Таллиннское училице обслуживания Мясо и мясные товары Реферат Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 Sisukord 1.Mясо (Liha).................................................................................. 4 2.Мясные Товары (Lihasaadused).................................................4 3.Классификация говядины (Klassifikatsiooni veiseliha).............5 4.Мясо домашних млекопитающих(Koduloomad, imetajad):......5 4.4Конина(Hobuseliha): лошадь(hobune), зебра(sebra)...........8 4.5Козлятина (Kitseliha) –..........................................................9 4.7Бизон (Piison) –...............................................................
Ungari köök Ungari Ungari • Pindala: 93 030 km² • Rahvaarv: 9 879 000 (2014) Toiduained • 1. korrus: nisu, mais, kartul, pastatooted, riis. • 2. korrus: paprikas, kurk, tomat, viinamarjad, õun, pirn, sidrun. • 3. korrus: liha ja lihasaadused ( siga, lammas, küülik, veis), kalad ( koha, haug), karpkalad, hanemaksapasteet, juustud, hapupiim, muna, vahukoor, võikreem. • 4. korrus: toidurasvad, pähklid. Maitseained • pipar • punapipar (värske, jahvatatud) • tüümian • muskaat • safran • majoraan • basiilik • ingver Rahvusköögi söögikorrad • Päeva põhiline söögikord on lõunaajal. Lõunasöök algab alati supiga, milleks võib olla nii kerge puljong või ka väga rammus
reaktsioonid toimuksid kiiresti? Kummas nõus toimub keemiline reaktsioon kiiremini? Miks? Kas Sa oled proovinud teha lõket või süüdata tuld kaminas või ahjus? Kumb süttib kergemini kas puuhalg või pilbas? Miks? Miks lõkkesse puhumisel põlemine intensiivistub? 7. Kummas nõus toimub keemiline reaktsioon kiiremini? Miks? Miks hoitakse paljusid toiduaineid külmkapis? (näiteks piima- ja lihasaadused) Miks pesupulbrid sisaldavad bioloogilisi katalüsaatoreid - ensüüme?
3)Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris 4)Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel Naatrium organismis Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool Suurimateks naatriumi allikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, kartulikrõpsud Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel; happe-tasakaalu säilitamisel organismis; närviimpulsside edasikandmisel; lihaskontraktsioonide tagamiseks Naatriumi liigtarbimine: Koormab neere; Tekitab turseid (häirub normaalne veevahetus vere- ja koerakkude vahel); Võib tekitada vererõhutõusu; Toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis
külma suhtes.Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks.Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe.Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Transrasvad on toodetud vedela taimse õli kuumutamisel vesiniku juuresolekul. Seda protsessi nimetatakse vesiniku lisamiseks. Mida rohkem on vesinikku õlis seda tihkem on ta toatemperatuuril.
nakkushaiguste ja külma suhtes. Rasvadel on minu elus väga tähtis osa. Rasvadel on tähtsad ülesanded ja funkstioonid organismis. Rasvad on meie organismile sama tähtsad kui valgud või süsivesikud. Nagu ka valkude või süsivesikute liigne tarbimine, võib ka liigne rasvade tarvimine meie organismile probleeme tekitada(nt. erinevad haigused, ülekaalulisus jne.). Eestlaste toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Ka mulle meeldib süüa rohkem ikka rasvasemaid toite, kuid siiski ei tohi sellega liialdada. Teen ka sporti ja üritan toituda rohkem ikka tervislikumalt. Enamasti ma siiski oma toitumist väga ei jälgi. Söön enamasti kõike mida tahan ,kuid siiski üritan oma keha vormis hoida ja aeg-ajalt sporti teha. Söön ka palju vähese rasvasisaldusega toitaineid nt. puuvilju, juurvilju jm. Rasvadeta ma elada ei
KÖÖGIVILJASUPID Köögiviljasuppide valmistamiseks kasutatakse kõiki heledaid puljongeid (liha-, kala-, kana-, seene-, köögiviljapuljongit). Täiteainetena kasutatakse köögivilju, seeni, tangaineid, pastatooteid, klimpe, veiseliha, sealiha, linnuliha, kala, meresaadusi, vorstitooteid, juustu. Et supil oleks kena välimus, tükeldatakse lisatav köögivili ja lihasaadused ühtlaselt. Tükeldus võib olla väga erinev ribad, kuubikud, kangid jne. Ühe supi komponendid aga peavad olema tükeldatud ühel viisil. Sama kehtib ka tükkide suuruse kohta. Näiteks suppides, kus kasutatakse tangaineid tükeldatakse köögivili kuubikuteks, nuudli- ja makaronisuppidele, kui nende kuju on piklik ribadeks või kangideks. Mõnedel suppidel on ka kindlad tükelduskujud. Kõiki köögiviljasuppe valmistatakse ühesuguse tehnoloogilise skeemi järgi.
naatriumi. Kodusel söögivalmistamisel ja vahetult enne sööma hakkamist lisatakse ise soolana veel 11% naatriumi. Naatriumi on vaja: 1. vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks, 2. happe-tasakaalu säilitamisel organismis, 3. närviimpulsside edasikandmisel. Liigne naatriumi sisaldus toidus on tervisele ohtlik. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup. Kasutatud allikad 1. http://www.toitumine.ee 2. http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php
Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt
oroothape loomsed saadused düstroofiat kaunviljad, põhjustab kõrvitsa- ja energiavahetuse pangaamhape seesamiseemned, nõrgenemist ja pruun täisterariis, südamelihase töövõime õllepärm langust lihasaadused, põhjustab lihaskoe karnitiin õllepärm, kala, rasvumist, krampe, piim düstroofiat mustsõstra- ja kibuvitsamarjad, hapukirsid, põhjustab neerukivide põhjustab skorbuuti ja
vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu U-vitamiin kapsas, spargel,petersell,tomat P-vitamiin värsked puu-ja juurviljad 4
Inimene peab austama oma keha ja hoidma ennast. Seda üritan ka mina teha, kuid mulle meeldib toiduaineid, kus on rasva siladus suur , vahetevahel tarbida. Sokolaadist on mul raske keelduda. Kuid samas armastan ma ka puuvilju ja neis on üsna vähe rasvasid. Selleks, et vältida ülekaalulisust ja teisi haigusi, mis tekivad rasvade liigtarbimisel, teen ka sporti. Minu arvates on eestlaste toit sageli üsna rasvarikas. Paljudele meeldib liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu tarbib meie ühiskond aga üsna väheErinevatest rasvapõletusviisidest ma lugu ei pea, kõige tähtsam ja tulusam viis on rasvu põletada trenni tehes. Kõik peaksid hoidma oma keha ja tarbima rasvu nii, kuidas on õige. On ka inimesi, kes ei tarbi üldse rasvu. Need on inimesed, kes ei söö ja neid nimetatakse anorektikuteks. Nende jaoks ei eksisteeri sellist sõna nagu rasv ja nemad leiavad rasvades ainult halbu külgesid.
maitsestatakse suitsupeekon soola ning või mugulsibul, jahvatatud pipraga praetud (pipart raputatakse kartulid, ainult munarebule). praetud Vältida tuleks soola lihasaadused, raputamist vedelale köögiviljad. kollasele, sest sool Härjasilmadele teeb pinna võib täpiliseks. serveerimisel raputada ka maitserohelist.
väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi, · pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup I (Jood) Joodi on vaja: · kilpnäärme hormoonide türoksiini ja trijodotüroniini koostises ja seega kilpnäärme normaalseks talitluseks, millest omakorda sõltub: - väikelaste kasv ja vaimne areng, - organismi metabolismi kiirus, - juuste, küünte ja naha seisund, · energia tootmise reguleerimiseks organismis, · ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva, · normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks, · hammastele.
asjade põletamine on erakordselt ohtlik. Nendest eralduvaid gaase on kasutatud sõja ajal isegi mürkgaasina. Vanade autorehvide põletamisel tekib must tahmav suits, mis osutab ebatäielikule põlemisele. Koos tahmaga satuvad õhku vähktõbe põhjustavad ühendid. Kahjulike ainete tahked osakesed sadestuvad aeglaselt maapinnale, sealt vette ja taimedesse, näiteks teraviljadesse, aed-ja juurviljadesse. Nii joogivee kui ka taimsete ja loomsete toiduainetega (piim, juust, lihasaadused, kalatooted) jõuavad kahjulikud ained loomade ja inimeste organismi. Kindalasti oled tundnud tehismaterjalidest valmistatud põrandakatete, tapeedi ja vaipade müügikohtades erilist lõhna. See võib panna kurgu ja silmad kipitama ning pea valutama. Need tooted lõhnavad tooraine järele, millest nad on tehtud. Paljud toorained on väga mürgised. Enne kasutamist peaks uut põrandakatet või vaipa kindlasti väljas õhu käes hoidma, et ebameeldiv lõhn kaoks
samuti saab seda öelda ka India kohta- kõik looduslikud eeldused toiduainete tootmiseks on Toitlustamine Ave Kiiber olemas, olenemata sellest on aga paljude Indias elavate inimeste toit kehv. Indias kohtab väga palju erinevate usunditega inimesi. Paljud usundid keelavad liha kui ka igasugused muud lihasaadused- sinna hulka kuuluvad ka kala, muna ja piimasaadused, lisaks ei sööda ka sibulat, küüslaauku, tomatist ja peedist keelduvad nad nende punase värvuse tõttu, sest ka veri on punane. Põhitoiduks on neil magus pipar, viigimarjad, läätsed, keeduriis pudrud ja aedviljad. Armastatuim roog on kaun- ja juurviljadest keedetud pilaff. Tähtis osa on Indialastel ka puuviljadel, nt. melon, arbuus aprikoos, õunad, sidrunid jne. Traditsiooni
Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvast valmistatakse õli, seepi ning kasutatakse ka toidu valmistamisel. 4 LEIDUMINE JA SAAMINE Rasva leidub peaaegu kõikides taim- ja loomorganismides. Juur- ja puuviljades on rasva vähe, vaid mõni protsent. Päevalilleseemnetes on rasva ligikaudu neljandik, linaseemneis on ligi pool kuivainest. Rasvarikasteks toiduaineteks on või, margariin, pähklid, lihasaadused jm. Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes. Loomorganismis talletub rasv nahaaluses koes ning muudes organites. Rasvad on energiarikkad toidukomponendid. Nende energeetiline väärtus on üle kahe korra suurem kui valkudel ja süsivesikutel. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel.
veel täielikult väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi, 6) pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup. 6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Naatrium 7 http://www.toitumine.ee/index.php? id=10812 http://buduaar.ee/Article/article/1174 http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2_v anad/L5_05.pdf Hergi Karik"Üldine keemia" 8
Kergetööstus vajab palju tööjõudu, kusjuures ei ole vajalik kõrge haridustase. Arengumaades, eriti Aasias on väga palju odavat tööjõudu ja suure rahvaarvu tõttu ka palju tarbijaid. Toote omahind tuleb madalate palkade ja väiksemate veokulude tõttu väiksem. 7. Millised tööstusharud on orienteeritud eelkõige kohalikule turule (toodang läheb kodu lähedale)? Põhjenda! Eelkõige kiiresti riknevate saaduste tootmine, n piimasaadused, lihasaadused, kondiitritooted jne. Kaugemale vedamine võtab aega ja toode rikneb või toote kvaliteet halveneb. 8. Mida tähendab aglomeratsioon ja millises majandusharus on see eriti oluline? Tähendab koostööd ettevõtete vahel, kuna toote valmistamiseks on vaja palju tugiteenuseid ja allhankijaid, on kasulik, kui need paiknevad lähestikku, et veokulusid kokku hoida. N autotööstuses valmistatakse väga palju erinevaid detaille. 9. Nimeta kapitalimahukaid majandusharusid
KUI TIHTI TULEB JÄÄTMED KÄITLEMISRUUMIDEST EEMALDADA? Jäätmeid ei tohi käitlemisruumidesse koguda rohkem, kui see on töö nõuetekohase tegemise ajal vältimatu. Jäätmed eemaldatakse nii sageli kui vajalik, kuid vähemalt tööpäeva lõpus. Jäätmeid tuleb hoida suletavates mahutites või nõudes, mis peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas korras ning vajaduse korral kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. 34. KIRJELDA ERINEVATE KAUPADE MÜÜGIKS ETTEVALMISTAMIST. Liha ja lihasaadused- Liha ja lihasaadused nõuavad hoolikamat müügiks ettevalmistamist. Liha müügiks ettevalmistamine peab toimuma eraldi ruumis. Köögi- ja puuviljad - Puu- ja köögivljade müügiks ettevalmistamisel, väljapanekul ja hoiustamisel tuleb arvestada nende tundlikkusega etüleeni suhtes. Kõrvuti koos ei tohi hoiustada ja paigutada ka müügisaali etüleeni tootvaid ja etüleeni suhtes tundlikke kaupu.
tursete näol ja on üheks võimalikuks vereõhu tõusu põhjuseks. * Soola liigne tarbimine mõjub halvasti kõigile inimestele,aga neerupuudulikkuse korral on eriti oluline soola tarbimist piirata ja vähendada: - ära lisa ise toidule soola - asenda sool meelepäraste maiteainete või vürtsidega - väldi valmistoitu ja poolfabrikaate * Suurimateks naatriumi allikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketšup. Näiteid soola sisaldusest Umbes 1 g soola (päevane maksimaalne soovitus 5–6 grammi) sisaldub näiteks: * 2 g puljongipulbris, * 8 g soolaheeringas, * 15 g oliivides, * 40 g ketšupis, soolakurgis, kartulikrõpsudes või maisihelvestes, * 50 g suitsusingis või viinerites, * 50 g rosoljes, * 60 g verivorstis, * 90 g juustus või leivas Kaalium * Kaalium on mineraal mida organism vajab:
Samuti on kasutatud ka internetipõhist materjali. 3 Kiiresti riknevate lastide omadused Kiiresti riknevate kaupade hulka kuuluvad: loomse ja taimse päritoluga lastid, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Selliste lastide hulka kuuluvad näiteks liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad. Puu- ja juurviljade vedu sõltub nende valmimise ajast ja on seega hooajaline. Kõige enam veetakse puu- ja juurvilju jaanuari- ja maikuus. Lastide riknemise põhjusteks on: 1) lastid sisaldavad suurel hulgal vett, mis soodustab lastides aktiivset bakterite ja hallituse teket 2) kiiresti riknevates lastides toimuvad füsioloogilised ja biokeemilised protsessid, mis mõjutab nende keemilist koostist, mis
Kuid samas on toiduained (vorst, pihvid, juust, küpsetised), milles sisalduv rasv on varjatud ja esmapilgul võib tunduda, et rasva nendes polegi. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist.Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad
Siis jutustan kiiresti riknevate lastide veost ja laeva ettevalmistamisest kiiresti riknevate lastide veoks. 3 2. Kiiresti riknevad lastid 2.1 Kiiresti riknevate lastide omadused Kiiresti riknevateks nimetatakse loomse või taimse päritoluga laste, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Niisuguste lastide hulka kuuluvad liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad. Ookeanikaubanduses veetakse aastas meritsi umbes 75 mln t kiiresti riknevaid laste. 1/3 kiiresti riknevatest lastidest veetakse liinilaevadega konteinerites, 2/3 külmlastilaevadega. Kiiresti riknevate lastide vedu on sesoonne ja sõltub puuviljade valmimise ajast. Veo kõrgeperiood langed jaanuari- ja maikuusse, kui lõunapoolkeral, mis annab suurema osa maailma puuviljasaagist, on küpsemise ja saagi koristamise aeg.
· avidiin takistab biotiini imendumist, seda leidub toores kanamunas · allikad: maks, pärm, tera- ja kaunviljad Naatrium · makroelement · tähtsus: füsioloogiline lahus, vererõhk, vee tasakaal, happetasakaal, närviimpulsid · põhiliselt saame NaCl-st, lisaainetest · soovitus: 1g Na = 2,3 g NaCl · defitsiit seotud taimetoitlusega · liigtarbimise mõju seostatakse kõrge vererõhuga · allikad: keedusool, valmistoidud, konservid, juust, leib, lihasaadused, oliivid Kaalium · makroelement · tähtsus: nahk, hapnikuvahetus, lihaste ja neerude töö, vererõhu langetamine · soovitus: 3,1-3,5 g · defitsiidi põhjused: ravimid, pidev stress, ühekülgne toitumine, suhkrutõbi · liigtarbimine võib põhjustada närvisüsteemi ja lihaste töö häireid, haavandeid ja südame seiskumist · rohkem taimses toidus · allikad: köögiviljad ja kaunviljad Kaltsium · makorelement · enim leidub luudes
Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Rasvadel on organismis täita rida ülesandeid. Nad on organismi energeetiline varuaine, pea kõik organismi rakud kasutavad rasvu energiaallikana, erandiks on närvirakud. Rasval on kaitseülesanne, eeskätt kaitseb neerusid, hoides neid kindlas asendis. Rasvad aeglustavad mao tühjenemist, tekitades
Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja paberi- ning toiduainetetööstuses, tema abil sünteesitakse lõhnaaineid (vanilliini, roosiõli) ja bioaktiivseid ühendeid (glutamiinhapet, neerupealise ja munasarja hormoone). Osooni kasutatakse ka toitainete säilitamisel - külmutite osoonitud õhus säilivad lihasaadused kaks korda kauem. Meditsiinis kasutatakse osooni sokiseisundist ja narkoosi alt väljatoomiseks. Tehislikult toodetakse osooni osonaatorites elektrilahenduse toimel õhuhapnikust. Vähesel määral tekib osooni ka elektrikeevitusel, röntgeniaparaadi ja elektripuuri töötamisel. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses
Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja paberi- ning toiduainetetööstuses, tema abil sünteesitakse lõhnaaineid (vanilliini, roosiõli) ja bioaktiivseid ühendeid (glutamiinhapet, neerupealise ja munasarja hormoone). Osooni kasutatakse ka toitainete säilitamisel - külmutite osoonitud õhus säilivad lihasaadused kaks korda kauem. Meditsiinis kasutatakse osooni sokiseisundist ja narkoosi alt väljatoomiseks. Tehislikult toodetakse osooni osonaatorites elektrilahenduse toimel õhuhapnikust. Vähesel määral tekib osooni ka elektrikeevitusel, röntgeniaparaadi ja elektripuuri töötamisel. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis
on madalam võrreldes laialdaselt levinud koduveisega. Kuna pühvli liha sisaldab vähem küllastunud rasvaineid, peetakse seda heaks dieedi osaks. Kuna inimarvukus suureneb, on ka suurem nõudlus liha järele. Tänu sellele on hakatud kasutama ka rohkem pühvliliha. Kuna pühvlilihal on head omadused, ei tohiks seda võtta kui nn lihapalli liha, vaid tuleks liigitada kõrgema kvaliteediga lihade hulka, eriti noorloomade lihasaadused. Lisaks on pühvlilihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Page 4 02.05.2012 Piimajõudlus Pühvlid on maailmas teisel kohal piimatootmises. 2004. Aasta andmetetel, FAO statistikajärgselt, oli pühvlite piimatoodang 75,8 miljonit tonni. Piimatootmise trendi kohaselt on viie aasta jooksul kuni 2004
B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat 6 pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm
mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed; töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies; toiduvalmistamisel ja söömisel lisatavast soolast. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes. Meie igapäevasest soolatarbimisest on suur osa varjatud iseloomuga. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketšup. Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel, happe-tasakaalu säilitamisel organismis, närviimpulsside edasikandmisel, lihaskontraktsioonide tagamiseks. Naatriumi liigtarbimine: koormab neere, võib tekitada vererõhutõusu, toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha). naha ja limaskestade kuivamist;
PP niatsiin, maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov nikotiinhape B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p- maks, piim, munad, pärm aminobensoehape P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad Vitamiinide defitsiit
toimed inimorganismile: Veres esinevate hemoglobiinimolekulide osavõtul seostatakse kopsudes sissehingatud õhust hapnik, mis kantakse vere kaudu laiali organismis. Hemoglobiinimolekuli keskmes on raua aatom. Vereloomeks on vajalikud rauaühendid, mida organism saab toiduga. Päevas peab organism saama umbes 20 milligrammi rauda. Lihatoidus sisalduvast rauast omastab organism kuni 20% , taimtoidus olevast rauast aga ainult mõne protsendi. Rauarikkamad toiduained on maks, liha ja lihasaadused, kohupiim, kapsad, tomatid, porgandid ja leib. Raua omastamist soodustab C-vitamiin. Organism omastab vaid rauda Fe(II)-ühendeid. Fe(III)-ühendeid organism aga ei omasta. Raua puudusel tekib aneemia. Raua vajakut iseloomustab kuiv nahk, juuste väljalangemine, vaod küüntel ja lõhed suunurkades. Rauarikkad on ka mõned mineraalveed. Näiteks Karjala-Soome allikavesi on tervendava toimega. Raud on ka mürkmetall. Surmav annus inimesele on umbes 79g. Mürgisust põhjustab juba 0,2g rauda
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks Tootmine Loomne valk/ söödavalk, % Lambakasvatus 5-10 Veisekasvatus 7.13 Seakasvatus 10-20 Kalakasvatus ~20 Linnukasvatus 20-25 broileriliha 31 Munatootmine...
Hapnik O Peaaegu kõikides toiduainetes, sissehingatavas Osalusel kulgevad hingamine, Õhus.Valkude, rasvade, süsivesikute rasvade, süsivesikute ja valkude koostiselement. oksüdatsioon Lämmastik N Valkude koostiselement, valgurikkad toidud on DNA koostises liha, kala, muna, piimasaadused Fosfor P Juust, lihasaadused, leiva- ja jahutooted, piim, Luude ja hammaste koostises, kohupiim, roheline sibul, pärm, teraviljatooted lihastes, ajus ja närvisüsteemis Väävel S Liha- ja kalatooted, kanamuna, pähklid, hernes, Kujundab valkude ruumilist kapsas struktuuri Organismi vitamiinivajaduse rahuldamisel peab arvestama toiduainete vitamiinisisaldust, organismi
B6 Püridoksiin Maks, munakollane, porgand B8 Inosiit (müoinosiit) Neerud, süda, kartul, mais B10 Foolhape Maks, oad, rohelised taimeosas, neerud, liha B11 Folatsiin B12 Kobalamiinid Verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 Oroothape Loomsed produktid B15 Pangaamhape Loomsetes, taimsetes produktides (eriti seemnetes) BT Karnitiin Lihasaadused, pärm C Asborbiinhape Mustsõstrad, kibuvitsamarjad, jõhvikad, kapsas, paprika, pähklid, tsitruselised H Biotiin Maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu, sooled N Lipoehape Pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin Kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape Maks, piim, munad, pärm P Bioflavonoidid Värsksed puu- ja juurviljad
Mineraalained Naatrium ·vee hulga reguleerimiseks 480-2000mg Suurimateks naatriumiallikateks kudedes ja vererõhu on keedusool, puljongipulber, mõjutajamiseks, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, ·happe-tasakaalu säilitamisel juust, leib, lihasaadused, oliivid, organismis, ketsup. ·närviimpulsside edasikandmisel. Kaalium ·vee hulga reguleerimiseks min. 3100mg * 270 g kuivatatud virsikutes, kudedes ja vererõhu * 350 g läätsedes, langetamiseks, * 450 g mandlites, * 500 g rosinates,
BRUTSELLA SP. BRUTSELLOOS Kriitilised toiduained toorpiima tooted sellest eriti lamba- ja kitsepiim Temperatuuri ja pH toime Säilib jäätises-400C juures 16 nädalat Hävib >...üle 70 kraadi....C juures 1 minutiga pH<5,0 YERSINIA ENTEROCOLITICA-JERSINIOOS Kriitilised toiduained pooltoores sealiha toored subproduktid (sooled) külmas säilitatud saastunud toiduained vaakumpakendis liha ja lihasaadused (böff) Temperatuuri ja pH toime Väga ....... Säilib vasikalihas -160C- -180C juures 6 kuud Säilib piimapakis +40C juures 3 nädalat Hävib toidu termilisel töötlemisel (böff- riskitoit) SHIGELLA SP.-SHIGELLOOS Kriitilised toiduained Toores puu- ja aedvili Toores kala, mereannid (austrid, krabid) Saastunud toit (eriti piim, salatid, magustoidud, keedetud riis) Temperatuuri ja pH toime
Kasutamine kulinaarias: Jogurtite, pudrude või helveste maitsestamiseks, kohvi ja tee sisse. Suur pruun karamellsuhkur (e. Kulöör)- Iseloomulikud tunnused: suhkru ja vähese vee kuumutamisel tekkiv pruun siirupitaoline aine, mis jahtudes kõveneb. Kasutamine kulinaarias: Roogadele ja jookidele värvuse ja aroomi andmiseks.Selle abil saavad jumekuse mitmed alkohoolsed ja karastusjoogid, piimatooted, jäätised, kondiitritooted, maiustused, küpsetised, mõned lihasaadused ja aedviljakonservid, salatikastmed, maitsestatud äädikad ja magustoidud. 23 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket Tume muscovado suhkur- Iseloomulikud tunnused: Tumepruun, pehme ja peeneteraline.Rikkalik lagritsat meenutav aroom. Kasutamine kulinaarias: Kastmete, marinaadide, puuviljakastmete, sokolaadiküpsiste ja
Rasvarikas toit, niisamuti oblikhape vähendavad kaltsiumi omastatavust. Mikroelementidest on olulisemad raud, vask, koobalt, tsink, man-gaan, jood ja fluor. Raud kuulub punalibledes sisalduva hemoglobiini ja lihaste müoglobiini ning tsütokroomide ja mõningate ensüümide koos- tisse. Organismis on rauda 4 g piirides, millest 2.5 g on seotud hemoglobiiniga. Päevane vajadus on meestel 10 mg, naistel 18 mg. Rauda sisaldavad lihasaadused, eriti maks ja veretooted, samuti kartul, roheline köögivili, õunad ja teraviljasaadused. Segatoidu korral omastab organism keskmiselt 10 toidus leiduvast rauast. Rauavaeguse tagajärjeks on aneemia, mis võib tabada eeskätt väikesi lapsi, kelle põhitoiduks on piim, sest piim on rauavaene. Tsingi bioloogiline tähtsus seletub tema osavõtuga kasvamise ja arenemise, sugulise küpsemise ja haavade paranemise protsessidest
Muu: Ketsup 105 5 100 - 100 Sinep 102 2 100 - 100 Tomatipasta 105 5 100 - 100 Mesi 105 5 100 - 100 Keedis 105 5 100 - 100 Sai (krutoonideks) 123 10 111 10 100 Leib röstitud 123 10 111 10 100 Liha- ja lihasaadused Sea sisefilee 111 10 100 - 100 Broileririnnafilee nahata 105 5 100 - 100 Veise sisefilee 111 10 100 - 100 Keeduvorst 103 3 100 - 100 Suitsuvorst 103 3 100 - 100 Täissuitsuvorst 103 3 100 - 100 Keedusink 103 3 100 - 100
29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Kõik loomad peavad olema märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: 1)jõudlusandmeid täpselt registreerida 2)eristada looma teistest kogu eluea vältel 3) tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus 4)elusloomade müümisel saaks ostja veenduda veterinaartõendi õigsuses looma tervisliku seisundi kohta 5)veenduda, kas müüdavad piima- ja lihasaadused pärinevad tervetelt loomadelt, kes on läbinud eelneva veterinaarse kontrolli. Märgistamisele kuuluvad järgmised liigid: 1)kitsed 2)veised 3)sead 4)lambad Märgistamine toimub 6 kuu jooksul alates sünnist või enne looma ühest karjast teise liikumisel. Kõrvamärgiga märgistatakse kõik karjas olevad loomad. Sündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul. Kui loom viiakse enne kohustuslikku märgistamise tähtaega karjast välja, siis peab ta olema enne seda märgistatud
karjakontrolli, peavad olema kõik loomad märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: jõudlusandmeid täpselt registreerida; eristada looma teistest kogu eluea vältel; tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus; elusloomade müümisel saaks ostja veenduda veterinaartõendi õigsuses looma tervisliku seisundi kohta; veenduda, kas müüdavad piima- ja lihasaadused pärinevad tervetelt loomadelt, kes on läbinud eelneva veterinaarse kontrolli. Kõrvamärgiga märgistatakse kõik karjas olevad loomad. Sündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul. Kui loom viiakse enne kohustuslikku märgistamise tähtaega karjast välja (s. t. tegemist on elusmüügiga või lihakombinaati saatmisega), siis peab ta olema enne seda märgistatud. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s . EL-st
taaserastatud kauplused ja sööklad (Lisa 4). Eesti NSV-s töötas 1941.aasta kevadel 71 turgu. Oma iseloomult olid need valdavalt enamuses toiduainete turud, kus kaubeldi peamiselt põllumajandussaadustega. Ainult suuremates linnades esinesid ka nn. tööstuskaupade turud (rahvapärases nimetuses "täikad"), kus realiseeriti nii uusi kui ka pruugituid esemeid. Turukäibes olid tähtsamateks kaupadeks aed- ja juurviljad, piimasaadused, kalakaubad, liha- ja lihasaadused, munad ja puuviljad. Kaubamüügiga tegelesid turgudel põhiliselt ostjad- vaheltkaubitsejad. Nad moodustasid kaubamüüjatest 50-70% (ülejäänud osa moodustasid talunikud). Saksa sõjaväe tagasi tõmbumise järel, 18. septembril 1944 andis Jüri Uluots välja käsikirja majandustegevuse kohta sõjajärgsetes tingimustes. Kaubandus- tööstusministriks määrati Rudolf Penno. 8
Piim ja piimatooted 1: 0,8 1:0,5 Juurvili, puuvili 1: 1 1: 0,4 Leib, leivatooted 1: 5 1: 2 1...10 aastaste laste Ca- vajadus on 800 mg ööpäevas, 11...24 aastastel 1200mg (ka rasedad ja imetavad emad), alates 25 aastast 800mg ööpäevas ( see võrdub ligikaudu poole liitri 2,5% piimaga). Ca imendumist takistab kiudaineterikas toit, koolajoogid, kohv. Fe, Zn allikaks on loomne toit - liha, lihasaadused, siseelundid. NB! Stressirohke elustiil võib suurendada vitamiinide ja mineraalainete vajadust! 9. Peatükk. ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED LEIB, PIIM, PIIMAPRODUKTID, JUURVILI, PUUVILI · Neid produkte peaks sööma igas vanusegrupis iga päev või ülepäeviti; · Kogus ja vahekord oleneb vanusest, soost ja energiakulust; · Alates keskeast võiks 3....4 korda nädalas süüa peamiselt taimetoitu; · Meestele kuni vanema eani vaja iga päev liha;
33. põllumajandusloomade märgistamine .Põllumajandusloomade identifitseerimiseks nad märgistatakse ning registreeritakse põllumajandusloomade registris. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: jõudlusandmeid täpselt registreerida; eristada looma teistest kogu eluea vältel; tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus; elusloomade müümisel saaks ostja veenduda veterinaartõendi õigsuses looma tervisliku seisundi kohta; veenduda, kas müüdavad piima- ja lihasaadused pärinevad tervetelt loomadelt, kes on läbinud eelneva veterinaarse kontrolli. 34. aretusmaterjalide iseloomustus Tegevus: a. tõuraamatute pidamine, b. jõudluskontrolli andmete kogumine, c. isasloomade sugulavade asutamine, aretusmaterjali import ja nende kasutamise korraldamine 35. jõudluskontrolli põhimõtted Jõudluskontrolli Keskus on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse
Broileriliha 3,4 63,8 166 keedetud Liha kvaliteedinäitajateks on selle värskus, rasvasus, värvus (verest puhas). Liha säilitatakse võimalikult suurte tükkidena toidukilesse pakitult. Nii saab 55 vältida liha kuivamist. Võimalusel säilitatakse liha vaakumpakendis. Liha töötlemisruumis ei tohi temperatuur tõusta üle +4 kraadi. Lihasaadused on: suitsutatud lihatooted, soolatud ja vinnutatud liha, vorstid ja vorstitooted, subproduktid. KORDAMISEKS 1. Mis toitaineid saame lihast? 2. Nimetage erinevaid lihasaadusi. 3. Millest juhindutakse lihade säilitamisel? ÜLESANNE 1. Koostage ideekaart „Lihade kasutamine toiduvalmistamisel“. 3.4.5. Kalad ja kalatooted Rasvasuse alusel võib jaotada kalad nelja rühma. 1. Lahjad kalad. Rasva on neis alla 2%
Temperatuuri ja pH toime: säilib jäätises- 40ºC juures 16 nädalat; hävib >70ºC juures 1 minutiga; pH < 5,0. YERSINIA ENTEROCOLITICA - JERSINIOOS Haigusnähud: · vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. · Võivad esineda ka kõhukrambid · väike palavik, iiveldus ja oksendamine, Kriitilised toiduained: pooltoores sealiha; toored subproduktid (sooled); külmas säilitatud saastunud toiduained; vaakumpakendis liha ja lihasaadused. Temperatuuri ja pH toime: väga külmakindel; säilib vasikalihas 16ºC - -18ºC juures 6 kuud; säilib piimapakis + 4ºC juures 3 nädalat; hävib toidu termilisel töötlemisel. SHIGELLA SP. SHIGELLOOS ehk DÜSENTEERIA Haigusnähud: · kõhuvalu ja -krambid, kõhulahtisus, väljaheide sisaldab verd, mäda või lima · palavik;, · nähud tekivad 12-50 tundi pärast nakatumist. · osa tüvesid eritab entero- ja shigitoksiine, mille tulemusena võib nende tüvedega
väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi, · pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup. Väävel Väävel- sidekudede alustala Tasakaalustatud toidust saab ka organismile vajaliku väävlikoguse kätte nii nagu see on ka teiste makro- ja mikromineraalainetega. Milleks organismis väävlit vajatakse: Kuulub naha, juuste ja küünte ehitusse ja osaleb nende kudede talitluses. Tagab valkude teist ja kõrgemat järku struktuuride tekke ja stabiilsuse kuna väävli aatomite vahele tekkivad väävlisillakesed.
täielikult väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi, · pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup. 7. Jood- normaalseks ainevahetuseks vajalik Vajame: Kilpnäärmehormoonide sünteesiks ja kilpnäärme tööks Lisaks mõnede ensüümide tööks, mis koos kilpnäärmehormooniga on vajalik laste normaalseks kasvuks. Ainevahetuse ja püsiva kehasoojuse tagamiseks Sidekoe, naha, juuste ja küünte normaalseks talitluseks Kust saame? Kalast , merekoorikloomadest, karpidest, merevetikatest, vähem munast ja piimatoodetest.
annaabi.ee 
