Seal elab mees, tema naine ja lapsed. Peres kasvatab imiku ülesse ema või imiku vanaema ja naised kannavad oma lapsi seljas. Aafrika riikides sünnitavad noored väga varakult, seega on Aafrikas suur Hiv- nakkuse levik umbes 25 protsenti noortest sureb enne, kui nad jõuavad saada 30. Inimesed ususvad elu peale surma, et inimesed, kes surevad, et nende hinged on endiselt elavata seas. Baskid Baskid on laulurahvas ja väga kergejalgsed tantsijad. Neil on laulud igaks elujuhtumiks. Baskid armastavad raskusi. Baskid on väga konservatiivsed. Kuni kaasajani oli ennekuulmatu, et bask ei abiellu baskiga. Noormees riskis pärandusest ilmajäämisega isegi teisest baski külast pärit tüdrukuga abielludes. Pärast laulatust läheb noorpaar surnuaeda ja lebab esivanemate haual ühe päeva teineteise kõrval - eluaegsed sidemed. Paljud baskid on blondid ja sinisilmsed. Baskid on väga armukadedad. Parimad sõbrad ei käi üksteisel külas, et mitte tutvuda lähemalt sõbra naisega
Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 milj. Hispaanlase (Lääne-Euroopa maades ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka.. Kirik riigist lahutatud. Pealinn. Madrid (üle 4 milj. elaniku), mis kuulutati pealinnaks 1561. aastal kuningas Felipe II ediktiga. Riigi poliitiline, majandus - ja kultuurikeskus Madrid tekkis araablaste
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik
Hispaania kodusõda Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil Hispaania kodusõda 1936-1939. (slaid 1) Hispaania (slaid 2) · Hispaania on kuningriik Lääne-Euroopas, Pürenee poolsaarel. · 1930. aastal elas Hispaanias umbes 23,5 miljonit inimest. Praegu on see arv ligikaudu 45 miljonit. Rahvastikust enamuse moodustavad hispaanlased ehk kastiillased, umbes kuuendiku katalaanid, väikse osa moodustavad veel galeegid, baskid ja mustlased. · 20. sajandi alguses ei olnud majandus kõrgelt arenenud. Heas seisus olid eelkõige linnapiirkonnad, kus tegeleti tekstiilitootmisega. Rauasulatustehaseid oli vähe, ka I MS ei toonud valutöökodade kasvu olulist suurenemist. Põllumajanduse saagikus võrreldes teist Lääne-Euroopa riikidega oli väike. Tänaseks on olukord muutunud. Hispaania kuulub tänapäeva maailma suurimate tööstusriikide hulka (7. koht 2003. aasta maailmamajandusedetabelis).
Hispaania rahvusköök Carmely Reiska, Carolina Kass, H elen Ausman, H elen Kossas Tutvustus ★ Naaberriigid: Portugal, Prantsusmaa, Andorra (Maroko) ★ Valuuta: euro ★ Rahvaarv: 45 528 024 ★ Rahvad: katalaanid, galeegid, baskid, oksitaanid ★ Rahvuslill: punane nelk ★ Rahvusloom: pull Hispaania loodus ★ Veekogud: Vahemeri, Guadalaquivir (jõgi), Embalse del Negratin (järv), Biskaia laht, Cadizi laht ★ Kliima: vahemereline, palav suvi, pehme ja vihmane talv ★ Taimestik: metsarohke, igihaljas kuivalembeline ja poolkõrb, oliivi-,viinamarja- ja viigipuuistandused Hispaania kultuur
http://www.meeri.org/Tekstid/Hispaania.doc http://209.85.129.132/search?q=cache:FNEbANtGLX4J:www.asiarooms.com/travel- guide/spain/spain-overview/spain-economy-and- politics.html+spain+branch+of+economy&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html#Econ Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 91,4 elanikku ruutkilomeetri kohta (2008. a.) Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat linnastumine: majandus: $1.378 trillion (2008)(majandus on edasi arenenud võrreldes eelmiste aastatega)
Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägidut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust. Ülistati rüütli truu armastaust südameedaami vastu. Eristatavad on kolm zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland hukkus meeleheitlikus võitluses. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema naine kättemaksu. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Romaanid olid
Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2 Riigikeel(ed) hispaania Rahvaarv 46 120 000 (2011)
maist 1561. aastast. Madrid asutati araablaste kindlusena 932 aastal. Hispaania on pindalat 504 782 km2 suur. 2011 aasta seisuga elab Hispaanias 46 120 000 mln inimest , neist 4 070 000mln elavad pealinnas. Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: 1 mln. Lääne- Euroopas, 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Hispaania kuningas on Juan Carlos I ja peaminister on José Luis Rodríguez Zapatero. Nagu ka Eestis on Hispaanias rahaühikuks euro. Hispaania naaberriigid on Andorra ja Gibraltar. Madriid on: Hispaania Kuningriigi paelinn, Uus- Kastiilia ajaloolise maakonna keskus, Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel,
kuningriiki: Kastilla, Leon, Aragon ja Navarra. Vapi kõrval on Herculese sambad. http://wwp.european-union- eu.com/spain/images/spain-coat- arms.jpg Hümn La Marcha Real ehk “Kuninglik marss.” Sõnu ei ole. Nimi on tulnud sellest, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania keel. 99% rahvast on katoliiklased. Riigikord Parlamentaarse monargiaga unitaarne riik. Riigipeaks on Juan Carlos. Parteisi on 5. Parlament on kahe kojaline. Parlamendi kojad valitakse kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane.
jaanuaril 2011. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. *Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest *Peamised majandusharud on logistika ja audiovisuaaltehnika. Väga hästi on arenenud sadamad. *Peamised välismajandussidemes on väliskaubandus, teenuste vahetus, kapitaliinvesteeringud *Hispaania on imeilus riik, mis asub Edela-Euroopa Pürenee poolsaarel. Hispaania peamine religioon on rooma katoliiklus. Hispaania kliima on Euroopas üks soojemaid
Mahabharata vanaindia Vjsat, 4. sajand eKr 4. Krishna, Arjuna, Damayanti, Kurukshetra sõda, kauravite ja sajand pKr Nala, Ramayana, Rishyasringa, pandavite saatus. Ganesha, Vyasa, Rolandi Laul prantsuse 12. saj. keskpaik Karl Suur, baskid, frangid, Roland Frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing.
Millistele ajaloolistele lepetele tugineb Euroopa Liit? Majanduskoostöö ühendus Benelux, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Nimetati ümber Euroopa Liiduks Maastrichi lepingu alusel Nimeta 4 vabadust, mida loetakse EL aluspõhimõteteks. 1. Kaupade vaba liikumine, mille all mõistetakse kaupade tolli- ja koguseliste takistusteta liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel 2. Teenuste vaba liikumine, mis tähendab samu vabadusi osutatavate teenuste osas 3. Kapitali vaba liikumine, mis annab igale Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule või ettevõttele võimaluse investeerida oma raha ilma piiranguteta 4. Inimeste vaba liikumine, mis tähendab seda, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib vabalt asuda elama ja töötama mis tahes teises liikmesriigis ilma selleks luba vajamata EL tähtsaimad institutsioonid ja Eesti osalus nendes. Eestil on parlame...
Hispaania Üldandmed Pindala : 504 782 km² Rahvaarv : 46 120 000 Pealinn : Madrid Pealinna el.arv : 4 miljonit Keel : Hispaania Rahaühik : EUR Sümbolid : hümn – La Marcha Real, lipp, vapp, rahvuslill–punane nelk, loom-härg, rahvuslind-madukotkas Kuningas : Juan Carlos I (konstitutsiooniline monarhia) Sümbolid Hümn http://www.youtube.com/watch? v=0S19dt7JWQs Geograafiline asend Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel Naaberriigid : Prantsusmaa, Andorra ja Portugal(läänes), lõunasse ja idasse jääb Vahemeri Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin Riigi territooriumi alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife ja Gran Canaria) Atlandi ookeanis Kaart Paiknemine Euroopas Loodu...
Riigi tunnused: 1)territoorium 2)valitsus 3)inimesed 4)sümbolid 5)riigipiir 6)suveräänsus. Riigi tunnustused dejure ja defekt +n: dejure-täielik tunnustamine- Eesti-Läti. Defakto- valitsuse tasemel ei tunnustata aga kaubandus toimub. Taiwan- Eesti.Nimeta riigita rahvaid : 1) kurdid 2)aborigeenid 3)baskid 4)tatarlased 5)mustlased.Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kal...
Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades . Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Kokku umbes 160 miljonit inimest üle maailma räägib hispaania keelt. Es rahvastikust 75% on hispaanlased, õlejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Es iive on positiivne. (0..0,4%). Majandus: Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 milj...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Nimi............. HISPAANIA Referaat Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valenci...
Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses: · Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega. · Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid. · II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag. · III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid. · 3. saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased. · 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit. · 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid. · 8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda. · 1. saj. m.a.j. Lusitania eraldati omaette provintsiks Pürenee poolsaarel. · 1. saj. m.a.j
Riigipea Kuningas Juan Carlos 1 Elanike arv 43,97 miljonit Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. Madriid on Hispaania Kuningriigi paelinn, 2000 aastal oli elanike arv Madriidis 4 070 000. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe Manzanarese ääres
lubaduse kirikut kaitsta. Alates 12. sajandist hakkasid rüütlid kirjutama armastusluulet. Autoreid hakati kutsuma trubaduurideks. Trubaduuride luule ning laul oli pühendatud südamedaamile, kelle südant oli lootusetu endale võita. Laulud meeldisid väga daamidele Lõuna- Prantsusmaal ning levisid seejärel üle kogu Lääne- Euroopa. Üks kuulsamaid kangelaseeposeid on olnud "Rolandi laul," kus teel Prantsusmaale ründasid kohalikud baskid ja maurid Karl Suure jalaväe ülemat Rolandi. Roland sattus ebavõrdsesse lahingusse ning ta langes kangelasena. Veel ühe näite rüütellikkusest toob meile kuningas Artur oma kaheteistkümne kaaslasega. Tõepoolest olid tegelased kunagi olemas, kuid rüütliromaanides väljendati palju muinasjutulist, näiteks võitlusi koletistega jpm. Täiuslikult rüütlilt nõuti keskajal tagasihoidlikkust ja enesevalitsemist, õilsat meelt ja heldet kätt, ausust, õiglust ja puhast südant
Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania Lääne-Euroopa Click to edit Master text styles Pürenee poolsaar Second level 1930 - 23,5 miljonit in. Third level Fourth level 2010 45 miljonit in. Fifth level Tänapäeval tööstusriik 30ndatel: ü Peamiselt põllumajandus Sõja põhjused: natsionalismi ja kommunismi vastasseis; 19. sajandi rahvuslik liikumine Euroopas; rahva soov osaleda riigivalitsemises; baskide ja katalaanide soov iseseisvuda; rahva jagunemine eri leeridesse. Sõja algus 1931 riigipööre kuningas kaotab võimu; Hispaania II vabariik; vabariiklaste demokraatlikud reformid (1931); tsentristide katsed vabadusi piirata (1933); rahvarinde võit valimistel...
5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3. Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 5. Naftatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Ajalugu Gallia Next.svg Pikemalt artiklis Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangi riik Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496
,,Sellised nad on ... hispaanlased" Paljud tunnevad Hispaaniat kui sooja maad, kus elavad elava loomuga, lärmakad inimesed, kes armastavad lõbutseda. Kas sellised need hispaanlased ongi või peitub neis veel midagi enamat? Järgnevalt püüan anda ülevaate hispaanlaste olemusest ning nende kommetest ja tavadest üldisemalt kahe raamatu "Kultuuride vahelised erinevused" ja "Sellised nad on ...hispaanlased" põhjal. Hispaania paistab silma oma mitmekesisuse ning värvikuse poolest, selle paljutahulisusest annab tunnistust ka riigi jagunemine selgepiirilisteks provintsideks. Provintse on Hispaanias 17, igaühel neist on oma pealinn, lipp ja seadusandlus ning paljud hellitavad mõtet rääkida omaenda keeles. Igal piirkonnal on oma iseärasused ning nad kõik erinevad üksteisest, kas siis rohkemal või vähesemal määral. Kui juba Hispaanias elavad andaluuslased, aragoonlased, baskid, kastiillased ja galiitslased tunnevad en...
avalikel sündmustel kuningliku perekonna juuresolekul. Rahvusloom Hispaania rahvusloom on härg. Härg väljendab riigi tugevust ja iseseisvust. Toimuvad ka traditsoonilised härjavõitlused (pilt4). 4.Härg. [http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg] Rahvastik Rahvaarv on umbes 39,2 milj. Hispaanias elab üle kümne erineva rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on katoonlased, galjeegod ja baskid. Kirde-Hispaanias elavad katoonlased, Baskimaal baskid, Loode-Hispaanias portugali keele murret kõnelevad galjeegod. Baski keelt nimetatakse ka euskeraks. Sarnasust hispaania keelega sellest keelest ei leia. Rahvastiku kesmine vanus on 36-40 15% on 0-14 aastaseid 6 67,7% on 15-64 aastseid 17,1% on 65 aastaseid ja vanemaid.
jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte
5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3. Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 5. Naftatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Ajalugu Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Frangid Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vaatu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile.
1. jaanuaril 2005. Aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala ...
Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: euro Rahvuslik koosseis: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Usk: 79,3% katoliiklased, 19% ateistid http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://media.maps.com/magellan/Images/SPAIN-W1.gif 1 2. Lipp ja vapp Hispaania lipp Hispaania vapp http://www.crwflags.com/fotw/flags/es.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_vapp
nõidusest. Sotlase James Macphersoni "Ossiani Laulud". Muinasgermaani kirjandus säilinud Euroopa ääremaadel, saartel ja jumalatest ja maailma lõpust. Teise osa moodustavad kangelaslaulud, peategelasteks surelikud, aga jumalikku päritolu.. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks
kõigele lisaks tutvuda kauge maa kultuuri ja elufilosoofiaga. TSIILI Lõuna-Ameerika läänerannikul. Kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze saarestik Vaikses ookeanis. 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, kuid ida-lääne suunas on suurim ulatus vaid 430 km. 16 970 000 (2009). 0,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased. Enim hispaanlased, baskid, prantslased, itaallased ja iirlased, sakslased, horvaadid jne. Maavärin ja kaevandusõnnetus Cueca tants. 1824. Jalgpall. Filmitegemine, 20 suurfilmi aastas. MEHHIKO Riigi pindala on 1 964 375 km². Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Rannajoone pikkus on 11 122 km. Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril. Mehhiko nimi kirjutatakse hispaania keeles vanas kirjaviisis
1. jaanuaril 20065. Aastal mis-mis? 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
tõekspidamised. b) Kesk- ja Ida – Euroopa: Rahvusega seostatakse eelkõige etnilist ja kultuurilist kuuluvust, st sünnijärgset päritolu, keelt ja ühist kultuuri, poliitilised raamid pole rahvuse määratlemisel peaaegu üldse olulised. Seetõttu ei loeta oma rahvuse hulka neid inimesi, kes pole selleks sündinud. 2.1. Millised rahvused olid Euroopas olemas? 1. 19. sajandi alguseks? Itaallased, katalaanid, hispaanlased, portugallased, baskid, prantslased, valloonid, flaamid, hollandlased, sakslased, taanlased, leedulased, lätlased, eestlased, venelased, valgevenelased, ukrainlased, poolakad, tšehhid, slovakid, sloveenid, ungarlased, horvaadid, serblased, albaanlased, kreeklased, bulgaarlased, rumeenlased, tatarlased, türklased, inglased, waleslased, iirlased, šotlased, norralased, rootslased ja soomlased. 2. 19. sajandi lõpuks? Kongresside tõttu liideti enamus maadest kokku ja rahvused
Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Üldandmed 2007.aasta juulikuu seisuga elab Hispaanias rohkem kui 40 miljonit inimest, millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimest. Hispaania on Prantsusmaa järel suuruselt teine riik Euroopas. Riigi pindala on 504 782 ruutkilomeetrit. Hispaania õnnistuseks on üle 4000 kilomeetri pikkune rannajoon. Hispaania keelt räägitakse kogu riigis ja see on sageli ka ametlik asjaajamiskeel. Alates 1.jaanuarist 2002.aastast on Hispaania uueks rahaühikuks euro. Hispaania lipp on alt ja ülevalt punane, keskelt kollane. Kollase riba peal on Hispaania vapp
Vahemereni. Rahaühik on euroala liige alates 1999 (€) Ajalugu Frangid Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire`i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile. Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Keskaegne Prantsumaa Keskaegne Prantsumaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15. sajandi keskpaigani. Prantsuse revolutsioon Prantsuse revolutsioon on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord
· Madrid 3,129 miljonit elanikku · Barcelona 1,605 miljonit elanikku · Valencia 805 tuhat elanikku · Sevilla 704 tuhat elanikku · Zaragoza 649 tuhat elanikku · Málaga 561 tuhat elanikku · Murcia - 417 tuhat elanikku · Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku · Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku · Bilbao 354 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: · katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; · galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; · valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel
(kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi. Rahvastik. Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (3 mln) ja Baskimaal baskid (u mln). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Kaua oli ta tüüpiline emigratsioonimaa. Väljaränd, mida põhjustasid tööpuudus ja madal elutase, hakkas vähenema 1960. aastate keskel, kui algas majanduse kiire areng. 1976-1979 lahkus aastas veel 15 000-20 000 inimest rohkem kui saabus. Tollal naasis kodumaale
Vahel olid nende laulud riivatud, irvitati rüütliluule ilustsemise üle ja mõnikord loodi nn lollilaule(erootiliselt labaseid)- üks tuntumaid autoreid oli Francois Villon. *"Rolandi laul" Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. *"Laul minu Cidist" Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega.
Hispaania Geograafia referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Geograafiline asend.....................................................................................................................6 Pinnamood................................................................................................................................ 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik....................
panid ennats proovile ja näitasid enda oskust jahiretkedel ja turniiridel. Turniiridel peeti algul väikesedi lahinguid, kuid ned olid ohvriterohked. See asendud kahevõitlusega, kus üksteist püüti piigiga suure hoo pealt hobuse seljast maha tõugata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Edukad said kuulsaks ning head võimalused abieluks. 13.Rüütlikirjandus(Rolandi laulPrantsuse,põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel PHispaaniasse frankide jäerelväe hävitasid. Karl Suure vasall Roland huklkub ja Karl Suur maksab kätte.,Niebelungide laulSaksa, Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib ta naine Kriemhild kättemaksu. Ta abiellub hunnide kuningaga, meelitab ta mehe tapjad tolle kotta ja laseb nad tappa., kuningas Arturi lood Artur oli suure rahvaste rändamise ajal elanud valitseja
Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku 5 Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. 4
· Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14
Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud. Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled). Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased, kes olid rändlevad kütid. Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid, kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. Kolm refuugiumi asustuslähetena. Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse-karjakasvatuse levimine nendega. (Karjakasvatus suurema iivega, tõhusamad)(Kütid loodustundlikumad, hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) Suur veeuputus – sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina
· Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud. · Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled). · Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased, kes olid rändlevad kütid. · Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid, kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. · Kolm refuugiumi asustuslähetena. · Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse- karjakasvatuse levimine nendega. (Karjakasvatus suurema iivega, tõhusamad)(Kütid loodustundlikumad, hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) · Suur veeuputus sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja
Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Suurbritanniaga (Gibraltariga) ja Marokoga. 2.2 Rahvastik Hispaanias on 2008. aasta juulikuu seisuga 40 491 052 elanikku, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2006. aastal 3,129 miljonit inimest. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Sündivus ühe ema kohta on 1, 3 last. Ühel ruutkilomeetril asub 77,8 inimest. Kõige rohkem elab Hispaanias 15-64 aastaseid (67,6%). 5 2.3 Keel Hispaania riigikeel on hispaania keel, kuid ametlikult kasutatakse ka katalaani, -baski, -galeegi ja valencia keelt. 2.4 Kliima Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi kliimat
Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas: Hispaania kaguosa sademetehulk aastas (200300 mm/m²) on väikseim Euroopas. Riigi loode- ja põhjaosas on jaanuari keskmine õhutemperatuur 79°C, juuli oma 1820°C. Juuli on Hispaania loode- ja põhjaosas väga vihmane. Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Rahvastik: Hispaanias on 40,448,191 elanikku (2007), millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Lisaks sellele elab siin ka portugallasi ja mustlasi. Keel: Ehkki terves Hispaanias on riigikeel hispaania keel, räägitakse mõnel pool murdeid: Galiitsias räägitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Baleaari saartel räägitakse erinevaid murrakuid, Mallorcal kasutatakse oma kõnepruuki. Religioon: Suurem osa (94 %) Hispaania elanikest on katoliiklased. Peale selle on riigis õigeusklikke,
Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen, kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Rolandi laul-Ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. Merovingid- Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. 14. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: Odoaker-barbarist väejuht, kes kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Chlodovech-Frangi riigi rajaja
isiklikud tunded olid mitteolulised. Neiule anti kaasavara ning tihti püüti varandust hoida perekonna sees (peresiselised abielud), juhtus ka kloostrissesaatmist. Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõiki olulisemaid vooruseid: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suurmeelsus. Lisaks ülistati armastust aadlineiu e. südamedaami vastu. 3 zanri: kangalaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Kangelaseepos: "Rolandi laul" põhines tõestisündinud lool, kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel Põhja-Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Sakslastel oli aga "Nibelungide laul", mis ammutas ainestikku muistsetest germaani legendidest. Romaanidest võib esile tõsta kuningas Arturi lugusid. Ta oli tõenäoliselt suurte rahvaste rändamise ajal tegutsenud valitseja. Arturil oli 12 ümarlaua rüütlit ning peale nime polnud tal oma prototüübiga midagi ühist. Arturi abikasa Guenevere esindas universaalset südamedaami ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
