Teeninduse kvaliteet Eestis Eesti klienditeeninditeenindus on nagu sõbralt ostma minek, ehk suhtutakse sinusse kui sõpra ning julgetakse soovitada ning aidata isegi kui sa ei julge küsida. Samuti on olemas ka vastandeid, kus suhtutakse kesiselt. Klienditeenindus sõltub ka suurelt osalt töökohast. Kui töökoht on hea ja korras, siis on ka klienditeenindaja abivalmim ja tahtmist täis teenindada. Tekib küsimus, kas meeldiv klienditeenindus on isiksuse või koolituse küsimus ?! Arvan siiski, et pigem isiksuse, kuna kui koolitada inimene välja aga tal puudub korralik isiksus, siis ta suhtub sellesse töösse ükskõikselt. Teenindajal peab olema tahtmine ja motivatsioon, kuna hea klienditeenindaja peab taluma nõudlikke ja eriliste soovidega kliente ning pakkuma välja lahendusi vastavalt kliendi soovidele ja muredele. Eestis leidub vägagi erinevaid teenindajaid. Alustades kohalikest külapoodidest, kus suhtutakse nagu sõ...
peetakse kõige tähtsamaks. Noored peavad tähtsaks enda kehtima panemise ning nende arvates on oluline, et kõik käiks nii nagu nemad tahavad. Mõndadel on selline oskus olemas. Seetõttu on nende enesehinnang kõrge ja nad tunnevad ennast hästi. Madalama enesehinnanguga noortel on raske oma sõna maksma panna ja selle pärast tunnevad nad, et ei suuda millegagi hakkama saada. Nad arvavad endast halvemini. Eeskujudeks peavad nad enda vastandeid ehk need, kes on endast heal arvamusel ja kelle enesehinnang on kõrge. Igalühel on keegi, kellega ta proovib sarnaneda. Mõndade noorte eeskujudeks on need, kes on populaarsed, kuid midagi tunnustamisväärset nad korda pole saatnud. Tihti on need inimesed, kes tegelavad millegi keelatuga ja sellepärast on oht nendega sarnanedes sattuda pahedesse. Osadel on ideaaliks see, kes on silma paistnud oma saavutustega ning neid püütakse järgi teha
ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda.
· ("Hyperion", 1820) Tsitaadid o Igat liiki kunsti teeb täiuslikuks ilu ja tõe valgus, mille paistel kõik ebameeldiv muutub olematuks. o (Kiri vendadele, 1817) o "Ilu on tõde ja tõde on ilus,"-- see on kõik, mida me siin maailmas teame ja teadma peame. o ("Ode on a Grecian Urn", u 1819) o Poeet ja unistaja käivad eri teid neis näha võime suisa vastandeid: üks maailma valu vaigistada püüab ent teine aiva meelehärmi külvab. o ("The Fall of Hyperion", 1820)
Kadri Kõusaar Üldandmed. Sündinud 8. septembril 1980 Pärnus. 1998 lõpetas Tallinna Inglise Kolledzi. 2003 lõpetas Tartu Ülikooli Hispaania filoloogia alal. Praegu töötab vabakutselise kirjaniku ja rezhissöörina ning on kirjandustoimetaja Eesti Ekspressi "Areenis". Oskab paljusi keeli kõnelda. Looming. 2001 romaan "Ego" 2004 romaan "Vaba tõus" 2007 film "Magnus" Romaan "Ego" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadri Kõusaare esikromaan «Ego» ületab mitmeid kirjanduslikke vastandeid. Kui literaadid eristavad «keeletundjaid» ja «elutundjaid», annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hä...
Juhul, kui me ei mõista seda, mis toimub ümberringi ja kuidas oleme seotud oma riigi ning teiste kodanikega, ei saa meist kujuneda küpsed ning täisväärtuslikud inimesed. Teiseks aitab ühiskonnaõpetus õpilastel märgata teisi inimesi enda ümber ja õppida nendega arvestama. See õppeaine kujundab ka tolerantsust ehk sallivust, mis on tegelikult ääretult tähtis. Me kõik oleme väga erinevad: on tarku ja rumalaid, on ilusaid ning vähem ilusaid inimesi jne. Vastandeid on palju, kuid siiski oleme võrdsed kodanikud, oleme kõik inimesed. Kolmandaks on ühiskonnaõpetuses ühendatud palju erinevaid valdkondi: poliitika, majandus, sotsiaalelu, kultuur jne. Ühes õppeaines peitub palju vajalikku. Olenemata sellest, kas meile poliitika meeldib või mitte, oleme tegelikult selles osalised, kuna meie õiguseks on osaleda valimistel ja selle läbi valime inimesi, kes hakkavad meie riigi poliitikas osalema. Selletõttu oleks
armastus kiiresti kas mõne tüli või surmaga, õnnelikuks said vaid need, kes Vargamäelt lahkusid. Üks põhjusi miks Vargamäel ei olnud armastust oli ka see, et armastus vajab hoolt, aga seda Vargamäel ei olnud, sest töö oli Vargamäel olulisem. Kui inimesed ei otsiks pidevalt õnne, oleksid nad tegelikult palju õnnelikumad. Leppimine olukorraga ja sisemise rahu leidmine toovad õnne ise inimeseni. Samuti ei saa arvata, et õnn saab eksiteerida ilma õnnetuseta. Maailm on täis vastandeid, mis ilma oma paariliseta kaotaksid igasuguse tähenduse. Ilma õnnetuste poleks ka õnne, ilma kurbuseta rõõmu, ilma kurjata head ja palju muud.
I ÜLESANNE 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Moraalobjektivismi põhjendamine. Autor püüab vaatlema ja tugevdada järgimist positsiooni: mõistus võib inimese ja ühiskonna loomust uurides avastada kehtivad moraaliprintsiibid. 2.Väited 1. 1. Inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistusepärasust kõigis selle vormides:kaemuses, kaalutluses ja tegutsemises. 2. Inimloomus on oma olemuselt ratsionaalne, ning mõistus võib igas olukorras kindalks määrata õige teo, järgides kohaseid, eranditeta printsiipe. 3. Loomusseadus on tihedalt seotud inimloomuse teoloogilise käsitlusegaarusaamaga,mille järgi inimkonna ja igaüksisiku aluseks on jumalik plaan või jumalasarnane loomus, nii et mistahes hälve normist on moraalselt väär. 4. Moraali tuumreeglid on analoogsed vitamiinidega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks. 3. Argumendid 1. Kõik need asjad, millele inime...
Empirism või ratsionalism? Juba pealkirjast lähtuvalt võime väita, et need kaks suunda on vastandid. Need oleks justkui loodud just üksteisega pidevas ahelas olles. Nagu olekski üritatud luua täielikke vastandeid. Hoolimata totaalsest vastandlikkusest, tõmbuvad need kaks kohast, kus käsitletakse inimese olemust ja mõtteid, mitte nii väga nende maailmavaatlikke omadusi. Empirism pühendub oma olemuses inimese tunnetele ja emotsioonidele. Sellele, kuidas inimene mingis olukorras käitub ja mida sellest õpib. Kuidas salvestab ta mingid antud olukorrad oma olemusse ja hiljem kogutud kogemusi-tundmusi kasutab. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust
õnnelik olla. Aga siiski tuleb meeles pidada, et teiste inimeste pärast ei saa oma õnne täiesti ära unustada. Eneseohverdamine mõne inimese õnne eest ei too tavaliselt kummalegi osapoolele täielikku rahulolu. Kui inimesed ei otsiks pidevalt õnne oleksid nad tegelikult palju õnnelikumad. Leppimine olukorraga ja sisemise rahu leidmine toovad õnne ise inimeseni. Samuti ei saa arvata, et õnn saab eksiteerida ilma õnnetuseta. Maailm on täis vastandeid, mis ilma oma paariliseta kaotaksid igasuguse tähenduse. Ilma õnnetuste poleks ka õnne, ilma kurbuseta rõõmu, ilma kurjata head...
Lüies, kiusates,noriedes teisi endast nõrgemaid ja väiksemaid lapsi.Kuidas selgitada neile et teiste löömine on vale ?Veel ihunuhtlust ? Nüüd aga asja teise külje pealt "laps kui ohver".Kindlasti on saanud paljud vitsa või on ema neid tutistanud aga vanemad on kindlasti selgitanud mille eest ja laps saab oma viast aru et mida togib teha ja mida ei tohi.On aga vanemaid kes oma isklikke probleeme ja valu laste peal välja elavad ja sellega kasvatavad ka omasuguseid või siis vastandeid kes üritavad iga hinna eest oma vanematest erineda ja oma lastega oma vanemate viga mitte korrata.Aga kahjuks ei suudeta kõiki selliseid lapsi kiiresti aidata ja on juhuseid kus vanem on lapse sandistanud või lausa tapnud. Sellel teemal on tehtud väga jahmatavaid dokumentaalsarju näiteks kanal kahes näidatud "Tappev emaarmastus".Kus on salakaameratest näha kuidas emad oma imikuid piinavad kuni nad arstiabi vajavad ilma et keegi teine perekonnast seda teaks
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
Mis need postulaadid on, mis Verstandis vastandlikud on? Verstand nimetab ja selle nimetamisega kaasnevad alati vastandid ja vastandid toovad endaga kaasa piirangud Nii kaua, kuni lõputu on vastandatud lõplikuga, on tegemist mõistuse produktiga Muutuvad antiteeside nimetused ajaloos, aga tegelikult see sisu jääb samaks ja kõik need nimetused on ühel või teisel oel Verstandi püüded absoluudini jõuda Mõistus tahabki lihtsalt luua vastandeid ehk antiteese ja nende nimetustest, mille Verstand neile annab, on tal suva Mõistus otsibki neid kahestumisi Elu vormib ennast vastandite kaudu Mõistus vastandab ennast sellele fikseeritud nimetamisele, mida Verstand dihhotoomiast tekitab. Filosoofia vajadus tuleb vajadusest mõista reaalset ja intellektuaalset maailma saamises (das Werden) . Absoluudi näivus on Vernunft
maksiimid. Mida uut sain Julgeti kirjutada kriitiliselt Sellest ajastust pärinevad Kirjandus ja ka kunst olid teada? kõigest mida enda ümber nähti. kohati traagilise sisuga tugevasti mõjutatud Sel ajastul tekkis alles komöödiad. Tekkis tolleaegsetest sündmustest. aforismikirjandus. Hakati robinsonaad. Ülistati mõistust Ühtset romantismi polnud, igal vastandeid kokku panema. ja haritust. Üllatavalt palju pool olid rahvuslikud nüansid pöörati rõhku erinevatele sees. Arenes ka Ameerika romaanidele. kirjandus. Sellest ajastust pärineb ka vene rahvusest
eestikeelsed vasted. Ene Vainiku uurimuses kasutati emotsioonisõnavara uurimiseks välimeetodit ja viidi 100 inimesega suuliste intervjuude vormis läbi emotsioonide loetelukatseid. Katsete tulemusel selgus ligi 5000 väljendit ja see ongi eestlaste emotsioonisõnavara, mida iseloomustatakse ja analüüsitakse. Loetelukatseid oli kokku seitse. Esimeses pidid keelejuhid nimetama kõik sõnad, mis neil emotsioonide või tunnetega seostuvad. Teises katses tuli nimetada vastandeid esimese ülesande sõnadele, kolmandas moodustada emotsioonide pingerida vabalt valitud alusel ning neljandas nimetada küsitlemise hetkel kogetavad emotsioonid. Seejärel tuli nimetada emotsioonid, mida mäletatakse end lähiminevikus kogenuvat. Eraldi katsetes tuli nimetada emotsioonidega seostuvaid tegusõnu ning positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid emotsioone. Loetelukatsete tulemusel selgus 4886 väljendit, neist 1737 olid erinevad. Lähemalt analüüsiti vaid
võitluses põlevaid südameid sööb. Loomises loidab, kumades kustub, küll tuleasegi viimati mustub - jääb järele peotäis tuhka. Püha on elu tule tuha-ase. Elu tuli punane püham on ise. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid, pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt.
Filosoofia kodutöö nr. 6 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 loomuseks on miski, mis on ühine kõigile oleva kui sellise erilistele osadele ega ole olemas eraldi sellest, millele ta (kui ühine) on omane. Filosoofia ainsana uurib aga oleva üldist loomust, teised uurivad oleva mingit erilist osa. Filosoofia, erinevalt teistest teadustest uurib oleva kui sellise printsiipe ja põhjuseid. Filosoofiale on ainuomane, et ta uurib olevale kui sellisele omaseid vastandeid (printsiipe ja põhjuseid) nende ühtsuses, teised teadused uurivad aga seda, mis on vastandites ühtset. Sellisena on filosoofia teadus, mis uurib kõikjal peamiselt oleva olemust ehk seda, mis on oleva kui sellisena kõigest muust sõltumatuna olemas ja millele iseenesest omaseks on tema oma nimetus. 2. a) Mateeria all mõistab Aristoteles seda, mida iseenesest ei nimetata ei asja olemuseks, millekski kvantitatiivseks ega millekski muuks, mis olevat määratleb. Mateerial puudub
koomiline romaan ja mu ajaviiteline kirjasõna. Proosa romaan ei ole sündinudki. Seda ei peetud üldse kirjanduseks. Tegevus pidi toimuma 24 tunni jooksul ning ei võinud kalduda erinevatesse paikadesse. Eesmärk oli selgus. Ideaaliks oli aga haritus ja meeldivus. Kui hakata võrdlema barokki ja klassitsismi, siis tuleb välja, et mõlemas armastati komöödiaid ja tragöödiaid, kuid klassitsismi ajal tulid juurde ka eeposed ja aforismid. Barokis kasutati metafoorsust, vastandeid, maiset elutühisust, mittemõttelisust ja mängulisust. Keelekasutus oli barokis lihtne ja sisu oli detailide rohke. Klassitsismis olid aga tähtsad kord ja korrapärasus, otsekohesus, mõistus ning ratsionaalsus, aja-, koha- ja tegevusühtsus. Tegevus pidi toimuma ühes lossis, või äärmisel juhul ühes linnas, tegelaste rändamine ühest linnast teise, mis leidis aset Shakespeare'i draamades, oli klassitsistlikus tragöödias lubamatu. Ajaühtsus tähendas
luuletus ,,Maa tuleb täita lastega". Tema luuletused rõhutasid, et tuleb hoida eesti keelt ja meelt ning pilkasid ja tegid maha Vene võimu. Tema luule on laululine ja seda on palju viisistatud. Ta on kirjutanud ka lasteluulet. Doris Kareva Tema luule räägib põhiliselt tunnetest: armastusest ja suhetest, armastuse tärkamisest, kirest, tunnete jahtumisest, kire muutumisest kiindumuseks aga ka vihaks ja ükskõiksuseks. Ta oskab väga hästi edasi anda inimese siseelu ja hingevalu. Uurib vastandeid: elu ja surm, armastuse tugevus ja armastuse mööduvus. Luulekogu ,,Salateadvus" jätkab eelmises kogus esitatud saatuse motiivi, kuid teeb seda nüüd läbi vastandamise. Kareva vastandab endas tüdruku ja naise. Nain on tasakaalukas, tema märksõnad on- tasa, salaja, märkamatult, tuul, valgus, taevas.. Tüdruk on seevastu romantiline ja raevukas, tema märksõnad on- tulemeelne, hingepõrgu, surmakuristik, kirgas patt...Seda
Inimestevaheline veetlus Mis tõmbab meid mõne inimese poole? Miks mõned meeldivad meile esimesest silmapilgust, aga teised mitte? Miks mõned inimesed hakkavad meile meeldima pärast seda, kui neid lähemalt tundma õpime? Meeldimise ja veetluse uuringud on kindlaks teinud hulga tegureid, millel on oma panus teistele inimestele reageerimise viisidele. Veetluse üheks teguriks on sarnasus. Meile meeldivad sageli inimesed, keda peame endasarnasteks. Kuidas suhtuda arvamusse, et vastandeid tõmbab teineteise poole? 1958. aastal esitas tuntud Briti filosoof Peter Winch täiend- ehk komplementaarvajaduste hüpoteesi, mis ütleb, et me võime tasa teha oma isiklikke puudusi selliste partnerite valikutega, kes on tugevad meie nõrgemate külgede osas. Winch intervjueeris abielupaare nende isiklike vajaduste kohta ja väitis, et sellistes suhetes esineb kaks paari vastastikku täiendavaid vajadusi: hoolitsuse-vastuvõtlikkuse ja domineerimise-allumise vajadused.
Teine võimalus on võtta ette mõni psühholoogide koostatud ja ammendav nt ingliskeelne emotsioonisõnade loetelu ja anda selles sisalduvatele sõnadele eestikeelsed vasted. (Vainik 2002a : 539) Ene Vainiku empiirilises uurimuses kasutati emotsioonisõnavara uurimiseks välimeetodit. 100 eestlasest keelejuhiga viidi läbi intervjuu vormis seitse loetelukatset. Esimeses pidi nimetama sõnu pähetuleku järjekorras. Teises tuli nimetada vastandeid esimesest katsest. Kolmandas tuli moodustada emotsioonide pingerida ning neljandas küsitlemise hetkel kogetavaid emotsioone; seejärel tuli nimetada emotsioone, mida mäletati lähiminevikus kogenevat. Eraldi katsetes tuli nimetada emotsioonidega seostuvaid tegusõnu ning positiivseid, negatiivseid ning neutraalseid emotsioone. (Vainik 2002a : 540) Loetelukatsetel saadi kokku 1737 erinevat väljendit, mida peetakse eestlaste emotsioonisõnavaraks
Neid pole kindlat ametit ega naist, tagasiminnes pole neil ühtegi toetuspunkti kellele või millele toetuda. Ning iga hetkega kui Paul näeb oma sõpru suremas, kahanevad tema tulevikulootused. Raamatus ongi väljendatud seda, kuidas sõda rikub inimese. Kuidas inimene võib olla osav sõdur, kuid koju minnes ei leia ta enam kuidagi asu. See kõik väljendub ka romaani keelelise poole pealt ning stiilist. Raamatus on loodud palju vastandeid. Vastandatud on sõda ja rahu, sõdureid ja tavalisi tsiviilelanikke, kuid ka näiteks loodust ja lahinguvälja, raamatuid ja rindevestlusi jne. ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed, oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." See lause iseloomustab väga hästi Pauli ning tema rindekaaslasi. Nad olid veel lapsed, kuid samas kogenud kui vanurid. Nad olid julmad, kuid samas kurvad oma julmuse ning tapmiste üle jne.
kromaatiline(lilla, punane, kollane). Mida rohkem halli on värvusesse segatud, seda vähem küllastunud see värvus on. 17. Mille kohta annab informatsiooni värvuskontrast ja negatiivne järelkujutis? Milles seisneb värvuste vastandprotsessi teooria (täiendvärvused)? Värvuskontrast - tajutav värvus on kahel objektil erinev; sinise taustaga ruut tundub kollakas, kollaka taustaga ruut sinakas. Tõestus, kuidas värvused kipuvad naaberpiirkondades enda vastandeid ärgitama. Negatiivne järelkujutis - Ühte objekti vaadates pikemat aega, ilmub hiljem tema järelkujutis õigetes värvides valgele pinnale. vastandprotsessi teooria - teooria värvinägemisest, mis väidab, et on olemas kolm vastandvärvi paari: punane-roheline, sinine-kollane, must-valge; paari ühe poole suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. 18. Millest on tingitud värvipimedus?
Lõkendavad ihalduste tulised tunglad: Elu tuli punane püham on ise. noored need otsivad muinasjutu Kunglat, kuni kord seisavad Toonela väraval. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid, pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Kasutab väga palju erinevat riimi, nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilist riimi. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt. G. Suitsu tähtsam looming: · ,,Elu tuli"- ,,Elu tuli" ja ,,Oma saar" · ,,Tuulemaa"- ,,Kerkokell" ja neljaosaline tsükkel ,,Tuulemaa" · ,,Ohvrisuits" · ,,Kõik on kokku unenägu"- ,,Sapine kuu", ,,Maakaitseväelane"
vormides ning püüdis enndast nende kaudu väljendada. Temas kees otse haigluseni küündiv kunstniku-rahutus ja füsioloogiliseks tarviduseks kujunenud loomistahe, on Alfred Vaga iseloomustanud. Nii näemegi teda ennast kõige enam ta piltides (maastikes, portreedes, lillemaalides). Mälestusteski korduv rõhutus, et Mägi oli küll huvitav, kõigis kultuurielu avaldusis avara silmaringiga ja elav vestleja, aga ei armastanud kunsti ja oma tööde üle filosofeerida. Ta oskas ühendada vastandeid - töösid ja huvisid, mõistust ja tundeid, korda ja seiklust. Ta oli nii materialist kui romantiline poeet. Osa temast tahtis kujutada materiaalset maailma, osa selle hinge. "Ta armastas mürgist ning vürtsitud sisu -- ning oli oma loomingus siiski lüüriline." (F. Tuglas). Tema eluaegne lemmikkirjanik oli Edgar Allen Poe, kelle pea oli olnud "kummituste palee, mida valitseb mõte" (D. Hoffman), mis lummas salapärase õhustiku tõepärase esitamislaadiga.
Ateena koolkond Ateenas oli kreeka plastika suurim keskus PHEIDIAS ... viib kreeka skulptuuri täiuslikkuseni Tal olid head suhted Periklesega ning ta mängis juhtivat osa Ateena kunstielus. Kuigi tänapäevani ei ole säilinud ühtegi teost, mis oleks tema kätega loodud, annavad Partheoni (ehitatud 447 -438 eKr) skulptuurid edasi tema tõekspidamisi. 3 Pheidiasel oli anne tasakaalustada vastandeid, külgesündinud mõõdutunne ning võime üksteisega siduda pehmust ja jõudu, naiselikkust ja mehelikkust, samuti rangust ja vabadust. Vaba loomulik, samas üldistatud stiil. Varasemad teosed suured jumalate kujud (ei ole säilinud) · Zeusi kuju Olümpias Zeusi templis · Athena kuju Parthenoni templis (krüselefantiintehnikas) · Athena Promachose kuju Ateena akropolil (pronksist) Parthenoni skulpturaalseid kaunistused
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õp...
Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Levis kujund maailmas kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. B. Gracian(1601-1658) ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" (1642-8) Vaimuteravate vastandite ja äärmuste seostamine- kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna ühe peastiilina nähtud kontseptismi. Näitekirjandus, klassitsistlik draama: Aja-koha- ja tegevusühtsuse põhimõtted(3 ühtsuse nõue). Lahutati vastandeid. Komöödia peegeldas igapäevaelu. 5-vaatuseline tekstijaotus, värssides dialoogid. Kronooligilises järjekorras sündmustik, 1ööpäeva jooksul. Ei ole võimalikud kõrvalised seigad. Süzee on katkematu. Tegevustik toimub samas kohas. Vähene liikuvus, pikad arutlevad monoloogid. Prantsusmaa xvi-xvii saj. Inimesi ei kujutatud individuaalselt. Kehastasid mingisuguseid karaktereid või ideaale. Lavapilt oli staatiline. Ühke ja kallis, lavastusvõtteid vähe. Selge, kuid igav
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania
Modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned: indiviidi tähtsustamine, uue (ja alternatiivse) otsingud, antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega. 36. Mis on palimpsest? Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 37. Nimetage barokkkirjanduse iseloomulikke jooni. Barokkkirjandus armastas allegooriaid ja metafoore. Iseloomulik oli mingisuguse ime otsing, eriti marinismis. Kasutati palju vastandeid ja kontraste. 38. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid. Petrarca, Boccaccio, Bruni, da Vinci, Machiavelli 39. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. 40. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)
figuurimängu, mis polegi muud kui kui elumäng, elukunst. Nähtavale tuleb Harry sügav metsikus: hävitamis ja tapahimu. Ta elab taas läbi kõik olnud ja olla võinud armastused, armumised, juhused ja ahvatlused. Just maagilises teatris õpib Harry nägema ennast ja maailma mitte lepitamatuist vastanditest koosnevana, vaid tervikuna; isikust mitte enam eraldi seisva, lõpetatud ja kinnise üksiklasena, vaid piirideta, lõpmatuna ja mitmekihilisena; ta õpib, et vastandeid on inimene loonud oma peas ning et just need ongi inimese hädade peamised põhjustajad. Kohtuotsusega mõistetakse Harry ,,igavesele elule" selle eest, et tal pole huumoritaju ning et ta ajassegi tõelise ja kujuteldava. Lisaks määratakse talle karistuseks väljanaermine. Niisiis ei pääse Harry veel sellesse vaimse ühtsuse maailma, kuid tal lubatakse tõotatud maale pilk heita kohtumised Goethe ja Morzatiga unes ja narkouimas.
Sealt ta ,,ideede" igavesus,samasus iseendaga,absoluutsus,sõltumatus aja ja ruumi tingimusist ning määratlusist,terviklikkus ja ühtsus.Herakleitose antud olemise iseloomustuse kandis Palton üle meeleliste asjade maailmale.Siit nende pidev muutlikkus ja liikuvus,teiseks muundumine,suhtelisus. Kuna meeleliste asjade maailmal on Platoni õpetuse kohaselt "vahepealne" asend olemise ja mitteolemise valdkondade vahel,ning olles nende mõlema sünnitatud, ühendab see eneses mingil määral vastandeid. See on vastandite- olemise ja mitteolemise, muutumatu ja muutuva,samase ja mittesamase, liikumatu ja liikuva, ühese ja paljuse-ühtsus. See õpetus näitas teed dialekstika edasisele arengule.Hiljem kordas Hegel kõrgemal tasemel Platoni,platonismi ja neoplatonismi poolt läbikäidud teed,ning tõestas,et olemise ja mitteolemise dialektika viib paratamatult saamiseni,mis ongi vastandite-,,olemise" ja ,,mitteolemise"-ühtsus.
See fakt, et vesi oli "mürgitatud" surmaga näitab seda, et aadlike poolt tekitatud surmad tekkitasid rahulolematust madalamates klassides, mis tegi neid kättemaksuhimulisteks. See oli veel üks viis, kuidas Dickens oskuslikult kasutas sümboleid. Veel üks tähtis detail selles teoses on pidev ühte numbri kasutamine. See on 2. Cornelius Agrippa tööle "De occulta philosohpia libri tres" toetudes, saab teha järelduse, et number kaks tähendab äärmuslikke vastandeid, nagu öö ja päev. See number toetab tasakaalu ja loob kontrasti, segades positiivseid ja negatiivseid jooni. Kui vaadata Dickensi teost sellest vaatenurgast, siis võib näiteks olla see, peaaegu kõik tegelased omavad kaks isiksust: hea ja kuri. Sydney on kõige parem näide: ta suutis võita oma vana kurja isiksust ja muuta end paremaks. Prantsusmaal Darnay oli arreteeritud 2 korda ja teine sai temale saatuslikuks.
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad ...
ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 8. pilet Rüütliromaan Rüütliromaan 12.saj.: Põhja prantsusmaal truvääride proosalooming, võeti kasutusele sõna romaan kui mitte-ladinakeelne teos. Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed
Inimene peab olema teadlik oma tunnetest ja põhimõtetest, et luua gestalte. Oma vajaduste rahuldamiseks peab inimene olema kontaktis sise- ja välismaailmaga. Fantaasiatsoonile liigne keskendumine põhjustab neuroose (tegeletakse rohkem minevik ja tulevikuga). Sisemisest ja välimine tsoon- enesest teadlikolemine, keskmine tähendab neuroosi. Polaarsused. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda.
Inimene peab olema teadlik oma tunnetest ja põhimõtetest, et luua gestalte. Oma vajaduste rahuldamiseks peab inimene olema kontaktis sise- ja välismaailmaga. Fantaasiatsoonile liigne keskendumine põhjustab neuroose (tegeletakse rohkem minevik ja tulevikuga). Sisemisest ja välimine tsoon- enesest teadlikolemine, keskmine tähendab neuroosi. Polaarsused. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda.
6.platooniline armastus 7.vaimuliku maailma tôrjumine 8.uued vormid sonett ja novell 9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism Renessansist kujunes kaks voolu: barokk Itaalias ja Hispaanias klassitsism Prantsusmaal Môiste portugali keeles - barroco - tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, üle vôetud maalikunstist Baroki tunnusjooned: 1. Rohkelt varjatud vôrdlusi (metafoore) ja peidetud môtet 2. Stiililt mitmemôtteline ja mänguline 3. Palju vastandeid ilus ja inetu; ülev ja pilav, sellest siis palju paradokse(lahendamatu vastuolulisus) ja antiteese (vastuseade, kontrast) 4. Vôrreldes renessansi elujaatusega on barokk skeptiline teemaks maise elu tühisus ja kaduvus. 5. teosed on môttetihedad ja filosoofilised Esindajad: inglise John Donne, luuletaja hispaania Pedro Calderon, näidend "Elu on unenägu" lk. 96 vana ôpik MKL J. Donne luulevaatlusi Klassitsism Môiste päritolu loe lk 97 vana ôpik parima valik antiigist
Tunnustame instinktiivselt vana kõnekäänu, et sarnased tõmbuvad, vähemalt mõnes mõttes. Tahame, et inimestele meeldiksid samad asjad, mis meilegi, sest vastastikune mõju ja sobivus võivad tekitada tunde, et tagasi tõrjumine on vähem tõenäoline ja et meid armastatakse tõenäolisemalt just meie endi pärast. Sarnasus toidab rahulolu, kuid vastandid tõmbuvad. Mõlemad vastuolulised ütlused on tõesed: maailmas on sama palju ka välimuselt sarnaseid paare kui täiesti ilmseid vastandeid, näiteks väga pikk ja ilus naine ning lühike ja jässakas mees. Oluline on aga mitte uskuda müüti, et ainult ilusa välimusega inimeste elu võib olla romatiline. Naudinguihast ja läbematust armutungist räägib juba Adonise ja Aphrodite kirglik armulugu, kuid nagu kõik ebajumalate lubadused, on ka nauding ajutine ning sellele järgneb tühjuse- või kahetsustunne ja igatsus millegi sügavama järele. Ühegi suhte tõelised
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese tegevust. kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või Strukturaalne lähenemine-inimese valikuid ja tegevust spetsiifilise teaduskeele (nt. statistika) abil. juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu 2.Seletamine sotsiaalne struktuur). Claude-Levi Strauss uuris 7 inimmõtlemist mõtlemise produktide kaudu. Üritas lähtuda teooriast, et inimene näeb igal pool vastandeid (mees vs. naine jne). 5.Milline on inimloomus? Geneetiline lähenemine-Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa antud, kasvatus neid omadusi ei muuda. Kultuuriline lähenemine-inimesele on kaasa sündinud Sotsioloogilised paradigmad ainult kõige Thomas Kuhn "Teaduslike revolutsioonide struktuur" Kultuuriline lähenemine-inimesele on kaasa sündinud (1962) -Teadus koosneb omavahel võistlevatest
) Millest alustada juhtumite valimist? Põhimõtteliselt tuleb luua valim nagu kõigil juhtudel: 1) määrata kindlaks sihtkogum (nt. KOV-d) 2) luua valimiraam 3) lähtudes uurimisküsimusest teha valik Vormilt samatüübilised, ent karakteristikutes erinevad (nt. mikrovallad ja linnad, nt. üherahvuseline töökollektiiv ja mitmerahvuseline kollektiiv) Erinevus karakteristikutes peab olema suur, valitud objektid võiksid kujutada endast isegi vastandeid (suured-väikesed; edukad-ebaedukad). Siin on ka pragmaatiline kaalutlus: kergem on leida erisusi kahe kontrastse juhtumi vahel kui võrrelda kahte keskmist Näide juhtumite valikust Töö eesmärk: Uurida, kuidas on KOV-d valmis kohustusliku eelõppe rakendamiseks. Valim:3 tüüpi omavalitsustest (a' 7 ühikut) I kuni 2000 elanikku (koolieelikuid KOV-s vähe, vähe ressursse, vähe vajadust, lapsed hajali) 7 tk.
läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse •Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest Interpersonaalse käitumise komplementaarsus •Komplementaarne suhtlemine rahuldab suhtlejate vajadusi ja soove •Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil. •Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid (erinev seotuse ja sarnane domineerimise dimensioonil) Komplementaarsus ja suhte karakteristikud •Komplementaarsus on positiivselt seotud suhte püsimise, suhetega rahulolu, üksteisele meeldimise ja paaris ülesande lahendamise efektiivsusega. •Antikomplementaarsus seostub rahulolematuse, stressi ja puuduliku ühistegevusega. •SELETUS baasdimensioonidele: •Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda
tähendas "vanasti" abielu ja mida see tähendab tänapäeval pole üks ja seesama. Vana tähendus on õige, tänapäeva tähendust peaks muutma.) Seega peegeldavad tähendused pisut varasemat, C. arvates „õigemat“ asjade seisu. • Umbes 300 eKr oli Hiinas juba palju erinevaid filosoofilisi õpetusi. Üks neist oli School of Names, mis jätkas nimede parandamise traditsioone. • Sellele järgnenud taoism on äärmuslikult relatiivne, kõik on võrdne, vastandeid ei saa eristada. • Kui kõik on üks, kus on siis koht keele jaoks? Kuna sõnad on selleks, et väljendada erinevusi, pole neid vaja. Taoism rõhutab sõnade tühisust. 3. Araabia: Sibawaihi grammatika TERMIN: Sibawaihi - Araabia keele mõjukas keeleteadlane ja grammatik.Tema kirjutatud "Al-kitab" oli esimene araabia keele grammatika. • Araabia kultuur tänapäevases mõttes sündis koos islami usuga 7. sajandi AD keskel.
Sajandi alguses · Hilejm ..? Tuntuim esindaja on Vlaude Levi-Strauss (1908 2009) · Uuris inimmõtlemist · Kasutas selleks mõtlemise produkte müüdid (vaimsed produktid), reeglid · Uuris primitiivseid ühiskondi tänapäeva ühiskond on nii keeruline, et inimmõistus ei paista välja. Primitiivsetes ühiskondades on inimese mõistust lihtsam uurida. Jõudis tulemustele: · Binaarsed opositsioonid inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastandeid · Näiteks o Mees vs naine o Kultuur vs loodus o Söödav vs mittesöödav · Kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele Vene strukturalism Juri Lotman (1922-1993( - Tartu semiootika koolkond · Uuris eelkõige ... Konfliktiparadigma · Marksism o Nõukogude maksism o Lääne marksism · Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) · Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad
Tihtipeale muutub see sooviks määrida ükspuha mis voorus ei ole olemas vooruslikke inimesi. Omane on kibestumus. Totaalne mitteuskumine inimesse, võimesse teha head jne. Kelmuse ülistamine. Iga kelmi kohta tuleb veel suurem kelm, igast petturist on keegi veel osavam. Kõik on kõigiga sõjajalal. See on andnud põhjust oletada, et farss kujutab tegelikult põrgureaalsust põrgu on koht, kus puudub totaalselt armastus. Valitseb egoism. Keskaeg armastas ääretult vastandeid. Keskaeg mõtleski vastandites. Teisest küljest farsile mõju avaldanud ka karneval. Karnevali ülesannete hulka kuulus ju ka traditsiooniliste väärtushinnangute kummutamine. Farss karnevalilikult ümber pööratud maailm. Farss valmistas ette renessanssi kultuuri alust. Farss kui zanr on väga realistlik. Keskaja mõtteviis polnud suguli realistlik, omane aga renessanssile. Farssides puuduvad nimed, sümbolid, allegooriad,
Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...
Seda teooriat seostatakse enim ehk antropoloogiaga. Prantsuse antropoloog, kes uuris inimmõtlemist. Arvas, et sotsiaalteaduse esmaseks ülesandeks on uurida inimmõistust. Tuleb uurida neid asju, mis inimene on välja mõelnud, saades nii teada inimmõtlemisest. Kasutas selleks mõtlemise produkte müüdid, reeglid. Uuris primitiivseid ühiskondi. Tulemused, milleni jõudis (ka tema teooria on väga abstraktne): inimestel on kõikjal kalduvus näha vastandeid ehk binaarseid opositsioone inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastaneid, mõtestades nii maailma enda jaoks. Näiteks: mees vs naine, kultuur vs loodus, söödav vs mittesöödav. Inimmõistus korrastab selle järgi maailma. Ka kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele. Juri Lotman (1922-1993). Kuulub Tartu semiootika koolkonda. Uuris eelkõige kirjandustekste. Kultuur on tekst. Konfliktiparadigma.
Meeldiv teenindaja on see, kelle pärast tullakse firmasse · valitse oma tundeid, suhtumisi tagasi, mitte konkreetse teenuse pärast. Igasuguste konfliktide lahendamisel on kuulamisoskus eriti vajalik. 32 Selge eneseväljendus Loomupäraselt on inimesel ülihea suhtlemissobivus 67 inimesega sajast. Neid inimesi me mõistame poolelt sõnalt, nendega suhtlemine ei valmista meile mingeid raskusi. Sama palju on vastandeid, keda me ei mõista ja kellega suhtlemine nõuab suurt eneseületamist. Suurema osaga inimestest suhtlemine üldjuhul küll laabub, kuid aegajalt jääb miski nende käitumises meie jaoks mõistetamatuks ja täiesti arusaamatutel põhjustel võivad tekkida konfliktid. Mina olen oluline Sina oled oluline ENESEKEHTESTAV
valesid fakte, nt ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 7) ,,Nibelungide laul". Jutustada peatükk. ,,Kuidas Siegfried maha löödi" ,,Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 11981204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. Aastal. Eeposes on tähtsal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
