Virsik Virsik on virsikupuu vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 510 cm pikk ja kaalub keskmiselt 7075 g. Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne....
Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretada siledama pinnaga sorte. Virsik on 510 cm pikk ja kaalub keskmiselt 7075 g.. Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid. Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt. Virsiku algkodu on Hiina, kus vanades ürikutes mainitakse virsikut juba 2000 aastat e.m.a. Ostmine Valminud virsiku mahlasus ja õrnus, ei võimalda pikka transporti ega säilitamist, mistõttu viljad koristatakse pooltoorelt...
Virsikukook Hästi maitsev ja kiirelt valmiv mahlane kook, mille täidises võib virsikute asemel ka ananassi kasutada. Kaerajahu muudab taigna krõbedamaks ning annab hea maitse, aga kui seda pole siis võib lihtsalt nisujahu kogust suurendada. Põhi: 100 g võid 0,75 dl suhkrut 1 muna 1 tl küpsetuspulbrit 0,5 dl kaerajahu 2 dl nisujahu Täidis: 1 suurem purk kompotivirsikuid 2 dl 20% hapukoort 0,5 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 1 muna Vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna ja küpsetuspulbriga segatud jahud. Määri ümmargune 2426 cm koogivorm võiga ning suru taigen vormi põhja ja äärtele. Kalla virsikukompott sõelale nõrguma. Lõika virsikud viiludeks ja lao ringikujuliselt taignale. Vahusta muna suhkruga, lisa vanillsuhkur ja hapukoor ning vala kate virsikutele. Küpseta 200 C umbes 2030 minutit. ...
Puuviljad 1. Seemneviljalised · Õunad · Pirnid · Aiva (güdoonia) · Pihlakas 2. Luuviljalised · Ploom · Kreek · Kirss · Murel e. Maguskirss · Aprikoos · Nektariin · Virsik 3. Tsitruselised puuviljad · Apelsin · Nabaapelsin · Mandariinid · Kumkvaat (kääbusapelsin) · Klementine · Greipfruut · Verigreip · Sidrun · Laim · Limkvaat ehk kääbussidrun · Pomelo · Sweetie (greip+pomelo) · Pomerants e. Mõruapelsin · Ugli ·...
RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)...
Sel ajal õmmeldi ka esimesed sukkpüksid. Naisideaali iseloomustas kõige paremini pärani silmadega, vormitute jäsemetega kiitsakas ning pikakoivaline figuur. Moeiidolid: Julie Christie, ja The Supremes. Soengumood: Valejuuste vaimusutus saavutas 60-ndatel haripunkti- tüdrukud kandsid parukaid , et muuta oma isiksust. Juuksevärvid olid ikka vell väga silmatorkavad ja neil olid nimed nagu Lausa virsik , Magus mesi, Õrnroosa ja Frivoolne hirvepruun. Teismelised tüdrukud armastaisd lühikesi juukseid. Pikad sirged juukse olid samavõrd populaarsed. Esimest korda võisid koolitüdrukud kanda samasuguseid soenguid kui modellid ,lauljad ja moeinimesed. Sirged pikad juuksed võisid olla salgulised ja väikese tukkaga.Videl Sassoon oli 60-ndate juhtfiguure pärit Londonist.Ta oli juuksur, kes andis poisipeale täiesti uue joone. Astmeliselt pügatud kuklajoon ja üles...
Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110...
1 klaas puuvilja mahla NELJAPÄEV Hommikusöök: Vahepala: Singi-ananassiröstsai Redise salat 1 klaas keefirit 1 riisileib 1kiivi Lõunasöök: Õhtusöök: Kodujuustu-kanakaste 2-3 keedetud kartulit 2-3 värskelt keedetud kartulit Hakklihakaste REEDE Hommikusöök: Vahepala: Tomati-munaroog Pudru marjadega 1 viil leiba 1 klaas piima 1 virsik Lõunasöök: Õhtusöök: Kohupiima pannkoogid Mahlane kanasaslõkk 1 õun Kartulipudru murulauguga LAUPÄEV Hommikusöök: Vahepala: Müsli maasika tükkidega 150 ml puuviljajogurtit Tee või kohvi 1 klaas maasikaid Lõunasöök: Õhtusöök: Kartulisalat Broilerifileepada 1viil teraleiba 2-3 kartulit 1 klaas petti PÜHAPÄEV Hommikusöök: Vahepala:...
Luuvili (drupa) esineb roosõieliste (Rosaceae) ploomipuuliste (Prunoideae) alamsugukonnas, näiteks perekondades ploomipuu (Prunus), kirsipuu (Cerasus), toomingas (Padus), aprikoosipuu (Armeniaca) ja virsik (Persica). Ploomide luuvili areneb ühest viljalehest, viljalehe servade liitekoht on vilja pinnal näha vaona. Luuvilja perikarp on hõlpsasti jaotatav õhukeseks eksokarbiks (koosneb kutiniseerunud, vahakihiga kaetud...
SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI...
Kolm tahtevabaduse probleemi lahkavat seisukohta aga jäävad püsima ilmselt niikauaks, kuni inimesed on suutelised mõtlema, arutlema ning sõna võtma. Kui eksisteeriks ühene vastus, oleks maailm tunduvalt igavam. Dieedi 7 päevane toidumeüü Esimene päev · Hommikusöök: Kausitäis müslit. · Vahepala: Väike kobar viinamarju. · Lõunasöök: Täistera-koorikleib hummuse ja toorsalatiga, üks küps virsik . · Vahepala: 50 g pähklisegu. · Õhtusöök: Portsjon köögivilja-kanavokki koos riisinuudlite ja riivitud porgandiga. Magustoiduks viil värsket melonit, mis on maitsestatud peenestatud värske piparmündiga. Teine päev · Hommikusöök: Kaks viilu täistera-röstisepikut koos veidikese pähklivõiga, üks banaan. · Vahepala: 50 g pähkleid ja kuivatatud aprikoose. · Lõunasöök: Kausitäis müslit. · Vahepala: Klaas kiivi-mango smuutit....
piima tetrapakend leivaviil moosipurk hernekonserv kilo viinamarju küpsisepakk limonaadipudel kahvel supitaldrik nuga lusikas mitte kunagi tavaliselt matemaatika (lüh) kehaline kasvatus õppeaine unine loodusõpetus üles tõusma igav matemaatika vahetevahel ajalugu huvitav ärkama inglise keel muusika alati seen õun banaan sest ananass viinamari hernes sidrun naaber ploom melon porgand kiivi tibu suhkur liha puuviljamahl sink või muna vorstid kohvi kook virsik kartul kapsas maasikas aprikoos pirn sõrmused apelsin salat täna tomat kirss arbuus pirukas piim küpsised juust vesi moos jäätis tee sai, leib kala supp ...
Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, Siseaed-välisaed, sammas- Kasvuhooned (vilgukivist). Viridariumid: viljapuud ja portikusaiad, matusepaigad varikäigud. Korrapärase Rosaarium, potililled. Lilleärid: ilupuud. hiiemetsadega hävisid koos Rooma kompositsiooniga. Mägivillade roosid jt lilled, sh Aprikoos, virsik , ploom, langusega. terrassaiad. Aiamajad, lehtlad, introdutseeritud. Geomeetriliselt viinamari jt. pergolad ja taimevõrestikud, pügatud puud-põõsad, trepistikud. Purskkaevud, taimeskulptuurid. skulptuurid. Linnamajad ja nende...
kõrvits, pastinaak Rasvad Avokaado, oliivid, taimeõli, seemned, koorevõi*, pähklid, rõõsk koor, arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatõun Magus-hapud puuviljad Mango, kirsid, õun, virsik , ploom, aprikoos, mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort ,,Tompson", muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained...
Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiinide põhireedel: terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Oluline soovitus : pikaaegse parenteraalse toitumise korral tuleb silmas pidada vitaminide defitsiidi tekkevõimalusi ning lisada vitamiine haigete parenteraalsele toidule. Vitamiin A - RETINOOL HOOLITSEB VÄLIMUSE EEST R=CH2OOR1 = retinooli ester Üldnimetus on retinoidid. Juba vanas Egiptuses tunti kanapimedust kui toitumisega seotud haigust ja raviks soovitati maksaekstrakti. Ühendi eraldas munarebust ja võist E. McCollum ning tähistas selle A tähega, millele lisandus eessõna vitamiin. Vitamiin A ja nägemisfunktsiooni seose avastas 1935.a G. Wald. · See vitamiin hoolitseb nägemise eest · Tagab valgu- ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab li...
Samalt tootjalt pärineb ka ürdine- vürtsine Badacsonyi Keknyelü (ainult selles regioonis viljeldav haruldane aromaatne ja võrtsikas viinamarjasort), kallis (400.-) külluslik botrytis-vein viinamarjasordist Zeusz. Domaine Szeremley Riesling Selection (2005) : Rieslingi ja Olaszrizlingi segu : mineraalne Rieslingi aroom, milles laim ja aprikoos. Maitse värske, elav, mahlakas, tajutav virsik ja greip, lõpus mineraalset lubjakivist nooti. (85.-) Huba Szeremley Badacsonyi Pinot Gris/Szürkebarat (2005) : aroomis ürdid ja vürtsid, veidi virsikut ja valget pipart. Maitse täidlane, vürtsikas, selles paprika ja tüümian, koirohtu ja kollast ploomi. Pikk piprane lõpp. (110.-) Huba Szeremley Badacsonyi Pinot Noir (2004) : aroom kergelt soolakas, mineraalne, pohlanüansiga. Maitse suhteliselt õhuke, soolakalt mineraalne, selles ni pohla kui põldmarja. (100.-)...
- säilitamises arvestada järgmiste teguritega: temperatuur, niiskus, etüleeni eritumine, valgus, aroom - viljad jagada temperatuuri järgi 3 rühma - viljad jagada etüleeni tootvateks ja etüleenikartlikeks - jälgida, et laoruumis ei oleks tuuletõmmet Temperatuur mida kauem säilitada, seda täpsem temperatuur · +1...+5 kraadi salat, kapsas, porgand, peet, seller, roheline sibul, till, kartul. Õun, ploom, aprikoos, nektariin, virsik , tsitrused, pirn, granaatõun · +10...+15 kraadi melon, kõrvits, kurk, tomat, paprika. Ananass, avokaado, mango, grip · +17 +18 kraadi banaan, annoona Võimalusel hoida eraldi külmikutes, selle puudumisel mitte külmakartlikud viljad panna +5...+7 kraadi, teised jätta välja. Külmakartlikele on liigne külm halvem kui soe. Külmumise tunnuseks on viljade pehmenemine, värvuse ja maitse muutumine. Viljade kiiret riknemist soodustab ka temp. järsk kõikumine...
Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata. Külmkappi sobivad apelsin, greip, mandariin, klementiin, kiivi, sidrun, kirss, õun, pirn, kookospähkel, viinamari, virsik , nektariin, aprikoos, porgand, kartul, peet, artisokk, kapsas, lehtseller, lehtsalat, porru, roh sib. 41 Jahedat köögikappi tahab tomat, paprika, ananass, kurk, melon, mango, baklazaan, kabatsokk, avokaado, basiilik, meliss. Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta. Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse...