DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss
Wofgang Amadeus Mozar Aeg ja kestus: Esietendus toimus 29.oktoobril 1787.aastal Prahas. Ooperi kestus on ligikaudu 3 tundi. Tegevuskoht: Hispaania, 17. Sajandi algus. Tegelased: · Don Giovanni, noor kergemeelne aadlimees bariton · Komtuur bass · Donna Anna, tema tütar sopran · Don Ottavio, donna Anna kihlatu tenor · Donna Elvira, don Giovanni endine armastus sopran · Leporello, don Giovanni teener bass · Masetto, talupoeg bass · Zerlina, tema pruut sopran · Talupojad, teenrid, vaimude hääled koor,ballet · Muusikud don Giovanni lossis orkestri liikmed Sündmustik: · Don Giovanni võrgutab ära donna Anna
miss Marple pani seda aga tähele ja sai aru, et siis toimub midagi kahtlast. Järsku aga lõpetas leedi Hazy oma jutuvadina, ning ta suu avanes. Sisse astus üle kogu Inglismaa kuulus Bess Sedgewick, kes on pöörane ja taltsutamatu, kuid rabav naine, ning kes harrastab paljusid spordialasid: ta osaleb võidusõitudel, ta ratsutab, lendab ning laseb väga täpselt revolveriga. Miss Marple kõndis lifti poole, et oma tuppa minna. Samal ajal sisenes vestibüüli blondide juustega tütarlaps Elvira ja mrs.Carpenter, neid ootas kolonel Luscombe. Kolonel tervitas Elvirat, kes tuli just Itaaliast ning pidi selles hotellis paar päeva elama. Kui Elvira oma teed jõi ning oma imetlusväärsest emast kolonel Luscombelt küsis, astus sisse umbes kolmekümneaastane nägus mees, kel oli seljas nahktagi. Ta küsis kiiresti midagi administraatori käest, ning jooksis jälle välja, õest kostis mootorimürinat. See oli Ladislaus Malinowski, võidusõitja.
süü või kohustuse enese kaelast teiste kaela veeretada. Näidendi teiseks väga oluliseks tegelaseks saab lugeda Don Juani teenri, Sganarelle'i. Tema on see, kelle kirjeldused annavad vaatajale ning lugejale aimu Don Juani tegelikust olemusest, kuna väljaspoolt paistab mees äärmiselt meeldiv. Sganarelle manitseb Don Juani pidevalt, tuletades talle meelde Piiblit ja Jumalat, kuid tema isand käsib tal alati vaikida. Kolmandaks väga oluliseks tegelaseks on Donja Elvira, kelle Don Juan pidi kosima. Enne pulmi jättis Don Juan Donja Elvira maha. Donja oli Don Juani sügavalt armunud, keeldudes uskumast lugusid, mida mehe kohta räägitakse. Don Juan lausa röövis Donja Elvira kloostrist, paludes tal endaga abielluda ja pakkudes vastu kustumatut armastust, mis siiski kiiresti lõppes. Donja Elviral olid ka vennad Don Carlos ja Don Alonso, kes soovisid õe au rüvetamise eest Don Juanile kätte maksta. Probleemid:
Tähtsamad sündmused 3. Don Juan lööb Pierrot'ilt naise üle ning väidab, et armastab 1. Vaidlus Sganarelle'iga teda kuid kui silmapiirile ilmub uus naine, Charlotte, võlub ta 2. Lahkumine Elvira juurest ka tolle ära ning lõpuks suudab naised omavahel tülli ajada. 3. Kohtumine Charlotte'iga 4. Sant juhatab neile teed ning palub armuandi, kuid selle peale 4. Kohtumine sandiga vaatab don Juan pilkavalt, sest ta oli räbalas ning väidab, et 5
Tegevus toimub Sitsiilias 17.saj. Don Juan on lõtvade elukommetega aadlisoost mees, kes põgeneb koos oma teenri Sganarellega oma armukese donja Elvira juurest, sest mehel ei ole tema vastu enam tundeid. Merel satuvad nad aga õnnetusse, kuid nad päästetakse kahe külapoisi poolt. Donja Elvira järgneb kadunud armastatule ja pärib kallima lahkumise põhjust ning püüab teda iga hinna eest tagasi saada. Don Juanil on aga juba kohalikud külatüdrukud silmapiiril, ta räägib mõlemale ühte ja sama mesijuttu ning lubab neiud ära kosida. Külatüdrukud aga lähevad omavahel riidu ja vaidlevad, kes don Juani endale saab. DON jUANile saabub teade, et keegi otsib teda taga ja põgeneb külast koos oma teenriga. Nad maskeerivad end, Sganarelle paneb selga arstrirõivad ja don Juan
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad
Soovituskiri Ma tunen Elvirat kaks aastat. Selle aja jooksul on ta näidanud ennast head küljed. Ta on väga usaldusväärne. Talle võib usaldada oma isiklikud asjad. Elvira on töökas inimene, mida ma märkasin praktika ajal.Ta teeb tööd heameelega, ning kui vajad abi, ta kohe aitab. Teeb ka ebameeldiv töö ilma kaebamiseta lõpuni. Ta oskab västi suhelda. Ta leiab ühise keele iga inimestega. Kui ta valdab erinevaid keeli; näiteks vene, eesti ja inglise keelt. Elvira on edukas õpilane, tal on head hinded. Ta ei puudu kunagi põhjuseta. Ta on kooliväliselt aktiivne: käib
1. teenrid arutavad, miks lahkuti linnast ja don juani teener räägib, missugune lurjus ta isand on 2. don juan ja ta teener vestlevad, teener avaldab negatiivset arvamust juani eluviiside suhtes 3. juan ja elvira juan tunnistab, et ta ei taha temaga koos olla, elvira ähvardab kättemaksuga 4. asuvad armuasju korraldama 1. Pierrot ja Charlotte vestlevad paadiõnnetusest merel, Pierrot tahab, et Charlotte teda armastaks 2. don juan kohtub charlottega ja palub ta naiseks, charlotte nõustub pärast kahtlemist 3. pierrot ja juan tülitsevad charlotte pärast 4. juan õhkab õnnest 5. charlotte ja mathurine vaidlevad, kumma don juan lubas ära võtta 6. sganarelle haletseb tütarlapsi ja käsib neil mitte oma isandat uskuda 7
2001, esmatrükk 1974 saatjaskond saatjaskond teener Gusman vend don Carlos vend don Alonso mõõgamees donja Elvira teener La La Ramée isa don Violette Luis kaupmees ,,Don Juan" teener Hr. Dimanche Moliére don Juan Ragotin
Ta oli valelik ja manipuleeriv, kuigi ta ise arvas, et ta ei ole väga sõnaosav ning ei oska teeselda. Tegelikkuses tuli tal see väga hästi välja, võttes arvesse seda, kui palju naisi tal olnud oli ning ta oskas ka osavalt tülisid ja ebameeldivaid olukordi lahendada. Näiteks kavaldas ta võlausaldaja Dimanche üle, kes ei saanudki lõpuks oma raha kätte. Kõikide naiste hulgast oli üheks peategelaseks ka Donja Elvira. Ta oli naine, kellega Don Juan pidi abielluma, kuid jättis ta vahetult enne pulmi maha. Donja Elvira oli kõrvuni armunud ja ei uskunud lugusid, mis Don Juani kohta räägiti, sest Don Juan vandus talle kustumatut armastust. Donja Elvira mahajätmise pärast oli naise suguvõsa pahane ja ta vennad tahtsid kätte maksta. Ka naine ise tahtis kättemaksu, kuid hiljem siiski hakkas Don Juani pärast muret tundma ning üritas teda aidata. Kolmandaks peategelaseks oli Don Juani teener Sganarelle
külaneiu Marthurine'i ja oma elupäästja armsama Charlotte'i samaaegseks võrgutamiseks. Paraku tuleb tal siiski jalga lasta, kuuldes, et kaksteist meest teda taga otsivad. (II vaatus.) Metsatukas, kus nad Sganarelle'iga endid peidavad toob viimane kuuldavale hädahüüdeid, sel ajal kui don Juan üht möödaminevat kerjust mõnitab. Veidi aega hiljem tormab ta aga appi rüütlile, keda ründavad kolm varast. Selgub, et on tegemist donja Elvira venna, don Carlosega. Saabub ka ülejäänud jälitajate grupp, eesotsas don Alonsoga, Elvira teise vennaga, kes kavatseb kohe õe eest kätte maksma hakata. Don Carlos seda siiski ei luba, jättes ühe päeva perekonna au solvajale põgenemiseks. Üksi jäädes märkavad don Juan ja Sganarelle puude vahelt Komtuuri kuju, kelle don Juan kuus kuud varem oli duellil surmanud. Viimane kutsub Komtuuri õhtusöögile; üllatuseks noogutab kuju vastuseks peaga. (III vaatus.)
1. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja Don Juani naise teener Gusman omavahel räägivad, et Don Juan pettis oma naist. Don Juan ja Sganarelle olid linnast lahkunud. 2. stseen: Don Juan ning Sganarelle vestlevad. DJ tunnistab, et armunud teise, kuigi on Elviraga kihlatud. Ei pea patuks petmist. Sganarelle peab seda pahaks. DJ võtab nõuks uue armastuse röövida (too on kihlatud ning peabi abiellumas). Märgatakse Elvirat. Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira vastu pole endised. Elvira peab end rumalaks, et uskus DJ-d ja lubab talle, et taevas karistab teda. 4. stseen: Don Juan võtab nõuks asuda armuasju korraldama. 2. peatükk 1. stseen: Mere ääres. Kohtuvad Pierrot ja Charlotte (paar). Pierrot räägi Charlottele, et päästsid just koos sõbra Paksu Luukasega merehädalised
Kirjandusteose analüüs 13.01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim
3) Probleem(id) Probleemiks oli don Juani isiksus see, et ta kasutas naisi ära ning käitus nende lugupidamatult. Samuti see, et ta oma isale valetas ning nende perekonnaau oma käitumisega rüvetas. 4) Sisukokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus, välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal
Näituse retsensioon Ma käisin Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas Lasse Juhani Alanderi maalide näitust, mis kandis pealkirja ,,Minu esimene maalinäitus". Näitus on galeriis üleval 6. detsembrist 6. märtsini. Alenderil oli välja pandud 21 maali, millest üks oli juba ära ostetud. Nimelt, olid kõik näitusel asuvad maalid müügiks. Ilusaid maale oli palju, kuid minu erilise tähelepanu said nendest kolm. Esimene neist oli töö nimega ,,Elvira". Sellel maalil oli kujutatud kellegi kodu ning kassi. Ilmselt ootas kass peremeest koju. Selle maali juures meeldis mulle varjude ning valguse kasutamine. Aknast paistis valgus ning põrandal olid näha aknalaual olnud asjade varjud. Veel meeldis mulle ,,Elvira" juures värvi paksuse erinevus, mis jättis kohati ruumilise ilme. Teine töö, mis mulle kohe eriti meeldis, oli ,,R.M.S. Aquitania". Maalil olev laev meenutas mulle Titanicut. Minu arvates oli sellel tööl väga hästi ...
heaks ja inimesed targaks. Ta rääkis oma isandast Gusmanile kelle emandat Don elvirat oli too petnud .Ta ütles et see mees ainult vahetav oma naisi koguaeg võidab südame ja jätab khoe maha. Hiljem tuli don juan ja küsis et kas see ei olnud Gusman kellega teener äsja räääkinud oli teener ütles et oli nagu jah ja hakkas talle ette heitma seda et ta koguaeg naisi petab ja arvas et jumal paneb neile mõlemalt needuse kunagi peale. natukese aja pärast tuli ka elvira kes ol iväga solvunud et Juan oli tema eest põgenenud ja ütles et juan on maailma kõige hullem inimene kes ei suuda isegi enda õigustamiseks midagi välja mõelda ja käseb teenril enda eest rääkida. Pierrot räägib oma tüdrukule Charlottele kuidas ta oli vedanud paksuga kihla 5 krossi peale et ta näeb meres mehi. Ja oligi nii meres olid mehed kelle Pierrot koos paksu sõbraga välja aitasid ja lasid ena lõkke ääres kuivatada
meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis (Mozart – Krahvinna “Figaro pulm”, Donna Anna "Don Giovanni", Pamina "Võluflööt"; Puccini – Mimi
Mõistekaart Jättis endast ausa Julges donja meelitaja mulje, olles Elvira vendadele tegelikult valelik vastu astuda tõbras Julge Valetas väga Kahepalgeline paljudele inimestele, eriti
Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Che...
Oma õpetaja Ponchielli soovitusel osales ka esimesel muusikirjastaja Sonzogno poolt korraldatud konkursil, kuid tema esimene ooper "Le villi" jäi seal täiesti tähelepanuta. Tänu oma mitmete mõjukate sõprade abile lavastati "Le villi" Milanos Dal Verme teatris 1884 aastal, selle lavastusega äratas Puccini Giulio Ricordi, Itaalia suurima muusikakirjastaja huvi. Samal perioodil sai Puccini tuttavaks oma tulevase abikaasa Elvira Bonturiga, kes oli abielus ühega tema õpingukaaslastest. Kooselu naisega vääriks Puccini eluloos omaette peatükki, sest kuigi see ühendus kestis kogu elu, ei olnud kodune õhkkond kaugeltki rahulik. Puccini abiellus nooruses imekauni tütarlapsega pärast tema esimese abikaasa Gemignani surma 1904 aastal. Kohe pärast abiellumist sündis neil poeg 4 Tonio
Annely Peebo Annely Lindmets Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas). Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Pojad Lauri ja Leon. Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõu...
Referaat Kristjan Raud Ene Zenkevics Kuressaare Gümnaasium 11e Kristjan Raud Elulugu Sündis 22. okt.1865 Viru-Jaagupis Tal oli kaksikvend Paul Raud Ta oli abielus Elvira Tichleriga, kellega tal oli 1 tütar ja 2 poega Oli väga tuntud kunstnik, ka tema vend Paul Raud oli kunstnik aga ta jäi oma suurema venna varju Oli Taru Tütarlastegümnaasiumis joonistusõpetaja On avanud oma stuudiokooli Suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas Õpingud Alustas Koervere külakoolis, edasi Viru-Jaagupi kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga
1)SO-JA-DI-JO 2)SO-RA-DO-PO 3)SO-RA-DI-JO 4)SO-RA-VI-JO 7.Otsi tekstist välja kõik täishäälikuühendid Enrique Iglesias (sündinud 8. mail 1975 Hispaanias Madridis) on rahvusvaheliselt tuntud Hispaania laulja. Tema vanem õde Maria Isabel Iglesias Preysler on ajakirjanik ja vanem vend Julio José Iglesias Junior on poplaulja. Aastal 1978 Enrique vanemad lahutasid, ning 1983. aastal läks Enrique Miamisse isa juurde elama. Ta isa oli aga harva kodus ja seetõttu teda kasvatas lapsehoidja Elvira Olivarez. Enrique külastas ema igal suvel. Enriquel on 3 poolvenda ja neli poolõde. Tema ema abielust Carlos Falcó`ga sündis Tamara ja hilisemast abielust Ana Boyer. Julio Iglesias abiellus 1990. aastal Hollandi modelli Miranda Johanna Maria Rijnsburgeriga. Nende kooselust on sündinud Miguel, Rodrigo, kaksikud Victoria ja Cristina ja Guillermo 8)Millisest muinasjutust on järgmine katkend pärilt? Lapsed tahtsid põgeneda nii ruttu kui võimalik, aga enne lahkumist vaatasid nad
süü või kohustuse enese kaelast teiste kaela veeretada. Näidendi teiseks väga oluliseks tegelaseks saab lugeda Don Juani teenri, Sganarelle'i. Tema on see, kelle kirjeldused annavad vaatajale ning lugejale aimu Don Juani tegelikust olemusest, kuna väljaspoolt paistab mees äärmiselt meeldiv. Sganarelle manitseb Don Juani pidevalt, tuletades talle meelde Piiblit ja Jumalat, kuid tema isand käsib tal alati vaikida. Kolmandaks väga oluliseks tegelaseks on Donja Elvira, kelle Don Juan pidi kosima. Enne pulmi jättis Don Juan Donja Elvira maha. Donja oli Don Juani sügavalt armunud, keeldudes uskumast lugusid, mida mehe kohta räägitakse. Don Juan lausa röövis Donja Elvira kloostrist, paludes tal endaga abielluda ja pakkudes vastu kustumatut armastust, mis siiski kiiresti lõppes. Donja Elviral olid ka vennad Don Carlos ja Don Alonso, kes soovisid õe au rüvetamise eest Don Juanile kätte maksta. Probleemid:
Peagi läks Kristjan Raud Peterburi Kunstiakadeemiasse, kus mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis ning läks Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. Järgmisena läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Eestisse tulles asus ta elama Rakveres, kust kolis peagi Tartusse, sealt jällegi Tallinnasse, kus Kristjan hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga ning sai ühe tütre ja kaks poega. Loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks
Enrique sündis Julio Iglesiase ja Isabel Preysleri kolmest lapsest noorimana. Tema vanem õde Maria Isabel Iglesias Preysler (praegu rohkem tuntud Chabeli Iglesiase nime all (sündinud 3. september 1971)) on ajakirjanik ja vanem vend Julio José Iglesia s Jr. (sündinud 25. veebruar 1973) on poplaulja. Aastal 1978 Enrique vanemad lahutasid, ning 1983 läks Enrique Miamisse isa juurde elama. Ta isa oli aga harva kodus ja seetõttu teda kasvatas lapsehoidja Elvira Olvarez. Enrique külastas ema igal suvel. Enriquel on 3 poolvenda ja kaks poolõde, sest Enrique isa abiellus 1990 Hollandi modelli Miranda Johanna Maria Rijnsburgeriga. Need on pojad Miguel Alejandro (7. september 1997), Rodrigo (3. aprill 1999) ja Guillermo (5. mai 2007) ja kaksiktütred Victoria ja Cristina (1. mai 2001). Albumid Enrique Iglesias (1995),Vivir (1997), Cosas del Amor (1998), Enrique (1999), Escape(2001),
Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso 6 teenistuses olnud vapra sõjamehe Rodrigo Diaz de Vivari vastuolu kuningaga, õukonna intriigide tulemusena tema väljasaatmine Kastiiliast, ta järgnevad võidud lahingutes nii mauride kui ka kristlastega ning lõppuks äraleppimine kuningaga Valencia mauririigi alistamise järel. * Tegelased: Cid, Ximena, Elvira, Soli, Alfonso. * Huvitavad faktid: Kangelaslaul ei toonita kusagil kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid ometi on see saanud hispaanlaste rahvuseeposeks. Nibelungide laul (Saksamaa) * Tegevusaeg: 5-6 sajand * Tegevus: Rahvasterände aegsed sündmused, nii germaani hõimude omavahelised võitlused kui ka kokkupõrked teiste hõimudega, see kõik on aga segunenud müütidega. Guntheri vasall Tronje Hagen tapab Siegfriedi ( tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel). Kangelaseepose 2 pool areneb
· 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel · 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. · 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana · 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi · 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. · 1935 sai tellimuse · "Kalevipoja surm" "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja
Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis...
Seal leidub kaunimaid kunsti näiteid nt. nikerdatud pingileenid. 12. Tallinna raekoja purustused(kõige rohkem), millal? 1944. aasta 9. märtsil pommirünnakus süttis põlema. 13. 2005 sai raekoda tohutu tunnustuse, mis tunnustus see oli? Tallinna raekoda pälvis 2005.a. Euroopa kõrge tunnustuse - Euroopa Liidu Kultuuripärandi auhinna, Europa Nostra medali. Madridis 27.juunil 2006 toimunud üle-euroopalisel tseremoonial andis vastava aukirja Tallinna raekoja direktorile Elvira Liiver Holmströmile üle Hispaania kuninganna Sofia. Europa Nostra medali andsid 15.septembril 2006 Tallinna raekojas toimunud tseremoonial Tallinna linnapeale ja raekojale üle Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja Europa Nostra nõukogu liige Thomas Willoch. Tallinna raekoda pälvis arhitektuurimälestiste kategoorias II preemia Põhja-Euroopa ainsa säilinud
Hingemuusika Rootsi-Mihkli kirikus Lumisel detsembrikuu 10. kuupäeval seadsin sammud vanalinnas asuvasse Rootsi-Mihkli kirikusse, kus toimus kell 15.00 kontsert „Hingemuusika“. Kirik on väljast väike, peidetud vanalinna majade vahele, kuid seest avar ning valgusküllane. Kuigi kontsert toimus keset rutakat tööpäeva, oli minu üllatuseks kirik siiski üsna rahvast täis. Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku hulgas ka armastatud eesti helilooja Olav Ehala. Samuti pakuti lahke kirikurahva poolt meile piparkooke ning komme. Peagi aga algas kontsert, kus esinesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsendi Nadia Kuremi lauluklassi üliõpilasesed: Taisi Pettai, Marlene Keine, Siiri Johanson, Damaris Ilves, Ille Saar, Arete Teemets. Kõiki soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert t...
Kirevaid sündmusi seob tervikuks muusika. ,,Don Giovanni" süzee aluseks on vana hispaania legend küünilisest naistevõrgutajast don Juanist (itaaliapärane nimi on aga don Giovanni) ja sümboolsest tegelasest ,,kivist külalisest" (Komptuuri elustuvast hauamonumendist), kes tuleb don Giovannit tema maiste pattude eest karistama. Selles ooperist suhtlevad omavahel erinevatesse seisustesse kuuluvad inimesed: aadlisoost naised donna Elvira ja donna Anna (koos viimase peigmehe don Ottavioga) ning don Giovanni, teisalt tema teener Leporello, talupoegade hulgast pärit Zerlina ja tema peigmees - lihtsameelne Masetto. Nad kõik koonduvad tegevuse käigus ühisleeriks, et don Giovannile tema tegude ja ülbuse eest kätte maksta. Selles ooperis, mida Mozart ise nimetas lõbusaks draamaks (dramma giocosa) on kõige huvitavamalt ühendatud opera buffa, opera seria ja Singspieli tüüpilsed jooned ning
Sulega Nimeta väljaanded väljaandja Eesti Emakeele Seltsi aastaraamat, suur täht ja trükiseliik väike täht Tähetorni kalender, Riia Ülikooli toimetised VÄIKE ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND aunimetused, tiitlid, don Juan, donja Elvira, suurtähelised tiitlinimetused auastmed, kraadid härra direktor Paul Kask Tema Pühadus paavst Pius II Tema Pühadus dalai-laama Tema Majesteet kuninganna Sofia isikute ümberütlevad ehk ajaloo isa, Emajõe ööbik, metafoornimetused ajaloo häbiplekk
Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Tema heliplaadistuste seast tõusevad esile Leevi Madetoja kogu orkestriloomingust ning Eduard Tubina kõigi sümfooniate ja balleti ,,Kratt" helisalvestused. Aile Asszonyi (sopran) debüteeris ooperisolistina 2000 aastal Vanemuise teatris Despina Mozarti ooperis ,,Cosi fan Tutte". Tema rollide hulka kuuluvad Mozarti rollidest Despina ja Fiordiligi (,,Cosi fan Tutte"), donna Anna ja donna Elvira (,,Don Giovanni") jpt. Ta on laulnud ooperirolle Viini kammerooperi ja Nargen Opera lavastuses ja olnud tegev oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Ta on esinenud eesti nüüdismuusika esiettekannetel. Aastal 2004 pälvis ta Belgias kuninganna Elisabethi nimelisel võistlusel laureaaditiitli. Rauno Elp (bariton) on Rahvusooper Estoni ooperisolist alates aastast 1992. Tema repertuaaris on palju erinimelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist:
Manolito Prillipapa Elvira Lindo Koostaja: Tegelased Kõrvik, Manolito reeturlik ja lahutamatu sõber. Manolito Garcia Moreno - hüüdnimega Prillipapa, Imbekas - poiss kes armastab Manolito väike lobiseda ja keda alati valesti mõistetakse. Tema vend ja tema koolikaaslased ja ta enda iseäralik lihtsameelsus „suur lemmik”. tõmbavad talle tihtilugu Teist tal lihtsalt igasuguseid seiklusi kaela ei ole! Terrorist, kõige ...
ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused:
Tema näidendid annavad aluse elupõhitõdelele. Molierile tekivad ka vastased, kes teevad teda igal võimalusel maha. Järgnev elu "tartüff" esietendus 1664a. See ei meeldinud kuningale ja see keelati. 1665 a kirjutab ta järgmise kuulsa näidendi "Don Juan" don juan e kivist külaline. - räägib mehest kes käib mööda maad ja võrgutab naisi. Algses variandis on ta täiesti paha tegelane. Molier annab arvestatava positiivse külje...ta põgeneb viimase vallutuse eest Donna Elvira. Kes nõustus Doni jutust kloostrist ära tulema, kuid siis jätab Don ta maha. Tema mõttekäik on selline, et ta ta annab teistele naistele võimaluse teda armastada. Ta jõuab ühte randa, kus naine on oma mehega rannas.
säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan Raud rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati. Kristjani elu muutus otsustavalt 1924. aastal kui ta abiellus Elvira Tischleriga ja loobus enamikust ühiskondlikest kohustustest. Nüüd said talle esmatähtsateks kodu ja looming. Kunstniku perre sündis tütar ja kaks poega, 1929 valmis maja Nõmmel. 8 Kristjan Raud elu lõpul Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan Raud loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg kujunes talle väga viljakaks. 1935 ilmus tema kuulsaim töö: "Kalevipoja" illustratsioonid. Kristjani 75. sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. märtsil 1940 välja temanimeline
Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mais, 1924 a. 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused
1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mais, 1924. a. 1920.a. osales ülemaaliste eesti muinasvara päästepäevade korraldamises. 1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70. a. juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases".
korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjan Raud-i mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan Raud rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati. Kristjan Raud-i elu muutus otsustavalt 1924. Ta abiellus Elvira Tischleriga ja loobus enamikust ühiskondlikest kohustustest. Nüüd said talle esmatähtsateks kodu ja looming. Kristjan Raud-i perre sündis tütar ja kaks poega, 1929 valmis maja Nõmmel. Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan Raud loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg kujunes talle väga viljakaks. Kristjan Raud-i lemmikteemad olid läbi aegade Eesti loodus ja mütoloogia, rahva elu. Eriti kuulsateks said 1935 ilmunud eepose "Kalevipoeg" 5. trüki illustratsioonid
tegutseda ilma poliitikute abita. Maffia tundub kui tabamatu jõuk, kuid siiski on neid, keda on suudetud tabada. Maffia puhastusoperatsioon on viimsel ajal tihenenud. See annab rahvale lootust, et kord saavad nende kannatused otsa. Tarku naisi Itaalia on olnud enamjaolt patriarhaalne ühiskond, kuid tasapisi jõutakse selleni, kus mees ja naine on võrdsel astmel. Käesolevas peatükis teeb autor juttu nelja märkimisväärse naisega: tuntud kirjastuse asutaja Elvira Giorgianni Sellerio; Euroopa tuntuim nais-rockitäht Gianna Nannini; Itaalia Kristlik-Demokraatliku Partei esindaja Rosy Bindi ning eratelevisioonivõrgu juhataja Marialina Marcucci. Nad on naised, kes on püüelnud oma unistuste poole ning saavutanud selle, mida paljud Itaalia naised ei suudaks. Piisake parfüümi kõrva taha Itaallased on olnud peen rahvas ning nad peavad oluliseks oma välimust, millele annab kõvasti juurde riideeseme firmamärk
Tema nägemus oma abikaasast on väga täpselt joonistatud Elviira Raua eksliibrisele aastast 1934: pikajuukseline kogu keha varjavas rüüs naisfiguur ilmasambana tähistaeva taustal, pea kohal lilledest aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. 7 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 6 Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.8 Vendade sarnasus loomingus Vendade loomingus, iseäranis nende ühismatkade ajal Pakri saartele ja Muhusse, on palju sarnast, motiividki on kohati samad. Näiteks kujutasid nad üht ja sama Muhu külatänavat Kr.
Kogu raamatu ulatuses me ei juhtu kokku ühegi õnneliku looga. Autor paneb ühiskonnale trööstitut diaagnosi: pole paranemislootust, kõik on uppunud piiratusse, rahuldamatusse ja rumalusse. On küll selline riigi sotsiaalse olukorra kujutus ei rahuldanud ametivõime. Enamik 160 tegelaskujudest mis ilmuvad romaani leheküljedes äratavad haledust: Lesk Isabel jäi ilma pojast ja mõistusest, mistõttu ta istub tardunult tundide kaupa nurgalaua taga. Elvira veedab päevi kohvikus ja heidab magama näljaseks, sest ta on juba keskealine ja liiga apaatne et midagi oma elus muuta. Poeet Martin isegi ajatakse välja kohvikust, sest tal pole mitte kunagi raha. Viktoria armas on tiisikusehaige ja neiu on valmis enda müüma et raha ravile saada. Kohviku omanik Rosa on ahne, ihne, pirtsakas naine, ta kehastab filistrelik keskkond mis on toeks fasismile.
päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati. Kristjani elu muutus otsustavalt 1924. Ta abiellus Elvira Tischleriga ja loobus enamikust ühiskondlikest kohustustest. Nüüd said talle esmatähtsateks kodu ja looming. Kristjani perre sündis tütar ja kaks poega, 1929 valmis maja Nõmmel. Paraku jagus õnne kõrvale õnnetustki - 1930 suri Kristjani lähim sõber, vend Paul Raud, kes oli andekas portretist, kuid kunstnikuna siiski venna varju oli jäänud. Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg
K maksab kätte. Laul minu Cidist - (XII saj keskpaik) hispaanlaste. Peegeldab ajalugu märksa tõetruumalt, sest on loodud vähem kui sajand pärast teose kangelase elu. Enamik eepose seiku on leidnud tõestust ajaloos. Temaatika: õukonnaintriigid, sõda kui töö, religioosse fanatismi puudumine, inimlikkus, eraelu, demokraatia. Tegelased: Cid (Rodrigo Diaz de Vivari), kastiilia kuingas Alfonso VI, Carrióni infandid (arad väimehed), Ximena (naine), Elvira ja Soli (tütred). Lugu Igori sõjaretkest - tundmatu autori poolt loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. Teemadeks: rüütliau, patriotism, usu eest võitlemine paganate (polovetside) vastu. Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks suurimaid riike, aga siis killustus see vürstkondadeks hiljem venelasteks, valgevenelasteks ja ukrainalasteks. Rüütlikirjandus XII XIII saj kurtuaasne - prantsuskeelest cour `õu õukond
· 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. · 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. · 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana. · 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. · 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. · 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Looming
2 1906 tartu tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kr. Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". AUNIMETUSED:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
