platooniline armastus 7.vaimuliku maailma tôrjumine 8.uued vormid sonett ja novell 9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism Renessansist kujunes kaks voolu: barokk Itaalias ja Hispaanias klassitsism Prantsusmaal Môiste portugali keeles - barroco - tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, üle vôetud maalikunstist Baroki tunnusjooned: 1. Rohkelt varjatud vôrdlusi (metafoore) ja peidetud môtet 2. Stiililt mitmemôtteline ja mänguline 3. Palju vastandeid ilus ja inetu; ülev ja pilav, sellest siis palju paradokse(lahendamatu vastuolulisus) ja antiteese (vastuseade, kontrast) 4. Vôrreldes renessansi elujaatusega on barokk skeptiline teemaks maise elu tühisus ja kaduvus. 5. teosed on môttetihedad ja filosoofilised Esindajad: inglise John Donne, luuletaja hispaania Pedro Calderon, näidend "Elu on unenägu" lk. 96 vana ôpik MKL J. Donne luulevaatlusi Klassitsism Môiste päritolu loe lk 97 vana ôpik parima valik antiigist...
noored need otsivad muinasjutu Kunglat, kuni kord seisavad Toonela väraval. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid , pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Kasutab väga palju erinevat riimi, nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilist riimi. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt. G. Suitsu tähtsam looming: · ,,Elu tuli"- ,,Elu tuli" ja ,,Oma saar" · ,,Tuulemaa"- ,,Kerkokell" ja neljaosaline tsükkel ,,Tuulemaa" · ,,Ohvrisuits" · ,,Kõik on kokku unenägu"- ,,Sapine kuu", ,,Maakaitseväelane"...
Temas kees otse haigluseni küündiv kunstniku-rahutus ja füsioloogiliseks tarviduseks kujunenud loomistahe, on Alfred Vaga iseloomustanud. Nii näemegi teda ennast kõige enam ta piltides (maastikes, portreedes, lillemaalides). Mälestusteski korduv rõhutus, et Mägi oli küll huvitav, kõigis kultuurielu avaldusis avara silmaringiga ja elav vestleja, aga ei armastanud kunsti ja oma tööde üle filosofeerida. Ta oskas ühendada vastandeid - töösid ja huvisid, mõistust ja tundeid, korda ja seiklust. Ta oli nii materialist kui romantiline poeet. Osa temast tahtis kujutada materiaalset maailma, osa selle hinge. "Ta armastas mürgist ning vürtsitud sisu -- ning oli oma loomingus siiski lüüriline." (F. Tuglas). Tema eluaegne lemmikkirjanik oli Edgar Allen Poe, kelle pea oli olnud "kummituste palee, mida valitseb mõte" (D. Hoffman), mis lummas salapärase õhustiku tõepärase esitamislaadiga....
viib kreeka skulptuuri täiuslikkuseni Tal olid head suhted Periklesega ning ta mängis juhtivat osa Ateena kunstielus. Kuigi tänapäevani ei ole säilinud ühtegi teost, mis oleks tema kätega loodud, annavad Partheoni (ehitatud 447 -438 eKr) skulptuurid edasi tema tõekspidamisi. 3 Pheidiasel oli anne tasakaalustada vastandeid , külgesündinud mõõdutunne ning võime üksteisega siduda pehmust ja jõudu, naiselikkust ja mehelikkust, samuti rangust ja vabadust. Vaba loomulik, samas üldistatud stiil. Varasemad teosed suured jumalate kujud (ei ole säilinud) · Zeusi kuju Olümpias Zeusi templis · Athena kuju Parthenoni templis (krüselefantiintehnikas) · Athena Promachose kuju Ateena akropolil (pronksist) Parthenoni skulpturaalseid kaunistused...
Nähtavale tuleb Harry sügav metsikus: hävitamis ja tapahimu. Ta elab taas läbi kõik olnud ja olla võinud armastused, armumised, juhused ja ahvatlused. Just maagilises teatris õpib Harry nägema ennast ja maailma mitte lepitamatuist vastanditest koosnevana, vaid tervikuna; isikust mitte enam eraldi seisva, lõpetatud ja kinnise üksiklasena, vaid piirideta, lõpmatuna ja mitmekihilisena; ta õpib, et vastandeid on inimene loonud oma peas ning et just need ongi inimese hädade peamised põhjustajad. Kohtuotsusega mõistetakse Harry ,,igavesele elule" selle eest, et tal pole huumoritaju ning et ta ajassegi tõelise ja kujuteldava. Lisaks määratakse talle karistuseks väljanaermine. Niisiis ei pääse Harry veel sellesse vaimse ühtsuse maailma, kuid tal lubatakse tõotatud maale pilk heita kohtumised Goethe ja Morzatiga unes ja narkouimas....
R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?...
Levis kujund maailmas kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. B. Gracian(1601-1658) ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" (1642-8) Vaimuteravate vastandite ja äärmuste seostamine- kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna ühe peastiilina nähtud kontseptismi. Näitekirjandus, klassitsistlik draama: Aja-koha- ja tegevusühtsuse põhimõtted(3 ühtsuse nõue). Lahutati vastandeid . Komöödia peegeldas igapäevaelu. 5-vaatuseline tekstijaotus, värssides dialoogid. Kronooligilises järjekorras sündmustik, 1ööpäeva jooksul. Ei ole võimalikud kõrvalised seigad. Süzee on katkematu. Tegevustik toimub samas kohas. Vähene liikuvus, pikad arutlevad monoloogid. Prantsusmaa xvi-xvii saj. Inimesi ei kujutatud individuaalselt. Kehastasid mingisuguseid karaktereid või ideaale. Lavapilt oli staatiline. Ühke ja kallis, lavastusvõtteid vähe. Selge, kuid igav...
Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid , nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 8. pilet Rüütliromaan Rüütliromaan 12.saj.: Põhja prantsusmaal truvääride proosalooming, võeti kasutusele sõna romaan kui mitte-ladinakeelne teos. Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed...
Herakleitose antud olemise iseloomustuse kandis Palton üle meeleliste asjade maailmale.Siit nende pidev muutlikkus ja liikuvus,teiseks muundumine,suhtelisus. Kuna meeleliste asjade maailmal on Platoni õpetuse kohaselt "vahepealne" asend olemise ja mitteolemise valdkondade vahel,ning olles nende mõlema sünnitatud, ühendab see eneses mingil määral vastandeid . See on vastandite- olemise ja mitteolemise, muutumatu ja muutuva,samase ja mittesamase, liikumatu ja liikuva, ühese ja paljuse-ühtsus. See õpetus näitas teed dialekstika edasisele arengule.Hiljem kordas Hegel kõrgemal tasemel Platoni,platonismi ja neoplatonismi poolt läbikäidud teed,ning tõestas,et olemise ja mitteolemise dialektika viib paratamatult saamiseni,mis ongi vastandite-,,olemise" ja ,,mitteolemise"-ühtsus....
Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
Oma vajaduste rahuldamiseks peab inimene olema kontaktis sise- ja välismaailmaga. Fantaasiatsoonile liigne keskendumine põhjustab neuroose (tegeletakse rohkem minevik ja tulevikuga). Sisemisest ja välimine tsoon- enesest teadlikolemine, keskmine tähendab neuroosi. Polaarsused. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid , teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda....
õnnelik olla. Aga siiski tuleb meeles pidada, et teiste inimeste pärast ei saa oma õnne täiesti ära unustada. Eneseohverdamine mõne inimese õnne eest ei too tavaliselt kummalegi osapoolele täielikku rahulolu. Kui inimesed ei otsiks pidevalt õnne oleksid nad tegelikult palju õnnelikumad. Leppimine olukorraga ja sisemise rahu leidmine toovad õnne ise inimeseni. Samuti ei saa arvata, et õnn saab eksiteerida ilma õnnetuseta. Maailm on täis vastandeid , mis ilma oma paariliseta kaotaksid igasuguse tähenduse. Ilma õnnetuste poleks ka õnne, ilma kurbuseta rõõmu, ilma kurjata head......
Mida uut sain Julgeti kirjutada kriitiliselt Sellest ajastust pärinevad Kirjandus ja ka kunst olid teada? kõigest mida enda ümber nähti. kohati traagilise sisuga tugevasti mõjutatud Sel ajastul tekkis alles komöödiad. Tekkis tolleaegsetest sündmustest. aforismikirjandus. Hakati robinsonaad. Ülistati mõistust Ühtset romantismi polnud, igal vastandeid kokku panema. ja haritust. Üllatavalt palju pool olid rahvuslikud nüansid pöörati rõhku erinevatele sees. Arenes ka Ameerika romaanidele. kirjandus. Sellest ajastust pärineb ka vene rahvusest...
Empirism või ratsionalism? Juba pealkirjast lähtuvalt võime väita, et need kaks suunda on vastandid. Need oleks justkui loodud just üksteisega pidevas ahelas olles. Nagu olekski üritatud luua täielikke vastandeid . Hoolimata totaalsest vastandlikkusest, tõmbuvad need kaks kohast, kus käsitletakse inimese olemust ja mõtteid, mitte nii väga nende maailmavaatlikke omadusi. Empirism pühendub oma olemuses inimese tunnetele ja emotsioonidele. Sellele, kuidas inimene mingis olukorras käitub ja mida sellest õpib. Kuidas salvestab ta mingid antud olukorrad oma olemusse ja hiljem kogutud kogemusi-tundmusi kasutab. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust...
võitluses põlevaid südameid sööb. Loomises loidab, kumades kustub, küll tuleasegi viimati mustub - jääb järele peotäis tuhka. Püha on elu tule tuha-ase. Elu tuli punane püham on ise. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid , pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt....
Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
Teiseks aitab ühiskonnaõpetus õpilastel märgata teisi inimesi enda ümber ja õppida nendega arvestama. See õppeaine kujundab ka tolerantsust ehk sallivust, mis on tegelikult ääretult tähtis. Me kõik oleme väga erinevad: on tarku ja rumalaid, on ilusaid ning vähem ilusaid inimesi jne. Vastandeid on palju, kuid siiski oleme võrdsed kodanikud, oleme kõik inimesed. Kolmandaks on ühiskonnaõpetuses ühendatud palju erinevaid valdkondi: poliitika, majandus, sotsiaalelu, kultuur jne. Ühes õppeaines peitub palju vajalikku. Olenemata sellest, kas meile poliitika meeldib või mitte, oleme tegelikult selles osalised, kuna meie õiguseks on osaleda valimistel ja selle läbi valime inimesi, kes hakkavad meie riigi poliitikas osalema. Selletõttu oleks...
ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid , nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda....
Sündinud 8. septembril 1980 Pärnus. 1998 lõpetas Tallinna Inglise Kolledzi. 2003 lõpetas Tartu Ülikooli Hispaania filoloogia alal. Praegu töötab vabakutselise kirjaniku ja rezhissöörina ning on kirjandustoimetaja Eesti Ekspressi "Areenis". Oskab paljusi keeli kõnelda. Looming. 2001 romaan "Ego" 2004 romaan "Vaba tõus" 2007 film "Magnus" Romaan "Ego" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadri Kõusaare esikromaan «Ego» ületab mitmeid kirjanduslikke vastandeid. Kui literaadid eristavad «keeletundjaid» ja «elutundjaid», annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hä...
Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad...