Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus on võõras nurm ?
 
Säutsu twitteris
Kirjanduse Eksam 2013
  • H  
    Eepos – suur eepiline värssteos, lugulaul , mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgameš", india "Mahābhārata" ning Vana- Kreekast pärit Homerose koostatud " Ilias " ja „Odüsseia“ . Eesti rahvuseepos on „Kalevipoeg“ , Lätis „Karutapja“ , Soomes „ Kalevala “ ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub  Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest,  Achilleuse  raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel . Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias“.
    omerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“ . Eepose mõiste.

    Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud „kõige ilusamale “. Niisiis algas tüli Aphrodite , Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris . Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski . Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos , kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult . Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama . Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse . Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos , lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja. Kreeklased teesklesid lahkumist ja ehitasid hiigelsuure puust hobuse, mille sees olid kreeklased. Hobune jäeti linnaväravate ette seisma. Troojalased viisid hobuse linna . Troojalased arvasid, et kreeklased on alla andnud ja koju sõitnud, kuid öösel ronisid hobuses olevad kreeklased hobusest välja ja lasid kogu sõjaväe linna sisse. Kreeklased panid linna põlema. Achilleus suri Parise vibunoole läbi kui Paris talle noole kanda lasi.
     
    I laulus  - Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab Achilleuse orjatari endale, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laulus - Agamemnon magab ning Zeus saadab Une tema juurde, kes mõjutab teda, sunnib võitlema, andes lootust võita. Agamemnon läheb sõtta. Alguses ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad võivad laagri maha jätta. Siis jälgib, kuidas iga väepealik oma sõdureid ohjeldab, sest tegelikult pole sõda läbi. Rünnak algab, kuid juhtide seast puudub Achilleus, kes peab oma telgis viha.III laulus - laseb Trooja kuningas Helenal, naisel kelle pärast toimub sõda, näidata kuulsamad kreeklaste väejuhid ette. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusele, et otsustada sõja saatus. Kahevõitluse võidab kreeklane ning troojalased peavad Helena tagastama. IV laulus - jumalad arutavad Olümpose mäel Trooja sõja kohta- kas jätkata või lõpetada sõda. Pandaros jätkab sõda, laseb noole Menelaose pihta, rikkudes rahulepingut. Lahing hakkab uuesti pihta. V laulus -  on raevukas sõda. Suri Pandaros. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laulus - troojalased lubavad Athenale Peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingust Diomedese. Kuid Athena keeldub pakkumisest. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astyanaxi kasvaks tugevaksVII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobusedXI laulus - Antenori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning sellepeale Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ning Agamemnon peab põgenema, tema järel põgenevad veel paljud kreeklased, kuid Diomedes ja Odysseus võitlevad edasi. Achilleus jälgib eemalt sõda. Haavatud on paljud väejuhid- Diomedes, Odysseus ja Agamemnon. XII laulus - on troojalaste võit nähtav. Hektor avab suure kiviga kreeklaste laagri väravad ning kreeklased põgenevad laevade poole. XIII laulus - Zeus lahkub lahinguväljalt, sest troojalaste võit on käega katsuda . Kuid kohale tuleb Poseidon , kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad.XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi..Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta.  XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad. XIX laulus - Achilleus tõotab pühalikult loobuda vihast ja kättemaksust. Briseis viiakse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb sõtta. XX laulus - Zeus lubab jumalatel sõtta sekkuda, kuid ise ta jääb paigale. Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi. Athena ja Ares lähevad tülli ning hakkavad avalikult kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks.  XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos .
    Odüsseia“
    "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks Sisukokkuvõte: Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele . Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest . Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega . Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid . „Odüsseia“ nagu „ Ilias“ ülistab vaprust ja tarkust.
  • K  
    Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa ( Gaia ) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega Olympose massiivis Tessalias. Tähtsamad jumalad olid: ZEUS (peajumal), POSEIDON (meredevalitseja), HADES (allilma valitseja), HESTIA (kodukoldejumalanna), HERA (Zeusi naine, abielu kaitsja), ARES (sõjajumal), APOLLON (valgusejumal), ATHENA (tarkusejumalanna), APHRODITE (armastus- ja ilujumalanna ), HERMES (jumalate käskjalg), ARTEMIS (jahijumalanna), HEPHAISTOS (tulejumal). Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi. Probleeme lahendasid heerosed. Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel (vaata näiteks "Ilias" ja "Odüsseia"). Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Müüdi mõiste – pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt.
    reeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada.

    Ü  
    Sfinksi mõistatus ( Oidipus ) Sfinks on olevus , kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi , kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa.
    ks vanakreeka müüt jutustada:

     
    Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga . Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos . Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas . Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama. Meeste juhi nimi oli Odysseus ja temast sai hiljem kõige kuulsam kreeka kangelane. Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui Polyphemos siis ei näinud ta midagi, kuid lasi lambad ikkagi karjamaale sööma. Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda.
     
    Daidalos ja Ikaros . Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa . Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks.
    Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud. Pole ka välistatud, et ta sündis mitmepäisena. Hüdrat leida oli väga lihtne. Selleks, et mürgiaurud vähem segaksid, mässis Herakles riide ümber pea ja hingas läbi riide. Teda abistas tema vennapoeg Iolaos, kes iga kord, kui Herakles mõne pea maha lõi, kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla. Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur . Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb.
    Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud. Pole ka välistatud, et ta sündis mitmepäisena. Hüdrat leida oli väga lihtne. Selleks, et mürgiaurud vähem segaksid, mässis Herakles riide ümber pea ja hingas läbi riide. Teda abistas tema vennapoeg Iolaos, kes iga kord, kui Herakles mõne pea maha lõi, kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla. Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb.
    Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud. Pole ka välistatud, et ta sündis mitmepäisena. Hüdrat leida oli väga lihtne. Selleks, et mürgiaurud vähem segaksid, mässis Herakles riide ümber pea ja hingas läbi riide. Teda abistas tema vennapoeg Iolaos, kes iga kord, kui Herakles mõne pea maha lõi, kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla. Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb.
    Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud. Pole ka välistatud, et ta sündis mitmepäisena. Hüdrat leida oli väga lihtne. Selleks, et mürgiaurud vähem segaksid, mässis Herakles riide ümber pea ja hingas läbi riide. Teda abistas tema vennapoeg Iolaos, kes iga kord, kui Herakles mõne pea maha lõi, kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla. Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb.
    Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud. Pole ka välistatud, et ta sündis mitmepäisena. Hüdrat leida oli väga lihtne. Selleks, et mürgiaurud vähem segaksid, mässis Herakles riide ümber pea ja hingas läbi riide. Teda abistas tema vennapoeg Iolaos, kes iga kord, kui Herakles mõne pea maha lõi, kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla. Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb.
    Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud. Pole ka välistatud, et ta sündis mitmepäisena. Hüdrat leida oli väga lihtne. Selleks, et mürgiaurud vähem segaksid, mässis Herakles riide ümber pea ja hingas läbi riide. Teda abistas tema vennapoeg Iolaos, kes iga kord, kui Herakles mõne pea maha lõi, kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla. Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb.
    Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud. Pole ka välistatud, et ta sündis mitmepäisena. Hüdrat leida oli väga lihtne. Selleks, et mürgiaurud vähem segaksid, mässis Herakles riide ümber pea ja hingas läbi riide. Teda abistas tema vennapoeg Iolaos, kes iga kord, kui Herakles mõne pea maha lõi, kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla. Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb.
  • Antiiklüürika, selle žanrid ja autorid.
    7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus , mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim.
    Lüürika žanrid:
    Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul , ka ülekantud tähenduses – kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios , Archilochos ja Solon .
    Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes žanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost.
    Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. Need laulud olid mõeldud esitamiseks kindlale keskkonnale, olid temaatiliselt väga mitmekesised . Nende hulgas leidub poliitilisi, sõja-, armastus- ja veinilaule. Selle žanri nimekaimad esindajad oli Sappho ja Alkaios.
    Kuulsamad autorid ja nende teosed:
    Sappho - Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog , kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus " Palve Aphroditele". Alkaios - (7.–6. saj eKr) oli Vana-Kreeka lüürik. Tema järgi on nime saanud Alkaiose stroof, milles on suur osa ta luulest . Alkaiose luulest on säilinud umbes 400 fragmenti. Simonides (u 556 eKr – 468 eKr) oli Keose saarelt pärit poeet , piduliku lüürika tähtsaim esindaja. Simonidest peetakse ka epigrammižanri loojaks
  • Antiikteater . Võrdlus tänapäevase teatriga. Antiikteater, vanaaja teater, kujunenud 6. sajandi eKr Kreekas (Dionysose pidustustest). Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra , pealtvaatajate kohad ja skeene . Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne . Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika , mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor. Tuntuimaid näitekirjanikke: (Kreekas) Aischylos , Sophokles, Euripides , Aristophanes; (Roomas) Plautus, Terentius .
    Antiikaja ning tänapäeva teater ja teatri külastaja. Teater on koht teatrietenduste andmiseks . Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatrietendusi esitatakse nii teatrihoonetes, kultuurimajades, kui ka tänavatel. Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog . Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised žanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget peakattet ning kuni 50cm kõrguseid jalatseid. See kõik oli vajalik selleks, et suure rahvahulga ees silmapaista. Peamine põhjus, miks üldse teatrisse tuldi oli ühtekuuluvuse tunde tundmine . See oli kui rituaal , kus said kõik kuuluda võrdselt kogukonda . Tänapäeval on teatris paljud asjad muutunud. Nagu näiteks meie teatris ei näitle ainult mehed, vaid ka naised. Olenemata vanusest või perekonnaseisust. Näitlejad on laval vabas riietuses , vastavalt etenduse teemale. Vana kreeka teater toimus vaid paaril korral aastas, aga meil igapäev. Põhjuseks, miks me tänapäeval teatris käime ei ole ainult seltskond ja ühtekuuluvus tunne, vaid on ka põnev lugu ja head näitlejad. Tänapäeva teatris on näitlejate ja publiku emotsionaalne lähedus suurem, sest meid on teatris vähem, aga suure massi ees pole võimalik otsest kontakti näitlejaga luua. Vanalajal oli teater püha, aga tänapäeval on pigem lihtsalt üks vabaaja veetmise võimalusi, mida harrastatakase harva . Deus ex machina ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati Vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse.
  • Sophoklese „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia. Peab ise seletama , miks see on antiik tragöödia.
    Tragöödia mõiste - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. „Kuningas Oidipus" peetakse kogu atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks. „Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast , loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks.
    Kuningas Oidipus“Tragöödia eellugu on järgmine. Teeba kuningas Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e: selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos 'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel , kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab , et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane surmab rauga ühes ta kaaslastega peale ühe, kes pääseb põgenema. Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile. Jõudes Teebasse, Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebasse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik. Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku.
    „Kuningas Oidipus“ on antiiktragöödia, sest see vastab kõigile tragöödiaks olemise kriteeriumitele. (Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend). Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Oidipus püüdis vältida kuritegusid , mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud , kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk . Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses.
    "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma , kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam . Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27 Nimetu #28 Nimetu #29 Nimetu #30 Nimetu #31
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kim Jung Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    16
    doc
    Kirjanduse eksam 10-klass
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    112
    doc
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    0
    docx
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    53
    doc
    Kirjanduse eksam 10 klass
    0
    docx
    A dumas Kolm musketäri terve raamat
    48
    docx
    Kreeka mütoloogia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun