,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Intriig. Intriigiks on sõja areng raamatu käigus ja selle mõjud inimese psüühhikale. Teose kesksed sündmused on: lahingud, kus peategelase Pauli sõbrad, klassikaaslased, kokku 7 poissi on läinud vabatahtlikult sõtta; paljud neist saavad vigastada ja surevad; keset raamatut saadetakse Paul kahenädalasele puhkusele; peategelane (Paul) saab teada, et ta emal on vähk; peale puhkust suundub noormees vangilaagrisse valvuriks; mõne aja pärast saadetakse ta uuesti rindele tagasi, kuid ei leia enda tuttavaid; eksib rindel ära ja lööb pussiga prantslase maha, kes temaga koos mürsulehtris lõpuks sureb; saab oma kaasvõitlejatega kokku; saadetakse talu valvama koos sõpradega; naasevad rindele, kus Paul ja Albert saavad raskelt vigastada; Paul paraneb ja läheb taas rindele, kus ta 1918.a oktoobris langeb, näol tasane ilme. Erilisi taustteadmisi ei anta iga tegelase kohta, öelda...
nõus välja käima teksapaari eest hingehinda ning seda kõike selleks, et eristuda hallist massist. Seetõttu hinnati aga esmatarbekaupu hoopis kõrgemalt kui tänapäeval. Puhtalt teost lugedes, ning ma usun, et ka üsna paljudele teistele tekkis tahes-tahtmata vaimusilmas pilt, nagu toimuks teose sündmustik Lasnamäel. Võib-olla on see tingitud sellest, millise pildi on mulle minu vanemad Nõukogude-aegsest Eestist maalinud. 2. Milles on teose intriig (kesksed sündmused, vastuolud, pinge, lõpplahendus)? Loetud teises pole minu arvates sõna-sõnaliselt välja toodud ühtegi erilist intriigi. Need tekitab pigem lugeja ise, kui vaid piisavalt sügavalt teosesse süveneda. Sellest hoolimata pean üheks intriigiks elektrit. Jäi mulje, nagu autoril oleks tugevam ses elektriga, ja tundus, et autor jagas antud teemat. Polnud ühtegi vale fakti näiteks elektromagnetlainete kohta. Samas jäi arusaamatuks, miks
Tallinna Prantsuse Lütseum Lauri Miller Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ Referaat Juhendaja: Kristi Kiissa Tallinn 2012 Lehte Hainsalu Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane. Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 19811990. Aastatel 19932003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilist...
seetähendab noored hakkasid endaarust remonti tegema. 2Olari kuritarvitas oma alaealist õde. 3Vaesus takistas Rassil oma unistuse poole pürgimast. ( lõpetada gümnaasium ja edasi õpima minna arstiks) Lahendamata probleem- Noormehel jääbki gümnaasium lõpetamata, kuna satub vangi. Laheneb hästi- Meta käigus hävinud Olari korter saab raamatu lõpuks parandatud ja Hanna on korteri ( raamatu lõpus) uus omanik. 1 Kirjelda kahe vabalt valitud tegelase vahelist intriigi. Millega intriig lõpeb? Rassi ja Olari vahel suurim intriig seisnes selles, et Olari kuritarvitas oma õde Hannat. Rass lubas Hannale , et Olar enam talle kunagi liiga ei tee ja hukatas Olari äri, kus raamatu lõpus tulid vähe tähtsamad tegelased välja ja tegid Olariga sama , mis too oma õega. Hiljem, Rass ütles välja, et Hanna on nüüdsest tema perekond ja miks ta oli Olarit reetnud. Intriig lõpes sellega, et Olari tegi enesetapu, Hanna sai tänu Rassile rahulikult elada ja olla laps
Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest. Jant (jämekoomiline) naljamäng, farss. Karakter selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. Karakterikoomika tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. Kommertsteater Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimese pahesid (rumalust, argust, ahnust jms) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Komöödias lahendub konflikt
Mati Unt “ Hüvasti kollane kass” Teose kohta on autor kasutanud väljendit naiivne romaan. See oli psühholoogiline teos ja samas ka armastusromaan. Intriig: Teose põhiline intriig on see, et keskkooli õpilane Aarne kolis maalt tädi Ida juurde. Tädiga Aarne üldse läbi ei saanud ning naine manipuleeris temaga ning ajas oma põhimõtted taga. Selle tagajärjel muutub Aarne ükskõiksemaks koolitöödega ning ka koolis tekivad mõningad probleemid. Samuti mõjutas see tema eraelu ja suhtlemist teistega. Konfliktid, mis kohe ilmsiks tuli, oligi see, et Idaga oli võimatu ühe katuse all elada. Autor
Autor on loonud Mahtra lähedusse mõttekujutusliku Vaitla mõisa ning selle parunid ja talupojad, et näidata nende omaveheliste suhete kaudu, kuidas võis niisugune konflikt tekkida ja milline oli sel ajal mõisnike ning talurahva olukord. Romaani peategelaseks on üks paar kummastki leerist. Eestlasi esindavad tubli teomees Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina. Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19.sajandi eesti kirjanduse traditsiooniline intriig, mida rakendas oma näidendites ja jutudes juba Koidula. Teises liinis kannavad keskseid rolle Vaitla mõisa noorparun Herbert Heidegg ja kaunis prantslanna Juliette Marchand, vanaparuni nooremate laste guvernant(kasvataja). Teose esimene liin lõpeb õnnelikultMahtra sõjas käinud, kuid karistusest pääsenud Võllamäe Päärn teeb Miinaga pulmad. Vildel õnnestus ühendada ajalugu ja kirjandus, kujutada lähimineviku tõsielulisi sündmusi ning teha seda kaasakiskuvalt
11. lühike proosajutustus 12. usupuhastus 14. keskaegne proosa-värsivormiline saksa naljalugu 15. tegevuse pingestatud kulg kirjandusteoses 17. mõttekujutuslik ideaalriik 18. pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. 20. kahesilbiline värsijalg, vana kreeka pilkeluuletus 23. armastuse jumal Vastused Alla: 1.eepos 2.kleerik 3.valm 4.sotii 6.tragöödia 7.serena 8. tensoon 10.madrigal 11. novell 12. reformatsioon 14. svank 15. intriig 17. utoopia 18. ood 20. jamb 23. Eros Kõrvale: 5. sonett 7.süzee 9.müstiline 13. paroodia 16.gebealoogia 19.rapsood 21.antiikaeg 22.boccacio 23.Homeros 25. shakespeare
näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid
E. Vilde "Mäeküla piimamees" Romaani tegevuse käivitas intriig Prillupi ja Kremeri vahel. Kremer tahtis Prillupi naist ning tegi Prillupiga tehingu.Ta annab Kremerile oma naist ning vastu saab mõisa. Romaani peategelased on Prillup, Mari, Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada. Mari on Prillupi naine ja on üsna jonnakas ning isepäine. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaks just noorust ja värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist.
6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10
kriitilise olukorra lahendamiseks minna reisima .Ringi rännates pani ta kirja ``Reisimuljed`` ja ``Memuaarid``.Reisilt naastes polnud tal enam näitekirjanikuna edu ja Dumas otsustas vahetada zanrit..Järjejutud.Dumas hakkas kirjutama järjejutte.Tuntuim neist ``Musketärid``.Trioloogi 1 osa ``Kolm musketäri`` sai alguse kui Dumas oli kogunud ajaloolisi andmeid ``Louis XIV ja tema sajand`` tarbeks.Ta luges igasuguseid meenutusi ning kui musketäride intriig oli paigas sattus ta lugema teost``D´Artagnani mälestusi``,kust on pärit romaani tegelaskujud(nimed). Perekond.1 veeb .1840 abiellus ta näitleja,Ida Ferreriga(1811- 1859),kuid hoolimata oma abielust jätkas ta armuafääre teiste naistega.Abieluväliselt võis Dumas olla vähemalt 4 last. .Elurännaku lõpp.Dumas suri 5 detsembril 1870 aastal(68 aastaselt)Ta maeti kohta kus ta sündis ,Aine külla Prantsusmaal, kus asusid tema säilmed 30 novembrini 2002.2002 aastal
1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid).
"Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline. "Mikumärdi" (1929) kuulub lavaklassika hulka. Selle näidendiga taasavastas Raudsepp Eesti küla. Tegevus toimub kaasajal, viidatakse päevapoliitilistele seikadele, Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise. Teose väärtuseks on säravalt koomiliselt tegelastüübid ning tervmeelne ja rahvakeelne dialoog. Intriig hakkab hargnema popsiseaduse pinnalt. Peremees Jaak Jooran ei tunnista ühtki võimu enese üle. Koolitatude popsipoeg Juhan oskab inimestega manipuleerida, kavaldab peremehe üle nii, et too viimaks lausab kingib popsile maalapi. Ühtaegu oskab Juhan võita peretütar Mareti südame ja koos sellega ka talu. "Mikuimärdi" raskuspunkt on omandiiha naeruvääristamisel. "Põrunud aru õnnistus" (1931) on komöödia, kus üks ajalehetoimetaja koputab
Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Hamletil õnnestus lõpuks oma isa mõrva eest kätte maksta. Kahjuks nõudis see võitlus ka Hamleti enda elu. Claudiuse korraldatud intriig, millesse Hamlet ennast mässis, pani Hamleti ja Laertese omavahel võitlema. Hamlet hukkus, kuna ta läks kergeusklikult Laertesega võitlema ning ei osanud isegi aimata kuninga ja Laertese tegelikke kavatsusi. Kui ta võttis vastu otsuse minna Laertesega võitlema, oleks ta pidanud vähemalt mõõgad enne üle kontrollima, sest Laertese mõõka oleks prints saanud eristada ausast võitlusvahendist seda ainult väga lähedalt uurides. Viha ja kibestumus
Giuseppe Verdi ooper„Luisa Miller“ Tegevus toimub XVII sajandi esimesel poolel Tiroolides. Vaatused kannavad pealkirju "Armastus", "Intriig" ja "Mürk". Erusõdur Milleri tütrel Luisal on sünnipäev. Sinna tuleb ka tema armastatu Carlo. Tegelikult on noormees krahv Walteri poeg Rodolfo, kes Luisa eest oma päritolu varjab. Miller ei suuda tütre piiritut õnne uskuda. Tal on halvad aimdused, mis leiavad kinnitust. Luisat ihaldab ka Walteri sekretär krahv Wurm. Ta avaldab Millerile Carlo tegeliku tiitli ja nime ning hoiatab vana sõdurit, et sellest pole midagi head loota. Miller lubab, et teeb kõik, et säästa tütre head nime. Krahv Walter omakorda tahab, et poeg võtaks naiseks lesestunud hertsoginna Federica, kes on koos Rodolfoga üles kasvanud. Ta teatab oma soovist Rodolfole vahetult enne Federica saabumist. Rodolfo ütleb talle, et ta armastab teist. Federica muutub Luisale armukadeda...
kitkus ahvileivapuu oma asteroidilt vähemaks või mitte. Me ei saa kunagi teada, kas Lenduri poolt joonistatud lammas sõi lille ära või mitte. Probleem , mis laheneb hästi: Väike prints leiab endale planeedilgt maa kaks väga head sõpra: tarkade soovitustega rebane ja mina-tegelane autor Lendur, kes kingib talle joonistatud kastis oleva lamba. Kirjelda kahe vabalt valitud tegelase vahelist intriigi. Millega intriig lõpeb? Kui Väike Prints sattus oma teekonnal esimesele oma poolt külastavale asteroidile külla, mida valitses kuningas, tekkis neil omavahel sõnavahetus. Kuningas tahtis printsist teha oma alluva ja käsutas teda tema planeedile jääma. Prints keeldus viisakalt pakkumisest ja jätkas oma teekonda. Jutusta ühest meeldejöövast seigast. Miks see rohkem meelde jäi? Mulle jäi kõige rohkem meelde seik , kus Prints kohtus planeet Maal rebasega, sest lõpuks tuuakse
Victor Hugo (26. II 1802 - 22. V 1885) V. Hugo isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik mõtteviis alguse, hiljem lisandus Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning romantilised vaated kunstile tõid mõneti kaasa ka "romantilise", demokraatliku mõttemuutuse poliitika vallas. 20. aastate jooksul lähenes pikkamisi romantismile, päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks, hulga laste isaks. 30-ndail suundus poliitikasse. 1832/33 tutvus näitlejanna Juliette Drouet'ga. 1841 sai Akadeemia liikmeks (sai Akadeemiat hakata kasutama trampliini ja tribüünina), 1845 Prantsusmaa peeriks. 40-ndad olid seega edukas, kummatigi kriisiaeg. 1842 alustas romaani Les Misères (ilmudes 1862 Les Misérables). 1843 uppus tütar Léopoldine. Pärast 1848. aasta revolutsiooni oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. 1864 valmis essee Willi...
Wepsi vennapoeg Stanislaus on Wepsile võlgu ning kuna külas kuurvürsti polnud nähtub laseb Weps Stanislausil esineda kuurvürstina. Samal ajal ei tohi linnukaupleja Adam Kristeliga kihluda, kuna tolle isa ei luba. Kristelit nähakse Stanislausi jahimajakesse sisenemas ja sellest rääitakse Adamile, kes seepeale otsustab, et tema abiellub hoopis Mariega (külatüdrukusk ümberriietunud vürstinna). Kristel tunneb Stanislausi õukonna ees ära ning kogu intriig paljastatakse, Adam saab teada, et Kristel ei petnudki teda ning nad abielluvad.5 1 Rahvusooper Estonia, Linnukaupleja, kava, 04.02.2018 2 Rahvusooper Estonia, Linnukaupleja, kava, 04.02.2018 3 G. Kaskla, T. Truuvert, Eest Etsüklopeedia, Marko Matvere http://entsyklopeedia.ee/artikkel/matvere_marko3 (25.03.2018) 4 Vikipeedia, Marko Matvere https://et.wikipedia.org/wiki/Marko_Matvere (25.03.2018) 5 Rahvusooper Estonia, Linnukaupleja, kava, 04.02.2018
Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd
orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitud õnneliku lõpu. Mister X ja Fedora jäävad kokku ning Mabel Gibson ja Toni Schlumbergerg jäävad kokku. Etenduse muusika oli väga erinev, vastavalt emotsioonidele
Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apels...
ÜLESEHITUSE JA TÄHENDUSEGA FRASEOLOGISM TERVIK -VÄLJEND ERINEVA TÄHENDUSEGA SÕNAD MIS ON SAMAKÕLALISED HOMONÜÜM LÜHIKE NALJAJUTT HUMORESK KIRJANDUS TEOSE MÕTE IDEE ÜKS KIRJANDUSE PÕHILIIK MIS RAHULDAM INIMESE EETILISI ILUKIRJANDUS VAJADUSI PÕHITEGEVUSE ARENEMINE ROMAANIS VÕI DRAAMAS INTRIIG METAFOORI ERIKUJU PÕHINEB ELUSOLENDI TUNNUSTE ISIKUSTAMINE KANDMISEL ELUTA OLENDILE NOVELLI JA ROMAANI VAHEPEALNE ZANR JUTUSTUS KIRJANDUSTEOSE TEGELANE KARAKTER KÕIK TEKSTI OSAD KOKKU (SISSEJUHATUS,SISU, KOMPOSITSIOON KOKKUVÕTE) KOOMILISE SISUGA TEOS KOMÖÖDIA SÕNADE VÕI FRAASIDE
· Koomilistest vanameestest on kindlasti kuulsaim rikas ja ihne Veneetsia kaupmees Pantalone, kellele sekundeerisid targutav, kuid rumal doktor (dottore) ja hispaanlasest argpükslik, kuid oma vägevuse, vapruse ja jõuga hooplev kapten (capitano). Need tegelased kandsid ka traditsiooniliselt näomaski. · Kõige kuulsamad ja armastatumad tegelased olid teenrid ehk zannid (tuletis nimest Giovanni, bergamo dialektis). Nende kanda jäi etenduse intriig. Tavaliselt moodustasid ka teenrid omavahel koomilise paari: juhm ja kohmakas talumats, kes tulnud linna õnne otsima (Pulcinella, Arlecchino, Pedrolino, Burattino, Truffaldino, Scaramuccia) ning leidlik ja nupukas linnasuli (Brighella, Scapino, Coviello ja ka Zanni). Tavaliselt kandsid kõik zannid ka näomaske. Teenijannadest tuntumad olid Smeraldina, Francescina ja Colombina. · commedia dell'arte trupid rändasid ringi mitte ainult Itaalias,
1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina...
A.Dumas "Kolm musketäri" See raamat räägib noormehe, nimega d´Artagnan, ja tema sõprade seiklustest Prantsusmaal ja Inglismaal. Selle sisu on väga seikluslik. Palju on juttu inimeste vahelistest suhetes. Romaanile on iseloomulik kiirelt arenev intriig, dramaatiline tegevus, kerge keel ja sündmuste hoogne areng. Järeldan, et tegemist on seiklusromaaniga. Raamatut lugema hakates olin elevil, sest "Kolme musketäri" kohta olen ma, vaid head kuulnud. Palju olin kuulnud tegelastest ja mind ennast väga huvitas. Lugedes aga elevus vähenes. Mulle tundus, et raamat ainult võitlemisest räägibki. Raamat eriti enam lugema ei kutsunud ja kartsin, et ma seda läbi küll ei saa. Vähehaaval aga harjusin sellega
Koos soetati trükipress,millega pandi 1917.aastal alus kirjastusele Hogarth Press 1941 aastal tegi Woolf enesetapu,uputades end Ouse'i jõkke Looming Loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse väljendamine, kujundiks vormimine. Tegelaste eesmärk: peatada aeg ja ruum, noppida välja oluline, puhastada see ja lasta valgusel sellest läbi kumada. Oma romaanides rakendas ta teadvuse voolu tehnikat. Teostel puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. Ta oli julge eksperimentaator. Veendunud feminist. Lisaks romaanidele kirjutas Woolf ka novelle ja kirjanduslikke esseid. Teosed "Merereis" (1915) ,,Kew Gardens" (1919) "Jacobi tuba" (1922) "Proua Dalloway" (1925) "Tuletorni juurde" (1927) "Orlando: elulugu" (1928) "Oma tuba" (essee, mis tegi Woolf'ist feministliku kirjanduse klassiku) (1929) "Lained" (1931) "Aastad" (1931)
· eksistentsialistlik romaan. naabertalude vaheline vaen, kättesaamatu armastusobjekt jne). On pea- ja kõrvalmotiivid. 19. saj romaan oli realistlik, 20. saj keskenduti inimese sisemaailmale, kasutades palju Konflikt on tegelastevaheline või tegelasesisene (sisekonflikt) vastuolu. Intriig on modernistlikke võtteid. Eesti kirjanduses tekkis romaan 19. saj lõpukümnenditel (Jaak konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg teoses. Jar, Eduard Vilde). Ka eepilises teoses võib kasutada motot teisest teosest valitud juhtmõtet, mis selgitab Samad tegelased, sama teema mitmes romaanis: peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist.
tema auahne naine Matilde ühelt poolt ning boheemik kirjamees Tiit Piibeleht ja Matilde õde Laura teiselt poot; nende vahel seisab tõusikust ärimees Vestmann, Laura ja Matilde isa. Ludvig ja Matilde on hingeliselt äriinimesed, nende püüdluste sihiks on aineline heaolu ja seltskondlik prestiiz. Piibeleht ja Laura peavad olulisemaks vaimseid ja hingelisi väärtusi, kuid pole ükskõiksed ka raha suhtes. ,,Pisuhänna" intriig on rikas ootamatutest pööretest ja üllatavatest käikudest. Intriigi käivitab Matilde kategooriline nõudmine: Ludvig pangu ammu lubatud romaan. Matilde tahab seltskonnale näidata, et kui ta ongi endale mehe ostnud see pole häbiasi-, on ta teinud head äri: mees peab saavutama seltskonna tunnustuse vähemalt vaimsel alal. Paraku on kirjanduslikult andetu Sander vaid teeselnud kirjutamist. Õnnekombel kohtab ta koolivend
elemente ning hetki teose peategelase elust, millega samastuda. Rasmus kirjeldab kõike juhtunut tuntava kahetsusega, sest tegelikult jutustab ta kõike isale seletuskirja kirjutades. 7. Loos on Rasmusel mitmeid sisemisi konflikte ja omaette mõtisklusi. Samas on ka vastasseise sõprade, politsei ning võõraste kurjategijatega. Tänu erinevatele konfliktidele muutub teos üsna kiiresti äärmiselt kaasahaaravaks. Läbiv intriig loos on seotud narkootikumidega ning Rasmuse probleemidega enda ülesannet diilerina täita. Lisanduvad ka bensiini- ja muud vargused ning poisi suhteprobleemid. 8. Teose algus oli minu jaoks paljulubav ning ka raamatu jooksul ei pidanud ma pettuma. Tegelikult ei olnudki raamatu alguses midagi oluliselt erinevat teistest samalaadsetest raamatutest, kuid juba esimese leheküljega suutis autor minus huvi äratada. Lõpp oli teosel
Tema loomingus põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. Oluline motiiv tema teostes on udu, mis sümboliseerib kogu inimese elu hämarust, tema subjektiivset ja ebareaalset maailma, inimese petlikku optimismi. Tema tegelased eelistavad enesepettust ja seda, et neile valetatakse.Teostes esineb palju vägivalda ja inimkannatusi . Virginia Woolf tugevaks küljeks on sisemine dialoog ja teostes puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, ning pole sõlmitusi ega lahendusi üks kuulsamaid romaane on Proua Dalloway Erich Maria Remarque'i Eluaastad 18981970 · Kodanikunimi Erich Paul Remark (Paul isa, kuid hiljem vahetas selle ringi ema nimega Maria) · saksa kirjanik · kuulus kadunud põlvkonna kirjanike hulka · teostes palju autobiograafilist · psühholoogiline realism · modernism eelkõige stiilis sisemonoloog Kafka suudab filosoofilise sümboli abil panna lugeja mõtlema inimelu ja
depressioonihoogude all. Peale isa surma kolisid õdede-vendadega teisse linna. · Tema 21-aastane poolõde pandi hullumajja, kus ta hiljem ka suri. · Virginia abiellus kirjanduskriitikuga (Leonard Woolfiga) · Oli mitmeid enesetapukatseid. · Lõpetas elu enesetapuga, uputades enda jõkke. · Lisaks romaanidele kirjutas ka novella ja kirjanduslikke esseid · Tema tugevaks küljeks oli sisemine dialog. · Teostek puudub kindle süzee,jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. · Kuulsamad teosed on: romaan- "Proua Dalloway" romaani keskmes on peategelase tunded ja mõtted, mälestused ja meenutused, kohtumised ja askeldused, pealtnäha üsna argises ümbruses. "Aastad" , "oma tuba", "Merereis". Jean-Paul Sartre (1905-1980) · Prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistenstsialist. · Kaitses inimõigusi
troonile pääsemise soovi järelikult on see põhjus tõesti üks vähemolulisematest. Minu arust on see aga siiski põhjus, sest igat printsi on väikesest peale õpetatud saama kuningaks ja kui siis tema asemel hõivab trooni keegi teine, saab ta kohe aru, et asi on mäda. Hamletil õnnestus lõpuks isa eest kätte maksta. Kahjuks aga nõudis see võitlus ka Hamleti enda elu. Põhjuseks, miks kogu lugu Taani printsile nii õnnetult lõppes, oli minu arust Claudiuse korraldatud intriig, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata sellele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata
Aleksander Puskin Jevgeni Onegin 1. Missugused stroofid märgivad Onegini konflikti algust ja selle elu ideaalidega? Teose intriig saab alguse Tatjana kohtumisest Oneginiga, järgneb armumine ja kibe pettumine. Onegin polnud kunagi armastusse uskunud. 2. Mida saame Oneginist teada? Onegin oli tark ja osav inimene. Ta oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudele, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, sest tahtis olla vaba. Oskas daamihuuled imeruttu naeratama võluda. Oskus ka prantsuse keelt. Onegin ei uskunud algul armastusse aga kui ta kohtus Tarjanaga muutus ka tema arvamus armastuse kohta
Tartu Descartes'i Lütseum Teater (Õpimapp) (ees- ja perekonna nimi) (klass) Juhendaja (õpetaja nimi) Tartu 2014 Sisukord Eesti teatriajalugu Eesti teatriajalugu Teatri põhimõisted Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav t...
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
Lill on eelkõige süütuseotsija mis teeb temast ühtlasi vastuvoolu ujuja, sest kaasaeg taotleb kõiges pigem suuremat kogemust, laialdasemat teadlikkust, kõrgemat pädevust, sügavamat rikutust. Ado Lille tööde puhul räägitakse nii muuhulgas, aga samas ilmtingimata erootikast. Ado Lillel on Teise maailmasõja järgse eesti modernismi arenguloos kaalukas positsioon. Maalides ei huvita Lille niivõrd ruumi konstrueerimine, kuivõrd värvide omavahelistest suhetest kujunev intriig, mida võiks nimetada rütmiks. Värv on kõik, värvi on Lill ruumile alati eelistanud, hoolimata sellest, et tulemus on mõnikord väljendanud midagi muud. Valisin analüüsimiseks pildi ,,Mere ääres (2009 )". Esimene reaktsiooni selle pildi puhul oli mõtisklev ja rahulolev, sest pildil on soojad värvid ja seal pole abstrakset kujutatud. Minu tähelepanu haarasid kõige esimesena naise punased juuksed ja meri. Teos paneb mind
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
Loomingus kasutas süngeid ja salapäraseid kujundeid. Novellid "Usheri maja hukk / langus", "Ovaalne portree", "Reetlik süda", "Must kass", "Punase surma mask" jt. ning poeemid "Kaaren", "Annabel Lee" on pöördelise tähendusega maailmakirjanduses. Ilmunud ka mereromaan "Arthur Gordon Pymi lugu". SÜMBOLISTLIK DRAAMA tegevuse koht ja aeg pole konkreetselt määratud, sündmustik on tinglik ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriig on napid, dialoog lakooniline, tegelased allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja sümboltähendusega tegelased ning situatsioonid. Belglane Maurice Maeterlinck (1862 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esindaja. Kuigi ta oli flaam, ulatus tema sünnikohta Genti, nagu Belgiasse tervikuna tugev pr keele ja kultuuri mõju. (sümbolism sai ju alguse Pr pr luulest)
tegutseb tagasitõmbuvamalt, rohkem keskendub kunstile. 30 aastat juhatab õukonnateatrit. Itaalias viibimine mõjutas loomingut, nt draama ''Iphigeneia Taurises''. · Kui pärast ohverdamist oli udu maal ja hajus, siis Iphigeneiat enam ei olnud. Sattus Taurisesse, kus temast saab ülepreestrinna ja hakkab sealseid barbaarseid tõekspidamisi muuta. Olukord läheb keeruliseks, kui kohale jõuab teda otsima tulnud vend. Kohalik valitseja on Iphigeneiasse armunud ja tekib intriig. Iphigeneia ei põgene, vaid saavutab kultuurse suhtumisega rahu. Itaaliast naasmise järel tutvus ta ühe noore neiuga Christiane Vulpiusega, kellest sai tema laste ema. Käitus ebaviisakalt ühiskonna suhtes, kuna tegu oli vaest päritolu tütrega, kuid Goethe ei häbenenud seda. Neil oli mitu last, kuid abiellusid 20 aastat hiljem. Õukonna jaoks oli probleem tüdruku päritolus. Christiane inspireeris teda ning ''Rooma eleegiad'' räägivad armastusest naise vastu
Teatrihuvi sai endale koolist, tänavatelt juba noorena. Elu lähedasem ja vormilt vaba oli prantsusmaal komöödia, mille suurim esinada oli Moliere (- rändnäitleja, kes loob trupi jaoks farsse). 1658 naaseb trupp Pariisi ja pälvib kuninga soosingu. Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige"
Nt Rutebeuf “Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid isikustatud abstraktsed mõiste ja ideed, nagu Tõde, Usk, Truudus, Armastus, Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest. -Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt vahelduvad koomilised situatsioonid ja tüüptegelased; nt “Farss isand Pathelinist”. -Sotii- narri-või lollimäng 17.Mida käsitleb Rutebeuf oma „Miraaklis Theophile’ist“? - Kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga. 18.Iseloomusta keskaegse teatri arengut. -Liturgiline ehk kiriklik 10.-11.saj. -Toimus kirikus sees, kiriku ees ja hiljem linnaplatsil. -Keeleks oli alguses ladina keel, siis rahvakeeles
Abielu oli poliitiline vahend, et võimule saada ja seal püsida. Intriigid* võimu pärast Ptolemaios XII suri 51. a eKr. Trooni pärisid tema vanem poeg Ptolemaios XIII ja vanem tütar Kleopatra, kes pandi omavahel paari. Et aga poiss oli alaealine, määrati regendiks ehk asevalitsejaks Potheinos, kes oli tuntud intrigaan*. Potheinos ässitas alaealise kuninga oma õe vastu üles, nii et kolme aasta pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. ______________ * intriig salasepitsus; intrigaan intriigide sepitseja; Rooma kodusõda Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda: Julius Caesar oli just saavutanud võidu Pompeiuse* üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos otsustas olukorra enda kasuks pöörata. Ta teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise Pompeius tapeti (tal raiuti pea otsast). Kui Pompeiust jälitav Caesar Egiptusesse jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta
käima. Sellepärast ma tahtsingi, et sa minu juurde koliksid. Ja kui nüüd aus olla ma armastan asin tõesti.- Peale seda kui Jan oli olnud armukesega avastas ta lõpuks, kui hea ikka Marilyn on. Selle raamatu puhul oli selliseid tabavaid tsitaate mida autor mõtleb väga raske leida, kuna tegemist oli peamiselt dialoogiga. 2. (Romaan "Iluasjake" jälgib Marilyni saatust edasi, tema kooselu uue, eelmisest intelligentsema ja edukama mehe Janiga. Keskne intriig on Jani eemaldumine Marilynist, uue suhte tekkimine ja Marilyni reageerimine sellele. Üksi- ja ilmajäetust püüab Marilyn korvata alkoholiga. Lemmikuks kujuneb tal konjak Remy Martin.) Raamat räägib naiset ja mehest, kes on natuke aega koos elanud , kuid pole veel abielus, mehel on Tallinnas oma firma. Ta tegi firma ka Tartusse ja pidi pidevalt käima Tartu vahelt, et filiaal tööle hakkaks. Kõik oli tore ja armas aga siis hakkas naisel imelik, et miks mees nii
põhivalemile- ilmneb 2 järgus: nõustumine, käitumise muutus(mobilisatsioon). Propagandategevuse liik on propaganda erinevus intentsiooni avalikkuse alusel: Avalik propaganda Varjatud propaganda Mõlemad propagandategevuse liigid on rakendatavad kummaski propaganda põhiliigis: Avalik agitatsioon Varjatud agitatsioon(kosjamoor) Avalik propagandasõda Varjatud propagandasõda(infiltratsioon 5.kolonn vastaslleri juhtpositsioonidele, õõnestustegevus, intriig konflikti esilekutsumisviis, mis seisneb vastasleeri esindajate isiklikus psühholoogilises mõjustamises.) ÕIGSUS on propagandasõnumi vastavus propaganda subjekti tegelikele teadmistele (tema käsutuses olevale ratsionaalsele, mõistuspärasle informatsioonile. Õigsus propagandas on propaganda subjekti ausus, millele tugineb veenvus. Õigsuse/ebaõigsuse kriteerium ei laiene astsinatsioonile, mille tegelikkusele vastavust mõõdab tõelisus
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik sisemine enesevaatlus jne. ,,Mina" avamine. Eepika eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt jne keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Eepikat huvitab objektiivne ,,teise" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika tragöödia, draama, komöödia, stsenaarium jne tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog. Seda kannab konflikt subjektiivse ja objektiivse kokkulangemine või vastuollu sattumine, intriig. Rõhk sõnal ,,meie". Seega keskenduvad ilukirjanduse kolm põhiliiki inimese siseilma, välisilma ja nende kahe kokkupuute kujutamisele. Need kolm põhiliiki on tihedalt üksteisega seotus tihti võib ühe zanri tundemärke näha teise omas. - Lüüriline kirjeldus, lüüriline eneseväljendus, lüüriline pöördumine. Luule kõik värsskõnes teosed. Luule ja lüürika mõisted ei kattu, kuna luule võib olla ka eepiline ja dramaatiline. See pärast kasutatakse ka mõisteid
sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub
pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja
· situatsioonid igapäevased · keel argine · lõpp tavaliselt õnnelik · võõrituslikkus: distants naeru kaudu ja millegi naeruväärse kujutamise kaudu · Koomika olemus on mittevastavus, dissonants füüsilise ja vaimse, näiva ja tegeliku, sisu ja vormi vahel. See on ka kõrvalekaldumine normidest: ebatäiuslikkus Draama: · sündmused on argielust võetud · intriig lähedane tegelikule elule · moraal üldine ja veenev · tegelased kehastavad ühiskondlikke seisusi, mitte karakteritüüpe 17. Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige) · pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule · äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
