiks (alates -6 kuni -18 0C), · jahutatuiks, · jahutamata kaupadeks [3].
Rasva peamised allikad on näiteks juust, kala ning teised piima- ja lihatooted. · VALKU Kogu päeva tarvitavast toiduenergiast peavad valgud katma 10-15%. Valgud on tähtsad inimesele kasvuks ja ehituseks, tagavad organismi tugeva immuun- süsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis. Valgu liigne tarvitamine võib koormata neerusid või maksa, võib põhjustada allergiaid. Põhilised valguallikateks on muna, piimatooted, liha- ja kalatooted. · KIUDAINEID Täiskasvanud inimeste kiudainete päevakogus on 15-25g, noortematel 15-25g (oleneb vanusest). Kiudained tekitavad täiskõhutunde, kiirendavad toidu edasiliikumist sooles, kiudained on toiduks seedetrakti mikroobidele, kes tagavad inimestele kaitsevõime. Liigne kiudainete tarvitamine võib olla väga ohtlik, sest mõnda kiudainet ei pruugi organism omandada. Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning
TOORAINE ÜHIK KOKKU PEAROOG JÄRELROOG Puu- ja köögiviljad 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Piimatooted kg 0,000 0,000 0,000 0,000 Liha- ja kalatooted 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Kuivained 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud 0,000 3. 9
on tehtud kindlaks, et päevasest kokkupuutest anorgaanilise arseeniga moodustab enamiku toit järgmistest rühmadest: teraviljad ja teraviljatooted, eriotstarbeks mõeldud dieettoidud (vetikad), pudelivesi, kohv ja õlu, riis ja riisitooted, kala, köögiviljad (juurviljad) ja seened. Arseeni on samuti tuvastatud lihas, kanas, mahlakontsentraatides ning piimatoodetes. Avaldatud andmete põhjal võib väita, et ülemaailmselt on toiduainetest kõige suurema arseenisisaldusega kala ja kalatooted ning mereannid koos vetikatega. Mõju keskkonnale ja tervisele Arseen võib esineda erinevatel anorgaanilistel ja orgaanilistel kujudel, millest esimesed on rohkem toksilised. Anorgaaniline arseen on inimeste puhul klassifitseeritud kantserogeenseks. Anorgaanilise arseeni manustamisega seotud kahjulikud mõjud inimeste puhul on nahakahjustused, vähk, arengutoksilisus, neurotoksilisus, südame-veresoonkonna haigused, glükoosi metabolismi häired ja diabeet
Rasvades sisalduvad essentsiaalsed rasvahapped on igasuguse füüsilise koormuse puhul obligatoorsed , kuna organism neis ei sünteesi. Linoolhappe soovitatavad kogused on 14-17 g päevas meestele ja 11-12 g päevas naistele.Rasvade soovitusliku tarbimise ületamisel pole olnud oodatavaid tulemusi täiendava energia saamiseks suurenenud füüsilise koormuse korral, samuti ei paranenud tulemused tippsportlastel. Head valikud päevaratsioonis on taimeõlide baasil valmistatud salatid ja kalatooted,samuti pähklid ja seemned (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:156). Vee tarbimine ja kehaline aktiivsus Vedeliku balansi säilitamine nii treeningul kui ka võistlustel on näidanud vee tarbimise olulist rolli füüsiliselt aktiivsetel inimestel ja kõrge treeningukoormusega sportlastel. Kui vee tarbimist alahinnata, võib dehüdratsioon viia ohtliku seisundini. Tegelikult tähendab see, et nii vedelikku kui ka mineraalaineid tuleb tarbida nii treeningu ajal kui taastumisel.Pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
