Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid
Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti karakter) ,,Don Juan" (jumalasalgaja ja elunautija karakter) Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed
maha. Viimastel eluaastatel oli Mozart sunnitud raha küsima juba sõpradelt.Kui ta suri 1791.aastal, siis maeti ta vaikselt vaestehauda, millel polnud isegi risti. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Mozarti kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt" ja "Don Juan" . "Figaro Pulm" - 2 vaatuseline ooper. See on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Võluflööt" - 2 vaatuseline ooper.Avamäng on sonaadivormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Võluflööt on laulumäng. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper
Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min 18-aastase Mozarti kirjutatud ooper räägib põneva armastusloo markiis Violantest. Violantet pussitab tüli käigus tema kallim, krahv Belfiore. Krahv põgeneb ja Violante jääb ime läbi ellu. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks Sandrinaks ning suundub koos oma ustava teenriga krahv Belfiore otsingutele, keda ta oma hinges ikka veel armastab. Muusikanumbrid on itaalia keeles, vahetekstid eesti keeles. 2-vaatuseline EMTA ooperistuudio diplomietendus koostöös EMTA sümfooniaorkestriga. Lavastaja: Thomas Wiedenhofer (Saksamaa) Dirigent: Risto Joost Osades: Arete Teemets, Andrei Valikov, Simo Breede, Aleksander Arder, Kati Jaanimäe, Kristel Jõesaar, Ülle Pootsmaa, Sirje Vasmann, Anne Prommik, Tiit Kaljund, Aare Kodasma, Ivo Onton, Eeva-Liisa Hartemaa, Bai Jie, Yin Jie
3. Komöödia (,,madal") pidi olema õpetliku sisuga. 4. Draamale seati aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte. ,,Ühes kohas, ühel päeval sooritatud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni" 5. Luules nõuti puhtaid riime ja ranget vormi. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1672) · KINDLAD NORMID (ideaalis 5- vaatuseline värssteos) · MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all. · Kui tragöödia lähtus muinasaegade süzeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE · Jõuka kaupmehe poeg, juristiharidus
Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10. Klassitslistliku komöödia kindlad normid: viievaatuseline värssteos, pidi ühendama meelelahutust ja ühiskonna õpetusi, tragöödias inimesed kõrgest soost (või mütoloogiast), komöödias lihtinimesed. Tragöödia: 5-vaatuseline paarisriimis. Antiikne süzee. 11. Märksõna: Mõtlen, järelikult olen olemas. 12. Tunnusjooned: mõistus, mõistupära, ranged reeglid, selgus ja korrapärasus, luules kidlad riimid ja vorm, pidi olema kõlbeline eesmärk. 13. Prantsuse akadeemia (1635) juhtis Prantsusmaal avalikku kultuurielu, arendas prantsuse keelt ja võitles ühtse kirjakeele puhtuse eest. 14. ,,Pärast mind.." Louis XV ,,Riik see..." Lous XIV (Päike) 15
vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos.Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat
Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper “Orpheus”. Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi “Orpheus” on ooperižanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos.Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi
Barokkooperit iseloomustab: hiilgav õukondlik lavateos, toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon ,muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline, pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega, numbriooper, rohkelt tantsunumbreid, tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased. Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos.
pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal. Esimesed neli sümfooniat on loodud kodumaal, ülejäänud kuus Rootsis, Tubin alustas ka 11nendat sümfooniat kuid see jäi poolikuks. Tubin kirjutas ka klaverikontserte, süite, erinevaid laule (meeskooridele eriti). Balletti ,,Kratt" kirjutas ta 1938aastal Estonia teatri poolt välja kuulutatud võistluse raames, kuid Kratt oli vaid algselt ühe vaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei läinud see arvesse, hiljem kirjutas Tubin muusikat juurde ning uus Täispikk Kratt valmis 1941.aastal . Tubin kirjutas ka kaks ooperit ,, Reigi õpetaja" ja ,,Barbara von Tisenhusen"
"pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vangistatud abikaasa Florestan. Ooper on kahe vaatuseline, pühendatud Prantsuse revolutsioonile ja Bastille vangla vallutamisele. Tuntud on 2 missat. Muusikavaramusse kuulub missa Solemnis (pidulik missa). See on tehniliselt väga raske ja mõned partiid oleks lihtsam mängida pillidel. Beethooven sündis Bonis muusikute peres. 4-aastaselt alustas ta muusikaõpinguid, paljudeks aastateks sai tema õpetajaks Neefe, kes annab talle klavessiini-, vioola- ja orelitunde. 13-aastaselt asub ta 1. Iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. 1787
Ooper ''Carmen'' Georges Bizet'i kirjutas ooperi ''Carmen''. Etendus oli nelja vaatuseline, oli kaks vaheaega. Lavastaja oli Inglismaalt pärit, Walter Sutclife ja Dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad lauldi prantsuse keeles. Istusime 1. rõdu peal, seega oli näha kõike : orkestrit, dirigenti, eestikeelseid subtiitre, lava ja näitlejaid. Ooperisaal oli täis, vaid mõned kohad olid vabad. Teose helilooja, Georges Bizet, oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sündis Pariisis,
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas
Barokkmuusika: Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks, Ilmaliku muusika võidukäik, Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse, Muusikat hakati looma ka tellimise peale, Homofoonilise muusika võidukäik, Loodi palju suurteoseid, Instrumentaalmuusika ülekaal. Barokkooper: Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. Prantsusmaa oluliseks barokkooperi
põhinev, tunnetuslik) 5.*valm-õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.*satiir-pilge; pilkav kirjandusteos.*huumor-heatahtlik nali; heatahtlik-naljatlev suhtumine,*dramaturg-TEATER kirjandusnõuandja.*aforism-), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.*robinsonaad-õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused inimtühjal saarel. 6.klassitsistlik teos-5-vaatuseline, sisu meelelahutuslik aga samal ajal ka õpetlik ja pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Kalduvus oli karakterkoomika suunas. Küpse klassitsistliku draama sisuks on eraelu intriigid ja psühholoogilised konfliktid. Teatris ei käsitletud teatavaid poliitilisi või ideoloogilisi probleeme. See meeldis ka kuningale. 7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8
ainuvalitsema Lope de Vega (1562-1635). Temast on säilinud enam kui pool tuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites. Oma erakordse viljakuse ja mitmekülgsusega viis just tema hispaania draama varakult küpsuseni. Ta ei olnud mitte ainult geniaalne draamaturg, 1609. aastal avaldatud värsstraktaadis ,,Komöödiate tegemise uus kunst" kinnitas ta ka esteetilised põhimõtted, mida Hispaania ,,kuldsel ajastu" draama valdavalt järgis. Alates Lope de Vagast sai Hispanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Näidendeist olid populaarsed nii intriigi- kui ka karakterkomöödiad, iseäranis aga nii nimetatud mõõga ja mantli komöödiad, mis põhinesid samuti särtsakal intriigil ja said oma nimetuse sellest, et tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta keepi kandvad aadlikud. Klassitsistlik komöödia (Moliere) Nagu tragöödias, valitsesid ka komöödias kindlad normid, mida näitekirjanik pidi järgima.
Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos.Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat
· toretsevad kostüümid ja lavadekoratsioon; · muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline; · pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega; · numbriooper; · rohkelt tantsunumbreid; · tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased. Ooperikomponistid · Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos.
Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti suhtes kehtestatud riiklikud põhimõtted ja karmid reeglid kujunesid peagi kunsti arengule piduriks. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti, asudes neid seejuures üha rangemalt normeerima. Nii pidi tragöödia olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis, kohustuslik oli antiikne süzee ning kolme ühtsuse reegli arvestamine (see aja-, koha- ja tegevusühtsuse reegel nägi ette, et ,,ühes kohas, ühel päeval asetleidnud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni"). Peategelasteks võisid olla kõrgemast seisusest või mütoloogilised kangelased. Koomilise ja traagilise elemendi segamine polnud lubatud. Samas pidas prantsuse klassitsism tähtsaks ka kunsti
Gigue- väga kiire Soti hüppetants, 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Ooper Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, õukonna ballett, maskietendused. Sünnimaa on Itaalia. 1. Ooper oli ,,Daphne". 1597. Etendas seda Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. 1. Suur ooperihelilooja oli Claudia Monteverdi (1567-1643) ,,orpheus" oli esimene suur viie vaatuseline tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga. 1. Ooperiteater avati 1637. Veneetsias, selle nimi oli Teatro San Cassiano. Ooper koostisosadeks on: 1) orkestri avamäng 2) aaria- soololaul ja retsitatiiv, kus nö tegevus seisab. 3) ansambel- duett, tertsett, kvartett. 4) koor 5) orkestri vahemäng
allakäik. Levis kujund maailmas kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. B. Gracian(1601-1658) ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" (1642-8) Vaimuteravate vastandite ja äärmuste seostamine- kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna ühe peastiilina nähtud kontseptismi. Näitekirjandus, klassitsistlik draama: Aja-koha- ja tegevusühtsuse põhimõtted(3 ühtsuse nõue). Lahutati vastandeid. Komöödia peegeldas igapäevaelu. 5-vaatuseline tekstijaotus, värssides dialoogid. Kronooligilises järjekorras sündmustik, 1ööpäeva jooksul. Ei ole võimalikud kõrvalised seigad. Süzee on katkematu. Tegevustik toimub samas kohas. Vähene liikuvus, pikad arutlevad monoloogid. Prantsusmaa xvi-xvii saj. Inimesi ei kujutatud individuaalselt. Kehastasid mingisuguseid karaktereid või ideaale. Lavapilt oli staatiline. Ühke ja kallis, lavastusvõtteid vähe. Selge, kuid igav. Barokkdraama: Peegeldab kriisiga
tragöödiat "Romeo ja Julia" (1595) ning "Julius Caesar" (1599). 17.sajandi esimesel aastakümnel lõi Shakespeare tragöödiad, mis on suurteostena läind maailma ajalukku: "Othello" ,"Kuningas Lear", Tema kuulsaimaks näidendiks on peetud "Hamletit". Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlikule tragöödiale olid kardinal Richelieu ja Prantsuse Akadeemia poolt kehtestatud eriti ranged reeglid, sest tegemist oli n-ö "kõrge zanriga". Tragöödia pidi olema: värsivormis; 5-vaatuseline; värsivormiks aleksandriin; ei olnud lubatud madalad seigad, füüsiline vägivald, labased väljendid; tegelased pidid olema kõrgest soost; tegevusaeg pidi mahtuma ühe ööpäeva sisse; tegevuskohta ei tohtinud muuta; keelatud olid kõrvaltegelased ja kõrvalliinid; keelatud oli kõik eba- ja üleloomulik. (Pierre Corneille ; Jean Racine) Klassitsistlik komöödia Komöödia pidi olema 5-vaatuseline ja värsivormis; meelelahutuslik ja pidi olema seotud
ehitatud lood, kus võitis väikekodanlik moraal. Ilmselt tabas Kotzebue tolleaegse publiku maitset, sest ta oli 18. sajanid lõpus Euroopas üks mängitavamaid autoreid ning teda võrreldi Moliere`iga. Mitmed tema näidendid esietendusid peale Tallinna kohe ka Berliinis, Pariisis ja mujalgi. Tallinnas asutas Kotzebue 1784. aastal koos kohalike mõttekaaslastega Tallinna asjaarmastajate teatri. Avaetenduseks oli Kotzebue 5-vaatuseline burlesk ,,Igal narril oma müts" ja teise osana Lessingi ,,Aare". Seejärel esitas Kotzebue epiloogi, milles selgitas teatri püüdu olla südame ja vaimu harijaks. Kogu etendustest saadav sissetulek annetati vaestele. Piletitele oli kirjutatud teatri moto: Pühendatud heategevaks otstarbeks. Häbi sellele, kes halvasti mõtleb. Esimene lavastus tehti ilma naisnäitlejateta, sest kardeti sokeerida avalikku arvamust, kuid juba järgmistes lavastustes osalesid ka naised
peavad võitlust iseenda ja oma tunnetega. Racine ei kiida heaks oma tegelaste nõrkusi, ent ta loobub kindlalt nende isealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude. Tema loomingus ei leida ka jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi. Kui kirg satub takistusele, sünnitab see uue, vastandliku kire. Ka klassitsistlikus komöödias valitsesid kindlad normid, mida näitekirjanikud pidid järgima. Ideaalis oli komöödia 5-vaatuseline värssteos, mis tingimata pidi ühendama meelelahutusliku õpetlikuga, aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Komöödias kui niiöelda kergemale zanrile vaatasid akadeemikud leebemalt, seal võisid vabadused olla märksa suuremad kui tragöödias. Väiksemates kõrvalekalletest hoolimata jäi komöödia tunnuseks siiski moraalsete üldistuste taotlus. Selle saavutamise vahendiks oli tegelaste tüpiseerimine: inimesi ei kujutatud niivõrd individuaalsustena kuivõrd
avagardismile). ,,Circles" (1960) on näide teatraliseeritud muusikast. ,,Epifanie" (1961) on rikkaliku tekstimaterjaliga teos. Kammermuusika Tuntuim ja enimmängitud oopus ,,Sequenza I-XIV" iga osa on iseseiseva kompositsiooniga ja eri esitajatele. Kõik osad on esituslikult nõudlikud ning solistidele tõeliseks meisterlikuks proovikiviks. Lavamuusika Berio on kirjutanud 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. ,,La vera Storia" (,,Tõestisündinud lugu") (1981. Esimene teos on 3-vaatuseline ,,Opera" (1970) muusikaline näitemäng, kus põimuvad 3 surmateemaga seotud süzeeliini esimene ja ainus täielik läbikukkumine Beriol, esietendus vilistati välja. Viimane lavateos on 1-vaatuseline lühiooper ,,Ühe paiga kroonika" (1999). Iannis Xenakis (1922-2001) Iannis on Rumeenias sündinud Kreeka päritoluga helilooja, kes tegutses põhiliselt Prantsusmaal. Enne muusikaõpinguid ja muusikasse süvitsi süvenemist õppis ta Ateena Polütehnikumis
Twain jt) S. töötas ka Rootsi Riiklikus Raamatukogus. Nii tema ajakirjanduslikul tegevusel kui ka tööl raamatukogus oli oluline roll kirjanikuks kujunemisel. Esimene võimaldas tal tutvuda kaasaegse Rootsi elu erinevate tahkudega, teine andis talle võimaluse tutvuda huvitavate ajalooliste dokumentidega, mis suunas tema huvi ajaloo vastu. 1860ndate lõpus 1870ndate alguses kirjutas S oma esimesed näidendid - 1870 3-vaatuseline religioosne draama "Vabamõtleja", antiigiteemaline "Hermione", kuid neid ei lavastatud. Neis näidendeis on nähtud juba S. hilisematele näidenditele omaseid jooni - klassikalise tragöödia elemendid: tegelaseks on tugev isiksus, ajalooline panoraam jne. Esimene lavastatud näidend oli 1870.a. valminud ühevaatuseline "Roomas", mis käsitleb üht episoodi taani kujuri Bertel Thorvaldseni elust. Huvi saagade vastu avaldus näidendis "Lindprii"(1871), mille tegevus toimub 12
1812.aastal lõpetas Tallinna Kreiskooli. Mart Lepiku ja Hans Treumanni uuringute järgi võis kutse omandada 1809. a Saksa teatri juurde asutatud teatrikoolis, mille olemasolu tõestab meile kuukiri Ruthenia sama aasta märtsist. Steinsberg kirjutas järgmised eestikeelsed näidenditekstid, lavastas need ja mängis ise peaosades: 1819 "Häbbi sellel, kes petta tahhab" 1821 "Krappi Kaie willetsus ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama" (J. Hutti järgi) 1824 2-vaatuseline" Permi Jago unne-näggo" (L. Holbergi "Mäeotsa Jeppe" ja A. von Kotzebue "Der Trunkenbold`i" järgi). Peale 1824.aastat läks Stinsberg Saksamaale ja tema hilisem elukäik on teadmata. PROFESSIONAALNE EESTI MUUSIKATEATRI TEKKIMINE Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. 24. juunil 1865. aastal asutas "Vanemuise Seltsi". "Vanemuise Selts" organiseeris Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo. 24
Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted 1 )rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, 2) viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. 3)Tragöödia pidi olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis 4)Kohustuslik on antiikne süzee ning kolme ühtsuse reegli arvestamine Valmi mõiste - Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid
Satiirilist suhtumist võib leida juba rahvaluulet. Termini ja zanri loojaks peetakse rooma satiirikut Gaius Liciliust (2. saj eKr). 17. sajandil sai satiirist kasvatusvahend ja relv võitluses vaimupimeduse ja rumaluse vastu. HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Huumoris puudub terav pilge või hävitav väljanaermine. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1673) Ka klassitsistlik komöödia tuli kirjutada norme järgides. Ideaalsel kujul oli klassitsistlik komöödia 5 vaatuseline värssteos, milles oli meelelahutus tähendatud õpetlikkusega ja mis pidi aitama parandada ühiskonna kombeid. Siiski suhtusid akadeemikud komöödiasse kui n-ö kergemasse zanrisse leebemalt. Seetõttu oli komöödia elulähedasem ja vormilt vabam. Kui tragöödiate sündmustik lähtus peaaegu alati kaugetest aegadest ja tegelased olid üksnes kõrgest soost, siis komöödia peegeldas kaasaegset igapäevaelu ning tegelased olid kodanlikust keskklassist ja isegi alama rahva hulgast
armastust, ja selle vabadust, vastandab sellele ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. ,,Palju kära eimillestki" (1598), ,,Nagu teile meeldib" (1599).loomingu kõrgtaseme saavutas 17.s 1. aastakümnel, mil kirjutas enamiku oma tragöödiatest, ,,Lõpp hea, kõik hea" (1602), ,,Pericles"(1608). Hisp dr- Algul toimusid etendused platsidel& väljakutel, 16.s 2. poolel rajati püsivaid teatreid, mis sarnanesid Inglismaa omadele. Alates L. de Vegast sai Hisp valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Kindlat värsivormi ei olnud, valik oli mitmekesine; ,,Sevilla täht", ,,Koer heintel".
Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos.Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi
Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos ( Orpheuse aaria 3.vaatuses ).
Sellele järgnes 15 kuud Londonis, kus samuti esineti korduvalt õukonnas. Oma lapsepõlvereisidel kohuts Mozart paljude väljapaistvate heliloojatega ning kogus väga erinevaid muusikalisi muljeid. Leopold Mozart ja tema lapsed Wolfgang Amadeus ja Maria Anna Väike Wolfgang Amadeus kummardamas Madame Pompadouri ees. 1767. aasta sptembrist alates veetis perekond 15 kuud Viinis. Sel ajal valmisid 12- aastase Mozarti esimene täismõõdus (3- vaatuseline) koomiline ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus" ning laulumäng ,,Bastien ja Bastienne". Jõudnud koju tagasi, asus 13- aastane Mozart isa käe all tööle õukonna kapelli asekontsertrmeistrina. Reisimine aga polnud veel lõppenud: 1770- 1773. aastal tegid osa ja poeg kolm väga edukat Itaalia- reisi. Itaalias võeti Mozart vastu mitte kui imelaps, vaid kui väljakujunenud ja kõrge mainega helilooja, virtuoos ja dirigent. III. Salzburg (1773- 1781). 1772
Hispaania tegelikkusest "Koerte kõnelus" romaanid: "Galatea"(1585) pastoraalromaan, "Don Quijote" I 1605 II 1615 1)ajaviide kurvameelsetele, 2)rüütliromaanide pilkamine. Igavene vastuolu ideaalsuse ja reaalsuse vahel. Hispaanias mõjutasid teatrit suuresti itaalia näitetruppide külaskäigud. 16.sajandi I poolel viljeldi peamiselt lühinäidendeid:1)ekloogid; 2)autosakramentaalid (1-vaatuseline Piibli-aineline lühinäidend); 3)intermeediumid. Hispaanias ei pööratud klassikalise draama teooriatele erilist tähelepanu, hispaania rahvuslik näidend oli vabam, värvikam ja romantilisem kui prantsuse näidend. Aines: 1) rahvajuttudest: 2)Hispaania ajaloost; 3)Hispaania kaasajast. Tähtsamad teemad: 1)au; 2)ustavus kuningale. 16.sajandi lõpus hakati rajama püsivaid teatriehitusi. Lope de Vega (1562-1635) . loomupärane luuletajaanne (u 3000 sonetti, romanssi, poeemi, eleegiat jne),
Muusikaterminoloogias: helilooja, heliredel, kolmkõla Elu viimased 20 aastat töötas Hermann Tartu Ülikoolis eesti keele lektorina Heliloojana oli ta väga produktiivne. Teoste täpne arv on teadmata, aga arvatakse , et see küündib tuhande ligi. Enamuses tema loomingust moodustavad koorilaulud. Tänaseni populaarsed: " Oh, laula ja hõiska" " Mingem üles mägedele" " Kungla rahvas" Katsetas ka ooperizanris. 1908 valmis nelja vaatuseline lauleldis " Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad", kust on pärit ka "Kungla rahvas" Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaid. Kuulamiskavad: " Oh, laula ja hõiska";" Kungla rahvas" 8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini
Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos.Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi
hiljem orkestriteoseks ja siis tavaliseks teoseks (nt ,,Hane-ema" balletiks). Vastupidine suund teoste esitamisel: esitatakse orkestriteosena, aga kirjutatakse balletiks, nt."Boolero" ja ,,Daphnis Chloe". Ballett, mida Ravel on nimetanud koreograafiliseks sümfooniaks (3-osaline), mis on kirjutatud Sergei Djagilevile (isiklik ettevõtmine Pariisis Sergei käis Pariisis Vene kunsti jne näitamas, liikumise algataja, muusik, kunstnik). *Ooperid: 1) ,,Hispaania tund" on 1-vaatuseline opera buffa traditsioone taastab, mille alguseks on komöödia. Idee oli näidata orkestriliselt, kuidas sugutund toimib nagu kellavärk. Orkestriatsioon hästi värvikas, kastatakse tavatuid vahendeid (nt. piitsaplaksud, kukkuv käokell, 3 erinevat metronoomi). Muusikalised stseenid, parodeerib numbriooperit. 2) ,,Laps ja võlumaailm" ooper, kus on viirastuslik nägemus, uni: laps ei olnud enda mänguasju hästi
· Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. · Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. · Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Heliloojad
Schönberg seeriatehnikat aastal 1923. teoses „Viis klaveripala“. Täiesti seeriatehnikas teos on „Klaverisüit op.25“. Seeriatüübid: 1)vähikäik (helilooja võtab nootide rea ja alustab seda teisest otsast samade nootidega uuesti); 2) inversioon (helilooja võtab sama nootide järjestuse, keerab selle teistpidi ja paneb teistesse nootidesse); 3)peegelpildis vähikäik 4) Scönbergi 4-nda perioodi tuntumad teosed: „Keelpillikvartett nt 3.“; 1-vaatuseline ooper „Tänasest homseni“ ja ooper „Mooses ja Aaron“. Mitme stiili koostoime ajajärk. Selle loomeperioodi teosed: „Ellujäänu Varssavist“ (jutustaja + koor + orkester); „De profundis“ a-capella segakoorile; „Kõik tõotused“ (jutustaja + koor + orkester) – sõjaüleelanud inimeste ületunnistused koonduslaagrite ja I maailmasõja kohta. Schnberg on mitmekülgne isikTa tegeles maalimisega, oli pedagoog ja muusikateoreetik.
kunstisuuna filosoofiline alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase Rene Rescarte´i kuulsas tõdemuses ( ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" ), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti. Tragöödia pidi olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis. Moliére (1622-1673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliere, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele. Ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Ta omandas üsna hea humanitaarhariduse. 1643 asutas ta oma näitetrupi
Draama: „Romeo ja Julia“. Psühhologiseerib ja individualiseerib oma näidendite tegelased. Tragöödiad: „Kuningas Lear“, „Macbeth“, „Hamlet“. Viimase loomeperioodi näidendeid on nimetatud tragikomöödiateks, teatud muinasloolisus, idüll, mis viib õnneliku lõpplahenduseni. Lope de Vega: ei pidanud vajalikuks range piiri tõmbamist kõrge ja madala žanri vahele, pole tarvis kinni pidada aja- ja kohapiiranguist. Alates temast sai Hispaanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Hispaanias: erinevate riimiskeemidega stroofid. Mõõga ja mantli komöödiad – tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta mantlit kandvad aadlikud. Rühm näidendeid, mille taustaks on rahvuslik ajalugu. Shakespeare kujutas oma ajalookroonikais eeskätt valitsejaid ja aadlikke, de Vegal on peategelasteks sageli lihtinimesed. Rahva loomulik rikkumatus vastandub võimukandjate egoismile. Üheks peatunnusjooneks demokraatlikkus
Opéra comique'ist kasvas 1850. aastatel välja operett, näit. Jacques Offenbachi "Orpheus allilmas" (1858). Teema 15. Itaalia ooper 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel Kordamiseks: Opera seria (tõsine ooper), mis kujunes 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, vältis koomilisi tegelasi. Koomilised tegelased koondusid samal ajal, 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, koomilisse zanrisse intermezzo (tõlkes vaheaaeg, vahepala, vahemäng). Intermezzo oli lühike, 1-vaatuseline koomiline ooper väheste tegelastega (tavaliselt 2-3 tegelast) ja seda esitati opera seria vaheajal. Erinevalt aristokraatlikust opera seriast olid intermezzo tegelased keskklassist ehk kolmandast seisusest (kodanlased): ihnus vanapoiss, kaval teenijanna jms. Nende tegelaste algkujud olid pärit commedia dell'arte (itaalia maskikomöödia) tüüptegelaste seast. Võrreldes opera seriaga oli intermezzo hoopis elulisem, loomulikum ja tõepärasem, nõudis ka suuremat näitljameisterlikkust
Ilmub valgusjumal ise ja teatab, et Abaris on tema ja ühe Borease soost nümfi poeg. Probleem on lahendatud, Alphise saab abielluda Abarisega. 14. Koomiline ooper Itaalias Opera seria (tõsine ooper), mis kujunes 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, vältis koomilisi tegelasi. Koomilised tegelased koondusid samal ajal, 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, koomilisse zanrisse intermezzo (tõlkes vaheaaeg, vahepala, vahemäng). Intermezzo oli lühike, 1-vaatuseline koomiline ooper väheste tegelastega (tavaliselt 2-3 tegelast) ja seda esitati opera seria vaheajal. Erinevalt aristokraatlikust opera seriast olid intermezzo tegelased keskklassist ehk kolmandast seisusest (kodanlased): ihnus vanapoiss, kaval teenijanna jms. Nende tegelaste algkujud olid pärit commedia dell'arte (itaalia maskikomöödia) tüüptegelaste seast. Võrreldes opera seriaga oli intermezzo hoopis elulisem, loomulikum ja tõepärasem, nõudis ka suuremat näitljameisterlikkust
Tema ooperite geniaalsus hakkab muusikalistest karakteritest - koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Kõik tähtsamad ooeperid on sündinud tema kümnel viimasel eluaastal Viinis. "Figaro pulm" - tähtsaim teos itaalia opera buffa zanris üldse. Esimene koostöö klassitsismiajatu väljapaistvama libretistiga. 4-vaatuseline, koomilise ooperi kohta ebatavaliselt ulatuslik teos, kus pole peamiseks suured soolinumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonrolli kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat. "Don Giovanni" - teine libretistiga koostöös valminud ooper. Aluseks 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine "kivist külalisest" - hauamonumendist, kes tuleb kätte
Klaveripalad: 1974 Rondo 1974 ,,Jutuajamine Haydniga" 1975 ,,Orjalaul" 1975 ,,Kassiopeia" 1975 ,,Orion" 1976 Ansamblipala neljale käele 1977 ,,Kaljukits" 1977 ,,Skorpion" 1978 ,,Jahipenid Arutlus" 1978 ,,Ambur" Muud teosed: 1978 Variatsioonid klaverile Sonaat klaverile 9 variatsiooni klaverile ja klarnetile Klaverikontsert I osa (konservatooriumi sisseastumistöö) Lavamuusika: 1982 Ühevaatuseline minimuusikal ,,Sööbik ja Pisik", op 3 1985 3-vaatuseline pereooper ,,Kuri kuningatütar", op 6 1991 Rock-ooper (muusikaline draama) ,,Valge daam", op 42 1999 Laulumäng ,,Kalevanpolka", op 74 2009 Muusikaline vaatemäng ,,Viimane mägi", op122 Orkestriteosed: 1985 Sümfoonia nr 1 (konservatooriumi diplomitöö), op 7 1992 Sümfoonia nr 2 ,,Põhjanael" (,,Armastuse lahinguväljadel"), op 38 1996 ,,Hjakutake komeet" mandoliiniorkestrile, op 60 1999 ,,Sky & Music LTD." keelpilliorkestrile 2002 ,,RX Cassiopeiae" keelpilliorkestrile, op 82
Ottavio Rinuccini esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini. 1 Esimene ooper ,,Daphne" etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas.Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater. Seal hakati kordama esitusi, rahaliselt ei oldud nii hästi varustatud, hakati kokku hoidma koori arvelt, orkestri pealt. Dekoratsioonid olid tüüpilised, riietus pidulik, ajaloolist tõepära ei järgitud. Antonio Cesti- ,,Kuldõun" Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraartidele. Kirikumuusika zanrid: Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus 17
Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? - on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Ajalooliselt zanripuhtus, tänapäeval zanridünaamika Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused, subjektiivne, isiklik. Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium(ühe-vaatuseline koomiline lavateos), libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur (peatekst, kõrvaltekst): ekspositsioon (sissejuhatus), konflikti areng, kulminatsioon. Eepika (nii proosa- kui värsivorm): eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, essee, autobiograafia. Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv, välismaailma kirjeldamine
koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos.Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi kulminatsioone on
Publikuks nii ülikud kui lihtinimesed. · Vegal ~500 näidendit eri zanrides; määratles ka esteetilised põhimõtted draamas. Komöödia tähendas näidendit üleüldse seal. · Aja-kohapiirangud ei ole head; samuti ei sobivat Hispaaniasse antiikteatri eeskuju, kuna sinna kiiremat ja elavamat vaja. Ei erista ,,madalat" komöödiat tragöödiast. Kurb seguneb lõbusaga; ülev banaalsega. · 3 vaatuseline näidend hakkab levima alates temast. · Popid olid nii intriigi- kui karakterkomöödiad; eriti veel nn mõõga ja mantli komöödiad põhinesid intriigil, tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta keepi kandvad aadlikud. · Tõi püsiva tegelaskujuna gracioso veiderdav ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, toob huumorit ja satiiri. · Oli nagu Shakespearegi luuletaja, seiklusrikka elukäiguga; Cervantes nimetas teda
Racine ei kiida heaks oma tegelaste nõrkusi, kuid loobub nende idealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude. Öeldakse, et Racine kujutas oma näidendites inimesi, samas kui Corneille kujutas ainult kangelasi. 23. Klassitsistlik komöödia, Moliére Klassitsistlik komöödia Nagu ka klassitsistlikus tragöödias, valitsesid komöödias kindlad reeglid. Klassitsistlik komöödia sai alguse Prantsusmaal. Ideaalsel kujul oli komöödia 5- vaatuseline värssteos, mis pidi kindlasti ühendama meelelahutusliku poole õpetlikuga ning aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Praktikas kalduti neist reeglitest kõrvale. Komöödiale kui kergemale žanrile, võrreldes tragöödiaga, vaadati leebemalt, seal olid vabadused suuremad. Komöödia võis peegeldada igapäevaolu. Tegelased võisid koguni olla kodanlikust keskklassist või päris alamklassist. Komöödia üks tunnustest oli tegelaste tüpiseerimine, mis pidi tagama moraalsete
annaabi.ee 
