Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele Rukis Rukis on arvatavasti pärit VäikeAasiast. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või
Leib on vanem kui meie! Kas ikka on? Raamatu alguses kohe esimene teema on leib, mustleib ning rukkis. Eraldi on ära märgitud leiva ajalugu läbi mitme põlvkonna. Näiteks katkend: leivategemine sai alguse Vanast- Egiptusest, kus emad panid lastele kooli kaasa nii leiba kui õlut. Sealt jõudis leivaküpsetuskunst ka heeberalaste ja kreeklaste kaudu umbes 170. aastaks eKr roomlasteni, et levida järk-järgult üle kogu Euroopa. Tänapäeva leivad: Rukkileivas moodustab rukkijahu üle 90% leiva koostisest. Rukkisegaleivas on 50-90% jahu kogusest rukkijahu. Peenleivaks nimetatakse rukkipüülist keeduga valmistatud magushaput leiba. Lisanditega leibadeks kasutatakse tänapäeval aedvilju-pähkleid, kuivatatud puuvilju, liha, rosinaid, päikesekuivatatud tomateid, räimi, kartulit jne. Tera- ja seemneleivas kasutatakse mitmesuguseid seemneid ning teri umbes 8% ulatuses jahu kogusest. Nisusegaleivaks nimetatakse leiba, milles on nisujahu rohkem kui poole võrra.
siis jahu sõelumist otse poolvalmis taigna pinnale. Jahude klassifitseerimisel kasutatakse niisugust mõistet nagu jahu tuhasus. Kui viljatera pealmised kihid tera küljest maha koorime ja ära põletame, tekib tuhk - need viljatera kestad põlevad tuhaks, sellest ongi tulnud väljend "tuhasus". Mida suurem tuhasuse %, seda vähem kooritud tera, seda kiudainerikkam jahu terast jahvatamisel saab. Rukkijahude puhul on skaala selline: Rukkijahu tüüp tuhasuse % Täisterajahu minim. 0,03% madalam terve tera tuhasusest Lihtjahu maksimaalselt 2,0 Kroovjahu maksimaalselt 1,45 Püülijahu maksimaalselt 0,75 Nisujahude märgistamiseks kasutatakse numbreid. Mida väiksem number, seda vähem sisaldab jahu kiudainet ja vastupidi: mida suurem number, seda vähem kooritud tera ja seda rohkem kiudainet jahu sisaldab. Jahunumber 550 saiapakendil ei tähenda seda, et pagaritel
ukrainlased 8. Rukkileiva eelised, toitainete sisaldus. Kiudained, kaloririkas 9. Lisandid leivas (põhjustatuna ikaldusaastatest). Jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, marju, tammetõrusid, kanarbikku 10. Aganaleib esivanemate toidulaual. 11. Leivategu kui protsess. 12. Juur. 13. Juuretis 14. Taigen. 15. Küpsetamine. 16. Leib toidulaual (küpsetas perenaine, jagas peremees). 17. Rukkijahu liigid (täisterajahu, lihtjahu, kroovjahu, püülijahu). 18. Kliid, nende olulisus. Sisaldavad viljatera idu -ja toiteosakesi; meeldiv maitse.On putrude sees, müslide ja vormiroogade ja isegi pannkookide sees. B- rühma vitamiine sisaldavad ja mineraalsooli 19. Leivatootmise areng. 20. Nõuded rukkileivale. 90% rukkijahu; leiva happelisus peab olema kõrgem kui rukkipüüljahu 21. Leibade jagunemine rukkijahu sisalduse alusel. Leivad, rukkileivad,
...........................................................2 Meie Koolileivast .................................................................................3 Sissejuhatus Leiba tunti väga ammu. Muistsete egiptlaste ja foiniiklaste leivateokunst läks edasi heebrealastele, sealt kreeklastele ja umbes 170 aastat enne Kr. roomlastele. Ja nii üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamisel kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib muutuski kuni XVIII sajandini üldtunnustatuks. Siis aga siirdusid nii mõnedki suurrahvad saia juurde. Rukkileib on ka eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid. Rukkileib on igapäevane toit, seda süüakse rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. Eestis leib on rukki- või nisujahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist
Tüüp 550. On väga peene jahvatusega, värvus on puhas valge, millel kreemjas varjund. Tüüp 812. On sama tüüpi nagu nisu esimene sort, peenikese jahvatusega ja mis on saadud keskmistest jahulistest teraosadest, kliisid on vähe. Tüüp 1050. Tegemist on peenema jahvatusega ja vastab teise nisu sordile. Hulgas on rohkem kliisid. Tüüp 1600. Kliid on sellel tüübil välja sõelumata ja vastab lihtjahule, kuid sisaldab peenestatud kliisid. Rukkijahu erinevad jahud. Täisterajahu on saadud koorimata teradest. On jäme jahu ja kliirikas. Rukkilihtjahu on jämedama jahvatusega ja saadakse lihtjahvatusel. Rukkikroovjahus on enamus kliid eemaldatud. Rukkipüüli valmistatakse viljatera tuumast ja kõik olemasolevad kestakihid on eemaldatud. Nisujahu jahvatustüübid Tüüp 405. Tegemist kõige peenema tuumajahuga. Tüüp 550. On väga peene jahvatusega, värvus on puhas valge, millel kreemjas varjund. Tüüp 812
peale. Hauta kaane all madalal kuumusel, kuni tangud on täiesti pehmed (kartulid valmivad tavaliselt kiiremini). Sega poti sisu puulusikaga enam-vähem ühtlasks ja lisa vajadusel soola. Kastmeks kuumuta pannil tasasel tulel tükeldatud seapekist rasv välja ja lase pruunistuda. Puista hulka peenestatud sibul ning maitsesta soolaga. Jaga puder taldrikutesse, tee iga portsjoni keskele süvend ning tõsta sinna pekikastet. Kõrvale paku külma piima. Rukkijahuvaht I viis Vaja läheb:1 kl rukkijahu kohta arvesta 2 kl marja- või õunamahla (kui mahl on hapu, siis ka 100 g suhkrut), 1 l vett. Valmistamine: Pane morsikanguses ja -magususes mahl keema. Seejärel sega hästi kloppides juurde rukkijahu. Keeda kogu aeg segades 15–20 minutit ja jäta jahtuma. Kui rukki-mahlamass on leige, vahusta, kuni see muutub heledaks ja kohevaks. Serveeri külma piimaga. II viis Vaja läheb: 0,5 l õunamahla, 150g rukkijahu, 4spl suhkrut(maitse järgi) Valmistamine:
Bioloogia uurimus Uurimisküsimus: Kumb rikneb enne, kas sai või leib? Uurimisobjektid: Leiburi klassikaline Kirde sai (üks viil) koostisosad: nisujahu, vesi, suhkur, rapsiõli, pärm, sool ja Fazeri must taskuleib seemnetega (pool viilu) (Mõlemad olid ostetud 09.09.16) koostisosad: rukkijahu, joogivesi, päevalilleseemned, nisujahu, suhkur, rukkilinnasejahu, odralinnaseekstrakt, nisuvalk, linaseemned, seesamiseemned, pärm, keedusool, stabilisaator E466, emulgaator E482, säilitusaine sorbiinhape Hüpotees: Sai rikneb enne kui leib Katse kestus: 4 päeva (laup-teisip) Katse käik: Valisime sama suured saia- ja leivaviilu, mis olid ostetud samal ajal ja katse jaoks õhukindlasse minigrippi paigutatud üheaegselt. Hoidsime neid toatemperatuuril. Jälgisime katse käiku 1x päevas.
Pehmeks ja muredaks muutus leiba alles hiljem, pärast hapendamise avastamist, mis sai alguse Egiptusemaalt, pärisorjade juurest. Sealt liikus leivateokunst edasi juutideni, sealt kreeklaste ja roomlasteni ning lõpuks otsapidi ka Euroopasse. Uus ajajärk rukkileiva arengus saabus leivaahju leiutamisega, mil rukkikäkkidest hakkasid vormuma suured kohevad leivad. Leivaahju köeti kuusepuuga, kuna andis kõige äkilisema tule. 4. Rukkileiva koostis: Rukkijahu, juuretis, vesi Valmistada juuretis, lasta juuretisel maksimum 24h hapneda rätiku all. Võtta rusikasuurune tükk juuretisest ja segada umbes 1L käesooja veega. Rukkijahu tuleb juurde segada niipalju, et moodustuks keefiripaksune kört. Kauss tuleb katta rätikuga ja jätta sooja kohta hapnema umb 10h-ks. Küpsetatakse 250- 180’C juures umb 1-1,5h. 5. Juuretised: Kõige lihtsam juuretisesegu: pett/keefir,
Algjuuretis saab mitut moodi 1. jahust ja veest segu valmistamine; 2. emajuuretise ehk starteri lisamine, tavaliselt kasutatakse selleks käärinud juuretist või puhast juuretise kultuuri; 3. juuretise kääritamine, olenevalt kasutatud tehnoloogiast võib see võtta aega 10–30 tundi. 1. etapp Aretustsükkel Rukkileib; 11% Rukkijahu; 44% Vesi; 33% Keetu hautis; 11% Kääritamise alustamiseks on hea kasutada valmis rukkileiba. Rukkileib pannakse leige veega likku. Kui on kõrbenud osa, siis see eemaldatakse enne. Valmistatakse hautis suhtega 1 : 3 (25 g rukkijahu ja 75 g vett). Ligunenud rukkileib homogeniseeritakse ja sellele lisatakse jahtunud hautis. Käärimisaeg 5–6 tundi
loodeti maagilist abi, et kindlustada head ja viljakat aastat. Jõulude ajal küpsetati ka erilist leiba (see oli tihti seakujuline ja kandis jõuluorika nime), mis jäi lauale pühadeaja lõpuni, viidi siis viljasalve hoiule ning jagati kevadel loomadele. Uudseleiba söödi jaagupipäeva või rukkimaarjapäeva paiku. Eesti rukkileiva valmistamine 5 l sooja vett 100 g juuretist 6–7 kg rukkijahu 1 sl soola 2 sl köömneid Juuretise valmistamine: 2–3 tahket leivaviilu leotada vees, peenestada, lisada natuke rukkijahu, suhkrut ja petipiima, segada vedela pudru taoliseks, hästi läbi kloppida, riputada peale natuke rukkijahu; hoida rätiga kaetult soojas kohas kuni kaks päeva; valmis juuretist võib hoida külmikus. 1 klaasile täistera-nisujahule lisada 1 klaas vett; iga 24 tunni järel pool segust ära
ovaalse kujuga leivad. Need kerkisid ja küpsesid parajalt kuumas ahjus, pealispinnale moodustus krõbe koorik. Pärast ahjust välja võtmist niisutati leivakoorikut veega ja seejärel kaeti rätikuga. Selliselt küpsetati taluperes leiba kord nädalas või kord kahe nädala tagant. Tänapäeval küpsetatakse leiba iga päev, kuid leiva valmistamisel järgitavad traditsioonid on samad, mis on kestnud läbi ajaloo ja kujunenud välja aegade jooksul. Rukkijahu kui leiva põhitooraine Rukkijahu valmistatakse neljas sordis (alustades kõige jämedamast jahusordist) 1. rukkitäisterajahu, 2. rukkilihtjahu, 3. rukkikroovjahu, 4. rukkipüülijahu. Rukkitäisterajahu saadakse terve koorimata tera ,,jämedal" jahvatamisel. See on kõige kliirikkam jäme jahu, mis on hallikasvalge värvusega. Kasutatakse täisteraleibade valmistamisel. Rukkilihtjahus on kliid eemaldamata, jahvatus on rukkitäisterajahuga võrreldes natuke peenem. Värvus on hall, kliiosakesed on näha
Toodetakse neile: · Pehmet toitu, ntks: konservid, pasteedid, vorstid · Kuivtoit, ntks: krõbinad, kondid, närimispulgad, delikatess/snäkid · Väljapaneku esitus tundus loogiline · Hinnasildid mis avaldusid: Valge hinnasilt, kollane hinnasilt, roheline hinnasilt · Kõige rohkem märgistusi leidsin kassi-ja koera toidult, kus siis olid peal märgid - tagab hea karvakasvu, hea seedimisele, tugevdab hambaid jne. Jahud Esitatud on: · Nisujahu, Täistera nisujahu, Rukkijahu, Odrajahu Firmad mis toodavad: · Tartu Mill, Veski Mati, Sunnuntai, Minu · Väljapaneku esitlus oli liigitatud vastavalt kas siis oli nisujahu, täistera nisujahu, rukkijahu või odrajahu. Erinevate firmade pakkumised üksteise kõrval. · Hinnad olid kõik valged, see tähendab tavahinnaga tooteid. Küpsetuspulbrid Esindatud on: · Muffinipulbrid, pitsapõhja pulber, Juubeli tordipulber, keeksipulber, plaadikook ja pannkoogijahu Firmad mis toodavad: · Vilma, Tartu Mill
Jahud Veski Mati Pitsajahu Koostis: nisujahu,durum nisujahu,emulgaator E427,sool,suhkur. Tootja:Balti Veski AS Tootjamaa:Eesti Veski Mati Tatrajahu Koostis: pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Mitmeteravilja jahusegu Koostis: nisujahu,päevalilleseemned,purustatud maisiterad,linaseemned,purustatud kaeraterad,odralinnasejahu,hirss,suhkur,emulgaator E472,sool Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati rukkijahu Koostis: täisterajahu,valmistatud rukkist. Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati odrajahu Koostis: koostis pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Kalew nisujahu Koostis: kõrge kvaliteediga nisujahu Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti nisujahu Koostis: nisujahu tüüp 405 Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti rukkijahu Koostis: pole kirjas Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Pere Kamajahu Koostis: rukis,nisu,oder,hernes.
Rukkileiva väärtust tõstavad B-grupi vitamiinid. Rukkileib on suurepärane kiudainete allikas. Kiudained puhastavad ja hooldavad soolestikku ning soodustavad seedimist. Toitaineid 100 grammis rukkileivas Vesi 37,3 g Kalorsus 258 kcal Valgud 8,5 g Lipiidid 3,3 g Tuhk 2,5 g Süsivesikud 48,3 g Kiudained 5,8 g 9. Lisandid leivas (põhjustatuna ikaldusaastatest) Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka lisaks aganatele jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu-urbi ja isegi kanarbikku. Näljaaegadel sõtkuti taigna sisse tambitud ohakaid, nõgeseid, varsakapju, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm. 10. Aganaleib esivanemate toidulaual Aganaleib kujunes 16.–17. saj eesti talurahva igapäevaseks leivaks ja püsis sellena kuni 19. saj keskpaigani. Aganaid tambiti leiva lisandiks
Keel ja kõne: Laps kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu. Matemaatika: Laps teeb vahet suurel ja väiksel ning paneb need ritta. Kunst: Laps voolib leiba. Liikumine: Laps tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu. Muusika: Laps kuulab laulu leiva küpsetamisest ja oskab kaasa teha liigutusi. Päeva temaatika Leib Vahendid Jutuke leivast. Paberist välja lõigatud suured ja väiksed leivaviilud. Pruun plastiliin ja plastikpulk. Rukkijahu ja rukkileib. Pildid erinevatest leibadest. Plaat lauluga ,,Leiva küpsetamine". A1 paberid, värvilised pliiatsid. Ettevalmistus/eeltöö: Lastepoolne Lapsed peavad välja uurima, millist leiba nende peres süüakse. Õpetajapoolne Õpetaja on välja otsinud jutukese leivast.Õpetaja valmistab suured ja väikesed paberist leivaviilud. On välja otsinud ja printinud pilte leibadest. On samuti välja otsinud laulu leiva küpsetamisest ja mõelnud sellele juurde liigutused. Organiseerimine
Õhtul 1 l käesooja vett (võtan kraanist sooja vee) Eelmise korra juuretis 6 dl rukkijahu Lisan juuretisele vaheldumisi leiget vett ja jahu, segan. Jääb suhteliselt vedel kört. Katan pealt toidukile või rätiga ja jätan ööseks hapnema. Kui võimalus siis soojemasse kohta kui mitte siis tavalisele toatemperatuurile. Hommikul lisan kördile 6 tl soola 2 dl suhkrut 13 dl rukkijahu (paar dl võib asendada linnasejahuga) Soovi korral seemneid ! Panen kõrvale veidi juuretist järgmiseks korraks ! (umbes 4 spl). Vooderdan leivavormid küpsetuspaberiga ja jagan taigna kahte vormi. Vormid täita poole või kolmveerandi ulatuses. Silun pealt märja käega või vette kastetud lusikaga, muidu kargab kogu tainas käe külge. Siis raputan peale linaseemneid või muud head kraami. Jätan kerkima rätiku alla, kuni taigen on võrdselt ilusaks mulliliseks kerkinud (olenevalt
Kadrioru Saksa Gümnaasium SOOME TOIDUD Tallinn Soome toitude hulgas leiame rohkesti meilegi levinud toite, iidsetest aegadest alates rakendatud toiduvalmistamisviise ja omaseid toiduaineid - rukkijahu, pohlad jm. Soomlased tarvitavad toiduks rohkem kala kui meie, sest oma tuhande järve tõttu on nad mageveekaladega paremini varustatud. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Tunda on rootsi mõju: kuivikleivad, rikkaliku kattega võileivad ja leelises leotatud kalad on
ODER · Odrakruup · Lõuna- eesti tang · Peentang( odratang) · Odrahelbed · Ei ole hea küpsetamiseks, kuna sisaldab vähe kleepvalku KAER · Ämbritäis kaeru teeb terveks! · Sisaldab palju kiudaineid · 100g kaerakliides on kiudaineid 36g( teistes u 25-30g) · Sisaldab Kaaliumi 4x; magneesiumi 7x; kaltsiumi 2x rohkem, kui nisujahu · Tõhus ravitoiduaine optimaalse toitainete koguse poolest RUKIS · Rukkitang · Rukkihelbed · Rukkijahu Rukkipüül tüüp 815- eraldatud kestad ja idu (3%), peeneteraline, hallikas Rukkikroov tüüp 1370- osaliselt eraldatud kestad ja idu (15%), ebaühtlane, helehall Rukkiliht tüüp 1740- osaliselt eraldatud kestad ja idu (15%), jämedam, hallikas Rukki täistera tüüp 1800- koorimata teradest ,kliide rikas, jäme jahu, hall TATAR · Tatraterad- kroovitud tangud ja purustatud tangud · Tatrahelbed · Tatrajahu
• Vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel • Rukkisaagi kõige ohtlikum vaenlane on seen tunglatera • Rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult, jahvatatuna helvesteks või jahuks • Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide ja mineraalainete (B-vitamiinid, fosfor, raud, magneesium ja tsink) küllusega ja suure kiudainete sisaldusega • Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde vähendades rasva osakaalu toidus • Rukkitang • Rukkihelbed • Rukkijahu Rukkijahu erinevused nisujahust: suur looduslike suhkrute sisaldus, ei sisalda kleepvalku, sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, madalam tärklise kliisrerdumistemperatuur • K, P, Mg ja B12 vitamiin ODER • Esimene teravili, mida kasvatama hakati • Kama, tangu- ja verivorstid, odrajahu- ja kruubipuder ning odrakohvi • Külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda • Suurim odratootja on Venemaa • Tangained odrast: odrakruup,
Terade jahvatamiseks kasutatakse : 1. madal- ehk lihtjahvatus eesmärgiks on kätte saada töötlemise lõppprodukt (jahu) ühekorde jahvatuse tulemusena. Madaljahvatuse alaliikideks on: · lihtjahvatus jahuks jahvatatakse kogu tera koos kesta ja iduga. Saagiseks on 99,5% terade kaalust ja jahu koosneb jämedatest ning ebaühtlastest terakestest. · Ülesõelajahu kasutatakse nisu- või rukkijahu jahvatamisel. Terad puhastatakse lisanditest; osaliselt kõrvaldatakse kestad , idud ning jahvatatakse. Jahu konsistents pehmem ja terakeste suurus ühlsem. Rukkijahu saagis 95%, nisujahul 96% · Kroovjahvatus kasutatakse kroovitud rukkijahu saamiseks. Jahust eemaldatakse 10-12% kliisid.saagis on 87% · Püülijahu jahust eemaldatakse kliisid 20%. Saagis on 63 %. Rukki jahvatamisel
Rukist hakati kasvatama umbes 400 a eKr. · Ka Eestis hakati kasvatama palju hiljem kui nisu ja otra · Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel · Rukist kasvatatakse Põhjamaades ja Eestis peamiselt leivajahu saamiseks · Mujal maailmas kasutatakse rohkem loomasöödaks · Rukkist aetakse ka viskit ja vahel viina Rukkist saadavad tangained · Rukkihelbed Rukkihelbed · Rukkitang · Rukkijahu kasutatakse leiva küpsetamisel. Rukkijahu Aitäh kuulamast!
• Antioksüdant C-vitamiin: • *tugevdab kapillaare • *soodustab organismi varustamist hapniku ja toitainetega • *soodustab ta kollageeni tootmist nahas ja tugevdab luid • * kaitseb organismi vabade radikaalide kahjuliku mõju eest. • *tugevdab organismi immuunsüsteemi ning seda tarvitatakse külmetushaiguse ennetamiseks profülaktilistel eesmärkidel. • Folaat • B6-vitamiin Kasutamise võimalus grupitoitlustamise pidupäeval 1.Eelroog: Rukki-kartulipõhjalkilupirukad: rukkijahu,kilufilee,keedukartulid,searasv,muna hapukoor. Tapas-stiilis kartulid tomatikastmes: kartul,tomatid,küüslauk,sibul,tshilli- ja paprikapulber. 2.pearoog *Liha või kala kõrvale lisandina ahju-või keedukartul, kartulipüree * KIHILINE KARTULIVORM PAPRIKA JA BAKLAŽAANIGA Kartul, baklazaan, tomat, pune, küüslauk 3.Magustoit • KARTULI-BROWNIE KREEKA PÄHKLITE JA JÕHVIKATEGA: Tume shokolaad, rukkijahu, keedukartul, jõhvikad, kreeka pähkel Kokkuvõte
Rukkijahuvaht, odrajahuvaht Mannavaht Pannkoogid ( tatrajahu, tangupudru) Kohupiimakook Marjavaht e marjalumi Õunakook Mahlatarretised Kaneelirullid Leivasupp(marjadega, puuviljadega) Karask Leib Seenepirukas Rabarbarikook Värsked puuviljad, piimakisell, karamellikisell, ahjuõunad Sepik, pidusai, pärmitaignast plaadipirukad, kartulisaiad, kringel, mulgi korv, pannleib, moosi piirak, kohupiima korp Leib Hapendatud rukkileib – naturaalselt kääritatud. Leiva koostisesse kuulub rukkijahu, vesi, juuretis, sool. Tihti soola ei lisatud, leivakõrvane oli soolane. Lihaleib, silguleib, muude lisanditega leib Sepik, sai, rohekm pühade-ja pidupäevatoit Salatid, suupisted Kartulisalat, põldoasalat, kilusalat, rosolje, seenesalat, klopitud kurgisalat Sült, keel tarrendis, maksapasteet, kamararulaad, lihapallid kastmega, verikäkk, silgud, soolatud räimed, äädika räimed, marineeritud ; praetud räimed, kuivatatud kala, heeringas hapukoorega, kala tarrendis, kilu või
juuretise ning pärmi osakaal suur. Koorikleibadel on palju maitseid. Erinevaid maitseid saadakse seemnete ja linnasejahu lisamisega. 2 TOOTJAD EESTIS Eesti Pagar Leibur Fazer 3 SORTIMENT Rukkitasku Rehe koorikleib Teratasku Rukkipala Rännumees Kaerasüda 4 KOOSTISOSAD Rukkijahu Kuivpärm Soe vesi Soovi korral ka seemneid või köömneid 5 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eestipagar.ee/tooted/leiva-saiat ooted/koorikleivad http://www.leivaliit.ee/wp-content/upload s/2011/11/1191490949.pdf 6 TÄNAN KUULAMAST ! 7
Kasutatakse täistera-, segaleibades, mille sisu on halli värvusega. Tüüp 1600- Hallikas, kollaka varjundiga. Sisaldab kliisid ja kõige rohkem tuhka. Kasutatakse täisteraleibade valmistamisel. Sortidesse on nisujahu jagatud endospermi- ja kliisisalduse põhjal. 5. Mille alusel jagatakse nisujahu tüüpidesse, mille alusel sortidesse? Tüüpidesse jagatakse nisujahu mineraalaine ja kleepvalgu sisalduse järgi. Sortidesse jagatakse endospermi ja -kliisisalduse põhjal. 6. Rukkijahu sordid Rukkipüüljahu, (tüüp 815) - suurem osa kliisid on eraldatud, peeneteraline, valge värvusega, hallika või kreemika varjundiga. Kasutatakse peenleibade valmistamiseks. Rukkikroovjahu, (tüüp 1370) - kliid on osalisel eemaldatud, hallikasvalge või hallikaskreem. Kasutatakse rukkikroovleibade ja juuretise valmistamiseks. Rukkilihtjahu, (tüüp 1740) - kliid on kõrvaldamata. Värvuselt hall, kliiosakeste tükikestega. Kasutatakse rukkileibade valmistamisel.
(päevalille-,lina-ja seesamiseemned) nisujahu, suhkur,rukkilinnasejahu, keedusool (1,1%), pärm 1 portsjonis (1 keskmine viil on 38g): Energiasisaldus 471kJ/110kcal, Valgud 4,2g, Süsivesikud 11,7g millest suhkruid 0,8g, Rasvad 5,4g millest küllastunud rasvhappeid 0,1g, Kiudaineid 2,7g, Naatrium 0,2g 17.09.2013 - 310g 79 senti AS Eesti Pagar, Paide, Tööstuse 34, 72720, Tel: 38 49 260, e-mail: [email protected], www.eestipagar.ee Kodupaiga rukkileib Rukkijahu (5,1%), joogivesi, rukkilinnasejahu, nisujahu, suhkur, keedusool (1,2%), pärm, linnaseekstrakt, paksendaja: guarkummi, emulgaator: E482 1 portsjonis (1 keskmine viil on 32g): Energiasisaldus 290kJ/67kcal, Valgud 2,1g, Süsivesikud 14,2g millest suhkruid 0,7g, Rasvad 0,5g millest küllastunud rasvhappeid 0,1g, Kiudaineid 1,7g, Naatrium 0,15g 14.09.2013 - 390g 75 senti As Eesti Pagar, Paide ,Tööstuse 34, 72720, Tel: 38 49 260, e-mail: [email protected], www.eestipagar.ee
Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks. Väga hästi sobib maitsestada liivateega kohupiima, kodujuustu ja nisu-, odra-, rukkijahu putrusid ning riisi- ja maisitangu maitsestamiseks. Loomulikult sobib liivatee paljudele köögiviljatoitudele, eeskätt kõrvitsale, kabatsokile, kurgile ja seentele. Oleme harjunud liha ja kala marinaade valmistama üksnes loorberi ja pipra lisamisega, kasutada võiks julgemini maitsetaimi, eeskätt jänese-, lambaliha marineerimisel.
Vladislav Tsõpov Viktor Gorshkov 03.05.09 Sissejuhatus Rukkileib on eestlaste jaoks oluline toiduaine Leib on juuretise abil, hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks Leiva keemiline koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva Organismile väga vajalikud mineraalained (K, Mg, Fe, P) B-grupi vitamiinid Tootmisprotsess Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise I etapp: on naturaalselt kääritatud rukkijuurtise valmistamine II etapp: keedu valmistamine III etapp: taina tegemine IV etapp: leiva küpsetamine V etapp: jahutamine Meie Koolileib
kalamarjakook, haugimari. 9.Silk-soolaräim. 10.Rõõskapiima kasutati hapupiimaga, võid peaaegu ei kasutatudki, koort kasutati jõukamates taludes. Piimatoidud olid kruubipuder,piimasupp klimpidega,kartulipudrusupp,piimasupp munaga,rõõsa ja hapupiimasupp,hapupiimapudi,ternespiimavorm kartulite ja räimedega,kohupiim köömnetega,sõirasupp. 11.Munatoidud olid: härjasilmad,munapuder,munaroog,munavõi,kartuli d munahüübes. 12. Teraviljade kasutamine. Tehti kama,rukkijahu. 13.Kanepiseemnetest valmistati,mida määriti leivale ja pandi suppide peale,kanepipiim oli piima aseaine, kanepitoidud olid toitvad ja ja maitsvad. 14.Aedviljadest tarvitati naerist,hiljem kaalikat, ja hapukapsaid,hiljem tuli ka kartul kasutusele. Hapukapsasupp lihaleemega,naadisupp,värskekapsasupp piimaga,värskekapsasupp,kapsataimesupp,naerisu pp,kartuli-tangu supp piimaga,aedviljasupp,ahjunaerid,praetud kaalikad,kaalikapuder,porgandipuder,hautatud porgandid,peedipuder,ahjukapsad,mulgi
*****UDMURDI RETSEPTID***** UDMURDI PEREPETSID: Tainas: 2 muna, 250 ml vett, maitse järgi soola, 2,5 dl rukkijahu ja 2,5 nisujahu. Täidis: 500 g keedetud sealiha ja 300 g kapsast, 100 g hakitud rohelist sibulat, 100-250 g sealiha keeduleent, 6-10 muna. Valmistamine: Veeretada jahust, munast, veest ja soolast kuulikesed, rullida need õhukeseks ja vormida korvikesed. Keedetud sealiha ja tükeldatud kapsas ajada läbi hakklihamasina, lisada sibul ja sealiha, keeduleem ning munad. Segada korralikult läbi. Kanda täidis lusikaga korvikestesse. Seejärel lähevad perepetsid ahju.
Kristel Reinsalu referaat Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 920 kJ (220 kcal); valgud 5,5 g; süsivesikud 47,3 g, millest suhkruid 3,3 g; rasvad 1,0 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 5,0 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 40 g) sisaldub: energia 88 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,4 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (7% GDA); kiudained 2,0 g (8% GDA) Isa peenleib Netomass-730 g, 350 g Koostis-rukkijahu, vesi, nisujahu, pärm, keedusool (1,1%), odralinnaseekstrakt, paksendaja E412, emulgaator E472e. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega. Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 945 kJ (226 kcal); valgud 5,4 g; süsivesikud 46,7 g, millest suhkruid 3,5 g; rasvad 0,9 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 4,6 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 32 g) sisaldub: energia 72 kcal (4% GDA); suhkur 1,1 g (1%
Leiva tegemine Kalla juuretis mahukasse kaussi ning lisa sinna liiter käesooja vett ning niipalju leivategemise jahu, et taigen oleks hapukoore paksune. Aseta rätik kausi peale ning pane see 24 h sooja kohta. Kõige parem jahu Veski Matti rukkijahu või mõne taluniku käest soetatud. Leiva hapusus sõltub serllest, kui kaua juuretis kausis seisab. Keskmine on 24 h. Nüüd tõsta pisike osa juuretisest topsi ja pane see külmkappi. Plastkaane sisse tee augud, et juuretis saaks õhku. Ülejäänut hakka mätsima. Lisa 3 tl soola ja 150 g suhkrut. Siis seemneid (kõrvitsa-, päevalille-, linaseemneid, rosinaid, seesamiseemneid). Kõige lõpuks lisa jahu nii palju, et taigen oleks parajalt paks
ketshupi ja majoneesi marinaadid. Taimeteedest ja muudest jookidest naistenõges, oblikas, rabarber, punane ristik, kange alkohol, must tee, soodaveed ja õlu. Kasulikud toiduained: Haug, hõbeahven, lõhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell. Sojajuust, sojapiim, linaseemne - ja oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kõrvitsaseemned, kikerherned, mustad ja rohelised aedoad, läätsed. Tatar, idandatud nisust leib, riisikoogid, sojajahuleib, kaera-, riisi-, rukkijahu. Aedviljadest brokkoli, artitshokk, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, peet, sibul, naeris, mädarõigas, porgand, petersell, porrulauk, salat, spinat, võilill. Puuviljadest ja marjadest ananass, aprikoosid, greip, jõhvikad, kirss, murakad, mustikad, ploom, rosin, sidrun ja viigimarjad. Maitsetaimedest ingver, küüslauk, melissid, odralinnaseekstrakt, sojakaste. Vürtsidest ja lisanditest sinep. Taimeteedest aaloe, zhennzhenn, ingver, jalakas, kibuvits, kummel,
.. ) 3. lindikujulised - taignaribad , pessa keeratud ( tagliatelle , papardelle ... ) 4. plaadikujulised - lasagne 5. vigurtooted - erikujulised tooted ( fusili ... ) 6. täidetud pastatooted - erinevate täidistega Maailmas tuntakse üle 300 erineva nimetusega pastatooteid . Pasta kooslused : -100% durumnisujahust , ei lisata muna . - osaliselt durumnisujahu + osaliselt tavalist nisujahu , lisatakse muna . - 100% tavalist nisujahu . Madalama kvaliteediga pastatoodete puhul lisatakse ka rukkijahu või odrajahu . Pasta on tumedam aga tervislikum Pasta toiteväärtus : Pastatoodetele on omane: - kõrge energiasisaldus - vähene proteiinihulk - rasva vähesus - vitamiinide ja mineraalsoolade tagasihoidlikus - rohke kaaliumi sisaldus - kerge seeditavus Pastat võime nimetada tervislikuks ja tasakaalustatud toiduks ! Kasutusviisid Pastast on võimalik teha erinevaid roogi : salateid, suppe, lasanjet, vormiroogi, pizzasi ja pirukaid, täidetud pastat, plaadikooke, sufleesid jne.
· Koostis ja jahu klass sõltub jahuliigist ja jahvatusastmest · Kõrgema kvaliteediklassi jahu on: tärklise ja suhkrurikkas, sisaldab vähem rasva, tselluloosi, mineraalaineid, lämmastikaineid Terade jahvatamiseks kasutatakse: 1. Madal- ehk lihtjahvatus eesmärgiks on ühekordse jahvatuse tulemusena saada jahu 2. Kõrg- ehk sordijahvatus mitmekordne jahvatus kõrgemad nisujahu sordid. Terade jahvatamine järk-järgult. Jahu liigid ja kvaliteediklassid 1. Rukkijahu · Rukkipüül värvuselt valge sinaka varjundiga, kõige peenem jahvatus · Rukkikroovjahu värvuselt hallikas valge, jämedama jahvatusega kui püül · Rukkilihtjahu värvuselt hallikasvalge, jämedam kui kroovitud jahu, nähtavad kestaosakesed · Täisterajahu kliirikas jäme jahu. Värvuselt hallikas valge kliiosakeste ja purustatud tuuma tükikestega täisteraleivad Uuri millest koosneb kamajahu !!!! Nisujahu liigid:
või 0,005 0,7 0,00 81,5 0,00 0,9 0,00 kanapuljongipulber 0,002 0 0,00 0 0,00 0 0,00 suitsupeekon 0,012 13 0,00 27,3 0,00 0 0,00 sibul 0,01 1,2 0,00 0,2 0,00 4,8 0,00 must pipar 0 0,00 0 0,00 0 0,00 rukkijahu 0,015 10 0,00 2,3 0,00 52 0,01 nisujahu 0,03 9,9 0,00 1,7 0,00 63,6 0,02 täisteranisujahu 0,02 11 0,00 3,2 0,00 54,5 0,01 presspärm 0,005 11,4 0,00 0,4 0,00 1,1 0,00 vesi 0,05 0 0,00 0 0,00 0 0,00
Fileetükkidena või tervete fileedena. Väikesi kalu, massiga alla 300 g, võib praadida tervelt. Suuremad kalad praetakse portsjontükkidena Ka la de m a its e s ta m ine Sool, sidrunipipar, must ja valge pipar, aedharakputk , till,petersell, kuid harilikult kasutatakse ainult soola ja pipart. Kala võib maitsestada ka marinaadiga enne või pärast praadimist. Kalade paneerimine Paneerimiseks kasutatakse: nisu, rukki või maisijahu; munasegu ja nisu või rukkijahu; riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivjuustu; Kalade hautamine Kasutatakse kõvema lihaga kalasid, n: haug Hautamisnõusse lisada kalaleent/ vett poole kõrguseni Lisada maitseköögivili ja maitseained Hautada 20 30 min. Hautamisleem sobib kastmeks. Praetud kalaroad Portsjontükkidena, fileedena, tervetena Väheses rasvas või fritüüris Naturaalselt, paneeritult Taignasse kastetult Küpsetatud kalaroad Küpsetatakse: Tervelt Fileedena
valkudest ja sõltuvad viljast. Inimese toiduvalguna ei ole nad täisväärtuslikud, sest neis on liiga vähe mõningaid asendamatuid aminohappeid. Prolamiinides on vähe Lys, aga ka Thr ja Trp. Gluteliinid on aminohappeliselt koostiselt paremini tasakaalustatud, kuid ka neis napib Lys ja Met. Seega tuleks toiduvalkude seisukohalt eelistada neid teravilju, milles on rohkem albumiine ja globuliine (tatar, kaer) am.happed - kile Jahu omadused, liigitus Rukkijahu: · Täistera rukkijahu kestad ja idud jäävad eraldamata · Rukki lihtjahu alles ¼ kestadest ja idudest · Rukki kroovjahu 1/6 · Rukki püül 3% Nisujahu: liigitatakse mineraalainete sisalduse järgi (tuhasus) kuueks tüübiks: 1. tüüp 405, kõige väiksema tuhasisaldusega, tuhasus kuni 0,5 protsenti, valge, peene jahvatusastmega 2
Analüüs: Minu arvates avakaado on parem kuna seal on ikka tunduvamalt rohkem kaloreid kui ka rasvu. Aga brokoli on selle pärast parem et seal on rohkem valke. Kaerahelbed Nisuhelbed Kalorsus 364.6 kcal Kalorsus 325,3 kcal Analüüs: Mõlemad on meie jaoks vägagi kasulikud . Kuna mõlemasdt saab palju vajalike aineid. Nisujahu Rukkijahu Kalorsus 328,3 kcal Kolorsus 328,1 kcal Analüüs : Mõlemad on minu arvates täiesti võrtsed Täisteraleiab Peenleib Kalorsus 233 kcal Kalorsus 234 kcal Analüüs : Eeldan et täisteraleib on on kasulikum kuna sealt saab rohkem valke ja vitamiine Täisterasepik Nisukukkel
- tolmu süttimistemperatuur oleneb tema olekust ( kas aerosool või aerogeel) - aerosooli süttimistemperatuur on aga alati kõrgem kui aerogeelil, et põlevaine kontsentratsioon aerosooli mahu ühiku kohta on sajad korrad väiksem kui aerogeelil Tolmu isesüttimistemperatuur Isesüttimistemperatuur,oC tolm aerogeel aerosool tubakas 205 988 puidujahu 275 775 rukkijahu 245 660 Tolmu-õhu segu süttimiskontsentratsiooni piirid - aerosooli süttimine tekib ainult siis, kui tema kontsentratsioon on süttimiskontsentratsioonide piirides -minimaalse kontsentratsiooni tuleohtlike tolmu sisaldumine õhus, mis võimaldab põletiku selle teatud süüteallikaga, nimetatakse alumise süttimise kontsentratsiooniga ja oleneb dispersiooniastmest, niiskusest ja tolmu tuhasisaldusest - ülemised süttimiskontsentratsioonid on tolmudel nii
· Hommikul soojendati suppi. · Päeval hammustati niisama leiba, saia, võid. · Õhtuks oli alati puder, kas siis kartuli- või tangupuder ja ahjuliha. · Kõrvale joodi hapupiima. Pühapäev · Hommikul soojendati kartuliputru, süüdi leiba, saia, võid. · Kõrvale joodi viljakohvi või võipiima. · Päeval keedeti hapukapsasuppi, mida söödi 3 korda. Pühapäeva lõunaks, õhtuks ja esmaspäeva hommikul. Rukkileib · 7-8,5kg rukkijahu · 5l vett · Juuretist · soola Leivaga seotud uskumused · Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba, pere lagunemist · Kes lõikas sooja leiba, sellel purunes leivaõnn. · Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast enne tükikese ära, et mitte oma leivaõnne ära anda. Leivaga seotud uskumused · Pätsi ei pandud lauale lõigatud ots ukse poole leib võis majast välja minna.
Kalorsus 100 g kohta 200 kcal Kalorsus 100 g kohta 31 kcal Analüüs: Nendest on kasulikum Brokkoli , kuid siiski on mõlemad väga kasulikuid köögiviljad. Kaerahelbed Nisuhelbed Kalorsus 100 g kohta 364.6 kcal Kalorsus 100 g kohta 325.3 kcal Analüüs: Helbed on mõlemad väga kasulikud kuna need on ühed suurema süsivesiku ja valgu sisaldusega toitained. Nisujahu Rukkijahu Kalorsus 100 g kohta 328.3 kcal Kalorsus 100 g kohta 328.1 kcal Täisteraleib Peenleib Kalorsus 100 g kohta 233 kcal Kalorsus 100 g kohta 234 kcal Analüüs: Ise eelistan peenleiba kuid mõlemad on siiski põhimõtteliselt sama kasulikuid kuna toitainete % on võrdsed. Täisteralepik Nisukukkul Kalorsus 100 g kohta 249 kcal Kalorsus 100 g kohta 246 kcal
Leiburi tooteid tuntakse heast maitsest ja kõrgest kvaliteedist Toorained, mida kasutatakse Rukis Nisu Kaer Oder Täisterajahu Vesi Juuretis Pärm Linnased Seemned Rasvained Suhkur Sool Lisaained Leiburi peenleivad Leiburi Tallinna peenleib on Eesti armastatuim leib. See on küpsetatud ainulaadse retsepti järgi loomulikul viisil, kiirustamata. E-ainete vaba. Koostis:rukkijahu, vesi, nisujahu, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), köömned; traditsiooniliselt kääritatud juuretisega Leiburi peenleivad Isa peenleib: Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega mahedamaitseline köömneteta peenleib. Koostis: Rukkijahu, vesi, nisujahu, pärm, keedusool (1,1%), odralinnaseekstrakt, paksendaja E412, emulgaator E472e. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega. Erinevad rukki-ja segaleivad
- jääsalat - bataavia salat - paksoi 8. Milline on happeline vahend - pH 0 5,9 - pH 6 8 - pH 8 10 9. Sõna ,,soodusmüük", ,,allahindlus" kasutatakse: kui kaupu on tavalisest rohkem seisma jäänud kui allahinnatud kaup on pidevalt müügil kui müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast 10. Aerosoolid - kahjustavad keskkonda - ei kahjusta keskkonda - kahjustavad vaid deodorandid 11. Millise jahu liik on spelta? - nisujahu - rukkijahu - riisijahu 12. Mis on märgi nimi? - pakendi tootja on ühinenud rohelise punkti süsteemiga - märgi järgi tunneb ära kaupluses keskkonnasõbralikud tooted - tegemist on piirkondliku ökomärgiga 13. Millist jahu nimetatakse grahamjahuks? - peenikest, valget jahu - rukki- ja nisujahusegu - täisterajahu' 14. Milliste vahenditega puhastatakse akrüülvanne? - neutraalsed - happelised - leeliselised 15. Millise juustu alla kuulub Feta?
Toiduaine g Suhkur 100 Maisihelbed 86 Mesi, pulgakomm 81 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Kama 68 Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67 Tatar, kaerakliid, kreeker, rukkijahu, rukkihelbed 66 Neljaviljahelbed, linnased 65 Grahamjahu, nisuhelbed 64 Kuivatatud õun, ploom & ananass, küpsis, kaerahelbed 63 Aprikoos, kuivatatud 61 Shokolaad, õuna-, ploomimoos 56 Kartulikrõpsud 55 Kondenseeritud piim , suhkruga, halvaa 54
põhjalikult keeva veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus leivategemise nõu. Leivategemise eelõhtul toodi aidast vakaga jahu ning leivanõu tuppa sooja, et leivatainas kiiremini käärima hakkaks. Sooja toodi ka juuretis (hapu tainas eelmisest leivataignast). Hapu leivatainas Kõigepealt valati leivakünasse toaleiget vett. Sellesse peenestati leivajuuretis ning siis segati puumõla või -kulbiga kuiva rukkijahu, nii et tainas oli parajalt paks. Ühe liitri vee kohta läheb tavaliselt head kuiva jahu 1,5 - 1,7 kg. Sellest kogusest segati taignaks esialgu vaid pool. Valmis tainas tehti käega pealt hästi siledaks, riputati paks jahukord peale ning kaeti puhta rätiku või linaga. Künale asetati kaas ja jäeti siis sooja kohta hapnema. Külmal ajal pandi kaanele veel sooje riideid, et tainas ei jahtuks. 8
Sajandeid oli leiva küpsetamine käsitöö. Põldu hariti Eestis kuni 19. sajandini harkadraga, seejärel mindi üle hõlmadrale. Sirbi kasutamisest loobuti ja vikat võeti appi möödunud sajandi keskel. Vesiveskeid hakati rajama 13. sajandil ja tuulikuid ehitama 12.–13. sajandil. 19. sajandil tekkisid ka esimesed mehhaniseeritud leivatehased. Suurem üleminek toimus peale Vene okupatsiooni 1940. aastal. Siis toimus üleminek ainult tehases toodetud leivale. Pärast iseseisvumist on rukkijahu jahvatatud Eesti viljast, nisujahu aga ostetakse läänest. (http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva-ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf ) Vaadates leiva ja saia tootmist vahemikul 1990-2007, siis on see langenud üle kahe korra. Kui 1990 aastal toodeti 151 tonni, siis 2007 ainult 74 tonni saia ja leiba. See näitab selgelt, et leiva osakaal meie toidulaual on sootuks teise tähenduse saanud. Varasemalt osteti leiba kõhutäiteks, täna on selle osatähtsus meie toidulaual vähenenud
Tuunikala laotada taignale. Segada muna, koor, sool, valge pipar ja till ning valada taignale. Riivitud juustu võid segada kas koore-muna segu hulka või raputada kala peale enne segu valamist või siis pärast segu peale raputada Küpsetada 225 kraadi juures 30 minutit ahju allosas. Sellest kogusest saab suure plaadi Head küpsetamist! LOVIISA: 1. LEIB Juuretis: 500 ml keefirit 3-4 viilu rukkileiba 200 g Veski Mati rukkijahu Kääritada rätiku all paar päeva, olenevalt, kui soojas ruumis juuretist hoida, vahepeal paar korda segada. Mass peab hakkama kihisema ja hapult lõhnama. Tainas: 500 ml käesooja vett Kanamunasuurune tomp juuretist (kui juuretis on vedel saanud, siis ca 4 spl) Rukkijahu parasjagu nii palju, et tainas segades lurtsuma hakkab. Lasen 1 ööpäeva tainal veel hapneda, siis lisan soola, suhkrut, köömneid, linaseemneid ja päevalilleseemneid. Tainas peab olema kohev, tihedalt mulliauke täis
rasvaga. [] Ainult pühadeks või pidudeks pandi sealiha ahju või kerisele küpsema. Tavaliselt tehti lihatoite pühapäeviti. Sööjatele jagas peremees liha jaopärast, pühade ja pidude ajal võis süüa isu järgi. [] Vana tava järgi pandi lamba- ja seaverd odrajahust käkitaigna sisse Põhja- Eestis ja saartel hoiti korraga suuremas koguses tehtud verikäkitagent või valmisvoolitud käkke kuivatatult. Värsket verd on lisatud ka odrajahust karaskitaignale. Kui kasutati rukkijahu, nimetati samasugust toitu verileivaks. [] Verivorsti tegemisel kasutati peamiselt seaverd, mida säilitati soolatult. Hiiumaal ja Muhus oli kombeks teha odrajahust verivorsti, mida säilitamiseks hapendati. Lõuna-Eestis on veritanguvorst põline. Sealt levis see 19. sajandi jooksul järjest põhja poole. [] Piim ja piimasaadused Toidulaual oli piim kevadest, lehmade poegimise ajast, kuni nende kinnijäämiseni sügisel
annaabi.ee 
