Ühesõnaga otse rahva hulgast. Peateema on mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose traagiline armastuse lugu. Juba sissejuhatusest alates läbib ooperit ühendava lõimena kirglik traagilise kiindumuse teema. Carmen on ilus, temperamentne ja veidike isekas neiu. Keerukana ja vastuolulisena on ta enda ümber põhjustanud palju vaidlusi ja tülisi. Peale Jose armastamist kingib hoopis oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose ei suuda leppida sellega, et ta on Carmenist ilma jäänud ja üritab teda erinevaid moodusi kasutades tagasi võita. Kui see ei õnnestu, ähvardab too lõpuks Carmeni tappa. Ka peale seda keeldub Carmen Jose juurde tagasi minemast ja Jose tapabki ta. Carmeni tegelaskujus kajastub protest väikekodanliku silmakirjaliku moraali vastu ja võitlus inimeste tunnete vabaduse eest. See ongi andnud Carmeni kujule vabadust ja vabadusjanu üldistava tähenduse. "Carmenist" on aja jooksul leitud paljutki ootamatut ja
1846.aastast.Kui ,,Carmen" esmakordselt Pariisis lavale jõudis(1875), sokeeris Bizet publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks ,esietendusel vilistati see välja ning kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu.Bizet ise ei näinud ooperi edu .Kolm kuud pärast esietendust ta suri ning ta ei osanud aimatagi ,et Carmenist" saab lühikese ajaga ooperiliteratuuriüks populaarsemaid teoseid mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja ,et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid.Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint-Saëns, Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Tsaikovski ennustas sellele suurt tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas"
3.Tegevus toimub üldiselt Hispaanias. Kohti, kus tegevused toimusid, autor eriti täpselt ei kirjelda, kuidagi kaudselt. 4. Põhiline tegevus algab Sevillas, kus asub tubakavabrik. Joze on Sevilla tubakavabrikus noore ajateenijana valvekorras. Ka Carmen töötab seal vabrikus. Sel ööl kui Joze oli valvekorras tekkis naistevahel tüli, sest keegi oli halvasti rääkinud Carmenist. Carmen seda nii ei jätnud ja vigastas kaastöötajat noaga. Carmen võetakse selle eest vahi alla ja Joze peab teda saatma kinnipidamisasutusse. Aga oma naiseliku käitumise ja kavalusega petab ta ära Joze ja põgeneb. Asi päris sinna ei jäänud. Joze sai selle eest karistada ja ta pandi vangi. Seda heategu aga Carmen ei unustanud. Joze istus oma aja ära ja sai peale seda tagasi teenistusse
vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu alhul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus. Raamatu teiseks kandvaks tegelaseks on don José, kellega jutustaja teose algul tuttavaks saab ning tema usalduse võidab. Seepärast räägibki ta vanglas istudes jutustajale oma loo. Don José on lootusetult armunud Carmenisse. Temaga tutvudes oli don José kapral ning tal oli
tegelasi vulgaarseiks. Bizet sokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus, sest ,,Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et ,,Carmenist" saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Ooperis laulis ka Jassi Zahharon. Tal on hästi võimas ja hea hääl ning ,,Carmenis" oli tal ka ilus osa laulda
Bizet sokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus, sest ,,Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et ,,Carmenist" saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise. Lavaline liikumine oli lihtsalt hämmastav ning kõik need
Ta oli valmis inimesi petma, isegi röövima ja tegeles ka salakaubandusega. Ta suutis oma hea väljanägemisega saavutada kõike, mida vaid soovis. Nii nagu kõik teisedki, armus temasse ka don Jose. Jose soovis nii väga Carmeniga ühist õnne saavutada, et oli valmis selle nimel isegi röövima ja tapma. Kuid ta ei saanud Carmenit endale ning see kaotus viis ta Carmeni mõrvale. Ta sattus vanglasse, kuhu tuli teda külastama Merimee ning jutustas talle oma loo saatanast Carmenist. ,,Carmenis" anti ka ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Mulle meeldis raamatu sisu, see andis mulle väga palju uusi teadmisi mustlaste kohta. Kui ma enne arvasin, et nad tõesti ongi ainult vargad ja petturid, siis nüüd sain teada, et tegelikult võivad nad väga hoolivad olla oma lähedaste vastu. Näiteks siis, kui don Jose sai raskelt haavata ja Carmen ravis teda mitu nädalat ja oli kogu aeg tema juures.
suutis ka pisara silma tuua. Mulle tundub, et Viini Rahvusooperi lavastuses suutis orkester teha suurepärase töö. Dünaamika muutused andsid hästi edasi meeleolu muutuseid ning ärevust oli mingil määral pidevalt tunda. Minu arvates peitub Carmeni edulugu selles, et loo käiku on huvitav jälgida, ning helilooja Georges Bizet on tõesti suutnud muusikateostega imet luua. Muusika on kaasahaarav, emotsioonikas ja kirglik. Lugu Carmenist on traagiline, mis lisab põnevust, lõpus on etteaimamatu pööre ning tegu pole tavapärase ja etteaimatava jutustusega, kus peategelane on näiteks kaunis neiu, kes leiab oma elu armastuse, miski ei võimalda neil koos olla, aga lõpuks laheneb kõik. Carmeni on emotsioonide poole pealt realistlikum ning karakteritele on antud rohkem iseloomu, näiteks Carmeni isekus. Üldiselt lavastus meeldis, aga kui võrrelda varasema kogemusega jäi paaris asjas vajaka.
Mark Kaabel Ev213 Prosper Mérimée “Carmen” “Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta,” selliste sõnadega algab “Carmen”. “Carmen” on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga.
Kui „Carmen“ 1875. aastal esmakords elt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et „Carmenist“ saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites. Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise. Lavaline liikumine oli hämmastav. Dekoratsioone ei olnud palju ega ka vähe. Erinevalt klassikalisest käsitlusest oli uus „Carmen“ rikastatud tekstidialoogidega, mida esitati kõneldes. See meenutab veidi ooperit, veidi muusikali, veidi sõnateatrit. Kõige rohkem meeldis mulle selles ooperis lugu „Habanera“
13 "Punapea Carmen" 1885. "A la Grenelle" Nii nagu Bruant vältis otsest poliitilist propagandat ja tegeles individuaalsete juhtumitega, keskendus ka Lautrec oma modelli loomusele, nähes temas ohvrit, keda muserdavad olukorrad, mille üle tal ei ole mingit voli. Kui Degas' pesunaisi näidatakse harilikult töö juures pesemas triikimas -, siis Lautrec pakub vaatamiseks naist, kes on kokkuvarisemise äärel. Kõik Carmenist tehtud portreed väljendavad melanhooliat, mis avaldub äärmiselt kurnatud poosis, roidunud kehas ja langetatud peas. Silmi näidatakse meile harva; need jäävad punakasblondi otsmikutuka varju, nagu peaks osa naise loomusest jääma meie pilgust rüvetamata. Teisel Carmenit kujutaval maalil näitab ta teda vastu triikimislauda toetavana, nagu püüaks naine masserida oma ristluukohta. Carmenil oli Henriga salajane suhe, sest too palkas teda kogu 1886.aasta jooksul, kuni intsidendini,
Prosper Mérimée "Carmen" "Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta," selliste sõnadega algab "Carmen". "Carmen" on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga.
alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud: ,,Oleksin tahtnud, et ta kardaks ja armu paluks, kuid see naine oli deemon." Läbi mitmesuguste vahejuhtumite, lasi Don Jose ennast Carmeni ,,püünisesse" ja too kasutas teda ka omamoodi ära. Don Jose sattus alguses sõjaväkke, hiljem vanglassse. Peale vanlgas istutud aega, ei suutnud Don Jose enam Carmenist eemal olla ja temaga taaskohtudes pakkus Carmen talle võimalust tegeleda salakaubitsemisega. Jose haaras võimalusest ennast Carmeniga veelgi tihedamalt siduda ja nõustus. Temast sai röövlite kambaliige. Mustlaskaubitsemisega kaasnesid maskeeringud, petmised ja tihti pidi Carmen kellegi rikka mehe endale sõrme ümber keerama, et siis hiljem ta paljaks röövida. Don Josele see ei paistnud aga meeldivat. Suur armukadedus muutis Jose agressiivseks ja ta tappis Carmeni armukese Garcia
Juhendaja: Kristjan Õmblus Tallinn 2017 Ma käisin 6. aprillil Estonia teatris vaatamas Georges Bizet'i ooperit "Carmen". Ooper on kirjutatud Henri Meilhaci ja Ludovic Halevy libretole ning põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil. Tänapäeval üks populaarsemaid oopereid, esietendus maailmas 3. märtsil 1875, Pariisis Opera Comique's. Estonias esietendus see 26. mail 2011. Ooper on sisu poolest suhteliselt traagiline. See räägib mustlasneiust Carmenist ning tema sekeldusest Sevillas ning armuseiklustest. Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning poistekoor. Carmenit mängis valgevenelanna
Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Autor alustab raamatut sõnadega: "Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta," mis võtab kokku Carmeni olemuse. "Carmen" on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja don Josést Lizarrabengoast. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab kogu aeg naerda. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku käitumisega. Kõik mehed armusid temasse. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Peateos "Carmen" Carmen pani donJosé enda pilli järgi tantsima. Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe
José saabub koos salakaubavedajatega aga Carmen ei armasta teda enam. Tema püsimatu süda kuulub nüüd hoopis Escamillole. Carmen, Frasquita ja Mercedes panevad kaarte. Frasquita ja Mercedes näevad oma tulevikus armastust ja romantikat, rikkust ning luksust, kuid Carmeni kaardid kuulutavad talle peatset surma. Salakaubavedajad planeerivad oma tegevust. Saabub Micaëla koos teejuhiga, et leida üles José. Ta peidab end kaljuseinte vahele. Saabub Escamillo, kes reedab Joséle, et on Carmenist sisse võetud. Salakaubavedajatel õnnestub napilt verevalamine ära hoida. Escamillo lahkub, kuid kutsub Carmeni ja salakaubavedajad härjavõitlust vaatama. Micaëla jookseb varjust välja ja räägib Joséle, et ta ema soovib teda näha. Algul keeldub mees koju naasmast, ent kuuldes, et ema on suremas, annab ta järele. Vandudes, et ta Carmeni juurde naaseb, lahkub José koos Micaëlaga. Kaugusest kostab Escamillo laulu. Carmen jookseb hääle suunas. IV vaatus Väljak Sevilla areeni ees
enda soovidele. (sa nõuad mult võimatut...Carmen jääb alati vabaks) 8. Kirjuta 7-10 lausest koosnev kokkuvõte, lähtudes sellest, mis sinu jaoks olulisim. Rändur/teadlane (jutustaja) kohtub teekonnal röövli José’ga, kellega sõbruneb. Rändur hoiatab José’id politsei eest ning röövel põgeneb. Rändur jõuab linna Cordoba ning kohtub seal veetleva mustlanna Carmeniga ja taaskohtub José’iga. Vanglas jutustab José rändurile oma elust ja Carmenist. José armus Carmenisse ning hakkas salakaubavedajaks ning oli Carmeni nimel kõigeks valmis. Carmen võrgutas pidevalt võõraid mehi ja ei olnud ustav. José kutsub Carmenit Ameerikasse uut elu alustama, aga Carmen keeldub kategooriliselt ja ütleb, et ei armasta José’id enam. José pussitab Carmenit, Carmen sureb ning José annab ennast üles ja läheb vangi. 9. Lisa kirjutatule teosest lähtuvaid näiteid ja oma arvamus probleemi kohta.
jõuguga. Koos lindpriidega muutus smuugeldamine juba vargusteks. Jose sai küll olla mõnikord koos Carmeniga, aga mustlanna keskendus pigem jõugule. Samuti kogu selle aja jooksul, mil ta jõugus oli , sai Jose teada, et Carmen on abielus. Mõne aja pärast liitus ka Carmeni abikaasa jõuguga. Jose meelitas Carmeni abikaasalt välja nugadega kakluse ja kakluse võitis Jose. Peale seda, kui Jose oli tapnud Carmeni mehe , sai Carmenist Jose naine. Kuigi Carmen ütles Josele tihti , et mees meeldib talle rohkem kui varem , polnud Jose sellega päris rahule. Natukese aja möödudes hakkas Carmenile silma üks noor ja edukas mees, kelle nimi oli Lucas. Jose oli armukadedusse peaaegu suremas ja ta palus teisi jõugukaaslasi, et need koos temaga Ameerikasse tuleksid ja ausat elu alustaks. Samas peatükis öeldakse ka oluline lause : `` Carmen jääb igavesti vabaks ``. Kõige eest, kuidas Carmen oli
vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus. Raamatu teiseks kandvaks tegelaseks on don José, kellega jutustaja teose algul tuttavaks saab ning tema usalduse võidab. Seepärast räägibki ta vanglas istudes jutustajale oma loo. Don José on lootusetult armunud Carmenisse. Temaga tutvudes oli don José kapral ning tal oli
Ta rääkis, kuidas Carmen oli temaga käitunud ning lõpus Jose tapab Carmeni. Don Jose matab ta metsa ning hiljem tunnistab, et Carmeni mõrvas. 2. Teose probleemistik ja ideestik Miks Don Jose järgib Carmeni käske? Kuna Don Jose on kõrvuni armunud Carmenisse ning Carmen lihsalt kasutab teda ära. Carmen annab Don Josele lootust, aga kunagi ei tunnista midagi temale või ei väljenda ennast konkreetselt Don Josele. Miks mehed olid nii võlutud Carmenist? Carmenil oli see võõramaalase ilus, mis oli suureks faktoriks. Ilmselt mingeid maagilisi asju kasutas ka, sest ometigi oli ta ju nõid. Tema erines teistest naistest sellega, et ta oli ülbe, enesekeskne ja iseseisev, mis oli selle ajastu kohta väga imelik ja uus. Miks Carmen palus Don Josel teda mõrvata? Esiteks Carmen teadis, et Don Jose suudab seda ning tal polnud mingit halastust talle. Carmenil oli nii palju sisemisi probleemi, et ta ei suutnud ka Don Josed armastada.
jõuguga. Koos lindpriidega muutus smuugeldamine juba vargusteks. Jose sai küll olla mõnikord koos Carmeniga, aga mustlanna keskendus pigem jõugule. Samuti kogu selle aja jooksul, mil ta jõugus oli , sai Jose teada, et Carmen on abielus. Mõne aja pärast liitus ka Carmeni abikaasa jõuguga. Jose meelitas Carmeni abikaasalt välja nugadega kakluse ja kakluse võitis Jose. Peale seda, kui Jose oli tapnud Carmeni mehe , sai Carmenist Jose naine. Kuigi Carmen ütles Josele tihti , et mees meeldib talle rohkem kui varem , polnud Jose sellega päris rahule. Natukese aja möödudes hakkas Carmenile silma üks noor ja edukas mees, kelle nimi oli Lucas. Jose oli armukadedusse peaaegu suremas ja ta palus teisi jõugukaaslasi, et need koos temaga Ameerikasse tuleksid ja ausat elu alustaks. Samas peatükis öeldakse ka oluline lause : `` Carmen jääb igavesti vabaks ``. Kõige eest, kuidas
José liitus küll koos salakaubavedajatega, aga Carmen ei armasta teda enam. Tema püsimatu süda kuulub nüüd hoopis Escamillole. Carmen, Frasquita ja Mercedes panevad kaarte. Frasquita ja Mercedes näevad oma tulevikus armastust ja romantikat, rikkust ning luksust, kuid Carmeni kaardid kuulutavad talle peatset surma. Salakaubavedajad planeerivad oma tegevust. Saabub Micaëla koos teejuhiga, et leida üles José. Ta peidab end kaljuseinte vahele. Saabub Escamillo, kes reedab Joséle, et on Carmenist sisse võetud. Salakaubavedajatel õnnestub napilt verevalamine ära hoida. Escamillo lahkub, kuid kutsub Carmeni ja salakaubavedajad härjavõitlust vaatama. Micaëla jookseb varjust välja ja räägib Joséle, et ta ema soovib teda näha. Algul keeldub mees koju naasmast, ent kuuldes, et ema on suremas, annab ta järele. Vandudes, et ta Carmeni juurde naaseb, lahkub José koos Micaëlaga. Sander Aasmäe 11HL
purunemine. · Merimee novellidest puuduvad kirjeldused. · Väga olulisel kohal on detailid. · Merimee novellidel on väga omanäolised lõpud, seisneb sellest, et Merimee lõpetab oma novellid vaikides kõige tähtsamast, mida on novellis kirjutatud. Kuid selle vaikimise taha on peidetud autori sügav erutus. Õudus toimunust. (Näiteks ,,Carmen", novelli 4ndas ptks räägib mustlaste kommetest ja keelest, Carmenist ja Don Josest pole sõnagi)(,,Etruski vaas", kus Saint Claire sai surma mõttetult, siis hakati rääkima hoopis tema relvast) (Novell ,,Loki", kus on toimunud loomuvastane kuritegu, krahv on tapnud oma noore naise. Merimee lõpetab rääkides vaid alam-leedu zmuudi murre.)
Raamatu lõpp, mis tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana, oli siiski huvitav. Mõnes mõttes oli teos segane. Paljud asjad lihtsalt ei sobinud omavahel kokku. Kuid võibolla ei suutnud lihtsalt mina nende kokkusobimist märgata. Prosper Mérimée "Carmen" "Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta," selliste sõnadega algab "Carmen". "Carmen" on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga.
Joze teeb ettepaneku ära minna Ameerikasse, kuid Carmen vastab: "Ma ei taha, et mind käsutatakse, tahan olla vaba ja teha, mis mul môttesse tuleb." Joze otsustab Carmeni tappa. enne surma ütleb Carmen: "Sa tahad mind tappa, ma ju näen, nii on saatusest määratud, aga sa ei saa mind alistuma sundida." Teos lôpeb sellega, et Joze jutustab minategelasele oma loo ja annab talle Carmeni varastatud kella tagasi. Kirjuta kolm lauset süüdistuseks ja kaitseks, poisid carmenist, süüdistuseks, tûdrukud kaitseks Merimee looming kannab nii romantismi ka realismi tunnusjooni: 1.romantiline "Carmenis" eksootika, tugevad karakterid, metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, nôidus ja ebausk 2. realistlik "Carmenis" asjalik ja rahulik esitus, kommentaarid ajalukku, mustlaste päritolu andmed, autori erapooletu hoiak, palju kirjeldusi NÄITA HÄRJAVÔITLUSE PILTI LOE GARCIA LORCA ROMANSSI CARMENIST Romantiline luule
Hiljem varastab Carmen mehelt kella ära. Jutustaja läheb teekonnale edasi, aga ei viitsi politseiga tegeleda, kuid millalgi satub linna tagasi ja kohtub vangisoleva Josega. Jose räägib, kuidas ta on Basque'i provintsist pärit ja oli sõjaväelane. Tal olid head eeldused ja tulevik oleks kindlustatud jms, aga Carmen läks teise naisega tülli. Teda taheti vangi panna, Jose saadeti teda politseisse viima. Josel hakkas Carmenist kahju, seega lasi naisel põgeneda, aga see jättis pleki tema teenistusele. Carmen oli väga võrgutav ja müstiline, nad said kokku pärast seda mitu korda ja neil arenes romaan. Jose armastas teda, aga Carmen kasutas Josed ära. Lugu läks teravamaks, kui Jose otsis jälle Carmenit, aga kohtas ohvitseri ukse peal, kes oli samamoodi Carmeniga aega veetnud. Carmen valetas Josele, et kasutas ohvitseri ära ja armastab tegelikult Josed. See jutt ei rahuldanud Josed, Jose
kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud: Oleksin tahtnud, et ta kardaks ja armu paluks, kuid see naine oli deemon." Läbi mitmesuguste vahejuhtumite, lasi Don Jose ennast Carmeni püünisesse" ja too kasutas teda ka omamoodi ära. Don Jose sattus alguses sõjaväkke, hiljem vanglassse. Peale vanlgas istutud aega, ei suutnud Don Jose enam Carmenist eemal olla ja temaga taaskohtudes pakkus Carmen talle võimalust tegeleda salakaubitsemisega. Jose haaras võimalusest ennast Carmeniga veelgi tihedamalt siduda ja nõustus. Temast sai röövlite kambaliige. Mustlaskaubitsemisega kaasnesid maskeeringud, petmised ja tihti pidi Carmen kellegi rikka mehe endale sõrme ümber keerama, et siis hiljem ta paljaks röövida. Don Josele see ei paistnud aga meeldivat. Suur armukadedus muutis Jose agressiivseks ja ta tappis Carmeni armukese Garcia.
pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud: Oleksin tahtnud, et ta kardaks ja armu paluks, kuid see naine oli deemon." Läbi mitmesuguste vahejuhtumite, lasi Don Jose ennast Carmeni püünisesse" ja too kasutas teda ka omamoodi ära. Don Jose sattus alguses sõjaväkke, hiljem vanglassse. Peale vanlgas istutud aega, ei suutnud Don Jose enam Carmenist eemal olla ja temaga taaskohtudes pakkus Carmen talle võimalust tegeleda salakaubitsemisega. Jose haaras võimalusest ennast Carmeniga veelgi tihedamalt siduda ja nõustus. Temast sai röövlite kambaliige. Mustlaskaubitsemisega kaasnesid maskeeringud, petmised ja tihti pidi Carmen kellegi rikka mehe endale sõrme ümber keerama, et siis hiljem ta paljaks röövida. Don Josele see ei paistnud aga meeldivat. Suur armukadedus muutis Jose agressiivseks ja ta tappis Carmeni armukese Garcia
annaabi.ee 
