Armuvalu viib põrgusse Armastus on midagi, mis on inimeste elus tähtsal kohal. Kõik tahavad olla armastatud ning selle nimel tuuakse palju ohvreid. Kellestki sisse võetud olla on ilus ja südantsoojendav tunne, kuid armastus võib teha ka haiget. Armunud on valmis kallima südame võitmiseks paljudeks erinevateks tegudeks, kuid tihtipeale on vastuarmastust raske leida. Valuga, mida armastus endaga kaasa toob, on väga raske toime tulla. Armastus võib viia põrgusse, kuid mis see täpsemalt on? Sellel on mitu erinevat järku. Armutunne on raske ning ühepoolne armastus võib tekitada palju pingeid, mis võivad viia inimese äärmusteni, mida saab pidada selleks põrguks. Poolehoiu võitmiseks tehakse praegu ning tehti ka minevikus väga uskumatuid asju. Näiteks Sofi Oksaneni „Puhastuses” räägib peategelasest Aliidest, kes on lootusetult armunud Hansu, kelle südame on aga võitnud Aliide õde, Ingel. Al...
Kokkuvõte ,,Noore Wertheri kannatused" Raamat räägib noormehest nimega Werther. Nooruk kohtab ühel peol Charlotte' (edaspidi Lotte) ja Werther armub. Noore mehe õnnetuseks on Lotte juba kihlatud ning nende suhe peab jääma vaid sõpruseks. Werther saab heaks sõbraks ka noore neiu kihlatu Albertiga. Noor Werther kannatab armuvalu all, sest Lotte teda vastu ei armasta. Et leevendada seda tohutut piinlemist, proovib nooruk kätt ametnikuna kodust eemal, kuid ka see ei vähenda valu. Werther suundub tagasi kodukülla Wahlheimi. Noormehe kurvastuseks on selle aja jooksul jõudnud Lotte ning Albert juba abielluda. Tagatipuks palub neiu Wertheril neid enam mitte nii palju külastada. Niimoodi ei suuda noormees enam edasi elada ning laenab Albertilt püssi. Jättes Lotte abikaasale kirja laseb noor Werther ennast maha.
Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt. Pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamis väärseks. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Kui Mariest oli saanud juba võrratu noor daam, kes kahjuks vandus alla enda inimlikele ihadele ja tegi midagi täiesti lubamatut ja väära. Leenil siiani armuvalu südames, nõnda suur, et sööb hinge seest. Leeni salaja armastas Vidrikut, kes ei teinud temast välja. Ei ta soovinud muud kui poisi armastust, kuid seda oli enesestmõistetavalt palju palutud. Kas tõesti tähendab suureks kasvamine ja täiskasvanuks saamine pettumust ja armuvalu, igatahes Leeni arust midagi head täiskasvanuks saamine ei tähendanud. Popi ja Huhuu võisid olla täiesti erinevad loomad, erineva mõtlemise ja käitumisega, veel
soovide, unistuste ja eelistuste poolest. Pole võimalik, et keegi või miski meeldib absoluutselt kõigile. On asju, mis köidavad vaid väga väheseid inimesi, aga ka neid, mis on võitnud miljonite inimeste armastuse ja poolehoiu. See viimane kehtib ka Paulo Coelho loomingu puhul. Kuid miks on Coelho teosed niivõrd populaarsed ja inimesed neid järjest rohkem ostavad ja loevad? Paulo Coelho käsitleb oma teostes üpris igapäevaseid ja inimestele tuttavaid teemasid. Näteks armastus, armuvalu, pettumine, teadmatus, suurte valikute vahel seismine. Coelho teoseid lugedes tunnevad lugejad, et ka neil on samasugused mured ja rõõmud ja nad ei ole nendega üksi, mitte ainult nemad üksi ei pea erinevaid olukordi läbi elama, vaid keegi tunneb veel samamoodi ja mõistab neid. Inimestele meeldib lugeda millestki, mis on neile tuttav. Nii mõistavad nad kirjanikku paremini, saavad enda eluga võrrelda ja paralleele tuua. Kuigi
hoopis kõrgemale tasandile. "Dekameronis" on kesksel kohal inimene. Kirjanik usubkindlalt tema headusse ja arenguvõimesse. Boccaccio ideaal on mitmekülgselt arenenud inimene. Ta peab olema tark ja haritud, kuid ka ühtlasi ka osav, vahva, tugev ja kauni välimusega. Seejuures pole need iseloomulikud ainult meestele vaid ka naistele. "Dekameron" oleks nagu kirjutatud naistele. Boccaccio ütleb eessõnas, et kui naised kannatavad armuvalu käes, siis ei pääse nad süngetest mõtetest, sest neil pole seesugustelõbustuste võimalusi nagu meestel, kes lahutavad oma kurbust küttimise, kalastamise, ratsutamise, kauplemisega. Boccaccio on "Dekameronis" täielikult muutnud abielutruuduse käsitlust. Oma viimased eluaastad põhendas Boccaccio Dante teoste uurimisele ja kommenteerimisele. 1373.aastal sai temast Itaalia esimene dantoloogiakateedri juhataja. Ühtlasi asus ta kirjutama Dante elulugu, mida surm
ja taipas, et armastab Marit ja lepinguga nõustumine võis olla vale otsus, sest elu piimamehena polnud sugugi mitte lõbus- otse vastupidi. Ta jäi võlgadesse ja tundis armukadedust, sest samal ajal kui tema tegi tööd, sai Kremer nautida Mari seltsi. Lõpuks hakkas ta lahendust otsima viinapudelist ning seetõttu ta ka hiljem suri. Olles käivitanud sündmuste ahela ning kogenud selle tagajärgi, võib väita, et Prillup oli ise kõigi sündmuste ohver. Ta pidi kannatama armuvalu, tülisid, alkoholismi ning vaesust. Enne oma surma oli Prillup väga õnnetu mees ja teda ei huvitanud enam miski- ei elu, ei surm. Ainus ja parim lahendus, mis olla sai, oligi surm. Ta sai lahti kõigist oma muredest ja probleemidest. Tema surm oli põhjustatud kõigist probleemidest, masendusest ja ükskõiksusest elu vastu- nendes oli mees aga ise süüdi. Mitte ainult tema, samuti ka Kremer ja Mari, kes andsid oma panuse kogu sündmuste ahelale. Näiteks Kremer ja Mari
Lugu tulevikust 21.07.2118 Tere, kallis päevik! Oeh, see kõlas, nagu oleksin 15-aastane plikatirts, kes hakkab enda armuvalu kurtma. Proovime uuesti. Tere! Teil pole vaja teada, kes olen mina, kuid otsustasin teile rääkida, milline on elu aastal 2118. Ilmselt arvasite, et praeguseks on leiutatud hõljukautod, et inimestel on ajude asemel mälupulgad, kuid see pole nii ja läbi selle päeviku jutustan teile, mis praegusel ajal toimub. 23.07.2118 Tere jälle! Mulle meeldib Wittgensteini tsitaat "Mõeldes maailma tulevikust kujutleme alati
kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439. Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga murdvarguses ning varastas 500 kuldeküüd usuteaduskonna ruumidest. Ootamata ära vahistamist põgenes ta taas provintsi. Samal ajal kirjutatud teost lugedes ei oska me seda arvatagi, sest tekstist loeb välja, kuidas hoopis suur armuvalu sundis Francois põgenema. b) François Villon pidi pärast magistri kraadi saamist astuma õigusteaduskonda ning saama kanoonilise õiguse doktoriks, sest sellel ajal oli see vajalik haridus, et elus läbi lüüa. See ei pakkunud aga Villonile huvi. Ta kuulus ulakasse boheemlaskonda ja oli korduvalt segatud kaklustesse ja vargustesse. ,,Suures testamendis" kirjutabki Villon varastest, prostituutidest, kelmidest, poodutest jne. Kuna ta ise liikus sellises
tema peal lasus rahva lootus helgemale tulevikule, Ophelia armastus ja kättemaks isa surma eest. Rosencrantz ja Guildernstern aga väga ei pooldanud tema filosoofiat , sest nende elu oli kergem ja muretum, vähemalt nii kaua, kuni nad oma silmakirjalikkuse, pugemise ja oma sõbra reetmise eest kallist hinda pidid maksma. Kõigil ''Hamleti'' tegelastel on oma saladused ja mured, mis paneb neid käituma inimlikult: Ophelia vaevles armuvalu käes, Claudiuse hirmus tegu ja auahnus kummitasid teda ning Gertrud oli masendunud ja endas pettunud. Kuid kui Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, kas siis on olemas ka täielikku vabadust? Edmund Burke, inglise poliitiline kirjanik laulus kord : ''Abstraktset vabadust, nagu ka muid abstrakseid asju, pole tegelikult olemas.'' Ükski riik ega isik ei saa tänapäeva maailmas täiesti suveräänseks jääda, alati sõltume kellestki mingil moel
tema saab eneseks." b) Anafoor ehk alguskordus: Luuletus "See hetk": "...viimset kui nurmenukku viimset kui allikapilku viimset kui jalajälje..." c) Tüvekordus: Luuletus "See hetk": "...armuhetkel armuvõlu hirmuhetkel hirmuvõlu iluhetkel iluvõlu..." Kõlakujundid 1. Alliteratsioon: Luuletus "See hetk": "...kutsugem koju ka armuvalu.." 2. Riim: Luuletus "Teistsugunegi": "Vanaema eal ei väsi Armastamast ligimest: "Ma pole mitteiial näinud Kaht ühtemoodi inimest!" Teemad · Küüditamine: Luuletus "Murtud rukkilillest" "Ma vanaemalt selgust nõudma pean: Miks tema pere Siberis ei käinud?" · Mälestused: Luuletus "Hingedepäeva poees" "Neidsamu, mida mõtles kord tema,
KIRG- pidev mõtlemine PÜHENDUMINE- soov ja armastusest, soov füüsilise kohustus suhet jätkata, läheduse järele, seksuaalne iha hoolitsus partneri eest, hoolivus, pingutamine J. Lee armastuse (värvide teeoria EROS- armastus esimesest MANIA- partnerist sõltuvus, pilgust, kirg, romantika, armuvalu ja -kadedus, vähene füüsiline tõmme enesekindlus, kahtlemine AGAPE- kõike andev isetu LUDUS- mänguline armastus, armastus, olulisim kaaslase vähene pühendumine, mäng heaolu, valmisolek isiklikeks mitme partneriga ohvriteks STROGE- sõprusel põhinev, PRAGMA- praktiline, mõistusel
ka tegelikult sattus tlp-e etteotsa rahvasõjas, tegelikus elus elas kõrge eani, aga G.-l vaja verd ja tundeid ning lasi ta vangitorni heita, kus ta suri. Oma aja kultusraamat "Noore Wertheri kannatused" : kasutas oma kogemusi ja kõrvalt kuuldut, sõitis juura praktikasse väixesse Saxa linna, kus sattus kõrgkihti. Noormees armus õnnetult oma ülemuse abikaasasse lasi end maha (G. armus ühe ametnikku kihlatud tütresse ja midagi ei tulnud välja). Armuvalu noored mehed hakkasid end massiliselt tapma. Hakkas kiire raamatu tõlkimine. G tahtis öelda, et kui inimene on tundlik ja laseb oma suhetel sassi minna, nii et ise üle ei käi ja sellele lisandub veel soodustamine teiste poolt, viib see enesetapuni. "Rooma eleegia" : luulekogu. "Iphigeneia Tarises" : tegi I-st tõelise kangelanna, kes ei kahetsenud oma noort elu taga. "Värvide teooria" : mõisted valgus (maailma füüsiline pool) ja vaim. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" : tugevalt tema endaga
Et aga kogeda siirast armastust, tuleb välja murda oma piirangutest, tuleb vaadata tulevikku ning lasta lahti minevikku valitsenud mõttevormid. Ajad muutuvad ning inimesed ja kombed koos nendega. Tänapäeval võib olla raske mõista eetilisi tõekspidamisi, mis tolle ajastu ühiskonnanormid eeldasid. Abielus naise otsus jääda truuks oma mehele ja kodule, hoolimata hinges pesitsevast varjatud armastusest põhjustas armuvalu Onegini hinges, igatsus ning unistused ja ehk koguni lootus piinasid aga mõlemi südant. Mängutoosi sügavusse peidetud viisid võisid küll väreleda, kuid elu kibeda õppetunni tõttu oli Tatjana hingemuusikas valdavaks saanud inimlik, maine aspekt. Armastust kogeda on võimalik alles siis kui armastad ja väärtustad ennast. Tihedamini tuleks mõelda homse päeva peale ja sellele milliseks sa oma valikute või käitumisega selle kujundada võid?
pidi ülilühikese aja jooksul kirjutama romaani. Lepingu mittetäitmise korral oleksid juba kirjutatud ja veel kirjutamata teoste autoriõigused läinud kirjastajale ilma et too oleks kohustatud honorari maksma. Selle kõlvatu lepingu kohaselt sai kirjanik ühekordselt 3000 rubla. Dostojevski alustas tööd "Kuritöö ja karistusega", kaaslasteks koormavad rahamured, lähenev tähtaeg, piinavad haigushood, väljakannatamatu armuvalu ja enesepõlgus mängukire pärast. Teema oli ajalehtedes kirjas. Sealt võis lugeda kaksikmõrvast kirvega tapetud kahest vanast naisest. Dostojevski laenas päevasündmuste kroonikast ka mõned teised romaani episoodid. Romaani põhimeeleolu kahtlemine usus ja uue moraali hädavajalikkus iseloomustas kõiki Venemaa klubides ja teemajades aset leidvaid vaidlusi. Olid 1860. aastad. Intelligentsi hulgas olid vastuolus konservatiivsed slavofiilid,
Võibolla just läbi kunsti on saanud alguse inimeste alateadlik nägemus armastusest kui millestki igavikulisest. Oma hiilguse ja kujuteldamatu jõuga, millega armastus mõjutab inimelusid, võib see tunne olla nii loov kui ka purustav. Armastusel on kombeks tihti meie teedelt kaduda, jättes maha üksnes valu, kurbuse ja pisarad. Milleks meile siis üldse armastus? Niipea kui armume, muutume kergesti haavatavateks ja iseäranis kaitsetuks armastuse kaotuse ees. Keskaja Euroopas peeti armuvalu koguni kehaliseks või vaimseks tõveks, mida saab ravida üksnes armastatu vahetu kohalolek. Tänapäeval näeme samuti, et hirm kallimast ilma jääda kutsub inimestes sageli esile armukadedust ja omandiinstinkti, see omakorda ajendab inimesi süüdistama ning kasutama emotsionaalset santaazi. Pärast lõplikku lahkuminekut tekib paljudes äärmuslikku vaenulikkust või sügavat meeleheidet. Tundub, et armastus muutub sellistel puhkudel iseenda vastandiks, ent eelkõige omab see minu silmis
Anna lahkus kohe järgmisel hommikul tundes ballil juhtunu pärast häbi Teel koju kohtub Anna Vronskiga (loe katkend nr 1) Koju jõudes valdab Annat imelik tunne kõik polegi nii ideaalne Teine jagu Kitty tervis halvenes ja teda külastas ümbruskonnas enim kiidetud arst Inimesed märkavad Anna suhet Vronskiga (loe katkend nr 2) Anna mees Aleksei peab vajalikuks toimuvas oma naisega rääkida, kuid tulutult Levin üritab maal oma armuvalu töösse uputada Teine jagu Anna teatas Vronskile, et ta on rase mees tegi ettepaneku alustada ühist elu Vronsk võttis osa hobuste võiduajamisest lõppes tema hobuse selgroo murruga Võiduajamisel märkas Aleksei Anna poolehoidu teisele mehele Teel koju teatas Anna oma mehel, et tal on armuke (loe katkend nr 3) Teine jagu Saksa sanatooriumis oli Kitty vaimustuses Varenkast
raamatute autor.Näiteks on ta kirjutanud veel Dark Swan raamatud.Väga paljudel tema raamatutel on miyu osa.Näiteks ,,Vampiire Akadeemia" sarjas on kuus raamatut,millest kõik pole veel ilmunud. Raamat sobib enam-vähem kõigile.Kuid arvan,et eelkõige sobib see raamat teismelistele tüdrukutele,sest raaamatu peategelased on ise 17-aastased,kuid ka muidugi seda võivad lugeda kõik poisid.Raamatus leidub ohtralt egoismi, põikpäisust, keelatud vilju, armuvalu ja kättemaksu. Mulle meeldis just see,et seal oli vampiiride kohta midagi uut. Vampiirid on head ja halvad ehk moroid ja strigoid. Morioid on vampiirid,kes valdavad ürgset võlujõud ja on head.Nad ei tapa kui otsivad elamiseks vajavat verd.Selline oli Lissa.Raamatu käigus sai teada,et tal on väga haruldased võimed.Ta ravib inimesi ja loomi,kuigi see võtab temalt endalt palju jõudu.Aastaid tagasi juhtus raske avarii,kus Lissa pere sai surma,ka Rose oleks pidanud
Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Tagasi jõudes taipab Werther, et tema viibimine Lotte seltskonnas ei ole enam soovitatav ja lõpuks peale pikka armuvalu kannatamist otsustab ta surma minna. 2. Põhiprobleem-Armastus on kõige võimsam tunne siin ilmas ja keegi ei saa midagi teha kui see tabab ja ei saa valida ka oma armastuse objekti. Kõrvalprobleemid- Sõprusest armastuseni on ainult üks samm. Kõik inimesed on erinevad ja neil on raske mõista asju teise inimese seisukohtadelt. 3. ,,Noore Wertheri kannatused" esindab 18 sajandil populaarset kiriromaani. See olevat
Keskaegne linnakirjandus François Villon 2. Villon pani toime mitmeid kuritegusid, mistõttu võime temast kohtuprotokollidest palju lugeda. Ta oli pidevalt segatud mürglitesse, kaklustesse ja vargustesse ning 1455. aastal haavas surmavalt üht preestrit. 1456. aastal varastas Villon 500 kuldeküüd ning põgenes Pariisist provintsi. Seejärel kirjutas ta „Väikese testamendi“, milles ta jättis mulje, et on lahkunud armuvalu tõttu. Villon osales d’Orleansi Charlesi poolt korraldatud luulevõistlusel ja võitis esikoha. Pärast järjekordset vangistust pani mees kirja „Suure testamendi“. Ta mõisteti poomissurma, kuid talle antakse armu ning saadetakse pagendusse. Villon ei kirjuta omast kogemusest, vaid võtab eeskuju enda eelkäijatest. Mees on eelkõige paroodiline luuletaja, kuid tema paroodia ei ole keskajale omane lõbus bufonaad, vaid normide halastamatu purustamine. 3
Leeni silmad olid selle kõige tunnistajaks, tema jaoks oli see niivõrd vale, kuidas ta oma õde, julges nõnda teha. Leeni ei mõistnud, Kusta oli ju kõigest lihtne sulasepoiss, mida nägi Marie Kustas, mille pärast nad siin olid, väga palju küsimusi käis Leeni peast läbi kuid ei ühtegi vastust. Kõik see tundus nii uus ja nõnda huvitav, kuid samas tundis ta sügavat häbi. Ei oleks ta tohtinud sealt põõsast piiluda nende tegemisi, ning neid enda mureks teha. Leenil endalgi armuvalu südames, nõnda suur, et sööb hinge seest. Vidrik oli see, kes pani Leeni südame kiiremas rütmis tuksuma. Ei ta soovinud muud kui Vidriku armastus, kuid seda oli enesestmõistetavalt palju palutud. Vidriule oli isegi kalapüük tähtsam kui Leeni, teda ei huvitanud mida Leeni tundis või mida ta ei tahtnud tunda. Ainuke mis luges oli õngekork vee peal, miski muu ei lugenud tol hetkel. Nõndaks mõistis Leeni, et Vidrikult armastust oodata oli narr ning lootusetu
seda kohati üllatuslikuks pidada. Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus kirjeldatakse armuvalu ning purunenud südamega kaasnevat nukrust. Olen väsinud ootmast, olen pettund lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sulle vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Kuigi kohati võib sellest kirjutisest välja lugeda mehe ootust raskel hetkel naisele toetuda,
Vaim kaob ning Hamlet nõuab kaaslastelt vannet, et nod ei räägiks kellelegi mis näinud olid. 2. Vaatlus. Kuna Hamlet on silmapaistnud oma segadust tekitava käitumisega, siis kuningas ja kuninganna on otsustanud kutsuda Hamleti ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencranzi. Viimaste ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. Polonius kahtlustab, et Hamletit vaevab suur armuvalu Ophelia vastu. Hamlet vestleb endiste ülikoolikaaslastega ja näeb neid läbi, ta küsib otse miks nad tegelikult tulid. Hamlet pigistab neist välja tõe ja saab teada, et neid kutsuti Tema Majesteedi poolt. Lossi saabuvad näitlejad kellel on kavas anda üks etendus lossirahvale. Hamlet vestleb näitlejatega ning soovib teha etendust veidi ümber. Nimelt tahab Hamlet kindel olla, et Claudius on tõeline mõrvar lavastades endise kuninga
suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Tagasi jõudes taipab Werther, et tema viibimine Lotte seltskonnas ei ole enam soovitatav ja lõpuks peale pikka armuvalu kannatamist otsustab ta surma minna. 2.Põhiprobleem-Armastus on kõige võimsam tunne siin ilmas ja keegi ei saa midagi teha kui see tabab ja ei saa valida ka oma armastuse objekti. Kõrvalprobleemid- Sõprusest armastuseni on ainult üks samm. Kõik inimesed on erinevad ja neil on raske mõista asju teise inimese seisukohtadelt. 3.,,Noore Wertheri kannatused" esindab 18 sajandil populaarset kiriromaani. See olevat romantilisele inimesele kõige intiimsem ja vahetum võimalus ennast väljendada
joodik ning sulane Jaan ei viitsinud tööd teha. Ta läks mõisa, et kuskilt toitu näpistada. Toapoiss, aga märkas teda ning saatis ta tööle. Ta pidi tooma ära tähtsa advokaadi. Jaan aga oli nii loll, et arvas, et tema peab ahvi tooma. Ta alandas advokaati ja piinas teda. Viis ta kõrtsi, et teistele näidata, aga ta sai sealt hoopis peksa. Läks koju, siis sealt sai ka peksa. Järgmisel hommikul läks Rehepapp kusele. Väljas oli aga tont, aga mees ajas ta minema. Liina läks, aga oma armuvalu nõiale kurtma. Ta tahtis saada mingit mürki, mis aitaks, aga nõid ei tegelenud selliste asjadega. Uuel hommikul hakkas Sorgu Mai metsas karjuma ning oli kuuljda ka kuljuseid. Aidamees läks metsa vaatama, et äkki on rahapada kuskil. Aga ta ei jõudnudki koju. Ta naine läks oma kõhuga teda metsa otsima. Ta sattus külmakinga otsa. Ta lubas teda aidata, kui ta saab selle, mida naine rinna all kannab. Külmaking aitas aidamehe koju ning naine andis oma
tiitli ja kuninganna Gertrudi südame. Vaim kaob ning Hamlet nõuab kaaslastelt vannet, et nod ei räägiks kellelegi mis näinud olid.! ! 2. Vaatlus. ! Kuna Hamlet on silmapaistnud oma segadust tekitava käitumisega, siis kuningas ja kuninganna on otsustanud kutsuda Hamleti ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencranzi. Viimaste ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. Polonius kahtlustab, et Hamletit vaevab suur armuvalu Ophelia vastu. ! Hamlet vestleb endiste ülikoolikaaslastega ja näeb neid läbi, ta küsib otse miks nad tegelikult tulid. Hamlet pigistab neist välja tõe ja saab teada, et neid kutsuti Tema Majesteedi poolt.! Lossi saabuvad näitlejad kellel on kavas anda üks etendus lossirahvale. Hamlet vestleb näitlejatega ning soovib teha etendust veidi ümber. Nimelt tahab Hamlet kindel olla, et Claudius
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob välja ka selle, et kuigi Alceste vihkab inimesi ja ne...
Tal oli imeilus kehaehitus. Tema naeratus laseb uskuda, et ta võib olla julm. Teiselt poolt on ta aga kiindunud muusadesse ja on suurepärane muusik. Nii on Apollon olnud lääne meheideaal 2500 aastat. Apollon oli väga kõvasti kiindunud Daphnesse- Gaia preestrinnasse. Kuid Daphnes oli armunud Leukipposesse ja polnud Apollonist huvitatud. Apollon küll tappis kavaluseda Leukippuse kuid naise südant ta ei võitnud ja nii muutis Gaia ta loorberipuuks. Apolloni armuvalu oli lohutamatu. Ta punus endale loorberiokstest pärja ja kandis seda leina märgiks. Ka tänapeäval kroonitakse võitjaid loorberipärjaga. APHRODITE (Venus) 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Sümboliteks olid tuvi ja mürt
sajandi baltisaksa luulesse. - Jutt röövlipealikust, kelle tütar armub õilsast soost vangi, isa on selle vastu ja lükkab vangi kaljult merre, mille peale tütar talle järele hüppab. - Haldjatütar. Eesti muistend. (Hiljem tuntud „Kalevipoja“ Salme kosimisloona). Kanamunast koorunud Salmele tulevad kosja päike kuu ja täht, Salme valib viimase. Seega läheb ta taevalootusesse elama ja paneb tähena enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma. - Jutt kurikuulsast pankurist, kes võrgutab tütarlapsi ja jätab nad siis maha häbisse ning kuidas ta tõmbab kuradilgi naha üle kõrvade. Lisaks eesti muistendid baltisaksa luules ( hiiumuistendid-näiteks Suurest Tõllust, Faehlmanni müüdid-Koit ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava järve muistendi motiivid. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel.
avaldatud nn „salme laulul” – see on hiljem „kalevipojast” tuntud salme kosimislugu: kanamunast koorunud neiule tulevad kosja päike, kuu ja täht, kelle seast salme valib viimase. kui Beiträge salme on üsna maist päritolu – ta sünnib kanast –, siis saksakeelses luuletuses on salme haldjatütreks „germaniseeritud”: olles taevalikku päritolu, läheb ta tähele mehele, minnes tagasi taevalaotusse ja lehvitab sealt õhtuti, pannes enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma. 2. Luuletuses „Röövlikoobas Tiskre lähistel” on juttu röövlipealikust, metsikust Alfist, kelle imekaunis ja armastatud tütar Adda armub õilsast soost vangi Adolari. kui vihane isa nende lembusest teada saab, tõukab ta Adolari kaljult merre, mida nähes viskub vetevoogudesse ka Adda. Looduse karistusena purustab piksenool röövlikoopa, kuid röövlipealiku kuju näeb rahvas tihti öösiti rahutult ringi hulkumas. 3
Romaani teemaks polnud aga mänguri psühholoogia, vaid see, kuidas kurjategija võib eetilistel põhjustel ka ise karistust soovida ehk kuidas karistus kui teine samm patu lunastamisel (esimene on ülestunnistus) võib olla tema jaoks parem kui karistusest pääsemine ning kuidas targal juristil jääb üle sellele äratundmisele vaid kaasa aidata Dostojevski alustas tööd romaaniga, kaaslasteks koormavad rahamured, lühike tähtaeg, piinavad haigushood, väljakannatamatu armuvalu ja enesepõlgus mängukire pärast. Dostojevski loosung: "Ole alandlik uhke inimene!", s.t igaüks peab elama ligimesearmastusega ja ei tohi ennast liigselt esile tõsta, sest see võib viia kuriteoni. ,,Kuritöö ja karistus" oli väga menukas. Kunagi varem ei olnud sellise vahedusega näidatud, et idee inimkonna jagamisest ,,kõrgeteks" ja ,,madalateks", ,,väärtuslikeks" ja ,,väärtusetuteks", väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur.
Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks. Romeo tuleb ballile oma kaaskonnaga ja kui ta näeb Juliat, siis tekib armastus esimesest silmapilgust, sama Julial. Tybalt tunneb Romeo ära, ja pahandatakse teda(Capuletti pahandab Tybaltit). Külalisele ei minda kallale. Vana Capuletti jaoks on see traditsioon, komme, mida peab järgima. Tunneb end solvatuna. Julia istub aknal ja mõtleb poisile, keda ta nägi ja aias kuuleb tema mõtteid Romeo.
Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks. Romeo tuleb ballile oma kaaskonnaga ja kui ta näeb Juliat, siis tekib armastus esimesest silmapilgust, sama Julial. Tybalt tunneb Romeo ära, ja pahandatakse teda(Capuletti pahandab Tybaltit). Külalisele ei minda kallale. Vana Capuletti jaoks on see traditsioon, komme, mida peab järgima. Tunneb end solvatuna. Julia istub aknal ja mõtleb poisile, keda ta nägi ja aias kuuleb tema mõtteid Romeo.
Vaim kaob ning Hamlet nõuab kaaslastelt vannet, et nod ei räägiks kellelegi mis näinud olid. 2. Vaatlus. Kuna Hamlet on silmapaistnud oma segadust tekitava käitumisega, siis kuningas ja kuninganna on otsustanud kutsuda Hamleti ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencranzi. Viimaste ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. Polonius kahtlustab, et Hamletit vaevab suur armuvalu Ophelia vastu. Hamlet vestleb endiste ülikoolikaaslastega ja näeb neid läbi, ta küsib otse miks nad tegelikult tulid. Hamlet pigistab neist välja tõe ja saab teada, et neid kutsuti Tema Majesteedi poolt. Lossi saabuvad näitlejad kellel on kavas anda üks etendus lossirahvale. Hamlet vestleb näitlejatega ning soovib teha etendust veidi ümber. Nimelt tahab
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" ...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
omast peast luuletusi. Need olid väga head luuletused. Järgneva luuletuse ta kirjutas ühest poisist, kelle nimi oli Stephen Dawling Bots ja kes kukkus kaevu ja uppus. 313 Ood kadunud Stephen Dawling Botsile. Kas Stephen oli haige. Kui hinge heitis ta Ja vanemad jäid valus Nii üksi leinama? Ei, polnud see ta saatus; Noor Stephen Dawling Bots Siit ilmast äkki lahkus, Tal järsku tuli ots. Ei piinand teda köha, Ei leetrid vaevanud, Ka palaviku kuumus Ei närtsitand ta suud. Ei armuvalu murdnud Ta südant muretut, Ei seedimiserikked Noort hinge hukanud. Ah ei. Vaid pisarsilmi Nüüd kuulge, sõbrad ka: Ta lahkus siit maailmast. Sest kaevu uppus ta. Arst äratada proovis Veest välja tiritut. Polnud kasu tema soovist -- Haud ohvri pärinud. Kui Emmeline Grangerford võis sihukesi luuletusi teha, enne kui ta neljateistkümne aastane oli, siis võib arvata, mis ta edaspidi oleks võinud teha. Buck ütles, ta olevat luuletusi otse käisest puistanud
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
