eeskujuks. Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati peale tema surma kogus ,,Catalepton" (,,Pisiasjad"), väga võimalik, et osad luuletused sealt ei kuulugi temale. Sügavalt mõju avaldama tollal kuulus epikuurlaste koolkond (epikuursul filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme
Kangelane seadis isiklikud tunded madalamale. Pärast pikki võitlusi ja rännakuid on mehest eepose lõpuks saanud roomlaste riigi rajaja. Vergilius annab mõista, et tegemist pole mingi tühisele rahvusele, vaid pigem ,,maailma isandaile" alusepanijaga. Üldiselt oli Vergiliuse stiil lüürilis-dramaatiline ning pärast tema surma hakati teda klassikuks pidama tema teostest õpiti keelt ja stiili, samuti oli ta eeskujuks paljudele hilisematele rooma autoritele. 5. Quintus Horatius Flaccus Quintus Horatius Flaccus oli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja, kes elas aastatel 65 eKr kuni 8 eKr. Horatius põlvnes rooma ühiskonna alamkihist ja oli ühtlasi ka rooma kirjaniku Publius Vergilius Maro sõber. Suure osa oma värssidest pühendas Horatius tolle aja kommete ja eluviiside kirjeldamisele ning põhilised tema loomingus on looduslaulud, kuid kirjutas ka armastuslaule ja satiire. Tema tuntumad teosed olid oodid ehk nn mõtteluule
uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. . Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid luuletusi. Kuulsaim kõnemees oli ladina kunstilise kirjakeele looja Cicero. Sel ajal formeerus kirjanduskeel ning arenesid välja kirjanduslikud stiilid. Sajandi teisel poolel tegutsesid Vergilius, Horatius ning Ovidus - samuti silmapsistvad luuletajad. see oli hiilgavate kõnemeeste aeg. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/rooma7.htm, http://www.tlulib.ee/vana/pildid/oleviste/main7.html Caesar ( 100-44 eKr.) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a
ROOMA THTSAMAD ISIKUD: Julius Ceasar-vanarooma vejuht,poliitik ja kirjanik,rooma keiser Marcus Antonius-vanarooma poliitik ja vejuht Kleopatra-Egiptuse valitsejanna , Seleukiidide kuninganna Brutus-brittide kuningas Cicero-legendaarne brittide kuningas , Rooma kige kuulsam knepidaja Vergelius-Rooma kirjanik,rooma eepose autor Horatius-vanarooma ks thtsamaid lrilisi luuletajaid Plautus-vanarooma komdiakirjanik
Rooma kirjanduse kuldse ajastu (80 eKr- 14 pKr) lõpu osa oli luule kõrgperiood. See langeb kokku keisririigi rajamisega Augustuse poolt. Osa poeete kohandusid toimunud muutustega ja isegi ülistasid Augustuse valitsusaega. Kuid teised suunasid oma luuletemad hoopis riigielust kaugetele teemadele (armastus, sõprus, kunst). 68. Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Rooma kirjanduse kuldse perioodi tähtsamad luuetajad olid Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus ja Propertius. 69. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed ja nende ainestik. Milline oli Vergiliuse retseptsioon hilisemal ajal? Publius Vergilius Maro (70 - 9 eKr) oli kuldse ajajärgu teise poole luuletaja tema tuntumad tööd on ,,Bucolica" (heksameetris karjaseluule Arkaadiast), poeem ,,Georgica" (ülistas loodust ja põlluharija rasket tööd) ning ,,Aeneis" (koosneb 12 laulust, kujutab Troojast põgeneva Aenease rännakut Itaaliasse ja võitlust Itaalia
antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. 1. Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid luuletusi. Kuulsaim kõnemees oli ladina kunstilise kirjakeele looja Cicero. Sel ajal formeerus kirjanduskeel ning arenesid välja kirjanduslikud stiilid. Sajandi teisel Page 1 poolel tegutsesid Vergilius, Horatius ning Ovidus - samuti silmapsistvad luuletajad. see oli hiilgavate kõnemeeste aeg. Caesar ( 100-44 eKr.) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust
Ladinakeelsed kõnekäänud Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi. Amat victoria curam Võit armastab hoolt, midagi ei saavuta ilma vaevata Ars longa, vita brevis est Kunst on pikk, elu lühike Audentes fortuna iuvat Julgeid aitab õnn Carpe diem qam minime eredula postero Kasuta tänast päeva, usalda vähe järgnevat (Horatius) Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen (R.Descartes) Concordia civium murus urbium Kodanike üksmeel on linnade müür Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Docendo dicimus õpetades õpime ka ise (Seneca) Dum spiro, spero Kuni hingan loodan (Ovidius) Dum vita est, spes est Kuni on elu, on lootust Errare humanum est Eksimine on inimlik Est modus in rebus Asjades on mõõt, kõigel on piir (Horatius)
moraaliprintsiipe, mis ühiskonnas tavaks. Olulisemad luuletajad : 1)kuldsel ajajärgul *Catullus lüürilise luule kirjutaja, armastusluule, elleegiad, pamfletid, õelad luuletused ehk epigrammid ehk pilkab ühiskonnas vääraid nähtusi. Luuletused vormitäiuslikud, peetakse kõige paremaks rooma lembelüürikuks. Roomas tundeid eriti ei hinnatud avalikult eriti ei rõhutatud. Tema rõhutas seda võimsa tundena. Säilinud kaks pulmalaulu ehk epitalaamiat. *Quintus Horatius Flacus sündinud Lõuna-Itaalias, hiljem tuli Rooma, täiendas end kreekas. Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid. Neli kogumikku, sada oodi. Ka 17 epoodi (lühem värss, mis järgneb ühele või mitmele sarnasele värsile, n-ö lõpulaul. Esimene, kes hakkas epoode kirjutama. Eraldati luuletustena. Satiirid, üks hümn, 20 kirja, luuletused mitmekülgsed.
vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Teosed: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid. Cato, kes pärines konservatiivide hulgast, tahtis vastupidiselt eelnevale ise oma mõtteid ja ideid kirja panna ning seda just ladina keeles. Tema ,,Alged" ongi aluseks ladinakeelsele historiograafiale ja seega võib teda pidada rooma proosa rajajaks. teos on traktaat ,,Põlluharimisest",,,Poeg Marcusele"
„Lesknaine Valenciast” Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian „Don Juan” „Faust” „Hüljatud” „Madame Bovary” AUTORID JA „Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire „Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst” „Horatius” „Candide ehk Pariisis” „Oliver Twist” „Kangelane” „Cid” Optimism” Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine „Zadig ja Saatus” „Keeris” „Sõda ja rahu”
,,Lesknaine Valenciast" Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian ,,Don Juan" ,,Faust" ,,Hüljatud" ,,Madame Bovary" AUTORID JA ,,Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire ,,Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst" ,,Horatius" ,,Candide ehk Pariisis" ,,Oliver Twist" ,,Kangelane" ,,Cid" Optimism" Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine ,,Zadig ja Saatus" ,,Keeris" ,,Sõda ja rahu" ,,Sevilla pilkaja ja kivist ,,Andromache" Daniel Defoe Alexandre Dumas Fjodor Dostojevski
Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena. + Dorothy Parker - Kui tahad teada, mida Jumal rahast arvab, siis ainult vaata neid, kellele ta seda on andnud. Kristiine Kurema - Raha ei saa Armastada, Raha ei hooli vastu. + Karl Popper - Peame vabadust planeerima samamoodi, nagu planeerime turvalisust, juba ainuüksi sellepärast, et tõelise turvalisuse tagab vaid vabadus. Ingrid Bergman - Õnn on hea tervis ja halb mälu. + Ellen Niit - Õnn on inimeste kätetöö. + Horatius - Igal asjal on lõpp ja algus. + Sokrates - Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast. Platon - Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp. Pam Brown - Sõber on see, kellega julged olla sina ise. Frédéric Beigbeder - Müüre ehitatakse selleks, et end kaitsta, kuid ühel heal päeval saab neist müüridest vangla. John Fitzgerald Kennedy - Ärge küsige, mida saab kodumaa teie jaoks teha. Küsige, mida saate teie kodumaa jaoks teha.
Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeleti antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVII saj. kirjanduses. Müüt on muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi
"..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rünnak." Ovidius "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Antov Tsehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." Vegetius "Kui meie ei aitta üksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." George Herbert "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." von Clauswitz
karakter, ei olnud jämekoomilisi nalju. 8) Kuldsel perioodil saavutas kõrgetaseme proosa ja luule. 9) Silmapaistev kõnemees oli Cicero, kelle teosed puudutavad retoorikad, kõnekunsti ajalugu ja kasvatust. "Riigist" 10) Caesari ajalooalased teosed on "Märkmeid Gallia sõjast", "Märkmeid kodusõjast". 11) Roomanizanri rajaja on Cato, teosega "Põllumajandusest". 12) Rooma eepose "Aenis" autor on Vergilius, eepos koosneb 12 laulust. 13) Kuulsaim Rooma oodide autor on Horatius Flaccus. 14) Horatiuse läkitused käsitlevad armastust ja luule tähendust ning ilmusid kogus "Läkitus Pisodele" 15) Ovidiuse luule jaguneb 2 perioodi : pagendus, armastus. Teise perioodi peateoseks on "Metamorfoosid" 16) Teema ja meeleolu on kurb ja melanhoolne. Peamine teema on koduigatsus.
-viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult müto-loogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsismi tunnused Antiikesteetika edasiarendus Ratsionalism Selgus ja korrapära Ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Selge piir kõrge ja madala vahel Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi Jean De La Fontaine 8. juuli 1621 13. aprill 1695 Klassitsismi suurkuju Tema eeskujudeks olid Aisopos ja Horatius Pooldab kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, hindab sõprust, tagasihoidlikkust, küpset elukogemust Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, silmakirjalikkus ja demagoogia Jean De La Fontaine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlikud maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.Tauniti ka igapäevase elu kujutamist, sest see polnud ülev ega suurejooneline, mis aga pidi olema kunsti vältimatu tunnus. ,,Horatiuse vande" sisuks on vande andmine. Kolm poega saadetakse sõtta ning nende isa, Rooma patriis Horatius, annab neile mõõgad ning võtab vande, et nad võitlevad vapralt oma kodumaa eest. Poegade ema ja õed rõhutavad oma kurbusega sündmuse traagikat ja annavad eeskuju oma tunnete vaoshoidmiseks. Ajaloolise maalina saavutas antud teos suure menu, see kajastas täpselt revolutsiooni nõudeid maalile, kutsudes üles vapralt võitlema kodumaa eest. ,,Horatiuse vande" kompositsioon vastab ülalmainitud kaheplaanilisele süsteemile.
Hariduse ja teaduse kohta mõtteteri, vanasõnu 1. Haridus suurendab inimese sünnipärast väärtust. ( Horatius ) 2. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. (Napoleon) 3. Parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ning arendada oma võimeid, et temast oleks maksimaalselt kasu inimkonnale. (J. Fields) 4. Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) 5. Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. (Santayana) 6
· ,,Georgica" · plaanis luua rahvuseepost ,,Aenis". See jäi lõpetamata, sest suri enne ära. a) peategelane Aenas b) keiser Augustuse jõul avaldati c) räägib Trooja põgeniku Aenase seiklustest ja kuidas ta Itaalias kanda kinnitab d) armusuhted Kartaago kuninganna Didoga Horatius · 65 kuni 8 eKr · vabaks lastud orja poeg, vaatamata sellele sai hea hariduse · Maecenase abiga tema tähtsus kasvas ja sai keiser Augustuse sekretäriks · põhiliselt lõi oode · ,,Aes poetica" ehk luulekunst · epistel ehk läkitus kellegile Ovidius · 43 eKr kuni 17 pKr · jõukast perekonnast ja hea haridusega · keiser Augustuse pagendas ta Musta mere äärde · küsis andestust, aga ei antud (Augustus, Caligula)
keskpunkti asetati INIMENE, mitte Alkaios, sappho, Anakreon antiik 8.saj eKr-5.saj pKr jumal. Aischylos, Sophokles (trag) Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi, Plautus, Terentius (kom)' selleni pole inimmõte enne küündinud. Horatius, Vergilius (luule) Tähtsaks usk ja kiriku mõju Inimene on patune olend, keda ootab hukatus või kui ta on puhas, siis Rahvuseeposed: ,,Nibelungide keskaeg 5.saj 14. saj taevalik õndsus. Jumal on harmoonia ja
zona, zoologia, zooanthropia, zmaragdus, zygoma Uutest keeltest saadud laensõnades hääldub z ts-na, näit. influenza, zincum, Zingiber NGU = ngv, näit. lingua, unguentum, sanguis, pinguis QU = kv, näit.aqua, aquila, equus SUA = sva, näit. suavis, suavitas SUE = sve, näit. suetus, Suetonius TI (vokaali ees) = tsi Keskajal hakkas ti vokaali ees tsi-na häälduma, näit. substantia, scientia, operatio, articulatio, injectio, vitium, Horatius Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite -sti, -xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu ta kirjutatakse, näit. aetiologia, bestia, mixtio Kreeka laensõnades kasutatakse järgmisi konsonantühendeid: CH = hh, näit. charta, chemia, chirurgia SCH = shh, näit. schema, ischias PH = f, näit. phalanx, pharmacon, pharmacopola TH = t, näit. thanatologia, theoria, thermometrum RH = r, näit. rhaphe, Rheum, rheumatismus Vokaalid
millest vanim on Rooma Foorumist leitud Lapis Niger (´must kivi´) , kus ladina keel esineb oma arhailises vormis. Ladina kirjakeelt saab põhjalikumalt jälgida 3. saj keskpaigast eKr, kui ilmuvad pikemad kirjalikud tekstid. Edasises arengus kõne- ja kirjakeel kaugenesid teineteisest. Klassikaline ladina kirjakeel kujunes välja1. sajandiks eKr, selles valitsesid ranged keelelised reeglid. Eeskujuks võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas Cicero, Caesar; luules Virginius, Horatius, ja Ovidius. Kirjakeel oli väga erinev sellest keelest, milles inimesed omavahel suhtlesid Kuni antiikaja lõpuni muutus ladina keel oluliselt, lähenedes uuesti kõnekeelele. Rahvakeelele lähedasi vorme kasutasid ka kristlikud autorid. Kujunes välja kiriku- ladina keel, mis jäi keskajal elavaks keeleks. Arengut mõjutasid ka vallutatud alade hõimude kõnepruuk (nn barbaarne keel). Siit tulenevalt tekkisid 7. saj pKr iseseisvad
Isegi Vana- Kreeka teadustega on Euroopa tutvunud suurel määral araabia tõlgete kaudu, araablastelt on väga palju õpitud matemaatikas, astronoomias, keemias, meditsiinis, botaanikas ja teistes loodusteadustes ning ka filosoofias. Araabia õukondade eeskujul levis Euroopas "ilusa elu" kultus, õukonnaluule ja -muusika. Suur osa Euroopas tuntud pillidest on araabia päritolu. RÜÜTLILAUL on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse (Ovidius, Horatius), ta on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide (rändavad kleerikud või skolaarid) ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Rüütlilaulikud esindavad väga erinevaid seisusi, nende hulgas on kuningaid, kõrg- ja alamaadlit, kleerikuid ja linnakodanikke, tekstides ja muusikas me mingeid seisusevahesid ei näe. Rüütliluule pole praktikas kunagi eksisteerinud ilma muusikata, poeet oli ühtlasi ka laulik, kes tavaliselt oma laule ise esitas
ROOMA TEATER Ehitatud lauskmaale. Ümbritses kujundatud kivimüür. Näidendites puudus koor, millega seoses polnud enam vajadust orkestra järele. Teatri keskne koht oli kõrge lavapoodium, mille ees tõusvad pingiread, taga kahekorruseline sein. Lavatehnika heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria(matkised, järeletehtud esemed ehtsate asemel teatrilaval v vaateaknal) ja kostüümid. Näitekirjanikud Plautus, Terentius Filosoofid Caesar, Cicero Luuletajad Horatius ,, Carmina" ja Vergilius ,,Bucolica" MÕISTED Sofistpalgaline õpetaja, väitleja Reetorkõnemees, kõnekunsti õpetaja antiikajal Retoorikakõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne Stroof salm, luuleteose osa Eleegiakaebelaul Hümnpidulik ülistuslaul Epigrammpilkeluuletus Epitaafhauakiri Metseenrikas kunsti ja kirjanduse toetaja, toetas kultuuri. Carpe diem kasuta päeva, nopi päeva DEMOKRITOS Demokritos (umbes 460 eKr umbes 370 eKr) oli vanakreeka
On üks lõputu öö magamiseks. Anna mulle suurusi tuhat, seejärel sada, seejärel järgmised tuhat, siis teised sada. Seejärel üha järgmised tuhat, seejärel sada. Siis kui oleme teinud palju tuhandeid suudlusi, ajame nad segi, et me ei teaks. Ja et mitte keegi halb ei saaks kadestada Kui ta teaks, et suudlusi on nii palju. Odi et amo Vihkan ja armastan, mispärast ma seda teen, sa võibolla küsid. Ma ei tea, aga tunnen, et see toimub ja ma piinlen. Horatius Carmina: Ad Melpomenen Püstitasin monumendi vasest püsivama asendilt kõrgem kui kuninglikud püramiidid, mida ei suuda purustada hävitav vihm ega jõuetult märatsev põhjatuul ega loendamatu aastate jada ja aja kulg Ma ei sure tervikuna, suur osa minust väldib surmajumalannat: kuni ma üha kasvan uuena järelpõlve kiituses, kuni ülempreester tõuseb Kapitooliumile koos vaikiva neitsiga. Minust räägitakse, kui vali vastu mühiseb ja kus Daunus veevaeste põldude rahvast valitses,
Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Vanakreeka kirjanikke: Alkaios, Aristophanes , Demosthenes, Diodoros , Euripides , Homeros , Polybios , Platon , Sophokles , Simonides Vanarooma kirjandus Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Vanarooma kirjanikke: Cicero, Horatius,Naevius, Plautus, Vergilius Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt
ARHAILINE AJAJÄRK (3-2 SAJ EKR) Plautus (250-184 ekr)-"Kullapott", ,,Hooplev sõjamees", Terentius (195-159 ekr)- ,,Vennakesed" KULDSE AJAJÄRGU PROOSA (1 SAJ EKR) Caesar (100-44 ekr), Cicero (106-43 ekr) KULDSE AJAJÄRGU LUULE (1 SAJ EKR) Vergilius (70-19 ekr)- ,,Bucalico", ,,Georgica", ,,Aeneis" Omane: dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine, tugevate tunnete ja lüüriliste meeleolude põimumine, neg. kangelasi ei esinenud. Horatius (65-8 ekr). Eleegia- armastusluule zanr Roomas Ovidius (43 ekr- 18 pkr)- ,,Tähtpäevad", ,,Muundumised" HÕBEDANE AJAJÄRK (1-2 SAJ EKR)- Rooma ühiskonna moraalne allakäik. Kirjanduses süvenesid langus- ja pettumusmeeleolud, ka kriitiline suhtumine kaasaja ühiskonda. Petronius (surm 66 ekr)-,,Satiricon"- satiiriline toes (parim) VASKNE AJAJÄRK (2-5 SAJ PKR)- levis ristiusk, pani aluse kristliku kirjandus tekkele. Antiikkirjanduse lõppaasta!
__________ 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). Rooma kirjandus jagatakse põhiperioodide kaupa üldiselt viieks: 1) Vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud 2) Arhailine ajajärk (240 81 eKr) 3) ,,Kuldne" ajajärk (81 eKr 14 pKr) 4) ,,Hõbedane" ajajärk (14117) 5) Hilise keisririigi ajajärk (117476) 89. Keda nimetati philhellen'iks? Philhellen oli kreeka kultuuri armastaja, näiteks luuletaja Horatius väitis, et ajal, mil roomlased vallutasid Kreeka, põgenesid kreeklased Rooma ja lõid seal kreekaliku kultuuri. Kreekaarmastajatest imperaatoreist on tuntud ka Nero, Hadrianus ja Marcus Aurelius. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism ehk neoplatonism on 3. sajandil tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Uusplatonismis maailm erinevate
Noored lepitatakse ja nende abieluks ei ole enam takistusi. * C näidendid : Kangelased on erakorselt tugeva tahtejõuga,mis seletab Jimena võimet ennast pea üleinimlikul viisil proovile panna.Tahe ja mõistus piiravad C näideneis tegelaste kirgi,puhastavad ja õilistavad neid. Sp on tema draamat nim "hingesuuruse kooliks". *Alates 1640 a kirjutas täielikus vastavauses klassitsismi eeskirjadega. Tema järgnevatest tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised "Horatius"(1640) ja "Cinna"(1641) ning usuteemaline "Polyeuctus"(1643). *1647 a valiti C Prantsise Akadeemiasse. MOLIERE(1622-1673) *Kirjutas enamus oma näidendeid proosas. *Moliere'i Tartuffe on kehtestunud valevagatseja e silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. *Kodanikunimi oli Moliere'il Jean Baptiste Poquelin.*Tema isa, Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna
dekoratsioone, * eelistati dekoratsioone, *eelistati tragöödiaid komöödiaid Sarnasused: Pidustuste jaoks, mängiti -||- kreeka müüte, ainult mehed Rooma luule. Nii nagu proosa, langes luule õitseng kuldsesse ajajärku. Tuntumad luuletajad olid Vergilius, Horatius ja Ovidius. · Vergilius oli tuntuim ja armastatuim. Ta on ka rooma eepose "Aeneis" autor. Eepos on luulevormis ja koosneb 12 laulust. · Horatius on teatud kui oodide autor ood on ülistuslaul elurõõmule, armastusele, loodusele sõprusele (kõigele ilusale), meeleolult hästi positiivne. Kirjutas ta ka läkitusti(epistel), milles ta käsitleb moraali ja filosoofia probleeme, mis on koondatud ühte teosesse - "Luulekunst". · Ovidiuse luule jaguneb kolme perioodi 1
kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Roomas kujunes välja filoloogia, ladinakeelsete tekstide tõlgendamine, 1. sajandil ilmuvad juba ka keeleteaduslikud uurimused. Tähtsaim ja viljakaim rooma õpetlane oli Marcus Terentius Varro (11627 eKr). Eeskujuks keelereeglite loomisel võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas esmajoones Cicero, aga ka Caesar, luules Vergilius, Horatius ja Ovidius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. Ta on jäänud ajalukku eeskätt Rooma kuulsaima kõnemehena, u 150 kõnest terviklikult alles 58, nii poliitilisi kui kohtus peetud süüdistus- ja kaitsekõnesid. Tuntumaid kõnesid: süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu Retoorikaalased teosed:
Hellenistlik kultuur levis mõlemas. Kirjanduse seotud metseenlusega, kirjanduspoliitika olemasolu. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor. Vanim ajajärk kuni 240 eKr rahvalooming ja üksikud kirjapanekud Arhailine 24081 eKr (Livius Andronicus, Titus Maccius Plautus) Kuldne ajajärk 81 eKr14 pKr (Cicero, Ovidius, Vergilius, Horatius) Hõbedane ajajärk 14117 (Seneca, Tacitus, Caesar) Hilise keisririigi ajajärk 117476 (Apuleius) 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? Sel ajal lõppesid sisemised seisustevahelised lahingud ja latiinide hõimud tõrjusid teised rahvad Itaalia aladelt välja, kuni kogu tänapäevase Itaalia alad olid nende kontrolli all. 97. Millistel sajanditel ajavahemikus 8. saj eKr 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus,
" von Clauswitz "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." George Herbert "Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." Vegetius "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Antov Tsehhov "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." Sofokles "Parim kaitse on rünnak." Ovidius "Riik - see olen mina!" Louis XIV "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel." Aristofanes "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." "Saatanat pette pole patt." "Suur leek süttib pisikesest sädemest."
esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Selles näidendis kannab peategelane psühholoogilist pinget. Samaaegselt jutustatakse näidendis ka ühiskondlikest sündmustest. Corneille näidendite kangelased oli erakordselt tugeva tahtejõuga. Näidendites tragöödiate lõpplahendus täielik masendus enamasti puudub. „Cidi“ puhul võib rääkida koguni õnnelikust lõpust. Pierre Corneille'i järgnevaist tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised „Horatius“(1640) ja „Cinna“(1641) ning usuteemaline „Polyeuctus“(1643). Jean Racine oli dramaatik, kelle loomingus klassitsistlik tragöödia saavutas küpsuse. Ta lõi oma parimad näidendid ajal, kui absolutistlik kuningavõim Prantsusmaal oli üima hiilguse juures. Pärast esimesi luhtunud katseid komöödiatega saavutas Racine 1665 edu näidendiga „Aleksander Suur“. Kaks aastat hiljem kujunes aga tõeliseks triumfiks „Andromache“. Corneille oli selleks ajaks juba varju jäetud
Nagu näha paneb raha tihti unustama hoolimise ning ligimese armastuse ja rikkuse nimel ollakse väga paljuks valmis. On vaja inimest, kes tooks teised pilvedest alla ja näitaks, et selline käitumine ikka ei ole õige. Shakespeare on öelnud : Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt. Ma usun, et ka sealne rahvas sai sellest lõpuks aru ning käitus nii nagu süda ütles. Ka see pole elanud halvasti, kes sündis ja suri tundmatuna ütle Horatius juba väga ammu. Tihtipeale ongi just tavainimestel palju parem ja õnnelikum elu, kui neil, kes väliselt nii täiuslikku ja head elu elavad ning rahameredes suplevad, kuid tegelikult palju raskemat ja probleemide rikkamat elu elavad.
luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust.
Üldine on see, milliseid asju
õpiti keelt ja stiili; samuti hilisematele rooma autoritele eeskujuks. Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati peale tema surma kogus ,,Catalepton" (,,Pisiasjad"), väga võimalik, et osad luuletused sealt ei kuulugi temale. Sügavalt mõju avaldama tollal kuulus epikuurlaste koolkond (epikuursul filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme
Historia calamitatum'ile (,,Minu õnnetuste ajalugu.") Pierre Abélard Varasem elu Pierre Abélard, tegeliku nimega ,,Pierre le Pallet", sündis 1079. aastal Prantsusmaal Britannia maakonnas rüütliperekonda. Ta loobus oma pärandusest ja sõjamehekarjäärist selle nimel, et õppida Prantsusmaal filosoofiat, eriti loogikat. Ta õppis kiiresti ning oli loomulikult juba väga andekas. Eeskuju võttis ta näiteks sellistelt suurkujudelt nagu Cicero, Horatius, Juvenalis, Ovidius, Lucanus, Seneca ja Vergilius. Ta rändas õppimise nimel ringi ning enda sõnul sai ta ,,nagu üheks Peripateetikutest". Sel ajal kuulas ta nominalisti Roscellinuse dialektikaloenguid. Matemaatika ja loodusteadused valmistasid talle raskusi. Tema rännakud tõid ta Pariisi, kus tema õpetlaseks sai realist Champeaux William, Anselmi Laoni järgija. Sel ajal vahetas ta ka oma perekonnanime ,,Abélard'i" vastu. Peagi oli ta nii
Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng
tõlgendamine; isikute äravahetamisel põhinev eksitus 105. Nimeta Rooma eepika peamised alaliigid, põhjused suursugusesse zanri liigitamisel ja tähtsamad esindajad. Peamised alaliigid: mütoloogiline eepika, ajalooline eepika, didaktiline eepika. Suursugusesse zanri liigitamise põhjused: suurvormilisus, heksameetrilisus, temaatiline ülevus. Tragöödia esindajad: Ennius, Pacuvius Komöödia esindajad: Plautus ja Terentius Eepose esindaja: Vergilius Maro Lüürika esindaja: Horatius 106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud. Sel ajal toimus Rooma kirjanduses õitseng, langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. See oli Augustuse valitsusaeg. 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid.
Lõika/lahenda mind! (Juusjuuksed) 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? 1) tänapäeval: lüürika = igasuguses vormis (ka vabavärsis) luule, milles on keskne autorile omistatavate tunnete väljendamine. VÄGA LAIAS TÄHENDUSES 2) antiikajal: lüürika = lüürilistes värsimõõtudes luule (Roomas Horatius). KITSAS TÄHENDUS. Lüürilised värsimõõdud: kreeka lüürikute poolt oma luules kasutatud värsimõõdud. 115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid zanre? Milliste luulezanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? · Epigramm - Kõige vanem kreeka luulest üle võetud luulevorm (3./2. saj. eKr) · Eeskuju: kreeka hellenistlik epigramm · Värsimõõt: eleegiline
Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Kõige olulisemaks zanriks pidas Aristoteles tragöödiat. Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. Kõige tähtsam on tragöödia.Luuletaja ülesandeks pole kõnelda mitte sellest, mis toimus, vaid sellest, mis võib toimuda. Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Tragöödia on tõsise ja lõpetatud tegevuse jäljendus. Kirjeldage poeetika arengut. Millised on autorid ja miks on nad olulised? Horatius (65-8 e.Kr.) normatiivset tüüpi poeetika. Keskaeg poeesia teenib jumala ülistust. Luule on õpitav ja õpetatav. Poeesia sõltub vabade kunstide alla koondatud teadusvaldkondadest. Renessanss Dante teos on uue kirjanduse kõrgpunkt. 14-15 sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid. Barokk järkab renessansspoeetika traditsioone. Scaliger, Opitz. Valgustusaeg Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega. Erinevat
ühendas, ärge keelake meid matmast ühte hauda. Ja sina puu, kes puuokstega katad mind ühte õnnetut keha, saad varsti katma kahte, hoia mõrvamärki alati oma vilja tumedaid ja leinale sobivaid kahekordse surma mälestuseks." Nii rääkis ja asetas mõõga terava otsa rinna alla ja langes selle peale, mis veel tapmisest soe oli. Palved siiski puudutasid jumalaid, puudutasid vanemaid, sest värv puuseljas on must kui valmivad ja see, mis jäi üle on palvetelt ülim, puhkab ühes urnas. 7) Horatius Carmina: Ad Melpomenen, lk 283; LUULETUS Püstitasin monumendi vasest jäädavam Asendilt kõrgem kuninglikest püramiididest Ning mida ei suuda purustada hävitav vihm Ega jõuetult märatsev põhjatuul Ega ka loendamatud aastad ega aja kiire kulg/lendav aeg. Ma ei sure lõplikult/täielikult , aga suurem osa minust Väldib surmajumalannat, kuni mina Üha kasvan värskena järelpõlvede kiituses Kuni ülempreester ja vaikiv neitsi tõusevad Kapitooliumi mäkke.
6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse lasina keele aeg) 81 eKr-14 pKr Cicero De legibus(Seadustest), De re publica (Riigist), De Officiis(Kohustustest), kohtukõned Caesar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533)
Vanarooma kirjandus Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Terentius, Seneca, Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero, Julius Caesar, Vergilius, Quintus Horatius Flaccus ning Pulius Ovidius Naso. Plautus Titus Maccius Plautus oli Vana-Rooma komöödiakirjanik. Plautuse kohta puuduvad peaaegu igasugused eluloolised andmed. Ta kasutas oma komöödiate algmaterjalina põhiliselt Vana-Kreeka uuema komöödia tüpoloogiat ja tegevustikke. Plautuse komöödiad on mõjutanud paljusid hilisemaid komöödiakirjanikke - William Shakespeare, Ludvig Holberg, Gotthold Ephraim Lessing, Carlo Goldoni, Aleksandr Ostrovski. Marcus Tullius Cicero
nimetasid juures aga oli ju kõik võimalik, et see polnud mingi ime. See juures põimisid rooma komöödiakirjanikud oma teoseisse ka rooma olustiku detaile ja ka vihjeid kohalikust elu laadist. Tegevus kulges pidevalt, jaotus vaatusteks on pärit hilisemast ajast. Grammatik Donatus (IV sajandil pKr) nõudis Terentiuse komöödiaid kommenteerides teose jaotamist kolmeks vaatuseks ning hiljem sai ka see jaotus eeskujuks Itaalias, Hispaanias ja ka portugali draamale. Horatius pidas õigeks juba viievaatuselist ülesehitust, mis on läbi viidud Seneca tragöödiais ning sai ka prantsuse klassikalise draama suureks eeskujuks. Kui kreeka teatris esinesid kodanikud, siis Rooma riskis vabast soost mees teatris esinedes kodanikuõiguste kaotusega. Ka Roomas kuulusid teatrietendused riiklike pidustuste kavasse, kuid nad polnud olemuselt kultuslikud, vaid üksnes vaatemängulise-lõbustusliku iseloomuga. Lisaks riiklikele
"Daphne", mis lavastati 1597-1598. aastal ühe jõuka firenzelase majas 3 k) kes oli: metseen; humanistid; impressario metseen - Termin tuleneb Rooma keisri Augustuse sõbra Gaius Cilnius Maecenase (8 saj. e. Kr.) nimest, kes asutas kirjandusringi, kuhu kuulusid muuhulgas Vergilius, Horatius ning Propertius humanistid – tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamasti Ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Impresario - teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator 7. Kirjelda barokiajastu muusika arengut a) 3 barokiajastu muusikastiili - 1 Ooper; 2 Teised uued vokaal-instrumentaalžanrid; 3 Instrumentaalmuusika.
tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini. kes oli: metseen; humanistid; impressario - metseen - teaduse, kunsti ja kirjanduse hedonistlik toetamine rikaste üksikisikute, kuningakodade, aristokraatia ning hiljem suurkodanluse poolt. Termin tuleneb Rooma keisri Augustuse sõbra Gaius Cilnius Maecenase (8 saj. e. Kr.) nimest, kes asutas kirjandusringi, kuhu kuulusid muuhulgas Vergilius, Horatius ning Propertius. impressario - Seoses teatri kui uue kultuurikeskuse tekkimisega tekkisid ka uued ametid – impressaario ( teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester. Kui tekkis rohkem teatrimaju, muutus ooper kättesaadavaks ka lihtrahvale humanistid - Kunsti ja inimeste loomingut hakatakse nägema kui ilu. Ühiskonnas annavad tooni teadusest ja kirjandusest huvitatud haritlased, leiutajad, kunstnikud jt, tekib
sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 22) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal. Ristiusu teke 1. Augustuse aeg: Maecenas. Luule: Vergilius, Horatius, Ovidius. Ajalookirjutus (Livius). 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Hellenistlike ja idamaiste kultuste levik: Isis, Mithras. 4. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 23) Hiline keisririik 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2
"Suur leek sttib pisikesest sdemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kige raskemini mistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sda vltimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionr on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sna "kultuur", siis haaran revolvri jrele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rnnak." Ovidius "Palju rkida ja palju elda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab ppida, aga loll petada." Antov Tehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sjaks." Vegetius "Kui meie ei aitta ksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sgavamale." George Herbert "Kuni sa veel ritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sda on poliitika jtkamine teiste vahenditega." von Clauswitz
annaabi.ee 
