Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub Roosi ja tahab seda noppida) ja "Rebaseromaan" (loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart.
Vaev on viibida siin, kuna ollakse sunnitud jooma kesvadest jooki mis piin! neid oleme harjunud sööma. Joon, kuid vastumeelt. Kiidan peekreid ja marjade veine vaaride pôlvkonna teelt: elu värav on viinapuu meile. "GAUDEAMUS IGITUR" CD "Vite perditeme legi" vagantide laulukogumikust "Carmina Burana", esitab Hortus Musicus Hiljem hakatakse samalaadseid luuletusi kirjutama ka rahvakeeles. Nt pariislane RUTEBEUF, kirjutas 124885, loobus lôplikult kurtuaassest ilutsemisest ja sageli ka muusikast, MUUTES LUULE SELLEGA ISESEISVAMAKS SÔNAKUNSTILIIGIKS. Kôige uudsemad on need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast, külmast ning härraste hoolimatusest, räägib kurjast naisest, lapsest, kelle eest ta ei jôua kostiraha maksta. Rutebeuf kirjutas ka miraakleid. (MAAILMAKIRJANDUSE LUGEMIKUS lk 136143 ”Miraakel
sajandist vaimulikud näidendid, mida etendati kirikutes suurte pühade ajal; neis etendati stseene piiblist; müsteeriume kandsid ette vaimulikud ladina keeles, hiljem, kui etendus kolis kiriku ette, linnaväljakutele ja turuplatsidele, muutus müsteerium rahvakeelseks ja mängima hakkasid nt käsitöölised. Nt müsteerium “Aadama mäng”. -Miraakel– liik keskaegseid draamasid, milles kujutatakse pühakute ja märtrite elu ja imetegusid, eriti legende, mis on seotud Jumalaemaga. Nt Rutebeuf “Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid isikustatud abstraktsed mõiste ja ideed, nagu Tõde, Usk, Truudus, Armastus, Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest. -Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt
paavstluse ja keisrivõimu konflikt, ajalugu tsentraliseeritud riikide kujunemine). Oluline oli astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Kasutusele tulid vesi ja tuuleveskid. teadus Eeposed: Beowulf, Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest. kirjandus 12-saj. rüütliromaanid Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, mille sisuks legendid pühakutest ja piibli-sündmused. Ruumides tinaraamides klaas- vitraazid. Gooti stiil suured aknaavad soodustasid vitraazmaali (roosaknad kunst sissekäigu kohal). Tahvelmaal. Romaani stiil
kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid kõige uudsemad need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast. Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus. Tema luuletused koonduvad kogumikeks “Värsid” ehk
abielluda. 5) LINNA KIRJANDUS Linnad muutusid kultuuri ja haridus keskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis. Koolidega seotud isikud olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles parodeerisid piiblit ja jumalateenistust. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide nime all. Vagantide luule on keskaegse linna lüürika. Pariislane Rutebeuf jutustab oma viletsast elust, näljast ja niisama avameelselt pihib ta oma patte. Viimane ja suurim keskaja lüürik on Francois Villon.
Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust seega linnakodanlusel omaseid jooni. Samas piitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemäära himusid ja kirgi (rahaahnus, liiderdamine jne). Mõjutusi tuli ohtrasti nii idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest, oma kohal oli rahvanaljanditel ja lorijuttudel. Fablioode keel on mahlakas, rikka rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Umbes 150 Prantsusmaal säilinud fablioo autoreist on nimekaim RUTEBEUF (1248—1285), mitmekülgne ja viljakas kirjamees Pariisist. Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab oma varjamatu avameelsusega: laulik pihib jämekoomilises laadis oma perekonnaelu hädadest, vaesusest ja viletsusest, oma nörkustest ja kirgedest. Saksamaal levisid prantsuse fabliooga sarnased švangid, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Väga populaarsed olid XIII sajandil
Näitlejad vaimulikud. Lihtsad dekoratsioonid, kostüümid, rekvisiidid. Hakkas areneme ka ilmalik draamakirjandus - inglise maimängud, prantsuse narrimängud, laadapalaganid. Müsteerium - Piibliaine vaba töötlus, "Aadama mäng", ilmalikud näitlejad. Miraakel - Eriti arenes Prantsusmaal. Allikaks legendid jumalaema ja pühakute imetegeudest. Esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides, omandas palju ilmalikke ja relistlike jooni. Rutebeuf "Miraakel Theophile" - kujutab kuradile hinge müümise lugu. Farss - Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt pahed ja voorused kui konkreetsed tegelased. Sarnaneb fablioode ja svankidega. Sotii - Lühike, improviseeritud, ülikoomiline pala, narrimäng. Süütute naljade taga olev sageli poliitiline satiir. Kuulusid karnevalipidustuste juurde. Moraalitee - Õpetlik, allegooriline näidend. Jagasid rahvale kõlbelisi näpunäiteid.
Eeposed: Beowulf, Giovanni Boccaccio Francisco de Quevedo, Moliere, Jean Racine, Rolandi laul, Lugu Igori Miguel de Cervantes Friedrich Schiller Voltaire, Johann kirjandus sõjaretkest. William Shakespeare Wolfgang von Goethe, 12-saj. rüütliromaanid Friedrich von Schiller Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Romaani stiil Leonardo da Vinci Maalikunstis ajalooline, Maalikunstnik Jacques tasapinnalised reljeefid, Michelangelo mütoloogiline temaatika Louis David, skulptor mille sisuks legendid Raffael Portreezanr. Valguse Antonio Canova pühakutest ja piibli- Huvi looduse ja inimese varju kontrast
toimusid 3 korda aastas. Nendel üritustel astusidkui zonglöörid oma teostega üles, esitasid ka draamateoseid, seal hulgas ka miraakleid (vaid oletus, kindlad tõendid puuduvad). Miraaklite autorid olid justnimelt zonglöörid. Kirik kutsus maiste asjade juurest tagasi suurema usu juurde (neid, kes olid äralangenud). Neitsi- Maarja asemele astub Jumalaema kuju. ,,Miraakel Teofilis" 1261. aastal ilmunud teos. Esimene klassikaline miraakel, milel kesksel kohal on Neitsi-Maarja. Teose autor on Rutebeuf, ta elas 13. sajandi teisel poolel. Ta kirjutas palju pühakuelulugusid. Teofilos elas 6. sajandil ja oli piiskopi abistaja, vana piiskop suri ära ja hakati piiskopkonnale valima uut piiskoppi, seda ametit pakuti ka Teofilusele, ta aga ei tahtnud seda tööd. Selle tulemusel valiti teine mees ja see piiskopp hakkas Teofilist kiusama ja lasi ta ametist lahti. Teofilus oli viletsuses ja vaesuses, ta leppis lepingu
Kokkuleppel võttis Merlin sündinud poisi Vagandid ehk goljaarid Prantsusmaal enda juurde ja pani talle nimeks Arthur. "Olgem rõõmsad, kuni oleme veel Enne surma kuulutas Uther oma pärijaks rõõmsad" Arthuri, kuid tema päritolu saladuslikkus ja vaenalaste salasepistused põhjustasid Rutebeuf (XIII saj) loobus kurtuaassest sõja. Arthuril oli oma poolõega, ilutsemisest ja sageli ka muusikast. Morgause'ga poeg, Mordred, kellest pidi Jutustab viletsast ka elu, näljast, külmast tulevikus saama oma isa tapja. Saavutanud ja härraste hoolimatusest oma pihtimus- sõjas võidu, abiellus Arthur Guinevre'iga. luuletustes, "Eesli testament"
Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus, leidlikkus, taibukus, ettevõtlikkus, piitsutati aplust, saamatust. Mõjutused idamaadest, antiigist, rahvanaljanditest, lorijuttudest. Fabiloode keel on mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest-> Rutebeuf, viljeles ka lühiluulet, kus on väga avameelne: pihib jämekoomilises laadis oma perekonna eluhädadest, vaesusest, viletsusest. Svank – fabilooga sarnased, anekdootlikud lõbusad rahvajutud. Stricker – svankide sari “Papp Amis”- kavala preestri seiklused- papp esitleb end kunstnikuna ja teeb maali, mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, sohilapsed ei näe, kuid kuningas ja teised ei julge tunnistada, et nad ei näe. See motiiv kordub ka Hispaanias (kuninga rõivad),
Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e
· alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal,
Ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. · Prantsusmaal fabioolid lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Lõbusus, teravmeelsus, leidlikkus, taibukus linnakodanlusele omased jooned. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. Mõjutused idamaistest juttudest ja antiigist. Rahvanaljandid, lorijutud. Esinduslikem autor: Rutebeuf. · Saksamaal svangid fabioolide sarnased, hiljem hakati kirjutama proosas. · Itaalias novella samalaadne asi. · Vagantide ladinakeelne looming: rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning hakkasid seda siis pilama ja maiste rõõmude nautimisele üles kutsuma. Inglismaal ja prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Kuulsaim kogu Lõuna-Saksamaalt pärit ,,Carmina Burana". · 13
· Linnakirjandus keskajal, Francois Villon Elanikud nõuavad endale samu õigusi, mis on feodaalidelgi. Kujunevad ülikoolid à 1088. Bologna, 1200, Pariis. Skolaarid on esimesed linnakirjanikud, vabal perioodil rändavad mööda maad (Prmaa), loovad paroodilisi laule Piibli kohta, ülistavad maiseid rõõme à vagantide luule. Vagantide loodud laul "Gaudeamus, igitus, juvenes dum sumus" /rõõmustagem, kuniks oleme noored/ (TÜ üliõpilasseltsi laul). Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütelikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest on pihtimuslikud. Kirjutab I näidendi inimesest, kes müüb oma hinge Saatanale (like Faust või Timm Thaler ehk Müüdud naer). Linnaeepika oli valdavalt satiirilise sisuga, lühikesed. Prantslased kutsusid neid fabliov, sakslased siank, itaallased novella. Sarjatakse kirikumeeste rahaahnust, liiderlikkust, naiste truudusetust. Rutebeufi Eesti testament. Teosed koonduvad populaarse tegelase
12.saj laienes draama kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi kasvas. Draama keel muutus: mindi üle rahvakeelsuselt ladina keelde. Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud käsitöölised, edasi läks teatritegemine tsunftidesse ja teemad ilmalikustusid. Näidenditest sai rahvalik lõbustus. Lavakujundus oli tinglik. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend. Vanim pärit 12.saj ,,Aadama mäng". Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf ,,Miraakel Theophile'ist" oli I saatana ja inimese lepingu kujutis, mis pani aluse ,,Doktor Faustusele". Moraalitee allegooriliste tegelastega õpetlik näidend. Farss jämekoomiline olulistikuline lühinäidend, komöödia alaliik. Seal on kindlad tegelaskujud, nt patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine. Sotii narrimäng, mille teksti osaliselt improviseeriti. Nalja ja jandi taha peideti teravat poliitilist satiiri.
Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode häälestus on elurõõmus, stiil jõuline ja keel mahlakas; omalt poolt lisavad sellele värvikust rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Üks suurimaid fablioomeistreid oli Rutebeuf, kelle poolt on ka ,,Eesli Testament" kirja pandud. ,,Eesli Testament" Selles prantsuse fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit (raha) , mille eesel olevat kirikule määranud. 9) Renessansi üldiseloomustus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
reisivad ringi. Kirjandused parodeerivad Piiblit, kirikut. Ülistavad maiseid hüvesid. Vagandid hulkujad. Võtavad eeskuju Anakreonist, Ovidiusest ja Horatiusest. Kõige vanem säilinud vagantide laul ,,Gaudeamus," mis on tänapäeva ühtlasi ka üliõpilashümn. Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon. Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütellikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest pihtimuslikud. Kirjnutad näidendi inimesest, kes müüb oma hinge saatanale. Kujunes fablioo humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne ühiskondlikult pilkav. Pilgati näiteks ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust
Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode häälestus on elurõõmus, stiil jõuline ja keel mahlakas; omalt poolt lisavad sellele värvikust rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Üks suurimaid fablioomeistreid oli Rutebeuf, kelle poolt on ka ,,Eesli Testament" kirja pandud. ,,Eesli Testament" Selles prantsuse fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit (raha) , mille eesel olevat kirikule määranud. 10. Renessansi üldiseloomustus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos
Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseteks f a b l i o o d- lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust, seega linnakodanlusele omaseid jooni. Samas piitsutati aplust ja saamatust. Mõjutusi tuli nii idamaistest juttudest kui antiiksetest valmidest. Fabliood on rikkad kõnekäändude ning vanasõnade poolest. Nimekaimaks fablioode autoriks prantslane- Rutebeuf, kes viljeles ka veel lühiluulet, kus ta on väga avameelne seoses perekonnaelu hädade, vaesuse, nõrkuste kirjeldamisega. Saksamaal levisid fablioodele sarnased s v a n g i d. Tuntuim- Stricker ,,Papp Amis". Ühes svangis on juttu sellest, et üks papp esitleb ennast kunstnikuna, lubades Prantsusmaa kuningale teha imemaali, mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Maali valmides aga ei julge ei kuningas ega õukondlased tunnistada, et nad ei näe seda
annaabi.ee 
