Põllurull Rulli otstest ulatuvad välja raudpulgad, mis kinnituvad raami külgpuude aukudesse. Külgpuud olid ühendatud mõlemast otsast peale ja alla löödud lauaga. Rullid olid valmistatud puidust. Esimesed põllurullid tuli kasutusele 19. sajandi lõpul, need olid raamita ja siledast puust kerega. Hiljem, 20 saj algul kasutati Eestis ka raamiga ja istmekohaga keerulisemaid põllurulle. Raske rull tagas mullakamakate purustamise ja tasandamise. Rullimine aitab niiskusel mulda tungida, parandades veevarustust. Mida tihedam on muld seda paremini säilitab ta vett ning ei lase veel nii kiiresti ära imbuda ja aurustuda. Sellepärast on hiljem taimede kasv parem ja taimkate tihedam. Veel aitab rullimine kaasa võitluses nälkjate vastu. Kevadine rullimine aitab mulda kokku suruda ja talvekahjustusi vähendada, rullimine tegi mulla tihedamaks siis ei pääsenud külm nii sügavale maapinda ja ei kahjustanud taimi. Mulda rullitakse külvijärgsel perioodil. ...
Oder Hordeum vulgare Loodusvarade kasutamine ja kaitse Tutvustus Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Õistaimed (Magnoliophyta) Klass: Üheidulised (Liliopsida) Selts: Kõrrelised (Poales) Perekond: Oder (Poaceae) Liik: Harilik oder (Hordeum vulgare) Odrast Oder on üks vanimaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati kaherealist otra juba umbes ~9000 aastat tagasi Odra vili on teris, mida katavad sõklad. Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades) Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobiv on näiteks kartul) Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odrast
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE ODER Iseloomustus · Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest.
ettevõtte kasum rukki müügist =1,80 kr/kg 1,70 kr/kg=0,10 kr/kg 0,10 kr/kg * 20000kg=2000 kr 4. kasum keskmiselt 1ha kohta =2000kr/ 10ha=200 kr/ha 5. kattetulu =3960 kr-2000kr=1960 kr 1,8 kr/kg*2200kg=3960 kr /ha 6. kulurentaablus =0,10 kr/kg : 1,7 kr/kg*100= 5,88% 2000kr/ 34000kr (20000*1,7)*100=5,88% 7. käiberentaablus =0,10 kr/kg : 1,8 kr/kg *100=5,56% 8. kaubalisus =20000kg/22000kg*100=90,01% Ülesanne 3 Ettevõte kasvatas 10 hektaril otra. Odra keskmine saak hektarilt oli 2500 kg. Kogu odra saagist 20 000 kg müüdi hinnaga 1.50 kr/kg, ülejäänud saagist läks 2800 kg loomasöödaks ja 2200 kg jäeti seemneks. Odra tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 1850 krooni ja püsivkulud 1150 krooni. Odra realiseerimisega seotud kulud olid 0.10 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): 1. odra tootmisomahind =3000 kr/2500 kg=1,2 kr/kg 2
27,5%.See tähendab, et rukki kasvatamine on kasulik ettevõtte jaoks. Talinisu kulurentaablus on 59,1 ja käiberentaablus on 37,14.See teravili on samuti kasulik ettevõttele. Odra kasvatamise kulurentaablus on miinuses-16,7% ja käiberentaablus on -20%.Otra pole kasulik ettevõttel kasvatada. Kaer toob ka miinuse ettevõttele-6,1% ja käiberentaablus-6,45%. Rapsi kasvatamine on kasulik ettevõttele 23,81% ja käiberentaablus 19,23%. Selle kahjumi,mis toovad kaera ja odra kasvatamine , katab rukki, nisu ja rapsi kasvatamine. Lõppkokkuvõttes on taimekasvatus kasulik ettevõttele. Loomakasvatus:Piima tootmine on ettevõttele kasulik, kulurentaablus on 126, 3% ja käiberentaablus 55,8%. Pullvasikaid on ka tulus kasvatada, kulurentaablus 56,8% ja käiberentaablus 36,2%. Tõumullikaid ei ole kasulik kasvatada, kulurentaablus on -5,8% ja käiberentaablus -6,2%. Tervikuna on loomakasvatus kasulik. Piima tootmine katab kahjumi ära, mis tekkis
Ehkki Rooma ajal kasvatati rukist Reini ja Doonau ääres ning Briti saartel, ei pidanud Plinius Vanem sellest suuremat. "Loodusloos" kirjutas ta, et rukis "on väga vilets toit, mis kõlbab üksnes nälja vältimiseks" ja et rukkisse segatakse speltajahu, "varjamaks kibedat maitset, ning isegi siis on see kõhule äärmiselt ebameeldiv". Eestis kasvatati rukist küll juba I aastatuhande alguses, kuid kultuurteraviljana levis ta laiemalt 11. sajandil, kui teda hakati vaheldama odra ja kesaga kolmeväljasüsteemis. Tähtsaimal kohal oli rukis Eestis 15.16. sajandil. Euroopas ainulaadsetes rehielamutes kuivatatud rukis säilis hästi ja sellest sai tähtis ekspordiartikkel. Alates 17. sajandist aeti Eesti rukkist mõisates viina Vene turu jaoks kuni riikliku viinamonopoli kehtestamiseni 19.20. sajandi vahetusel. 19. sajandil, kui Eestisse jõudsid uued põllukultuurid (ristik ja kartul) ning mitmeväljasüsteem, kahanes rukki osakaal 50 protsendilt 30 protsendile.
Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli Sai – Perenaise sai Suuremad firmad Eestis Tartu Mill Veski Mati Eesti Mahe Leibur Eesti Pagar Kalew Vilma Eksport Nisu eksport (2011): USA 32,8 miljonit tonni, Prantsusmaa 20,3 miljonit tonni, Austraalia 17,7 miljonit tonni ja Kanada 16,3 miljonit tonni. Odra eksport (2011): Prantsusmaa 5,0 miljonit tonni, Austraalia 4,5 miljonit tonni, Saksamaa 2,2 miljonit tonni ja Argentiina 2,1 miljonit tonni. Kaera eksport (2011): Kanada 2159 tuhat tonni, Soome 388,3 tuhat tonni, Austraalia 191,7 tuhat tonni ja Rootsi 156,3 tuhat tonni. Rukise vähese leviku tõttu tarvitatakse enamik saagist tootjariigis või eksporditakse naaberriikidesse, mitte üle maailma. Import
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENITALUMATUS Referaat Juhemdaja: Aire Brük Koostaja: Anni Velks 103 SKA TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Tsöliaakia olemus.......................................................................................................4 Tundemärgid ja avaldumine.......................................................................................4 Millal ja millega haigus hakkab?............................................................................4-5 Millised on tsöliaakia haigusnähud?..........................................................................5 Tsöliaakia diagnoosimine......................................................
· Manna: jahvatatakse tera keskosast ehk tuumast. Kõrge toiteväärtusega mannat valmistatakse väga küpsetest teradest · Kuskuss - kõvanisust jahvatatud manna segatakse jahuga, piserdatakse külma soolase veega, seejärel pressitakse või rullitakse segu väikesteks peeneteks Manna terakesteks. · Nisukliid: kasulikud oma suure kiudainete sisalduse tõttu Kuskuss Oder · Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu- Aasiat · Hakati kasvatama u 10 000 a eKr · Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati, ka Eesti alal koos nisuga üks esimesi (u 4000 aastat tagasi) · Oder on lühikese kasvuajaga ja talub külma · Eestis nisu järel teisel kohal · Kasutatakse tänapäeval rohkem loomasöödaks, aga ka leiva-ja õlletööstuses · Õlletööstuse jaoks odraterad idandatakse ja kuivatatakse, saadakse linnased Odrast saadavad tangained
Tsöliaakia Jaak Timberg Ravi · Range gluteenivaba dieet elu lõpuni · Prognoos paranemisele on seda kiirem, mida varasemas staadiumis haigus diagnoositi ja mida rangem on gluteenivaba dieet · Gluteeni sisaldavad nisu, rukis, oder ja kaer · "peidetud gluteen" · Gluteenivabad: riis, hirss, tatar ja mais · Tüüpilise tsöliaakia puhul taanduvad vaevused ja sümptomid juba mõne nädala jooksul · > 90% patsientidest gluteenivaba dieedi järgimise korral paraneb peensoole limaskest täielikult 1- 2 aasta jooksul Teraviljad Lubatud keelatud · Mais, tatar, tatrajahu, · Nisu (nisuliigid: spelta, durum, · makaronid, graham, triticale, kuskuss), · hirss, riis, riisinuudlid, · rukki-, odra- ja · popkorn, riisileivad, · kaerasisaldusega leiva ja · gluteenivabast · saiatooted, ...
1 km² = 100 ha = 10 000 m² 1 ha = 0,01 km² Etioopias on paremad eeldused, sest seal on palju rohkem põllumajadusliku maad kokku ja tänu sellele on on ka kogu saagikus suurem. Eestis on paremad eeldused, sest siin on ühele inimese kohta palju rohkem hektareid. Mis tähendab seda, et üks inimene saab rohkem saaki kui Etioopias üks inimene, teoreetiliselt on igale Eesti inimesele jäetud 0.8 hektarit, aga Etioopia inimesele 0.38 Põllukultuurid ja loomad Eestis kasvatatakse peamiselt odra, nisu, ube, tatart, kapsast, porgandeid, naerist, kartulit Eestis peetakse tavaliselt Lehmi, sigu, lambaid, kanu, mesilased Etioopias kasvatatakse peamiselt aniisi, badiani, koriandrit, avokaadot, odra, ube, kapsast ja tsillit Etioopias peetakse tavaliselt eesleid, kaamlid, mesilased, kanad, kitsed, sead, lambad Eesti spetsialiseerub enamasti loomadele, kes kannatavad külma, sest talved on külmad ja loomad võivad ära surra kui nad ei talu külma.
Gluteen jaguneb omakorda kaheks valguks: gliadiin (1/3) ja gluteniin (2/3) Gliadiin (prolamiinide tüüpi) Gluteniin (gluteliinide tüüpi) M~30 000-40 000 M~40 000 20 milj. Keskmiselt 2 milj. 36-45 mol% Gln aminohappeline koostis sarnane gliadiinile 15-30 mol% Pro Gluteen nisu, rukki, odra või kaera vees lahustumatu valgusegu, kleepvalk. gliadiini (pralamiinide tüüpi) ja gluteniini (gluteliinide tüüpi) segu. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku
Poola Kätlyn Jürisaar Üldandmed · Pindala- 312,679 ruutkilomeetrit. · Rahvaarv- 38,482,919 (Juuli 2009 seisuga) · Naabrid- Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa. Asukoht kaardil. Loodus · Asub parasvöötmes. · Põhja-Poola on tasandikuline, riigi lõunaosa aga mägine. · Kõrgeim mägi- Rysy(2499m) · Suurimad jõed- Wisla ja Odra · Suurim järv- niardwy järv (110 km²) Majandus · Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. · Toodetakse elektroonikat, riideid, autosi, busse, helikoptereid ning lennukeid. · Kaevandatakse hõbedat ja tsinki. Rahvastik ja kultuur · Üle 95% elanikkonnast poolakad. · Umbes 60% rahvastikust elab linnades. · Rahvastiku iive 4.11 promilli. · Kirjaoskuse tase on 99% · Tähtsaimaks usuks on katoliku usk(95%
TAIGNAD JA TAIGNATOOTED TOORAINED Jahu ( nisu-, rukki-, odra-, kaera ) Rohkem kasutatakse kõrgema ja I sordi nisujahu Taigna vedelik (rõõsk piim, hapuppiim, vesi, rõõsk või hapukoor) Muna tõstab taignate toiteväärtust, vahustatud munavalge muudab taigna õhuliseks Rasv ( või, margariin)- teeb tooted muredaks Kergitusained (pärm, söögisooda) Maitseained TAIGNATE LIIGITUS PÄRMITAIGEN eelkerkega eelkerketa pärmimuretaigen pärmivõitaigen VÕITAIGEN lehttaigen liivataigen muretaigen MUNATAIGEN biskviittaigen keedutaigen TULETATUD TAIGNAD keeksi küpsise besee taignad siirupiga TAIGNATOOTED PÄRMITAIGEN- kringlid, stritslid, pirukad, väikesed saiakesed LEHTTAIGEN- küpsised (keelekesed), pirukad, saiakesed, tordipõhjad LIIVATAIGEN- küpsised, koogi- ja tordipõhjad MURETAIGEN- pirukad, salatikorvikesed, küpsi...
DEUTSCHLAND Allgemain · 16 deutschen Ländern · Fläche 357.114,22 km² · Einwochnerzahl 82.263.000 Berlin · Deutschlands Bundeshauptstadt · Fläche: 891,85 km² · Einwohner: 3.415.742. · Zentrum in Europa · 12 Bezirken · 95 Ortsteile Gewässer · Doonau (Donau; 2852 km) · Rein (Rhein; 1320 km) · Elbe (1165 km) · Odra (Oder; 866,12 km) · Mosel (545 km) · Main (524 km) · Inn (510 km) · Weser (433 km) · Saale (413 km) · Spree (382 km) Ludwig van Beethoven · Komponist der Wiener Klassik · 17 Dezember 1770 · 26 Märtz 1827 · verlor seiner Gehör Michael Schumacher · 3 Januar 1969 · deutscher Formel-1- Rennfahrer · siebenmaligen Gewinn Meine Reise · Jahre 2006 · 4 Woche · Übernachtet bei Vati · In Ulm · höchste der Welt
kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu. Iseloomult on nad tagasihoidlikud, vaiksed ja kinnised. Püha Valentin ennekõike hullumeelsete kaitsepühak psühhiaatriakliinikuid helepunaste lintidega. Saksa rahvustoit on karrivorstid,kartuli ja kapsaga, juurde hautatatakse erinevaid köögivilju aga kindlasti peaks olema sees uba ja lillkapsas. 4,000 marki Põhilised koostisosad: vesi, HOPS, ja odra linnased. suuremad tootjad Põhja piirkonnas Saksamaa Beck, St. Pauli, Warsteiner, ja Krombach. Üks vanimaid õlu õlletehased maailmas Benediktiini Abbey ( 1040 a). Septembris Münchenis Õlu pidulikkus kestab kaks nädalat U 5 mln külastajat aastas. Kõige enam Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud riik (54). 2010 Võitis Lena"Satellite" http://www.youtube.com/watch? v=YBy56or9x7Y http://www.toidutare.ee/termin.php
talv on külm ja sademetevaene. · Mongoolia põhjapiirkonnad on õhukese lumikatte tõttu maailma lõunapoolseimad igikeltsaalad. Suvi on lühike ja soe, lõunaosas kuum. · Kevadtalvel on sageli lumetorme ja kiilasjääd ning suvel tolmutorme. · Umbes 73% territooriumist on põllumaad, 0,4% on haritavad maad, 72% rohumaad, 7% on metsad, 20% on muud maad ja 0,6% on siseveekogud. Metsatüübid · Männikud, tammikud · Kõige rohkem Mongooliasse importeeritakse jahu, suhkrut, odra õlut, sibulat. · Kõige rohkem Mongooliast eksporteeritakse liha ja hobust, sokolaadi. Huvitavad faktid · Mongoli keeles on hobuse nimetamiseks 54 erinevat sõna. · Mongoolias on kariloomade arv 20 korda suurem kui inimeste arv. Kasutatud kirjandus · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/mongoolia/ · http://www.reisiguru.ee/riikID/69 · http://et.wikipedia.org/wiki/Mongoolia
tal oleks uusi pastlaid väga vaja ja otsustab ikka suu pidada. 15. Anne mõtleb üksi kuhu kõik on kadunud ja kujutab ette et Peeter on Erastul, kuna neil on ju ,,Postimees" ja nad on selle üle väga uhked. Mõtleb sellest kuidas Enn oli teda Hernehirmutiseks ja karuohakaks kutsunud. Hakkab siis maja korda tegema, kosilased on ju tulekul. Kutsub Maiet. TEINE VAATUS 1. Peeter tuleb koju ja näitab Jütsile ,,Postimeest". Selles olevat seisnud et odra tangu hind on linnas väga kõrge ja Peeter plaanib nüüd rehe all olevad 50 vakka maha müüa ja Ennult veel juurdegi laenata. 2. Anne kuuleb plaanist ja peab seda jälle mingiks tembuks ja ei taha lubada Peetril otra tanguks teha ja seda müüma minna. Peeter aga usub et ta omaenese tarkusest teab mida teeb ja ei lase ennast ümber veenda. 3. Anne jääb üksi ja kurdab et see jälle mõni Ennu tempudest. 4
Teda kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makaroone ja kooke. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakanud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Oder- ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvpinnalt (541.000 km) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Kaer- ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja tervavili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60-100cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Harilik kaer pärineb arvatavasti Lähis-Idas viljatust kaerast, mis levis algselt
Adeliivatee . Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks. Väga hästi sobib maitsesta...
Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mineraal- ja Kaera nõuded on lähedased soomullad teraviljadele rukki omadele. viljakamad kui kerged mineraalmullad Mullaelustik Vihmauss Mullamutt Mahepõllumajandus Põllumajandussüsteem Eesmärk on varustada tarbijat, värske, maitsva ja autentse toiduga, arvestades looduslike ringlustega.
Harilik nisu ehk pehme nisu ja kõva nisu. 21.Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele. Saagikus, seisukindlus, kasvuaeg, haigus- ja kahjurikindlus, tera kvaliteet. 27.Toiteelementide sisaldus kaeras. Fosfor, Kaalium, Magneesium 28.Peamised tooted, mida saadakse kaerast.
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöl...
saksa mõju all ning 18. sajandil püüti neid süstemaatiliselt saksastada. 19. sajandi lõpus kogus hoogu noorkasuubide liikumine ning edenesid kasuubide rahvakultuur, rahvakunst ja kirjandus. Ilmusid ka ajalehed ning ajakirjad näiteks Gryf, Gryf Kaszubski ja Przyjaciel Ludu Kaszubskiego. Aastast 1957 ilmub ajakiri Kaszëbë, mille nimi tähendab kasuubi keeles Kasuubimaad. Kasuubide asuala (vähemalt kolmandik elanikest) on koondunud peamiselt Odra ning Visla jõe vahele. Kassuubimaa tuntuim linn on Gdansk, suuremad linnad on ka Gdynia, Sopot, Bytow, Kartuzy ja Rumia. Rahvaloendustelt pärinevad andmed tähendavad, et umbes 300 000 inimest Poolas on Kasuubide juurtega, kuid neist ainult 5100 peavad endit selle rahvuse esindajateks. 20. sajandil on rohkelt kasuube ümber asunud ka USA-sse ning Saksamaale. Kasuubide lipp rahvarõivais kasuubi neiu Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia
teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks, mida inimesed toiduks tarvitavad. Rukist hakati kultiveerima umbes 400 a.e.Kr. Oder ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama
maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Peamine keel mida räägitakse on araabia keel. 6. Inimeste tegevusalad: Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega.
·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%;
Mihklipäev Regina Jakobson Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha. Püha Miikaeli kultus sai alguse 4. sajandil idakirikus ning jõudis läänekirikusse 5. sajandiks, mil tema püha hakati tähistama 29. septembril. Keskajal oli mihklipäev suur usupüha. Paljudes Euroopa maades langes see lõikuse ajale. Tekkisid mihklipäevaga seotud rahvatraditsioonid. Mihklipäev eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris tähistati mihklipäeva 29. septembril Juliuse kalendri järgi, millele Gregoriuse kalendris praegu vastab 12. oktoober. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klim...
Ta oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing. Tema tähtsust, mõju ja loomingu jõudu, on tunda ka tänapäeval. Ta andis eesti kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender oli paljude tolle aegsete bändide solist, tuntuim neist on " Ruja ". Ta elas mitte ainult Eestis, vaid ka Rootsis, kuna ei suutnud enam Eestis valitsevat võõrvõimu taluda. Biograafia Urmas Alender sündis 22.novembril 1953. aastal Tallinnas. Oma elu esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas, aga hiljem kolisid nad perega Lasnamäele. Ta ei käinud kunagi lasteaias. Koolis oli ta autoriteet teiste õpilaste seas, tal oli "terav keel" - õpetajatele ütles alati, mida ta neist arvas. Alender lõpetas 1972. aastal Tallinna 16. keskkooli. Peale kooli töötas ta kaks aastat ja 1974. aastal astus lavakunstikateedrisse. Tänapäeval aga ei tunta teda enam kui kunagise professionaalse näitlejana, vaid tema nimi seostatakse rohkem muusikaga.
Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad.
Linnast saadakse õlleodrast ning seda on vaja selleks, et valmistada õlut. A. Le Coq-i tehasesse tuuakse linnast Leedust. Oleks hea, kui ka Eestis oleks linnasetehaseid, siis poleks selle vedamisel Eestisse suuri transpordikulusid ja siis saaks nii mõnigi inimene endale töökoha. Teadlaste ja kaupmeeste arvates tasub eestis õlleotra kasvatada, aga põllumeestele meeldiks kasvatada pigem traditsioonilisi ja järeleproovitud kultuure. Eesti kliima on sobilik odra kasvatamiseks. Inimesed on siin ju sajandeid kasvatanud otra nii loomasöödaks kui ka õlletegemiseks. Seetõttu võiks ka Eestis olla linnasetehas, et meie õlletootjatel oleks lihtsam linnast saada. Tartu A. Le Coq-i õlletehase probleemiks on ka see, et neil pole varugeneraatorit. Seda seetõttu, kuna üldjuhul ei lähe neil elekter väga pikaks ajaks ära ning sellepärast ei näe nad ka varugeneraatoril mõtet. Aga kui tehasel pole varugeneraatorit ja elekter läheb mitmeks
TERAVILJAROAD...................................................................................................... 2 Pastatooted......................................................................................................... 2 Pudrud................................................................................................................. 2 Mannapuder........................................................................................................ 3 Riisipuder............................................................................................................ 3 TERAVILJAROAD Pastatooted Pasta mõiste – tooted kõvast nisust, durumist, valmistatud jahust ja/või mannast Pastaroogi võib serveerida nii pearoana kui ka eelroana, keedetud pastat lisandina lihatoitude juurde. Keedetud pastat kasutatakse salatite ja vormitoitude valmistamiseks, lisandiks puljongitele ja suppidel...
Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad.
RUKKIS Maailma rukkist 95 protsenti kasvab Uurali mägede ja Põhjamere vahel. suurimad tootjad:venemaa,saksamaa,poola,valgevene Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna, (1800-1500 eKr) levi Euroopasse 2009. aastal toodeti maailmas kokku 17,86 miljonit tonni rukist ODER Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 tuhat km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Harilik oder arenes välja metsikust odrast , mis kasvab looduslikult Lähis-Idas ,hakati kasutama u. 8000-10000 eKr Oder kasvab kõige paremini parasniisketel neutraalse reaktsiooniga viljakatel muldadel. Taim talub hästi põuda ning idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni -7 °C 2009
Die Bundesrepublik Deutschland Kristi Laur 12.A Deutschland · Hauptstadt Berlin · Deutchland ist ein föderalistischer Staat in Mitteleuropa. · Deutschland hat rund 82,6 Millionen Einwoher. · Staatsform Parlamentarische Bundesrepublik Regierungsform. · Deutschland grenzt an neun europäische Nachbarstaaten; naturräumlich grenzt es an die Gewässer der Nord und Ostsee und im Süden an das Bergland der Alpen. Länder der Bundesrepublik Deutschland Es gibt 16 Bundesländer : 1. Baden Württemberg 2. NordrheinWestfalen 3. Hessen 4. Saarland 5. Niedersachsen 6. Brandenburg 7. Thüringen 8. RheinlandPfalz 9. Bayern 10. Sachsen 11. MecklenburgVorpommern 12. SachsenAnhalt 13. SchleswigHolstein 14. Berlin 15. Bremen 16. Hamburg Berlin Deutschlands Bundeshauptstadt Sehenwürdig...
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgud...
Geograafiline asend Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega, ning põhjast Leedu ja Venemaaga(Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Loodus Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m). Suuremad jõed on Wisla ja Odra. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Majandus Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard"), busse (Autosan, Solaris, Solbus), helikoptereid (PZL widnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke), kodutehnikat, ravimeid (Polpharma, Polfa jt), toiduaineid jm. Poola köök Poola toite iseloomustab hõrk maitsestamine
Ühist ja erinevat Põhjamaade arengus 18. sajandil Põhjamaad hakkasid 18. sajandil läbima suuri muutuseid, mis avaldusid väga mitmes eluvaldkonnas. Siit ka küsimus: "Mida ühist ja erinevat on Põhjamaade arengus 18. sajandil?" Üks tähtis valdkond Põhjamaade arengus oli kindlasti uute toiduainete kasutuselevõtt. Odra asemel sai rukkis peamiseks leivaviljaks ja tunduvalt laienes kaerakasvatus. Võeti kasutusele ka kartul kui toiduaine. Algselt kasvatati seda ainult ühes Lääne-Rootsi mõisas. Kartulit kasvatama ei innustanud ka riigiametnike selgitustöö taime kasulikkusest. Otsustavaks sai alles 1771/72. aasta ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Riik püüdis edendada ka lambakasvatust, et kindlustada tekstiilitööstust kodumaise toorainega. Rootsis arenes
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Veekogud • Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). • Viis pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: • Doonau (Donau; 2852 km) • Rein (Rhein; 1320 km) • Elbe (1165 km) • Odra (Oder; 866,12 km) • Mosel (545 km) Doonau Bodeni järv Majandus • 2011 aasta seisuga on Saksamaa SKT in kohta ostujõu alusel 39100$ • Põllumajandus 0.8% • Tööstus 28.1% • Teenindus 71.1% • Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on sõidukid, kemikaalid, metallid ja toidukaubad • Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa 10,2%, Ameerika Ühendriigid 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%,
Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda kutsutakse „Põhjamaade Veneetsiaks“. II osa ● Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid. ● Hollandis hõivatakse aga ka järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatav...
Udmurdid Koostaja: Laura Hainas 9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuha...
Austraalia Põllumajandus Presentatsiooni tegid 10A klassi õpilased: Egard Kodumets; Jörgen Eik; Eduard Sapogs; Nurlan Mamedov. Presentataiooni sisu: Inimeste arv, kes tegelevad põllumajanduses; Maa osatähtsus; Osa SKT- st; Eksport ja import; Spetsialiseerumine; Tootmise efektiivsus Inimeste arv, kes tegelevad põllumajandusega: Põllumajandusega tegeleb vaid 3,6% tööealisest rahvastikust.See on umbes 277 tuhat inimest. Maa osatähtsus: Põllumaa hõlmab üle poole Austraalia pindalast (53,2%), sellest 6,2% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 47% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,2% riigi territooriumist. Osa SKT- st: Austraalia põllumajanduse osa SKT- st on küllaltki väike- vaid 4%.See on umbes 1640. Eksport ja Import Spetsialiseerumine: Austraalia spetsialiseerub toiduainetel. Riigis toodetakse väga palju to...
rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15% • Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib põhjustada tsöliaakiat • Inimese organism omastab teraviljavalkudest 60% • Rasvu on teraviljas 1-7% • Süsivesikuid 60-80% • Mineraalaineid – raud (Fe), fosfor (P), magneesium (Mg) • Vitamiin B NISU • Sisaldab K, P, Mg ja B3 vitamiini • Põhiline teravili paljudes maades • Nisutüüpe on kaks: talinisu ja suvenisu • Paisutatud nisu - hommikuhelbed ja kondiitritööstus • Idandatud nisu – värskelt salatites,
Ripslased Kõrsumisest kuni terade moodustumiseni Maakirp tõusmete faasis Viljakukk - Viljakukkede noormardikad väljuvad kevadel mullast ja söövad teraviljaorasel Lehetäi Suure asustuse korral võrsumisest terade moodustamiseni Kergema lõimisega mullad on reeglina kõikidele kultuuridele vähemviljakad. Talinisu lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja savimuldadega. Suvinisu ja odra nõuded mulla lõimise suhtes on lähedased. Kaera nõuded on lähedased rukki omadele. Enamik eelistab nõrgalt happelisi või neutraalseid muldi Parasvööde: aasta keskmine temperatuur +5 °C; sademete hulk ületab aurumise. Aastas sajab keskmiselt 550800 mm Toitained vähenevad monokultuuri tõttu Ebaühtlane soolsus tuleb mineraalväetiste andmisest ja nende erinevatest lahustumisprotsessidest Inimene ei väeta, ei hari ega kaitse põldu
Saksamaa Martin Kordmaa ja Marko Albert Saksamaast Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik. Parlamentaarne liitvabariik Põhiseaduse järgi demokraatlik, sotsiaalne liitriik, õigusriik. Pindala 357,111,91 km² Riigi keel saksa keel. Rahvaarv ~80,3 miljonit (2013). President Joachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (+1, suvel +2) Koosneb 16 liidumaast ÜRO, EL, NATO, G8 liige. Asukoht Kesk-Euroopas Naaberriigid: põhjas Taani (67 km), kirdes Poola (442 km), idas Tšehhi (811 km), kagus Austria (815 km), lõunas Šveits (316 km), edelas Prantsusmaa (448 km), läänes Luksemburg (135 km) ja Belgia (156 km) ning loodes Holland (567 km). Riigipiiri kogupikkus 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik ...
Kesk-Euroopa Tsehhi Ülevaade Pealinn: Praha Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 548 500 in Riigihümn: ,,Kde domov mj" Pindala: 78 866 km² Iseseisvus: 01.01.1993 Rahvastiku tihedus: 134 in/km² Rahaühik: kroon (CZK) Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved Suu...
saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda. Maie peab Peetrile ütlema paberi peal olevad sõnad : ,,Armas taat, mina olen koolis kuulnud, et peab isa sõna kuulama, ja mina tahan sellele minna, keda taat oma tarkusest mulle annab!". Peeter saab teada, et Enn oli teda odra tehinguga petnud ja ei taha Maiet nüüd Ennule enam anda. Peeter saab väga vihaseks, et Ennu nii lihtsalt uskuma jäi. Enn ütleb Peetrile, et ta peab laenatud 125 rubla Ennule tagasi maksma või võtab Maie endale. Kui aga Enn Maiet ei saa, siis peavad kõik Mäeotsa talust lahkuma. Anne räägib vihsaelt Peetrile, mis ta kõik iseenese tarkusega teinud on. Maie ütleb Peetrile sõnad, mis ta enne Märdiga paberile kirja pani. Peeter on segaduses ja
Senatist. President on Bronislaw Komorowski. Peaminister on Donald Tusk. Loodus Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine. Poola asub parasvöötme segametsa vööndis. Mets katab u. 30% Poola pindalast. Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Suuremad jõed on Wisla, Odra. Pinnamood Pinnamood on erinevates piirkondades suuresti erinev. PõhjaPoola on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze. Tatrates asub ka kõrgeim tipp Rysy mägi (2499m). Majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. 2012. a oli Poola SKT 631,833 miljardit USD. Poola tähtsaim maavara on kivisüsi.
Pakkumise muutused võivad tingitud olla järgmistest hinnavälistest teguritest: · muutused tootmistehnoloogias ( näiteks uued sordid); · keskmisest erinevad taimekasvutingimused; · tootmisressursside hinnad; · tootjate arvu muutus; · teiste kaupade hinna muutus. Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid (ressursse). Alternatiivse kauba hinna tõus võib vähendada antud kauba pakkumist (ja vastupidi). Näiteks odra hinna tõus suurendab odra pakutavaid koguseid turul, kuid võib viia ka alternatiivkauba (näiteks nisu) pakkumise vähenemisele. Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. Pakkujad soovivad kõrge hinna juures tuua turule võimalikult suure koguse toodangut. Kõrged (või tõusvad) hinnad tähendavad suurenevat kasumit ja stiimulit edasi töötada, nõudjate jaoks on nad aga tarbimise piiramise signaaliks. Vastupidised toimingud lähtuvad madalatest või langevatest hindadest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
